Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Riikliku peretoetuse ja tööõigusliku probleemi analüüs". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
peretoetus, töötaja, toetuste, tööandja, tööleping, tööõigus, ainetöö, peredele, viibib, ajateenija, saamiseni, lapsehooldus, ülemus, viina, riigiteataja, aktuaalne, igakülgne, hüvitamine, raskes, põhinebki, endile, tähtajaline, elamisluba, perest, täieõiguslik, perekonnaliikme, peretoetused, lapsetoetusele, saades, laekub, arvultõiguste ja kohustuste kandjateks isikud, kellele määratakse peretoetused ning kellele antakse isikunimi või kes soovib seda muuuta. Õiguse objektideks on isikunimed ning erinevad sotsiaalsed hüved mida riik pakub. Juriidiliseks faktiks on asjaolu kui isikunime saaja või muutja saab nime, kusjuures kõik seaduses ettenähtud tingimused on täidetud. Samuti kui peretoetuste taotlejale määratakse või ei määrata soovitud peretoetus. Isikunime andmine ja muutmine on eraõigus ning kuulub tsiviilõiguse osasse. Peretoetuste saamine kuulub eraõiguse alla, kuid on seotus ka avaliku õigusega, kuna ühe osana kuulub õigussuhtesse ka riik, kes otsustab toetuse saamise ja maksmise. Mõlemal juhul on tegu regulatiivse õigusnormiga, kuna need kirjeldavad kuidas õiguspärane käitumine peab välja nägema. Käesolev töö põhineb Eesti Vabariigis välja antud seadustele, mis sätestavad
Sotsiaalhooldussüsteem garanteerib toetused katmaks kulusid, mis on põhjustatud elus esinevate eriliste sündmuste poolt. Need on sellised sündmused, mille tõttu on suurenenud nõudmised sissetulekute osas lisaks normaalsetele sissetulekutele. Lisaks sellele kindlustab sotsiaalhooldus baasmiinimumi inimestele, kes ei ole kunagi olnud ja kunagi ei saagi võimeliseks kindlustama iseendid vajalike sissetulekutega. Sotsiaalhooldus tervikuna aitab kas sularahas või natuuras toetuste abil integreerida vähemuses olevat ebasoosikute gruppi ühiskonna normaalsesse ellu (nt puuetega inimesed, püsivalt töövõimetud isikud jne). Seega võiks sotsiaalhooldust nimetada oma olemuselt rikkuse ümberjaotamise vahendiks kogu elanikkonna hulgas. Sotsiaalhoolduse erinevate süsteemida eesmärki on kirjeldatud kui isikute kaitset teatud sotsiaalsete riskide vastu. St tavapärased riskid, mis on loetletud Rahvusvahelise
Haiguskindlustus ei hõlmanud kõiki töötavaid kihte, pereliikmete kindlustamine oli vaid vabatahtlik; Vanadus- ja töövõimetuskindlustus oli ainult riigi- ja omavalitsuse ametkonnale, samuti riigitöölistele ja õpetajatele üldise pensioniseaduse alusel. Lasteraha süsteemi sisseviimine; Tööturu reformimine eelkõige töövahendus (alternatiivi leidmine võõrtööjõule); Sakslastest maha jäänud maade ümberjagamine eelkõige lasterikastele peredele Sotsiaalpoliitika ENSVs Sotsiaalabi ja sotsiaalkindlustus Eesti NSV kodanikel on õigus ainelisele kindlustatusele vanaduses ja haiguse korral, töövõime täieliku või osalise kaotamise, samuti toitja kaotamise korral. Selle õiguse garanteerivad: tööliste, teenistujate ja kolhoosnikute sotsiaalkindlustus ning ajutise töövõimetuse toetused; riigi ja kolhooside arvel vanuse-, invaliidsus- ja toitjakaotuspensionide maksmine; osaliselt töövõime kaotanud kodanikele töö muretsemine;
sõlmitud kirjalik perekonnas hooldamise leping, määratakse sünnitoetus lapsendajale, eestkostjale või kasuvanemale, kui varem ei ole selle lapse pealt sünnitoetust makstud ning taotlus on esitatud enne lapse ühe-aastaseks saamist. Kolmikute või suurema arvu mitmike sünni korral on sünnitoetuse suurus 1000 eurot iga sündinud lapse kohta. 2.2.2. Lapsetoetus Lapsetoetust makstakse iga kuu lapse sündimisest kuni tema 16-aastaseks saamiseni. Põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival keskhariduseta lapsel on õigus 1 lapsetoetusele kuni 19-aastaseks saamiseni. 19-aastaseks saamisel makstakse toetust jooksva õppeaasta lõpuni. Lapsetoetust makstakse iga peres kasvava lapse kohta. Lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 50 eurot. Lapsetoetuse suurus
Riiklik toimetulekutoetus – toetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Toimetulekupiir 2017. aastal üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele ning perekonna igale alaealisele liikmele on 130 eurot kuus. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 104 eurot kuus. Vajaduspõhine peretoetus – riiklik toetus, mida makstakse allpool vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri elavatele lastega perekondadele, samuti toimetulekutoetust saavatele lastega perekondadele. Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 2016. aastal perekonna esimesele liikmele on 394 eurot kuus. Igale järgnevale vähemalt 14aastasele perekonnaliikmele on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 197 eurot kuus ning igale alla 14aastasele perekonnaliikmele 118,20eurot kuus
..........6 Peretoetused Eestis ........................................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus ........................................................................................................ 13 1 Sissejuhatus Perepoliitika on sotsiaalpoliitika üks olulisemaid valdkondi. Peaaegu kõik arenenud maailma riigid toetavad lapsi kasvatavaid peresid. Samas, toetuste suurus, sihitus ja reeglid, mille järgi toetamine toimub, erinevad oluliselt. Need erinevused peegeldavad enamasti moraalseid, ajaloolisi ja sotsiaalse õigluse arengu eripärasid riigis. Suur osa sotsiaalpoliitikast on seotud perekondade ja pereeluga. Lapsed ja nende perekonnad on sageli keskseks teemaks kaasaja poliitilistes ja poliitikalaadsetes aruteludes paljudes Lääne heaoluühiskondades. Öeldakse, et heaolu ei ole üksnes
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ärikoolituse õppetool Ülalpidamiskohustus ja tööandja lubab puhata ainult ühenädala korraga Ainetöö õppeaines ,,Õiguse üldalused ja tööõigus" Juhendaja õpetaja Väimela 2011 SISSEJUHATUS Statistikaameti andmetel sündis 2010. aastal Eestis 15 825 last, mis on viimaste aastate suurim sündide arv. Samas on Eestis majandusliku toimetulekuga raskusi just paljulapselistel peredel ning üksikvanematel. Probleem on ühiskonnas järjest rohkem tähelepanu saanud nii televisiooni kui ajakirjanduse vahendusel
3. Töötu sotsiaalne kaitse 3.1 Üldalused Töötu sotsiaalset kaitset reguleeritakse mitme erineva õigusaktiga. Nendest olulisemad on tööturuteenuste ja toetuste seadus (RT I 2005, 54, 430... koos hilisemate muudatustega )(edaspidi TTTS) Lisaks sellele on ka olulised Vabariigi Valitsuse määrustega kehtestatud rakendusaktid, millega kehtestatakse töötutele erinevad toetuste ja abirahade määrad. Täiendavalt tuleb siin mainida töötuskindlustuse seadust (RT I 2001, 59, 359... koos hilisemate muudatustega), millega tagatakse peamiselt majanduslikult aktiivsetele isikutele täiendav kindlustuskaitse töötuks jäämise korral. Tööturuteenuste ja toetuste seadusega reguleeritakse töötuna arvelolekut ja riigi poolt tagatava töötutoetuse, erinevate toetuste ning õppestipendiumi maksmist Eesti Töötukassa (edaspidi
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ Majandusarvestus Johanna Suurhans TÖÖLEPING, TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA KOHUSTUSED Referaat Õppejõud: dots Uno Feldschmidt, PhD Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. TÖÖLEPING......................................................................................................... 4 1.1.Töölepingu üldsätted..................................................................................... 4 1.2.Töölepingu sõlmimine.................................................................................... 4 1.3.Tähtajaline ja tähtajatu tööleping............................
lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast. • TLS § 65. • (1) Eestkostjal ja isikul, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping, on õigus saada käesolevas jaos ettenähtud lapsehoolduspuhkust, lapsepuhkust ja tasustamata lapsepuhkust. • (2) Lapse tegelikul hooldajal on õigus saada käesoleva seaduse §-s 62 Lapsehoolduspuhkus • TLS § 62. Lapsehoolduspuhkus • (1) Emal või isal on õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Lapsehoolduspuhkust on õigus korraga kasutada ühel isikul. • (2) Lapsehoolduspuhkust on õigus kasutada ühes osas või osade kaupa igal ajal. Eeldatakse, et lapsehoolduspuhkusele jäämisest või lapsehoolduspuhkuse katkestamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. TLS § 62 (3) Lapsehoolduspuhkuse õigust ei ole, kui vanemalt on vanemaõigused ära võetud või kui laps elab hoolekandeasutuses.
Materjal: Sotsiaalhooldusõiguse üldosa õpik Eestikeelsed konspektid Slaidid, skeemid Seminarid: Reaalsed õiguslikud probleemid, kohtukaasused Eksam: Kaasust ei tule, keegi ei hakka küsima toetuste suurust. Teooria küsimused: nt mis on põhimõisted, põhikontseptsioonid; kui inimene on haige mis toetusi ta võib saada; mis on presidendi pensioni saamise kriteeriumid. SOTSIAALHOOLDUSÕIGUS Sotsiaalkindlustus - rahalised väljamaksed - teenused - kindlustusmaksed Isiku õigus vastavat toetust saada (materiaalsed eeldused, lisanõuded) Hübriidtoetused? Makstakse välja kindlustusfondidest ja kontrollime isiku varalist
TÖÖÕIGUS LOENG 1 Eesti Vabariigi Töölepinguseadus jõustus 1. juuni 1992. aasta. Oluline muudatus, mida tuleb silmas pidada: Euroopa tööõiguse mõju. Tööõiguse valdkonnas on hästi palju direktiive. Töövaidlusi lahendatakse laias laastus neljas etapis:Töövaidluskomisjon-maakohus-ringkonnakohus-riigikohus. Töövaidlsukomisjonidel on oluline osa, sest nad võtavad kohtute töö mahust palju enda kanda. Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. Iseloomulik oli, et TLS-s puudus töösuhete paindlikkus. Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. MUUDATUSED: Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses. Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne). Kaasaegsed s
Eesti keskmine brutokuupalk, mis Statistikaamet on avaldanud puhkuse kasutamise kvartalist arvates üle-eelmise kvartali kohta. 39.Lapsehoolduspuhkus Lapsendaja puhkus Alla 10-aastase lapse lapsendajal on õigus saada lapsendaja puhkust 70 kalendripäeva, lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast arvates, vastavalt ravikindlustuse seadusele. Emal või isal on õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ja seda on õigus korraga kasutada ühel isikul. Seda võib kasutada ühes osas või osade kaupa igal ajal. Puhkusele jäämisest või katkestamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette. Lapsehoolduspuhkuse õigust ei ole, kui vanemalt on vanemaõigused ära võetud või kui laps elab hoolekandeasutuses. Hüvitist on õigus saada vanemahüvitise seadusele ja lapsehooldustasu vastavalt peretoetuste seadustele. Lapsepuhkus.
TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde Koostajad: Egle Käärats Thea Treier Seili Suder Maria Pihl Mariliis Proos 2013 töölepingu seadus Selgitused töölepingu seaduse juurde Töölepingu seadus, vastu võetud 17. detsembril 2008. a, jõustunud 1. juulil 2009. a. Tööelu arengu osakond Sotsiaalministeerium Gonsiori 29, 15027 Tallinn e-post: [email protected] tel: 626 9301 faks: 699 2209 Kaanekujundus: Jaana Kool Küljendus: Eve Strom Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda Kirjastus Juura www.juura.com ISBN 978-9985-75-380-4 EESSÕNA Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja kaasatud tö�
Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2018 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 28.02.2018 Avaldamismärge: RT I, 28.11.2017, 30 Töölepingu seadus1 Vastu võetud 17.12.2008 RT I 2009, 5, 35 jõustumine 01.07.2009 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 28.01.2009 RT I 2009, 11, 67 01.07.2009 20.02.2009 RT I 2009, 15, 93 01.07.2009 06.05
01.04.2010] [RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.01.2013 - vastavalt § 190 lõikele 3 jõustub teine lause 1.01.2013.] § 61. Lapsendaja puhkus Alla 10-aastase lapse lapsendajal on õigus saada lapsendaja puhkust 70 kalendripäeva lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast arvates. Selle aja eest on õigus saada hüvitist vastavalt ravikindlustuse seadusele. § 62. Lapsehoolduspuhkus (1) Emal või isal on õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Lapsehoolduspuhkust on õigus korraga kasutada ühel isikul. (2) Lapsehoolduspuhkust on õigus kasutada ühes osas või osade kaupa igal ajal. Eeldatakse, et lapsehoolduspuhkusele jäämisest või lapsehoolduspuhkuse katkestamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. (3) Lapsehoolduspuhkuse õigust ei ole, kui vanemalt on vanemaõigused ära võetud või kui laps elab hoolekandeasutuses.
tööandja ja töötaja kohustatud teineteisele ette teatama kirjalikult (§-d 77.79.80.82.85 ja 87). Poolte kokkuleppel võib töölepingu lõpetada igal ajal, kui üks pooltest esitab sellekohase kirjaliku taotluse ja teine pool annab lepingu lõpetamiseks kirjaliku nõusoleku. Alaealine töötaja Üldjuhul alla 15aastased ja koolikohustuslikud alaealised töötada ei tohi. Eesti Vabariigi haridusseaduse järgi on alaealine koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17aastaseks saamiseni. Alaealisega töölepingu sõlmimiseks nõutakse alaealise seadusliku esindaja kirjalikku nõusolekut. 13-14aastase alaealisega töölepingu sõlmimiseks taotleb tööandja oma elu või asukohajärgse tööinspektori kirjalikku nõusolekut. Kõik alaealised peavad enne tööleasumist läbima arstliku kontrolli. 13-14aastastel alaealistel ja 15-16aastastel koolikohustuslikel alaealistel on lubatud teha töid, kus täidetavad tööülesanded on lihtsat laadi ega nõua suurt
Statistikaamet on avaldanud puhkuse kasutamise kvartalist arvates üle-eelmise kvartali kohta. 39. Lapsehoolduspuhkus. Lapsendaja puhkus Lapsendaja puhkus: Alla 10-aastase lapse lapsendajal on õigus saada lapsendaja puhkust 70 kalendripäeva, lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast arvates, vastavalt ravikindlustuse seadusele. Lapsehoolduspuhkus: Emal või isal on õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ja seda on õigus korraga kasutada ühel isikul. Seda võib kasutada ühes osas või osade kaupa igal ajal. Puhkusele jäämisest või katkestamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette. Lapsehoolduspuhkuse õigust ei ole, kui vanemalt on vanemaõigused ära võetud või kui laps elab hoolekandeasutuses. Hüvitist on õigus saada vanemahüvitise seadusele ja lapsehooldustasu vastavalt peretoetuste seadustele. 40. Põhipuhkuse andmine. Puhkuse ajakava
Soovitusi aga arvestatakse riigi seadusandlike aktide koostamisel. Eesti on ratifitseerinud 32 ILO konventsiooni. II. Töölepingu pooled, sõlmimine ja sisu 6. Töötaja töölevõtmise nõuded (töötamiskeeld, vanuse alammäärad, koolikohustus, nõusolekud, lubatud/keelatud tööde loetelud) Töötamise lubatavus ja tehtavad tööd sõltuvad noore vanusest, koolikohustuslikkusest ja töö iseloomust. Õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või kuni 17-aastaseks saamiseni. Töötamise keeld · alla 15-aastase ja koolikohustusliku alaealise töötamise keeld erandina võib: · 7-12-aastane teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal · 13-14-aastane või 15-16-aastane koolikohustuslik alaealine teha kerget tööd Nõusolek alaealise töötamiseks (1) Töölepingu sõlmimiseks vajalik alaealise tahteavaldus, mis on tehtud seadusliku esindaja eelneva
kuu jooksul pärast lapse sündi. Isapuhkuse eest tasutakse tema keskmise töötasu alusel, kuid mitte rohkem, kui on kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk. *LAPSENDAJA PUHKUS-Alla 10-aastase lapse lapsendajal on õigus saada lapsendaja puhkust 70 kalendripäeva lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast arvates. Selle aja eest on õigus saada hüvitist vastavalt ravikindlustuse seadusele. *LAPSEHOOLDUSPUHKUS-Emal või isal on õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Lapsehoolduspuhkust on õigus korraga kasutada ühel isikul. Teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette. Õigus kasutada ühes osas või osade kaupa igal ajal. Töötajal on lapsehoolduspuhkuse aja eest õigus saada hüvitist vastavalt vanemahüvitise seadusele. *LAPSEPUHKUS-Emal või isal on õigus igal kalendriaastal saada lapsepuhkust, mille eest tasutakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära alusel:
abipakk. kolmandast lapsest 57,54 LAPSENDAMISTOETUS lapse kohta 4500-1900 EUROT (oleneb Lapsehooldustasu määr 2012. kas lapsendada enda riigi või välisriigi last) aastal on 76,70 LAPSETOETUS (esime lapse Üksikvanema lapse toetus eet 100,4 eurot, teise lapse 19,18 eest 110,94 eurot, kolmanda Ajateenija lapsetoetus 47,95 lapse pealt 141,56 eurot, neljanda 162,15, viienda ja iga järgneva eest 182,73 eurot. Peretoetused Eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus 191,80 kuus Elluastumistoetus 383,60 Seitsme ja enamalapselise pere vanema toetus 168,74 Elatistoetus Elatisabi
perekonnas hooldamise leping ja tal on igal kalendriaastal saada: 1) 3 tööpäeva, kui tal on üks või kaks 14-aastast last ja 2) 6 tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps. Käesoleval ajal tasutakse 66 krooni päevas riigieelarvest, kuid alates 01.01.2013 tasutakse töötasu alammäära alusel. Puudega lapse emal või isal on õigus lisaks saada lapsepuhkust üks tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. Lapse kolmeaastaseks, 14-aastaseks ja 18-aastaseks saamise aastal antakse lapsepuhkus olenemata sellest, kas lapse sünnipäev on enne või pärast puhkust. Tasustamata lapsepuhkuse õigus on emal või isal, samuti eestkostjal ja isikul, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping, kes kasvatab kuni 14-aastast last või kuni 18- aastast puudega last ja neil on õigus saada igal kalendriaastal kuni 10 tööpäeva tasustamata lapsepuhkust. 321. Mis on puhkusetasu ja puhkusehüvitis?
Tööõigus Küsimused 1. Mis on töölepingu tunnusteks? (4) Töö , palka , allumine juhtimisele ja kontrollile . 2. Mis on tööleping? Tööga seotud leping kus töötaja teeb tööd ja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile. Ta saab palka töö eest. 3.Iseloomustage kestvuslepinguid (käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping) Leping Pooled Lepingu ese Tasu Tasutud puhkus Tööleping Tööanda ja töö Tasu saadakse - töötaja töö eest
Õigusõpetuse kordamisküsimuste vastused 1. töölepingu mõiste, kohustuslikud tingimused, lepingu sõlmimine Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Töölepingu sõlmimine 1) poolte andmed 2) töölepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg 3) tähtaeg määratud või määramata ajaks 3.1 määratud võib olla maksimaalselt 5 aastat. Edasi muutub tähtajatuks. 4) ameti- või kutsenimetus 5) lühidalt tööülesande kirjeldus 6) töötegemise koht 7) palgatingimus 8) tööajanorm 9) puhkus 10) töölepingu lõpetamise kord ja tähtajad 11) töölepingu vorm sõlmitakse kirjalikult 2-s eksemplaris
1. Töölepingu mõiste Töölepingu alusel teeb töötaja tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning ta saab selle eest palka. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö
Õppepuhkuse saamise võib tööandja edasi lükata, kui õppepuhkuse saamise ajal on tööl vähem kui 10% töötajatest. Õppepuhkus on 30 päeva kalendriaasta jooksul, keskmist töötasu makstakse 20 päeva. 22. Mis on vanemapuhkus ja kellele seda antakse? Vanemapuhkus on lapsehoolduspuhkus, rasedus- ja sünnituspuhkus, isapuhkus, lapsepuhkus, lapsendaja puhkus, tasustamata lapsepuhkus. Emal või isal on õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Lapsehoolduspuhkust on õigus korraga kasutada ühel isikul. Lapsehoolduspuhkust on õigus kasutada ühes osas või osade kaupa igal ajal. Eeldatakse, et lapsehoolduspuhkusele jäämisest või lapsehoolduspuhkuse katkestamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Lapsehoolduspuhkuse õigust ei ole, kui vanemalt on vanemaõigused ära võetud või kui laps elab hoolekandeasutuses.
II. Töölepingu pooled, sõlmimine ja sisu 4. Töötaja töölevõtmise nõuded (töötamiskeeld, vanuse alammäärad, koolikohustus, seadusliku esindaja ja tööinspektori nõusolekud, lubatud ja keelatud tööde loetelud). Töötamise lubatavus ja tehtavad tööd sõltuvad noore vanusest, koolikohustuslikusest ja töö iseloomust. Õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või kuni 17-aastaseks saamiseni. Töötamise keeld • alla 15-aastase ja koolikohustusliku alaealise töötamise keeld erandina võib: • 7-12-aastane teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal • 13-14-aastane või 15-16-aastane koolikohustuslik alaealine teha kerget tööd Nõusolek alaealise töötamiseks (1) Töölepingu sõlmimiseks vajalik alaealise tahteavaldus, mis on tehtud seadusliku esindaja
TÖÖÕIGUS Iseseisev töö: 2)21november- riigikohtulahendite analüüs grupi poolt vabalt valitud teemal-max 5õpilast. Kas puudutab töölepingu sõlmimist, töölepingu lõpetamine koondamise tõttu, töötaja töökohustuste rikkuminse tõttu. Tõõlepingu lõpetamise alused VAATAME! Oma seisukohad. EKSAM: 5küsimust.3üldisemat ja 2 konkreetset. LOENG 1 Eesti Vabariigi Töölepinguseadus jõustus 1. juuni 1992. aasta. Oluline muudatus, mida tuleb silmas pidada: Euroopa tööõiguse mõju. Tööõiguse valdkonnas on hästi palju direktiive. Töövaidlusi lahendatakse laias laastus neljas etapis:Töövaidluskomisjon-maakohus-ringkonnakohus-riigikohus.
TÖÖÕIGUS Kaitstud paindlikkus Eesmärk üheaegselt suurendada tööturu ja töösuhete paindlikkust sissetulekute- ja tööhõiveturvalisusega, eriti madalama konkurentsivõimega isiku jaoks. Klassikaliselt koosmõjus: paindlik tööõigus, kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid, aktiivsed tööturumeetmed. Seda toetavad elukestev õpe ja sotsiaaldialoog. Tööõiguse koht õigussüsteemis Avalik õigus vs eraõigus, suurem osakaal töötaja ja tööandja vahelistel kokkulepetel, TsÜS, VÕS. Töölepingu seaduse normid on erinormid. Üldnormi rakendatakse siis, kui puudub vastav erinorm või kui seadus näeb ette valikuvabaduse eri- ja üldnormi vahel. Tööleping (TLS §1): füüsiline isik (töötaja) teeb teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses
1. Teema - Sissejuh. Ainesse Tööõiguse funktsioon ühiskonnas, tööõiguse allikad. Õigus vabalt valida tegevusala, elukutset, töökohta. Töötingimused on riigi kaitse all- eelkõige kaitstakse töötajat tööinspektsiooni poolt. Riik reguleerib töösuhteid niivõrd, kui see on vajalik töösuhte subjektide koostöö tagamiseks. Töötajate ja tööandjate organiseerimisvabadus tuleneb põhiseadusest, on õigus moodustada erinevaid ühinguid, organisatsioone. Töösuhte stabiilsus üldiselt sõlmitakse määramata ajaks TL. Tööst mittetulenevate seadusvastaste eeliste ja piirangute kehtestamise lubamatus usulistel põhjustel ega ka erakondliku kuuluvuse järgi ei saa kedagi vallandada, eelised on väikeste lastega emad, rasedad. Õigus töötasule, puhkusele. Töötaja suhtes soodsama sätte kohaldamine tuleneb rahvusvahelistest lepingutest. Õigusallikad: Põhiseadus, ILO, Seadused, Ministri määrused, Valitsuse määrused, Riigikohtu lahendid, Tööinspektsi
2) seaduse alusel määratud trahve ja sunniraha ning maksukorralduse seaduse alusel tasutud intresse; 3) maksumaksjalt erikonfiskeeritud vara maksumust; 4) kõrgendatud määra järgi tasutud keskkonnatasu vastavalt keskkonnatasude seadusele ning seadusega sätestatud nõuete rikkumise või saastamisega looduskeskkonnale ning kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise tasu; 5) kulusid, mis on tehtud käesoleva seaduse kohaselt tulumaksuga mittemaksustatavate toetuste arvel; 6) kingituste või annetuste maksumust; 7) kahju, mis tekkis vara turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule välja arvatud juhul, kui selliselt kahjult on makstud tulumaks; 8) kahju, mis tekkis maksumaksjaga seotud isikult turuhinnast kõrgema hinnaga ostetud vara võõrandamisest; 9) pistist ja altkäemaksu; 10) Eestis või välisriigis tasutud sotsiaalkindlustuse maksusid ega makseid, mille
Tööõigus Prof. Merle Erikson I Tööõiguse olemus ja rakendusala Tööõiguse olemus Töötamine töölepingu alusel Töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid Töölepingu alusel: teeb fuusiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1) Tööõigusega ei ole seotud ametnikud, vaid nende suhtes kehtib ATS (avaliku teenistuse seadus). Töövõtt ja käsundusleping ei ole tööõigus. Tööõiguse spetsiifika alluvussuhe. Pooled ei ole võrdsed, töötaja on nõrgem pool. Kaitsenormid on antud töötajale. Töölepingu tunnused: tööd tehakse alluvussuhtes töötegija sõltub tööd andvast isikust tööd tehakse isiklikult
Tööõigus Kordamisteemad eksamiks sügis 2012 1. Töölepingu mõiste, tunnused, töösuhte eeldus · Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 1 lg 1 · Töösuhte eelduseks on töötasu. 2. Töölepingu piiritlemine: eristamine erinevatest võlaõiguslikest lepingutest (sh eristamisel abistavad küsimused) ja lepingud, millele töölepingu seadus ei laiene Töötaja võib nõuda töösuhte tuvastamist ja töötajale ettenähtud hüvede (nt puhkus ja puhkusetasu, keskmise töötasu maksmine aja eest, kui tööd ei antud) tagamist, millega töö tellija pole arvestanud
annaabi.ee 
