RIIGIVÕIM (0)

RIIGIVÕIM
Võim on suutlikkus mõjutada teisi ja saavutada enda huvide elluviimine.
Võim on ühiskonnas ebavõrdselt ära jaotunud. Võimu ressursid on ainelised(vara), vaimsed(teadmised), sotsiaalsed(oskused,koostöövõime).
Võimu teostataks tuginedes:

• Autoriteedile – rahvas usub otsuste õigsusesse
  
• Sunnile – rahvas kuuletub hirmust
  
• Traditsioonidele – kungigriigid
  

Võim vajab asutusi , mille kaudu valitsed ehk võim vajab riiki.
Riigi tunnused/ainuõigused:

• Kehtestab seadusi ja kontrollib nende täitmist
  
• Kehtestab makse ja kogub neid
  
• Võib julgeoleku tagamises kasutada vägivalda
  

Riigivõim koosneb:

• Võimuasutustest
  
• Seadustest
  
• Ametnikest e. riigi bürokraatiast
  

Võimu teostamistest kõrvale jäävate huvigruppide hulgas on oluline SOTSIAALNE PARTNERLUS. Seaduste välja töötamisse kaasatakse erinevaid huvigruppe(ametiühingud, erialaliidud, kodanikuorganisatsioonid jne)
Võimu iseloom
Demokraatia – rahvavõim, õigusriik, registreeritud valimised, kodanikuõigused LIBERAALNE
Diktatuur jaguneb kaheks:

• Autoriteetne – valitsejaks 1 isik või 1 isikute grupp, piiratakse inimeste õiguseid (EV 1934-1940)
  
• Totalitaarne – valitsejaks 1 isik või 1 isikute grupp, hirmuvalitsus, vägivalla kasutamine rahva vastu/suhtes
  

Riigikorralduse vormid
UNITAARRIIK
FÖDERATSIOON
KONFÖDERATSIOON
Ühtne riigivõim, otsused kõigile kohustuslikud nt. Eesti
Liitriik , mille osadel on suur otsustusõigus. Ühine väliskaitse ja rahanduspoliitika . Nt Venemaa( oblastid ), USA( osariigid ), Saksamaa( liidumaad )
riikide liit, kus liikmed on säilitanud suveräänsuse. Nt Šveits, EU
Riigivalitsemise vormid
VABARIIK valitav võim
MONARHIA päritav võim
PARLAMENTAARNE Eesti
PRESIDENTAALNE USA
PARLAMENTAARNE v. Konstitutsiooniline
ABSOLUUTNE
Rahvas valib parlamendi, seadusandlik võim
Riigipea juhib ka valitsus ja on väga suurte õigustega. Rahvas valib presidendi. President valib valitsuse
Monarhil on esindusvõim. Rahvas valib parlamendi. Parlamentaarne nt. Suur Britannia. Parlament konstitutsioonil nt Rootsi, Taani jne
Ideoloogiad
Ideoloogia on ideedekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Jaguneb kaheks:

• Mittepoliitilised – feminism , asketism, sürrealism jne
  

• Poliitilised – pakuvad enda nägemist ideaalsest ühiskonna korraldusest. Aluseks erakondade tegevusele. Jagunevad oma korda kaheks: vasak- ja parempoolsed
  
• vasakpoolsed (paks riik) – kommunism , sotsialism , sotsiaaldemokraatia
  
• parempoolsed(õhuke riik) – liberalism , konservatism , kristlikdemokraatia
  

Liberalism
Liber – ladin k. Vaba, sõltumatu

• inimestel maksimaalne tegevus vabadus
  
• inimese heaolu sõltub tema enda tahtest ja pingutustest
  
• rikkamaid ei või karistada kergemate maksudega
  
• riik peab motiveerima inimesi tööle mitte kulutama sotsiaalabile
  
• vaba tulumajandus, avatud turg , minimaalne riigi sekkumine
  
• pooldab parlamentaalset valitsemisvormi
  

Eestis nt Reformierakond
Konservatism
Conservare – alal hoidma, säilitama

• oluline on ühiskonna stabiilsus, traditsioonid, rahvuslus ja kristlik moraal
  
• reforme tuleb läbi viia aeglaselt ja ettevaatlikult
  
• tähtsad on eraomand ja mõõdukad maksud
  
• majanduses pooldatakse kaitsetolle, piiratud turgu ja kohalike ressurisside kasutamist
  
• üksik isik peab saama sotsiaalset tuge perelt,naabritelt, tööandjalt jne(mitte riigilt)
  

Kristlik demokraatia

• konservatiivsuse leebem haru
  
• tähtsustab kodaniku ühiskonda ja mõõdukat heaolu riiki
  
• levitab kristlike ideid ja soosib lasterikkaid peresi
  
• pooldab sotsiaalset turumajandust, kus riik ja 3. sektor peavad ebavõrdsust leevendama
  

Sotsiaaldemokraatia

• võrdsed võimalused kõigile
  
• riik peab tagama kõigile väärika elatustaseme( haridus ,palk, arstiabi ,toetused)
  
• segamajandus , kus riigil on oluline osa
  
• rikkad peavad maksma kõrgemaid makse, et vähendada ebavõrdsust.
  

Kommunism

• äärmuslik vasakpoolne ühiskonna käsitlus
  
• majandus tuleb riigistada
  
• rikkus tuleb kõigivahel võrdselt jagada
  

VASAKPOOLSED
PAREMPOOLSED

• Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik erakond
  
• Astmeline tulumaks
  
• Oluliste kaupade alammaksude määramine
  
• Tasuta haridus
  
• Suured sotsiaaltoetused ja riigi poolne abi
  
• Riik pakub töökohti
  

• Reformierakond ja IRL
  
• Proprtsionaalne maksusüsteem(kõigil võrdne maksu %)
  
• Avatud turumajandus
  
• Ettevõtluse seadustamine
  

Heaoluühiskondade tüübid
Liberaalne (USA) Eesti - Pakub toetust inimestele, kellel on paks rahakott ja on edasi püüdlikud. Pooldab madalaid ja võrdelisi või nõrgalt astmelisi makse. Inimene vastutab ise heaolu eest. Riigi peamised ülesanded on kõrge tööhõive tagamine ning konkurentsi ja valikuvabaduse kindlustamine kõigis valdkondades
Konservatiivne (Saksamaa) – Eeskätt on orienteerub töötavatele inimestele, kelle palk ja sotsiaaltagatised peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused. Pensioni ja sotsiaaltoetuste suurus sõltub töötajast, kes on maksnud pikka aega kõrgeid sotsiaal kindlustusmakseid, saab vanaduse, töötuse ja haiguse korral ka kõrgemat kompensatsiooni . Inimene vastutab ise heaolu eest. Konservatiivne heaolu mudel eelistab vanamoodsat peremudelit. Naises nähakse pigem koduhoidjat kui võrdset konkuretsi tööturul. Vanurid on ka suguvõsaliikeme hoole all.
Sotsiaaldemokraatlik (Skandinaavia) – On orienteeritud kõkidele kodanikele , olenemata sissetulekust või sotsiaalsest saatusest. Rahvapension ja lastetoetuste suurus ei sõltu inimese majanduslikust seisust . Igalühel on tagatud kaasosaku olemasolu. Lastetoetust saavad kõik lapsed, ükskõik, millone on perekonna majanduslik seis. Pensionit saab ka siis, kui pole kordagi palgatööl käinud ega sotsiaalkindlustus sissemakseid teinud. Riik vastutab inimese heaolu eest. Heaolumudeli puhul kõrged riiklikud maksud on põhjendatud sellega, et rahastada haridus- ja tervishoiusüsteem ning teha väljamakseid pensionideks, abirahadeks ja lastetoetusteks.
Sotsiaalne tõrjutus – seisund, mille puhul inimene ei osale ühiskonna hüvede jaotuses, võimusuhetes ega kultuuri elus.
Põhjused : Töötus, erivajadus või kuulumine vähemusrühma, piirkondlikud tulu- ning infrastruktuuri erisused
Kuidas vähendada : töötutele korraldada ümberõppeid ja täiedkoolitus, tööandjad oleksid huvitatud töötajate koolitamisest ning väiksema jõudlusega inimeste töölevõtmisest, rohkem töökohti, mõjutada tööandjaid, meestele ja naistele peab maksma samaväärse töö eest võrdset palja, riigi põliselanikust töötajat tuleb kohelda sama väärselt immigranttöölisega, kehtestada õigusnormid, tööandjaid mõjutada, sallivust suurendama, tagatud liikumisvõimalused, moodsad sidevahendid – eeskätt internet .
VALIMISED
1919 naistel. Valimised on demokraatliku riigi põhitunnused. Peamine ül on võimu seaduslik korrapärane vahetumine. 4. a taga valitaksee riigivalitsus ja KOV. 5. a taga valitakse president ja saadikud Euroopa parlamenti.
Erakorralised valimised toimuvad seoses parlamendi laiali saatmisega. Nt kui riigikogu ei suuda vastuvõtta riigi eelarvet. Nt kui referendum kukub läbi.
Valimised näitavad kodanike nõudmisi ja usaldust võimu suhtes. Ja annavad poliitilist teavet. Demokraatia kui rahvavalitsus tähedab, et :

• Riiklikul tasandil saavad valimas käia kodanikud
  
• Kohalikul tasandil kõik selle omavalitsuse täisealised püsielanikud
  

Euroopa liit on kodakondsuspiiranguid leevendanud:

• Iga Euroopa Liidu riigi tegelane saab kandideerida või hääletada teise Euroopa Liidu või KOV valimistel ( PÜSIV ELUKOHT!)
  
• Kõigi Euroopa Liidu riikide kodanikud võivad kandideerida ja hääletada Euroopa parlamendi valimistel
  

RIIGIKOGU: Valimised Märts 2015

Hääletavad Eesti kodanikud 18. eluaastast

Kandideerivad Eesti kodanikud 21. eluaastast .
PRESIDENT: August 2016

Hääletavad riigikogu liikmed või valimiskogu

Kandideerib sünnipärane Eesti kondaik alates 40. eluaastast
EUROOPA PARLAMENT : Juuni 2014

Hääletavad Euroopa Liidu riikide kodanikud 18. eluaastast

Kandideerivad Euroopa Liidu riikide kodanikud 21. eluaastast
KOHALIKU OMAVALITSUSE VOLIKOGU : Oktoober 2013

Hääletada saavad kõik selles omavalitsuses püsivalt elavad täisealised inimesed

Kandideerivad Eesti ja Euroopa Liidu kodanikud alates 18. eluaastast(püsiv elukoht peab olema selles omavalitsuses)
Valimised on:

• Üldised – osaleb täisealine elanikkond (kodanikud*). Hääleõigus puudub teovõimetuks tunnistatutel ja vanglas karistuse kandmisel .
  
• Ühetaolised – kõigi hääled on võrdsed
  
• Otsesed – valija annab oma hääle ise
  
• Salajased – hääletatakse kinnistes kabiinides(üksi) ja oma veendumuste järgi.
  
• Erandiks puudega inimesed
  

VALIMISSÜSTEEMID
Majoritaarne e. enam valimine – vanim ja pärit Inglismaalt. Riik jagatakse 1 mandaadilisteks valimis ringkondadeks. Igast ringkonnast osutub valituks 1 kandidaat, kes saab kõige rohkem hääli „Võitja saab kõik“. Selle süsteemiga võidab valimised enamasti 1 suur erakond, kes moodustab stabiilse üheparteilise enamus valitsuse.
+ selge ja lihtne. – annab eelise juhtivatele suur parteidele ( raha ja tuntud isikud), osad hääled lähevad kaudsi.
Proportsionaalne – riik jagatakse mitme mandaadilisteks valimis ringkondadeks. Kanditaadid on eelnevalt partei nimekirjas pandud pingeritta.

• Avatud nimekirjad – pärast häälte lugemist paigutatakse kanditaadid ümber vastavalt saadud häälte arvule
  
• Suletud nimekirjad – uut pingerida ei tehta . Valituks osutub teatud arv inimesi nimekirja tipust. Hääli kantakse üle. Peibutuspart .
  

Rahvas valib parteisi, mitte isikuid. Saadiku kohad parlamendis jagatakse parteide vahel propotsionaalselt neile antud häälte arvuga. 100 kohta – 15% hääli – 15 kohta. Valimistel kehtib 5.% valimiskünnis – arvestatakse ainult neid parteisi, mis saavad vähemalt 5% häältest
+ ausam, kõik hääled lähevad arvesse. Erinevatel parteidel võrdsemad võimalused pääsed parlamenti. – saadikute isiklik vastutus kaob. Häälte lugemine on keerulin. Tekivad koalitsioonivalitsused, mis on tavaliselt ebastabiilsed.
Eesti kasutab kõigil valimistel proportsionaalset valimissüsteemi. Mittemandaadilised valimisringkonnad moodustatakse vastavalt hääleõiguslike inimeste arvule ( riigikogu valimistel 12 ringkonda). Võivad kandideerida parteid ja üksik isikud. Kandideerimise tingimuseks on kautsjoni maksmine . Vaja on koguda häälte miinimum e. kvoot , mille eest antakse üks mandaat .
Hübriidsed valimissüsteemid
Ühendavad majoritaarse ja proportsionaalse valimissüsteemi – pooled saadiku kohad ühele ja pooled teisele. Igal valijal on 2 häält.
Valijate otsust mõjutavad :

• Kampaaniad ja igast erinevad nännid mida jagatakse. ( reklaamid )
  
• Tutvused
  
• Lubadused
  
• Usaldusväärsus
  
• Traditsioonid perekonnas