9.Religioon: ristiusu teke ja levik ning tõus riigiusuks. Kristluse teke. 1.sajandil tegutses Palestiinas rändjutlustaja Jeesus, kes kuulutas jumalariigi saabumisest. Sinna oli avatud tee neile, kes siiralt uskusid. Pärast Jeesuse surma hakkasid jüngrid uskuma, et tegemist oli messiaga (heebrea k messias, kreeka k christos ´salvitu´). Kümme päeva pärast seda, kui ülestõusnud Jeesus oli viimast korda ilmunud jüngritele (50 päeva pärast ristilöömist), sündis nelipüha ime Püha Vaimu väljavalamine. Nüüd hakkasid jüngrid e saadikud e apostlid rääkima võõraid keeli, nad jätkasid Jeesuse tööd ja hakkasid tegutsema tema nimel. Püha Vaimu väljavalamisega loodi esimene kogudus Jeruusalemmas e kirik (kreeka k kyriakos ´issandale kuuluv´). Esialgu levis vaid juutide hulgas nii Palestiinas kui ka diasporaas (rahva hajumine kodumaalt pagenduse tagajärjel). Tähtsamad apostlid Paulus ja Peetrus, viimane levitas kristlust juudi diasporaas ja pani alu...
Kristluse tekkelugu ja kujunemine riigiusuks Igas riigis on alati inimesed midagi uskunud. Inimestele meeldib midagi uskuda, midagi millele saab siin elus toetuda ja tõde otsida. Inimesed justkui peavad usku enda eluviisiks ja kutsumuseks. Paljud leiavad, et usk ongi midagi, millega nad tahavadki terve elu tegeleda ja see hoiabki neid elus. Mõned inimesed aga ei usu millessegi. Mõned kardavad usku ja usklike ning pigem usuvad iseendasse. Meie esivanemad uskusid midagi ja nii ka tänapäeval, samuti ka Roomas usuti midagi või kedagi.
Euroopa hakkas taas väheheaaval jõukamaks muutuma ja ehkki aadlike jaoks jäid veel ilust olulisemaks lossi kindlustatus, siis kirikud keskendusid juba oma uhkuse väljanäitamisele. Tuntuim arhitektuurimälestis tollest ajast on Palatini kabel Aachenis (prantsuse keeles on see läinud koguni linna enese nime osaks, Aix-la-Chapelle), mis omal ajal kuulus Karl Suure residentsi juurde ja kuhu see varauusaja kuulsaim valitseja on ka maetud. Ristiusu levik 301 Armeenias sai ristiusk riigiusuks 313 Milano ediktiga lõpetati kristlaste tagakiusamine Rooma riigis 325 sai Etioopias (Aksumi riik) ristiusk riigiusuks 337 sai Gruusias (Iberia riik) ristiusk riigiusuks 337 ristiti esimese Rooma keisrina Constantinus Suur 380 sai Rooma riigi riigiusuks ristiusk (selle Nikaia versioon, alternatiiviks oli arianism) 391 keiser Theodosius keelustas enamiku paganlikest usutalitlustest 400 sai valmis ladinakeelne piibel (Vulgata), mis kujunes ametlikuks versiooniks. Autoriks Hieronymus (347-420)
Balti erikorrata oleks suur tõenäosus olnud, et see oleks juhtunud, rahvused oleksid segunenud. Eestimaa oli väike ning nõrgem, kui Venemaa, ning venelastel oleks olnud lihtsam eesti aladele sisse tungida. Kuna Balti erikord kindlustas eesti ala jätkuva kuulumise saksa kultuuriruumi ja läänekristlikkusse tsivilisatsiooni, siis ei pidanud eestlased alluma või vastu võtma vene õigeusku. Väikese tõenäosusega oleks see võib olla püsinud ka Balti erikorrata, kuid kuna Venemaal oli riigiusuks õigeusk, siis suure tõenäosusega oleks eesti aladele tulnud riigiusuks vene õigeusk. Balti erikord kindlustas tugevalt rüütelkondade võimu maapiirkondades, linnadesse rüütelkondade võim üldjuhul ei ulatunud. Eesti talurahva olukord halvenes, eriti sotsiaalne ja õiguslik, ning eesti aladel püsis pärisorjus. Ilma Balti erikorrata oleks, kas eestlased saanud pärisorjusest vabaks, või oleks läinud pärisorjus rangemaks.
saj. keskel tungisid Britanniasse, loodi kuningriigid ja jõuti tsivini. Taanlased 8.saj lõpul sundisid anglosakse ühte riigi loomisele, tekkisid feodaalsuhted. Viikingid Britannias:8.saj. tungisid viikingid Sotimaale, avaldasid suurt mõju kohaliku rahva keelele, kultuurile ja riikluse kujunemisele. Rüüsteretked, kaupmehed, sõdalased, rajasid linnu. Ristiusu teke ja levik: 313 a tunnistas keiser Constantinus Suur Rooma riigis lubatuks ristiusu. 381 kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Esialgu kristluse keskusteks peamiselt linnad. Kiiremini levis kristlus Hispaanias ja Gallias, sest nad kuulusid Rooma impeeriumi koosseisu, kui Roomas kuulutati ristiusk riigiusuks. Edasi levis roomlastega kokkupuutuvate barbariteni. Euroopa rahvaste ristiusustamine oli pikk protsess(üle 1000 aasta kestis), kus tähtsal kohal olid misjonärid. Viimasena ristiti leedulased 1386. Katoliku kiriku org. ja vaimulikkond: Katoliku kiriku õpetus:
saj. teisel poolel, keskaegne filosoofia aga sai alguse juba mõnevõrra varem, kujunedes varakristlikus keskkonnas alates 2.-3. sajandist. muutus iseseisvast ja üldhõlmavast teadusest usuteaduse abiteaduseks, mille eesmärgiks sai olla ainult usutõdede (dogmade) selgitamine Peeti kasutuks,leiti,et pärast ilmutust on filosoofia mittevajalik ja isegi kahjulik, kuna tõmbab inimesed kõrvale esmatähtsalt ja eksitab neid. Arvamus muutus valdavaks peale ristiusu muutumist Rooma impeeriumi riigiusuks 380. a. Keskaja filosoofia iseloomulikud jooned olid 1.seotus religiooniga, 2.retrospektiivsus, 3.õpetlikkus ja kasvatuslikkus. Seotus religiooniga: * Philon Aleksandriast (u 25 eKr 50 pKr) püüdis kasutada kreeka filosoofiat platonismi, pütagoreismi ning stoitsismi juudi usundi ja teoloogia alusena * Kahe tõe teooria: teoloogia ja filosoofia tõed on teineteisest sõltumatud: teoloogia- ilmutus; filosoofia- ilmalik. Retrospektiivsus
Vaimulik võim oli alatihti vaenus ilmaliku võimuga, mis tekitas segadusi kogu keskaja kestel. Kõrg- ja hiliskeskajal ning varauusajal tekkis aga usulisi õpetusi, mis olid vastasseisus katoliku kiriku põhimõttetega ning tänu millele tegi ühiskond läbi suuri muutusi. Rooma riik tunnistas ristiusu lubatuks aastal 313 Milano ediktiga, mille koostas Constantinus Suur. Sellega lõppes kristlaste kauaaegne tagakiusamine. Juba 381. aastal kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Katoliku õpetuse põhituumaks on usk Kristuse ülestõusu, pattude lunastusse ning igavesse ellu. Kristlus levis kiiresti, eriti alades, mis kuulusid Rooma riigi koosseisu ristiusu riigiusuks kuulutamise ajal. ( nt. Hispaania ja Gallia) Algselt oli kristluse keskusteks linnad, kus paiknes jumalakoda. Ajapikku tekkisid kirikud ja kloostrid ka maale. Vaimulikud olid väga tähtsad kultuuri edasikandjad ning mängisid suurt osa hariduse jagamisel keskajal.
Mõisahärrus maa oli mõisniku eraomand. Mõisamaa jag kahte ossa: mõisamaa(kus asus mõisa majapidamine ja mida hariti mõisateo korras) ja talumaa(kuulus ka mõisnikule,kuid kus asusid talumajapidamised ja millel lasusid koormised,peamine neist teorent) ori- pole varandust pärisori- võib olla varan,aga oli sunnismaine. Seisused: vaimulikud,aadlikud,töötegijad Ristiusu kiriku kujunemine- Constantinus Suur andis kristlastele 313. a Milano ediktiga usuvabaduse. 381 kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. 4 saj hakkas preesterkond arenema omaette seisuseks. Kujunes kiriklik ametiastmestikhierarhia. *Peapiiskopkonda juhtis piiskop * kirikukihelkonda juhtis preester e presbüter . Piiskopi kogunesid 2x aastas kirikukogule e sinodile,et otsustada oma piirkonna kirikuasju. Kogu üldkiriku kõrgeim võim kuulus kõikide piiskoppide kogule e oikumeenilisele kirikukogule. 4. saj tekkisid impeeriumi idapoolsetele alades esimesed kloostrid. 4. saj tõlkis püha Hieronymos Piibli ladina keelde
Vaimuelu 18 ja 19.saj. 18.sajandil oli vaimuelu kandev osa luteri kirikul. Siis tulid Saksamaalt pietistid. 19.saj I poolel avati taas Tartu Ülikool. Tekkis Aleksander I koolireform, mis oli neljaastmeline. Riigiusuks oli Vene õigeusk. 18.saj levis Baltimaades Pietism , see oli saksamaalt pärit usuvool. Pietistidel oli meeldinud luterlaste konservatiivsus, neile elavnes usulise kirjanduse tähtsus. 1739 ilmus esimene eesti keelne piibli täistõlge. Rahvaharidus oli 18.saj halvenenud. Koole oli vähe ja õpetajaks oli köster . Kooli asus taluhoones ja ainult talvel. Lugeda oskas aga palju inimesi lugema õpetati kodus. 19 . saj I poolel avati taas 1809.a See allus venemaa Haridusministeeriumile
( kalvinisti) • Madalmaade võitlus Hispaaniaga ja Hollandi iseseisvumine 1581 • Pildirüüste • 1618-1648 Kolmekümneaastane sõda Katoliiklikud ja protestantlikud riigid Usupuhastus Eestis • 1524-1525 rändjutlustajad Saksamaalt (M.Hofmann) • Pildirüüste Tallinnas (Niguliste) ja Tartus • I eestikeelne raamat 1525 – tiraaž hävitati • 1535 I säilinud eestikeelne raamat Wanrat – Koelli katekismus • Luterlus sai ametlikuks riigiusuks pärast Liivi sõda, Rootsi ajal 17. sajandil.
lugema ja kirjutama ka talupojad. Tänu trükikunsti odavusele ja kiirusele võrreldes varasema käsitsi kirjutamisega, levisid raamatud laialt ning nõnda ka neis kirjutatu. Oli ju peamiseks trükiseks piibel ning ristiusu levikus mängis trükikunsti areng suurt rolli. Kuni trükikunsti levikuni olid kirikud peamised kultuuri-kandjad ja hariduse jagajad. Kiriku võim suurenes keskajal oluliselt. Eriti tugev oli see varakeskajal, peamiselt seetõttu, et ristiusk kuulutati Rooma riigiusuks, seda levitasid misjonärid ning see sunniti peale vallutatud alade elanikele. Viimast esines enim ristisõdade käigus. Peale ristisõdade avaldus kiriku julmem pool veel inkvisitsioonis ja nõiajahtides. Kirikutega on veel seotud linnade tekkimine. Nimelt tekkisid esimesed asulad kirikute ja kloostrite lähedusse. Kaua ei läinud aega kui sinna tekkisid ka koolid ja hiljem juba ülikoolid. Viimased siiski suurematesse linnadesse. Taaskord mängib siin olulist rolli trükikunst.
1.sajand p.Kr kujuneb välja ristiusk. Samal ajal koostavad evangelistid Uue Testamendi. 1-3. sajandil toimub laialdane kristlaste tagakiusamine. 3.sajand p.Kr satub Rooma kriisiperioodi. 303. aastal keiser Diocletianus vallandab julmima kristlaste jälitamise, mis jäi viimaseks. 313.aastal keiser Constantinus kuulutab ristiusu lubatuks- Milano edikt. 381.aastal kuulutatakse ristiusk Rooma impeeriumis riigiusuks. Levinuimaks tüübiks oli basiilika. Basiilika on ida-läänesuunaline avar piklik saalhoone. Jaguneb pikisuunas üksikuteks osadeks- löövideks. Kesklööv on laiem ja kõrgem külglöövidest ja tema müüride ülaosas on aknad. Idaosas oli võlvitud poolümar ruum- apsiid. Selles olid altar ja vaimulike istekohad. Basiilika oli kaetud kas lahtise sarik- või lameda laega. Tihti on basiilikal lääneküljel avar eeskoda ehk narteks. Basiilika välisilme oli väga lihtne
Kuidas kinnistus ristiusk Rooma riigi aladel? Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur oma Milano ediktiga aastal 313. aastal 381 kuulutati kristlus rooma riigiusuks. Kirikust sai range hierahia ja territoriaalse korraldusega institutsioon, mille organisatsioonipõhimõtetest võtsid eeskuju ka ilmalikud valitsejad. Kogu varakeskaja vältel oli kirik ühtlasi ainus arvestav kultuurikandja ning vaimulikud sageli ainsad kirjaoskajad ja hariduse jagajad. Millised on piiskoppide olulisemad ülesanded? Preestrite ametisse pühitsemine, ristitute konfirmeerimine, kiriklike toimingute juures kasutava õli
rüüstati kirikuid. Jumalateenistused muutusid rahvakeelseteks. Sooviga taastada jumalik õiglus, nõudsid talupojad tagasi aadlike kätte läinud valdustele ühiskasutusõigust. 1524- 1524 Saksa talurahvasõjad. 1529. A üritasid katoliiklased luteri usku keelustad, luterlased protestisid-neid hakati kutsuma ka protestantideks. 1555. a Augsburgi usurahu- luteri usk kuulutati katoliku kiriku kõrval teiseks riigiusuks. Sveitsis alustas usupuhastust Ulrich Zwingli, Saksamaal Luther, samal ajal. Võrdlus: *Sveitsis ja Saksamaal võisid vaimulikud abielluda, jagati armulaual veini ka ilmalikele. *Lutheri arvates oli armulaud osasaamine Kristuse ihust, Zwingli arvates oli see sümboolne toiming. *Inglismaal ja Prantsusmaal suleti kloostreid. *Paavsti võim nõrgenes nii Inglismaal kui ka saksamaal, missad
8. -5. saj. Ekr Põhja-Itaalias etruski linnriikide õitseaeg. Legendide kohaselt asutati Rooma linn 753 eKr. 8. -4. saj. Oli Roomas kuningate periood; etruskid valitsesid. 510 eKr algas vabariigi periood, mis kestis 265. eKr. 265- 30 eKr hiline vabariik. 265 eKr vallutas Rooma linn kogu Itaalia. 133-30 eKr kodusõjad Roomas. 30 eKr Rooma keisririik. 30-235 pKr varane keisririik. 3 saj. Lõpus suur segaduste periood keisririigis. 4. saj. Pkr viimane õitseaeg. 313 kristlus riigiusuks. 395 jaguneb Rooma Lääne-Rooma ja Ida-Rooma riigiks. Rahvastik Apenniini poolsaarel itaalikud etruskid kreeklased asukoht keskosa põhjaosa Lõunaosa, Sitsiilia tegevusalad Põlluharimine ja karja Meresõitjad, Põlluharimine, kasvatamine kaupmehed, ehitajad, viinamarja- ja
Talupojad, kelle ülesandeks oli vaimulikke ja feodaale oma tööga üleval pidada ning toita; Linnakodanikud, kes varustasid kõiki käsitöösaadustega ja ülemerekaupadega. Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused olid: a) uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke b) vajadus luua stabiilne võimusüsteem Feodaalsuhetes kehtis põhimõte ,,minu vasalli vasall ei ole minu vasall" Esimesi kristlikke kogudusi lõid apostlid 1. sajandil pKr. 381. aastal kuulutati kristlus Rooma riigiusuks ja sealt sai alguse ristiusu kiirem levik. Hiljem hakkasid ristiusku astuma ka roomlastega kokkupuutuvad barbarid. Frangid võtsid kristluse vastu 5. sajandi lõpul. Ülejäänud Euroopa rahvaste ristiusustamine toimus sageli läbi vallutuste. Islami usutunnistus seisneb kuulutuses. Ning sellega tunnistab moslem end monoteistiks ja eristab end juutidest ja kristlastest. Kes on selle usutunnistuse lausunud ega ole sellest vabal tahtel lahti öelnud, seda loetakse moslemiks
ladina ja saksa keeles;õppejõud saksamaalt;esimene rektor G.F. Parrot Parrot-Ülikooli esimene rektor VonBaer-embrüoloogia rajaja Ühtluskool-neljaastmeline ühtluskool:kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool. Eestikeelne kirjasõna-valitseja ilmalik kirjandus-levitajaks kalender. Eestikeelse kirjasõna levik soodustas ühtsekirjakeele võiduleppääsu. Kirik-Luteriusu kirik,ametlikuks riigiusuks kreeka-ketoliku õigeuks.Tõusulainel vennaste liikumine.1859a levis Järvamaa idaosas ja Harjumaal nn Maltsveti liikumine. Seltsid-1838,Faehlmann, õpetatud Eesti Selts; eesmärk edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva,tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist.1842 loodi tallinnas eestimaa kirjanduslik ühing. Haritlaskonna tekkimine-Väheste eesti soost tippharitlaste kõrval, kelle arv 19.saj teisel poolel hakkas jõudalt
Vana-Vene kunstil on suuri mõjutusi Bütsantsilt (nad olid naabrid), eriti arhitektuuris. Välja hakkas see kujunema 9. 10. saj. Moodustus I Ida-Slaavlaste riik, mille keskuseks oli Kiiev. 11. sajandiks oli Kiievi-Venemaa suurim riik Euroopas. Kiievi vürst Vladimir võttis vastu ristiusu ja kuulutas selle 988. aastal Vana-Vene riigiusuks, rituaalide tõttu otsustas õigeusu kasuks. Bütsantsilt võeti üle kirikuarhitektuur (basiilika) ja ikoonide maalimine. Arhitektuuris kujunes valitsevaks viiskuppelkirik (sibulkuplid). Kiievit nimetatakse Vene linnade emaks, seal tegutsesid nii Vene kui Bütsantsi kunsti meistrid. Kõige rikkam usuelu keskus oli 13 kupliga Püha Sofia katedraal. 12. sajandi teisel poolel kaotas Kiiev juhtiva koha, esile tõusis Vladimir- Suzdali vürstiriik mille keskuseks oli Vladimir
organisatsioonid ja vaimulikkonnad. Tekkis katoliku kiriku õpetus, mille põhituumaks on usk Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastamine ja igavesse ellu, rajaneb Piiblil. Tehti ladinakeelseid tõlkeid. Kujunes paavstlus ja tekkis Paavstririik. 3. Küsimuste vastused: 1) Kuidas kinnistus ristiusk Rooma aladel? V: Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur oma Milano ediktiga aastal 313. Aastal 381 kuulutati kristlus rooma riigiusuks. Kirikust sai range hierahia ja territoriaalse korraldusega institutsioon, mille organisatsioonipõhimõtetest võtsid eeskuju ka ilmalikud valitsejad. Kogu varakeskaja vältel oli kirik ühtlasi ainus arvestav kultuurikandja ning vaimulikud sageli ainsad kirjaoskajad ja hariduse jagajad. 2) Millised on piiskoppide olulisemad ülesanded? V: Preestrite ametisse pühitsemine, ristitute konfirmeerimine, kiriklike
tähelepanu pöörati elule pärast surma, olulisel kohal olid hauakambrid. Rooma vabariigi languse põhjused: · Talupoegade laostumine (pidevad sõjad, latifundiumite teke) · Riik oli kasvanud suureks ning kõik kodanikud ei saanud osaleda rahvakoosolekutel · Palgaarmeele üleminek · Rahvakoosolekul enamik otsustajatest olid proletaarid Rooma keisririigi languse põhjused: · Riigi kaheks jagunemine · Suur rahvaste rändamine · Kristlus riigiusuks Divide et impera ehk jaga ja valitse põhimõte roomlased sõlmisid alistatud maadega kokkuleppeid. Kõik roomapärane levis alistatud maades vaid niipalju, kuivõrd provintsielanikud seda omaks võtsid. Tavaliselt jätsid roomlased puutumata ka tavapärase riigikorra. Ka roomlaste religioon ja kultuur sarnanesid kreeklaste ja etruskide omadega. Roomlased austasid loodusjõude ja vaime, nuumen. Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim geenius
allapoole jäid antiikajal vaid orjad, kuid renessansi ajals oli orjandus peaaegu kadunud. Antiik- Kreekas oli ühiskond polüteistlik ehk usuti paljudesse jumalatesse, kellest peamised olid Zeus, Hera, Poseidon jt jumalad. Jumalatele püstitati suuri templeid ja nende auks peeti pidustusi, mille lõpus toodi ohvreid. Keskajaks oli välja kujunenud monoteistlik kristlus, mis oli saanud paljudes maades riigiusuks. Usuti vaid üht jumalat ning tema poole palvetati. Jumala auks ehitati kirikuid, seega sarnasus jumalate austamise osas on olemas. Üldisemalt võttes olid antiikkultuur ja renessanss usu osas erinevad. Kunstis ja arhitektuuris võeti renessansi ajal kasutusele antiikkultuuri põhimõtted. Taastus ilmalikkus ja inimesekeskne maailmapilt. Antiikkunstis kujutati thiti inimese iluideaali ning kõik detailid olid perfektsusteni väljatöötatud
Bütsants: Roomast Türgini Koostanud: Siim Barkala Miina Härma Gümnaasium 8a klass Juhendaja: Ene Tannberg 1 Eellugu Aastal 330 viidi Rooma pealinn üle Byzantioni, mis sai nimeks Konstantinoopol. Pealinna viis üle Rooma keiser nimega Constantinius Suur. Tema ajal sai Rooma riigiusuks kristlus. Constntinius I ausammas 2 Millest räägib ajajoon? Minu töö ajajoon räägib Bütsantsi ajaloo tähtsamatest sõdadest ja tähtsaimast valitsejast. Ajajoon läbib tervet Bütsantsi ajalugu, sealhulgas selle riigi järellugu (pärast riigi langemist) 3 Ajajoon
vaidlust alustada, teesides mõisteti hukka indulgentside müüki, 1520 pandi ta kirikuvande alla, ta ei tohtinud kirikuga tegeleda. Keiser kuulutas ta lindpriiks. 1522 tõlkis ta Uue Testamendi saksa keelde, teda peetakse saksa keele rajajaks. Põhiseisukohad: õndsaks saab ainult usu kaudu, selleks pole kirikut ja paavsti vaja. Arvas, et piibel ja jutlus peavad olema emakeeles ning abiellumine on lubatud. Augsburgi usurahu – luterlus sai katoliikluse kõrval riigiusuks. ``Kelle valitsus, selle usk`` ehk maahärra usutunnistust pidid järgima ka tema alamad.
võimukriis. Mässulisi kutsuti dekabristideks ja nad olid salaühingute liikmed. Nad nõudsid võimu kukutamist, pärisorjuse kaotamist, kodanikuvabaduste kehtestamist. Läänlased ja slavofiilid - Kui oli vaidlus venemaa edasise arengutee üle olid läänlased Lääne-Euroopa arengutee pooldajad ning slavofiilid Venemaa ainulaadsuse kaitsjad. EESTI 1876- selle aastani valitses Balti kubermange kindralkuberner 1832-tehti kirikuseadus mis piiras luteri kiriku eesõigusi, ametlikuks riigiusuks sai vene õigeusk 1802-võeti vastu esimene talurahvaseadus mis algas sõnaga ''Iggaüks'', selles seaduses manitseti talupoegi kokkuhoidlikule majapidamisele ning lubati neil omada vallasvara. 1804- uus seadus millega määrati kindlaks eesti ja läti talupoegade koormised ning piirati mõisnike kodukariõigusi 1816- eestimaal kaotati pärisorjus ( 1817 kuramaal ja 1819 liivimaal) 1849(liivimaal, eestimaal 1856) talurahvareformide ajastu lõpp nende kehtestatud seadustega
Islamiusulised e. moslemid e. muhameedlased (kokku 1 miljard 300 000) on enamuses 35-s riigis, riigiusuks on see 28-s riigis. Islam on monoteistlik (tunnistab vaid ühte jumalat). Usuvooludest moodustavad 80% suniidid, aga eksisteerivad ka shiidid, sufistid jm. See radikaalne religioon kujunes välja 7. sajandil Araabia poolsaarel. Kahe sajandi jooksul toimus ekspansioon Prantsusmaa ja Indiani. Esialgu oli moslemitel ühtne riik, kalifaat, pealinnaks Bagdad (hiljem tekkis ka Hispaania aladel). Hispaania moslemeid nimetatakse maurideks. 10. saj. lagunes
hilisantiikne, idamaine. Varakristlikul kunstil on määrav osa keskaja kunsti (romaani, gooti stiili) kujunemisel. Ajalooline taust: Kristlus tekkis ajaarvamiste vahetuse paiku. Kuna kristlus jutlustas kõikide inimeste võrdsust, kiusati kristlasi taga esimesed paar sajandit (alates keiser Nerost peale Rooma tulekahju aastal 64). Aastal 313 andis keiser Constantinus välja Milano edikti sellega sai ristiusk lubatud usuks (paganausu kõrval). 380 sai ristiusk ainsaks usuks, riigiusuks. Kiriku organisatsioon kujunes 2.-3. sajandil, lõplikult 5. sajandil. I Arhitektuur Kui ristiusk oli alles taga kiusatud, ei saanud kristlased endale hooneid ehitada. Koos käidi kodudes, looduses. Tähtsad kooskäimiskohad olid katakombid maa-alused matmispaigad. Osalt looduslikud, osalt kaevatud. Rooma linna all oli katakombe 900 km. Surnud maeti nissidesse. Suuremates ruumides peeti jumalateenistusi. Rooma riigi langedes katakombid unustati, taasavastati 16. sajandil.
puududavaid küsimusi 9) Eremiit- erak; üksindusse eraldunud (ehk munk) 6. Miks kristluse legaliseerimise järel hakkas kristluse poolehoidjate hulk kiiresti kasvama? (3põhjust) 1)Kristlus muutus prestiižikaks ja pakkus karjääri tegemiseks soosamaid võimalusi, seega paljud inimesed vahetasid usku esmajoones oma kasu silmas pidades. 2)Ristiusk kuulutati ametlikuks riigiusuks ja sellega algas mitte-kristlaste ehk paganausuliste riiklik tagakiusamine. 3)Peale ristiusu legaliseerimsit olid peaaegu kõik järgnevad keisrid kristlased. 7. Miks kujunesid välja kloostrid, milline oli nende positiivne, milline negatiivne roll ühiskonnas? Kloostrid kujunesid välja eremiitide ja munkade kogukondade tekkimisel ja tarvidusel munkade ühiskonnaelu reguleerida. Positiivne oli see, et kloostrid olid antiikaja
9, 14, 15 ptk. 9 Lääne euroopa ristiusukiriku kujunemine Ristiusu kiriku teke ja levik Lääne-Euroopa kaasaegne kirik oli katoliiklik esimesi kristlike kogudusi lõid apostlid 1. saj pKr. Nende koguduse liikmed uskudid, et Kristus naaseb ning toob jumalariigi maa peale veel nende eluajal Rooma riigis kuulutas ristiusu lubatuks keiser Constantinus Suur Milano edikt 313 381 kuulutati kristlus rooma riigiusuks Kirikust sai range hierarhia ja territoriaalse korraldusega institutsioon. Eeskuju võtsid ka ilmalikud valitsejad Kogu varakeskaja vältel oli kirik ühtlasi ka ainus arvestatav kultuurikandja ning vaimulikud olid sagieli ainsad kirjaoskajad ja hariduse jagajad. Esialgu olid kristluse keskusteks ainult linnad Maakohad olid ristiusustamata
1. Kronoloogia. Millal: 1) tekkis ristiusk Tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas ja hakkas levima Roomas 1 saj. 2) muutus Rooma impeeriumis lubatud usuks 4 saj. algus 3) kehtestati kristlus riigiusuks 4 saj. lõpp 4) ristiti Euroopa rahvad, v.a. eestlased, lätlased, leedulased 5-12 saj 5) ristiti eestlased, lätlased 13. saj 6) ristiti leedulased 14. saj teisel poolel 7) tekkis Kirikuriik 8. saj 8) oli suur kirikulõhe, millega jagunes kirik kaheks 1054. aastal 9) toimusid Ristisõjad Idamaadesse 11-13 saj 10) kujunesid ja hakkasid levima humanism ja renessanss 15.saj
nende üle kohut, neid surnuks peksta või tappa. Seoses 1680nda aasta reduktsiooniga toimus ka talupoegade eluolude paranemine. Kuninga talupojad ehk kroonutalupojad said nüüdsest võimaluse omandada haridust kohalikus kirikuhoones või asuda sõjaväeteenistusse. Neil oli võimalus avardada oma silmaringi maailmast ja said nüüdsest avaldada rohkem enda mõtteid ja arvamusi. Alates 1593. aastast oli Rootsi riigi ametlikuks riigiusuks luterlus. Neid, kes luterlust ainuvalitseva usuna ei tunnistanud, ähvardas riigist väljasaatmine või mõni muu karistus. Eesti talupoeg oli usutegevuses osalemises pigem passiivses rollis, sest pidi omandama kristliku usu alused ja kombed kohustuslikus korras, mis oli ka olulisel määral saksakeelne. Arvan, et usulisel määral oli kristlikute tavade levimine Eesti ajaloos oluliseks arengurolliks. Kuna luterluse põhimõtteks oli, et iga kristlane
kiriku raamides, moodustades omaette kogudusi, mis valisid omale jutlustaja. Tähtsal kohal jutlustes oli alandlikkuse, kõlbluse, võrdsuse ja vendluse rõhutamine. Vennastekogudused lähendasid religiooni rahvale, tõstsid talurahva eneseteadvust. Samas hakkas kaduma rahva side muistse kultuuriga. Vene võimu suhtumine luteri kirikusse. 1832. aastal võeti vastu ülevenemaailmne luteri usu seadus, millega luteri kirik kaotas oma senise seisundi. Luteriuks ei olnud enam riigiusk. Ametlikuks riigiusuks sai kogu riigis kreeka-katoliku õigeusk. Deism oli seisukoht, mille kohaselt Jumal on maailma loonud, kuid ei sekku selle toimimisse. Eitas müstikat, imesid ja ilmutust ning põhjendas religiooni mõistuse, loodusseaduste ja moraali kaudu.
karjast" (Kristus). Kala sümboliseeris kristlust, ankur - lootust, paabulind - surematust, tuvi - Püha Vaimu. Täiesti kõrvale jäeti erootiliste stseenide kujutamine ja kõik mida võidi seostada paganlike jumaluste kummardamisega. SKULPTUUR Vabalt seisvaid figuure ei tehtud alguses üldse. Nii loodeti vältida paganatega ühtse kunsti viljelemist. Rohkem harrastati reljeefikunsti, millega ehiti sarkofaage. Temaatika võeti eranditult alati Piiblist. ARHITEKTUUR Peale seda, kui ristiusk sai riigiusuks, tekkis kohe vajadus jumalateenistuseks sobivate ruumide järele. Antiiktempli kasutamine ei tulnud kõne allagi, seda juba usulistel põhjustel, kuid ka praktiliselt polnud see sobiv. Nii võetigi esimeste kirikute ehitamisel eeskujuks Rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp, nn basiilika. Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagasid kolmeks lööviks. Kirik oli alati lääne-ida suunaline. Uks asus alati läänepoolses osas. Idaosas
Köler - maalikunstnik Venemaal Karell - Nikolai I ja Aleksander II ihuarst Kujuneva rahvusliku intelligentsi seas oli vähe tippharitlasi, enamuse moodustasid rahvakoolid õpetajad. Kiriklikud olud, usuliikumised 19 sajandi esimesel poolel jäi endiselt oluliseks luteri kirik, säilitas oma valitsemis- korralduse ja laialdase anatoomia. 1832 võeti vastu ülevenemaaline luteri usu seadus, millega luterlik kirik kaotas oma priviligeeritud seisundi Eesti- ja Liivimaal. Ametlikuks riigiusuks sai õigeusk, milles nähti vahendit piirialade venestamiseks. Luteri usk jäi lubatud usulahuks. 19 sajandi esimesel poolel oli tõusulaine vennastekoguduse liikumisel, 19 sajandi keskel oli kogudusel ligi 50 000 liiget. Sajandi teisel poolel hakkas liikumine järk-järgult vananema. 1850-ndatel hakkas levima Maltsveti liikumine, rajajaks Leinberg, jõukas talupoeg, kes müüs kõik varad maha ja hakkas palvetunde pidama. Seadis sihiks rahva päästmise raskest maj
saj teisel poolel, mille ühtlustamisel olid suured teened Kuusalu pastoril Eduard Ahrensil, kes koostas 1843. a uue eesti keele grammatika, võttes aluseks põhja-eesti keskmurde. Ühiskonna vaimuelu üheks oluliseks kujundajaks jäi ka 19. saj luteri usu kirik, mis säilitas esialgu oma varasema valitsemiskorralduse ja laialdase osalise iseseisvuse, kuid 1832. a vastu võe-tud ülevenemaaline kirikuseadus kaotas aga luterliku kiriku eesõigusliku seisundi. Ametlikuks riigiusuks oli kreeka-katoliku õigeusk, milles valitsusringkonnad hakkasid järjest enam nägema vahendit impeeriumi äärealade venestamiseks ja Balti erikorra murendamiseks, kuid ei saanud ka ,,keisri usk" Eesti- ja Liivimaa kubermangus kaugeltki mitte valitsevaks. Baltisaksa arhitektuuris valitses 19. saj esimesel poolel klassitsism, mis avaldus eelkõige mõisaarhitektuuris (Saku, Siim Krull
24. Kes keisritest rajas impeeriumile uue pealinna ning mis nime see kandma hakkas? Constantinus, Kontstantinoopolis 25. Mis olid: Colosseum-Rooma suurim amfiteater, termid-Rooma veepaleed, foorum- rahva kogunemisväljak, panteon-ehitis kõigi Antiik-Rooma jumalatele, Circus Maximus-paik, kus korraldati kaarikute võiduajamisi? 26. Mis rolli mängisid termid Rooma ühiskonnas? olid mõeldud suhtlemiseks ja päevasündmuste arutamiseks 27. Mis usk sai 4 sajandil Rooma riigiusuks? ristiusk 28. Mida tähistas Ateena akadeemia sulgemine? 29. Kes oli Aleksander Suur? makedoonia valitseja ja väejuht 30. Mida nimetatakse hellenismiks? 31. Kelle vahel toimusid Puunia sõjad? Rooma ja Kartaago 32. Milles seisnes Spartacuse ülestõus? Et jävitada valitsus ja ajada laiali 33. Kuidas on omavahel seotud Caesar ja Cleopatra? Caesar armus Kleopatrasse, kes oli Egiptuse kuninganna 34. Mida tähistab aasta 476 Rooma ajaloos? Rooma Impeeriumi langust Romuluse kukutamist 35
tegudest, Johannese ilmutusraamat. Vana ja Uus Teastament moodustavad kokku Piibli. Terve Piibel tõlgiti ladina keelde 4. saj. pKr Hieronymuse poolt. 313. - keiser Constantinus legaliseeris ristiusu, sellest sai impeeriumi valitsev religioon, Milano edikt 330. - Constantinus muutis pealinnaks Konstantinoopoli, keiser Julianus üritas taastada vanu jumalaid, algatada kristlaste tagakiusamise, pärast ta surma loobuti paganlikkuse taastamisest. 381. kristlus kuulutati Rooma riigiusuks, algas paganate tagakiusamine, keelati usupidustused (olümpiamängud) 395. Rooma impeeriumi lõplik lõhenemine: Ida-Rooma e. Bütsants (pealinn Konstantinoopol) ja Lääne-Rooma (pl Rooma) Kirik kogu Rooma riiki hõlmav kristlaste organisatsioon, nimetati Palestiina allus Rooma võimule, juutide usk oli sajandeid olnud katoliiklikuks (üleüldine), muutus tähtsaimaks Rooma riigis, suurim
Fasistide tunnuseks oli must särk ning neil oli oma hümn. Samal aastal on Itaalia kodusõja lävel. 1922. aastal toimub marss Rooma, 28. oktoobril esitatakse kuningale ultimaatum, mille tulemusena saab Mussolini 31. oktoobril peaministriks. Algab totalitaarse riigi väljakujunemine, mida iseloomustuvad rahvuslikkus, suur võim, vallutussõjad. Eeskujuks võetakse Rooma riik. Kuningavõim jääb siiski alles, Mussolini austab kuningat elu lõpuni. 1929. aastal loodi Vatikani riik. Riigiusuks oli katoliiklus, vaimulikud vabastati maksudest. Keelati rasestumisvastaste vahendite kasutamine. Asutati Fasistlik Suurnõukogu, mis langetas parlamendi asemel otsuseid. Noorsugu kasvatati patriotismi vaimus. Majanduses toimusid edusammud (kõik töötas nagu kellavärk, rajati Euroopa esimene autotee, eriti arenenud oli lennutööstus, laiendati põllupinda, omati maailma suurimat allveelaevastikku, sõjatööstusse läks 1/3 riigieelarvest). Levinud oli Mussolini isikukultus
Aastaarvud: 67 Löödi märtrina risti Peetrus (Galilea kalur), Kristuse lemmikjünger. 313 Ristiusu tunnistamine Rooma riigis lubatuks, keiser Constantinus Suure poolt, Milano ediktiga. 318-381 Ariuse ja Athanasiuse ning kummagi pooldajate vaheline tüli 381 Mõisteti ariaanlus Kontantinoopoli kirikukogul lõplikul hukka 381 Kuulutati kristlus Roomas riigiusuks 610 Sai Meka kaupmees Muhamed läkituse jumal Allahilt. 622 Vistati Mekast välja Muhamed, loetakse Islami usu alguseks. 756 Moodustati Paavstiriik ehk kirikuriik, kus paavstile kuulus ka ilmalik võim. 1154 Märgiti kaardil esmakordselt Eestit. 1215 Kinnitati transsubstantiooniõpetus IV Lateraani kirikukogul. 1386 Ristiti viimastena euroopas leedulased 1835 Avaldati tervikuna ,,Tuhat üks ööd" Inimesed: Constantinus Suur Tunnistas Roomas riigis lubatuks ristiusu.
AJALUGU 1. Ülevaade Euroopa ristiusustamisest. Kestis üle 1000 aasta. 1.saj pKr. Ristiusu teke Rooma võimu aluses Palestiinas juutide monoteistlikust usust-judaismist. Ristiusu rajajaks peetakse juudi rändjutlustajat Jeesust. Ristiusu kiire levik. 1.-3.saj ristiusu levik Rooma impeeriumis vaatamata kristlaste tagakiusamisele. 313.a Milano ediktiga legaliseeriti ristiusk Roomas 381.a Theodosius suur kuulutas ristiusu riigiusuks 495.a Chlodovechi lasi end ristida ning surus selle ka oma rahvale peale 988.a Venemaal võeti vastu ristiusk. Vürst Vladimiri valitsusajal. I aastatuhande lõpuks oli ristutud peaaegu kogu Euroopea (välja arvatud nö paganlik vöönd- lapimaast leeduni) 1198-1290. a toimus liivima ristisõda sh. muistne vabadusvõistlus (1208- 1227) 12.-13.saj korraldasid rootsi kuningad 3 ristiretke soome ristiusustamiseks. Alates 15
Laevastiku tuumiku moodustasid Foiniikia laevad. Riik jagunes satraapiateks, keda juhtisid satraabid. Satraabid olid piirkonna maksukogujad ja sõjaväe juhid.Satraapide tegevust kontrollisid nn. Kuninga silmad. Kuningad arendasid teedeehitust. Tähtsaim oli Suur Kuningatee, mis laius Susast Sardeisesse. Hästi oli arenenud kanalite ehitus Niiluse deltast Punase mereni. 4. Pärslaste usk Puudus riigiusk, kuid pärslaste enda riigiusuks oli zoroastrism, mis saialguse Zarathustra õpetusest. Usundi pühaks oli Avesta, mille arhailisemaks osaks on gathad. Usund oli monoteistlik ja dualistlik.Selle kohaselt käib maailmas pidev võitlus Targa Isanda e. Ahuramazda ja Kurja Vaimu e. Ahrimani vahel. Viimaste vahel peavad inimesed tegema valiku, millega määratakse oma edasine saatus.Kes valivad hea, neid ootab pärast surma paradiis, kurja kasuks otsustanuile aga langevad osaks piinad.
Vana-Kreeka Arhitektuur. Elamutüübiks megaron, üks ruum, ühe sissepääsuga, ees sambad, ümbritses kindel arv sambaid. Sambad olid Kreeka arhitektuuri tähtsaim osa, kolme erinevat tüüp: 1)dooria 2) joonia 3)korintose. Erinevad ajajärgud: 1) Vanaaeg 600-480 eKr 2)õitseaeg 480- 320 eKr 3)hiline 323 eKr- 30 pKr. Templid. Peamiselt marmorist. Templis elasid preestrid ja oraaklid, olid pühendatud erinevatele jumalatele, sammaste arvul oli kindel rütm. Templi ehitus. Krepidoma alaosa, maapinnas 2-3 astet. Stülobaat viimane aste, sealt kõrguvad sammbad. Sambaosad kinnitati klambritega. Sammastikule toetub talastik koos katusega viilkatus, mille otstesse tekivad kolmnurksed viiluväljad e. tümpanonid. Kreeklased oskasid kasutada optilise efekte: sambad koondusid, viiluväli oli ettepoole. Templi sees oli suur ilma akendeta ruum e. naos, mille lagi oli kaunistatud kassettidega. Akropol. Templite kompleks, koosnes mitmetest väikestest kuulsatest...
Nad austasid esivanemate hingi ja loodusesemeid ning nende kiri on tuntud ruunikirja nime all. 5 sajandi keskpaigast algas germaani hõimude massiline sissetund Britanniasse. Germaanlaste vallutatud alast kujuned hiljem Inglismaa. Alates 8 saj. Tabasid Inglismaad normannide rüüsteretked. Anglosaksi kuningriigid ühinesid ja kiirendasid feodaalsuhete arengut. Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur oma Milano ediktiga aastal 313. Aastal 381 kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Vana Testament on juadismi püha raamat ja Uus Testament räägib Kristuse elust ,surmast ja ülestõusmisest. Vana-Vene riigi tekke küsimus kuulub ka probleemide hulka. On kaks tekke teooriat: normannistlik ja antinormannistlik. Vana -Vene riigis võttis ristiusu vastu Vladimir 988 aastal. Kunstis on tähtsaim sibulkuppel. Agne Vaher 10 c.
laiendamine. Aleksander I ajal said mitmes impeeriumi äärealad laiendust. Venemaaga liideti Poola ja Soome. Eestimaa 19. saj esimesel poolel Balti erikorra püsimine- Balti kubermangude elanikkonna moodustasid eestlased ja lätlased. Linnades oli ülekaalus saksakeelne elanikkond. Baltimaade suurimad linnad olid kubermangukeskused Tallinn, Riia ja Jelgava. Balti kubermange valitses ühine kindralkuberner. Terves impeeriumis sai ametlikuks riigiusuks Vene õigusk. Uuenduste vajalikkus-Aleksander I üheks eesmärgiks oli piirata talupoegade ja mõisnike suhteid. Keiser pooldas pärisorjuse kaotamist. Mõisnikud hakkasid aru saama, et neile tukeb kasuks kui talupoeg on oma töötulemustest huvitatud ja tahab paremini töötada. Seepärast tuli talupoegade olukorda kergendada ning nad pärisorjusest vabastada. See hakkas toimuma järk-järgult 19. sajandi esimesel poolel. Hakati kehtestama uusi talurahvaseadusi. Talurahvareformid- 1802
Võõrsõdurite kasutuselevõtt, piirikaitse tugevdamine. Haldusreformid ja maksureform. Kolonaadid. Koloonidelt võeti liikumisvabadus ja neist said sunnimaised. Ristiusu vastuvõtt Constantinus Suur (306 337 pKr) ajal rahutused jätkusid. Andis Milano ediktiga kristlastele usuvabaduse. 330. a muutis Konstantinoopoli pealinnaks. Julianus (361 363 pKr) Kristlaste tagakiusamine aga kukkus läbi. 381.a kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Keiser Theodosius ühendas riigi aga tema surma järel Rooma jagunemine kaheks, Lääne ja Ida- Roomaks e Bütsantsiks. 476.a kukutas Germaani väepealik viimase Rooma keisri, tunnustas I-Rooma keisrit kui riigipead ja L-Rooma riigil oli lõpp. Panteoni tipus seisis taeva-, pikse-, ja tormijumakl Jupiter, tema tähtsaimaks pühamuks oli tempel Kapitooliumil, kus teda austati koos jumalannade Juno ja Minervaga. Jupiteri isa Saturnus oli põllutööde ja viljakasvu edendaja
AASTAARVUD 313 Constantinus Suur kuulutas Milano ediktiga ristiusu Rooma riigis lubatuks 381 Kristlus kuulutati Rooma riigiusuks 395 Rooma keiser Theodosius Suur jagas riigi poegade vahel, luuesaluse Lääne- Rooma ja Ida-Rooma eraldumisele. Nii tekkis Bütsantsi riik 476 Germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri 732 Võiduga Potiers´ lahingus löödi Karl Martelli juhtimisel tagasi araablaste edasitung Euroopas 756 Moodustati Paavsti- ehk Kirikuriik 800 Karl Suur krooniti Rooma keisriks 843 Verduni lepinguga jagati Frangi riik Ludwig Vaga poegade vahel. See sai
I VI sajand AD Varakristlus Ristiusu tekkimine Rooma riigi äärealadel I saj AD, selle kiire levik impeeriumi teistesse osadesse Ristiusu olemus: Usk lunastajasse võrdsuse propageerimine Usu ja igapäevase elu ühendamine IIV sajand ristiusk keelatud Ristiusu leviku pidurdamise katsed /piinamised, verised hukkamised/ Kristlaste tagakiusamine sünnitas märterluse Ristiusu lubatuks kuulutamine 313. AD Ristiusu kuulutamine riigiusuks 380. AD Kristluse levik Kristluse levik Varakristlik kunst Katakombid surnute matmiseks Leitud mitmel pool, Lähis Idas, Itaalis. Roomas. Osalt looduslikud, osalt inimeste kätetöö. Rooma linna all katakombe ca 900km, praegu teada üle 50 km Katakombide seina ja laemaalid varakristliku sümboolika tekkimine antiikkunsti traditsioonidele tuginedes Skulptuurid antiikkunsti jäljendamine uue sisu ja mõtte andmisega
Viikingite usundisse kuulus: loodusesemete ausatamine, esivanemate hingede austamine, päikesekultus. Viikingite kasutatud kiri on tuntud ruunikirja nime all. Vanim tähestik pärinebb 3.-4. sajandist. Ruunikirja kasutati eelkõige ruunikividel, mis olid enamasti haua- või mälestusmärgid. 14. Ristiusu kiriku teke ja levik, katoliku kiriku õpetus Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur oma Milano ediktiga aastal 313. Aastal 381 kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Esialgu olid kristluse keskusteks peamiselt linnad, enamik maapiirkondi aga ristiusustamata. Katoliku kiriku hierarhia on lähtunud piiskoppidest, kes olid algselt koguduse ülevaatajad. Kuna enamasti toimus piiskopi jutlustamine linnades, loogi jumalakotta katedraal. Kristlaste hingehoitööd tegi preester. Katoliku kiriku õpetus, mille põhituumaks on usk Kirstuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu, rajaneb Piiblil
keelates eelkõige simoonia(vaimulikukohtade omandamine raha eest) ja perekonna elu-- eesotsas GregoriusVII-ga--gregoriuse reformid Sellega taheti tugevdada paavsti vaimulikku võimu euroopas ja paavsti ilmalikku võimu itaalias ning kehtestada paavsti ülemvõimu kreeka katoliku kiriku üle. Sätestati täpsem paavstivalimise kord. 1054 kirikulõhe--bütsantsi õigeusu kirik eraldus lääne euroopa katoliiklusest Ristiusu kiriku kujunemine: 381- kristlus kuulutatakse rooma riigiusuks, kirik oli varakeskajal kultuurikandja, tekkisid kloostrid, tähtsus väga suur. Ristiusk levis rooma territooriumil, tema barbarite aladel, vallutuste käigus ja misjonäride tegevuse tulemusel. Katoliku kiriku õpetus:põhisisu-usk kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu. Paavstiriik tekkis 756 a-l, ITLs Ristiusu kiriku lõhenemine 1054:Kreeka katoliku kirik:õigeusukirik, kirikupea->patriarh,
Kristlasi peeti süüdlasteks mitmetes õnnetustes ja usuti nendest kõike halba.Ka Rooma riigivõimu silmis oli ristiusk ebasoovitav ja oli keelatud.Korraldati aeg-ajalt kohtuprotsesse kristlaste vastu ,et sundida nad usust lahti ütlema.Kuid nad ei suutnud takistada ristiusu levikut. 2.Ristiusu kiriku teke:Ristiusu võidukäik-Keiser Constantinius legaliseeris ristiusu 313. aastal.Sellest sai kiiresti impeeriumi valitsev religioon.4 saj kuulutati ristiusk keiserriigi ametlikuks riigiusuks ja koos sellega algas mitte-kristlaste riiklik tagakiusamine.Vanade jumalate templid muudeti kirikuteks.6 saj lõpuks oli enamik Vahemere maad ristiusus. Kiriku struktuur-Piiskopkond eesotsas piiskopiga.Piiskopile alluvat piiskonda nimetati diötsees.Suuremate eesotsas seisid peapiiskopid ehk metropoliidid.Kujunes välja 5 peapiiskopkonda.Tähtsamaid asju arutati kirikukogudel ehk sinoditel. Kiriku funktsioonid-Kirik muutus üheks tähtsamaks organisatsiooniks Rooma riigis
....................................8 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................9 3 SISSEJUHATUS Ristiusk on ajalooline usund ning tänapäeva kristlust ei saa mõista, tundmata tema minevikku. Ristiusk sai alguse Juudamaalt, siis kui Jeesus oli surnust üles tõusnud. Jeesuse õpetust hakkasid levitama Tema jüngrid, hiljem misjonärid. Esimesena sai ristiusk riigiusuks Rooma impeeriumis ning sealt levis see edasi üle kogu maailma. Tänapäevaks on ristiusk ehk kristlus suurim maailmareligioon ja sellel religioonil on üle 2 miljardi järgija. 4 1. RISTIUSK Ristiusk on saanud alguse Naatsareti Jeesuse elutööst ja saatusest. Ristiusk tekkis Juudamaal. Kirik sündis seejärel, kui jüngrid olid veendunud, et Jeesus on surnuist üles tõusnud
annaabi.ee 
