Igor Stravinski, George Gershwin (1)

IGOR STRAVINSKI (1882-1971)
Väheseid, kes omam 3 riigi kodakondsust: Vene, US, Pr. Siiski loetakse USA heliloojaks, sest suurem osa loomingust valmib seal, sünd peterburi lähistel, muusikalise andekuse pärib isalt, kes oli niemkas solist peterburi Maria teatris. Hariduse omandas eraviisiliselt. Ema soovitusel lõpetab peterburi ük-s õigusteaduskonna. Muusikaalaseid õpnguid juhendab N. Rimski- Korsakov . Kuni Am perioodini tunti teda kui Vene heliloojat. 1917 rev ajal viibis Pr-l, samal ajal oli teine elemine šveitsis. 1939 Usasse, põhj: soov vabaneda vana maailma taagast: 2 viimase a jooksul mattis naise, tütre, ema ja lähenev Iims. Usasse elulõpuni.
LOOMING: jaguneb 3 perioodi. 1. Vene periood: -1923. valmib tuntud teos “Pulm”, see ühendas kantaadi, pantomiimi, ürgsed Vene kombed. 2. Neoklassitsistlik –1953. 3. Dodekafooniline- kogu perioodi iseloomustab tavapäraste žanrite puudumine. Helitööte nimikiri sulgub 150 tööga. Vokaalsümf. on tuntumad “Pulm”,neli kantaati, laulutsükklid “naljajutud”, “Neli Vene laulu”, “Kassi hällilaul”. Palju erisugust koorimuusikat. Klaverimuss on arvukas: kontsert 2le klaverile, sonaat 2le laverile, klaveri duett . Sooloklaverile: tsükkel “Viis tooni”, “Viis kerget klaveripala”. Orkestrimuusikas tähtis psalmide sümf, orkestri süidid. Veel on kontserttantsud “tsirkuse polka ”, “De Venosa monument ”. olulisel kohal lavateosed. Oopereid 4: “Oidipus Rex”, “Ööbik”. Eriti hinnatud balletid (14): “Tulilind”, “Püha kevad”, “Pulcinella”- põhinevad legendidel. Muusika võlu seisneb rütmi ja tämbri rikkuses. Oma olemuselt on tundemuusika eitaja . Ainastik vene folkloorist. “Petruška”- jutustab laada nukuteatri nukust. Tema õnnetust armastusest nukk baleriini vastu, kellel on tunded mooramehe vastu. Armukadedusest tapab mooramees P.
GEORGE GERSHWIN ( 1898 -1937)
Sünd NYs, veedab seal kogu elu. Tema isa emmigreerus venemaalt usasse 1891. haridus muusikuna jäi poolikuks ja oli ebajärjekindel, põhj rahapuudus. 15a võeti tööle muusika salongi song -pluggerina. Kohustus oli klientidele reklaamida noote , laule, neid ettekanda ja esitada kui klient soovis. Hea minek oli J. Berlin , J. Kern, S. Frosteri loomingul. Töö annam G.le suure muusikalise kogemuse, avardab silmaringi. Alles 1916 kuuleb ta oma laule Broadway lavadel. Ta oli üks esimesi andekaid muusikuid, kes mõistis, millised rikkused peituvad afroam muusikas. Otsustab maailmale näidata mustade kultuuri ja muusika tähtsat rolli. G paelub komöödiateater kui üht am populaarseimaid. 1918-33 töötab broadway teatris, kirjutab mussi. Etenduvad: “La la Lucille”, “Girl Crazy”, “Sinine esmasp”. Valmib “Rhapsody In Blue ” mis toom maailmakuulsuse. (1924). Instrumentaal loomingus on tähtsad klaverikont f-duur, orkestri süit “Ameeriklane Pariisis”, väga kuulus teos “Kuuba uventüür”.
L:Tuntud on muusikalid : “Lady be good ”, “Funny Face ”. Ülipopulaarsed lööklaulud: “The Man I Love”, “Mayby”, “I got Rythm ”, “Fascinating”. Muusikat läbib ühine idee: thea muss kättesaadavaks igale inimesele, mitte irduda igapäevasest olustikust, mitte ehitada ülepäämatut müüri klassikalise ja kerge muusika vahele. Selle seisukoha najal valmiski enamus teostest, mis tõstis am rahvusliku muusika klassika tasemele . Paneb aluse sümfo-jazzile.
“Porgy ja Bess ” 1935 Bostonis . Lugu inva Porgy ja prostituudi Bessi armastusest, räpasest rahast, moraalitusest, harimatusest aga ka mustade eriomasest kultuurist, kunstist, muusikast. Sündmused arenevad kaugel Nyst, getos. P ja B ilusa tuleviku rikub kohale saabunud pimp. Raha on see mis paneb B tagasi NY sõitma. Lonkur P otsustab B-d suurlinna otsima minna.