Ümberjagamine toimub maksude ning mitmesuguste pensionide, toetuste ning abirahade kaudu, mida nimetatakse ülekandemakseteks ehk tulusiireteks. c. Majanduse stabiliseerimise funktsiooni raames on riigi eesmärgiks saavutada majanduse optimaalne areng ja pidurdada ebasoovitud protsesse. See tähendab, et riik astub samme stabiilse majanduskeskkonna, kiire majanduskasvu, madala inflatsiooni ja kõrge tööhõive saavutamiseks. 2. Mida näitab Lorenzi kõver, kuidas see on koostatud? a. Kirjeldab graafiliselt algse tulu kumulatiivset kogumit perede kumulatiivse kogumiga võrreldes; mida suurema paindega on kõver, seda ebavõrdsemalt on tulud jaotunud; ja vastupidi. (Iseloomustab riigi tulujaotust graafiliselt) 3. Mis on turuhäire? Hinna vms äkkmuutus. Turuhäired põhjustavad vaesust, mis omakorda kahjustab inimesi ning nende lapsi ja teisi neist
Makroökonoomika on majandusteaduse üks osa, mis uurib rahvamajandust terviklikult. Makroökonoomik proovib mõista tähtsaid trende majanduses, näiteks nagu inflatsioon,SKP, töötuse määr, investeeringud ja rahvusvaheline kaubandus. Makroökonoomika vastand on mikroökonoomika, mis tegeleb toodete ja hinnaga seotud teemadega, nagupakkumine, nõudlus ja ressursid. 2. Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki - 1) hindade stabiilsus (madal inflatsioon);2) kõrge tööhõive (madal tööpuudus);3) pidev majanduskasv (SKP elaniku kohta);4) stabiilne maksebilanss 3. J.M. Keynes ja Tema roll J.M. Keynes ja Tema roll. J.M.Keynes pōhjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla. Tema pōhitees oli :kaasaegne kapitalistlik majandus ei suuda end ise reguleerida. Ainus jōud, kes saab majandust reguleerida on riik, selleks, et tootmist elavdada, peab riik toetama investeeringuid krediitide ja laenudega
MÕSITED /TEOORIA MAKROÖKONOOMIKA KONTROLLTÖÖ SÜGIS 2010: 1. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär. 2.Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki. 1) hindade stabiilsus (madal inflatsioon); 2) kõrge tööhõive (madal tööpuudus); 3) pidev majanduskasv (SKP elaniku kohta); 4) stabiilne maksebilanss. 2. J.M. Keynes ja Tema roll. J.M.Keynes phjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla. Tema phitees oli :kaasaegne kapitalistlik majandus ei suuda end ise reguleerida. Ainus jud, kes saab majandust reguleerida on riik, selleks, et tootmist elavdada, peab riik toetama investeeringuid krediitide ja laenudega. Et turgu laiendada, tuleb luua
2. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism Turg institusioon või mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad ning vahetavad vastastikku tootmistegureid ja hüvesid. Nõudlustabel kajastab hüvise koguseid, mida tarbijad erinevate hindade puhul soovivad ja suudavad teatud perioodil osta (nõudluskõveral on negatiivne tõus näitab, et tarbijad suudavad ja soovivad madalamate hindade korral osta suuremaid koguseid). Asendusefekt odavamaks muutuv hüvis hakkab asendama kallimaid hüviseid. Sissetulekuefekt tarbija ostujõud suureneb, kui hüvise hind alaneb. Normaalhüvis hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb. Inferioorne hüvis hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades kahaneb. Täiendhüvis ühe hüvise hinna tõus vähendab teise hüvise nõudlust. Asendushüvis hüvised võivad teineteist asendada (õun ja pirn), ühe hinna tõus suurendab teise nõudlust.
suurendamist nim investeerimiseks) 26. Säästmise piirkalduvus (MPS) on säästmise muudu ja kasutava tulu muudu suhe. 27. Tarbimise piirkalduvus (MPC) on tarbimiskulutuste muud ja kasutatava tulu muudu suhe. 28. Impordi piirkalduvus (MPM) väljendab ühikulist muutust rahvuslikus kogutulus, mida kulututakse impordile 29. Inflatsioonilõhe- kogus , mille võrra kogunõudlus ületab täishõive kogutoodangu taset 30. Kogunõudlus (AD) on reaalne rahvamajanduse kogutoodang, mida tarbijad, ettevõtted, avalik sektor ja välismaised ostjad soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel. Kogunõudluse komponendid on planeeritud tarbimis-, investeerimis, ja avaliku sektori kulutused ning netoeksport. 31. Kogupakkumine (AS) on reaalne rahvamajanduse kogutoodang, mida firmad tahavad ja suudava toota nin müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel. 32. Kogutoodangu täishõivetase 33
6. MITETÄIELIK KONKURENTS (VII nädal) 6.1. Monopol 6.2. Monopolistlik konkurents 6.3. Oligopol 7. MAJANDUSRESSURSSIDE TURG (VIII nädal) 7.1. Ressursside nõudlus 7.2. Kasumit maksimeeriva ressursside hulga kindlaksmääramine 8. RAHVAMAJANDUSE KOGUPRODUKTI MÕÕTMINE (IX nädal) 8.1.Sisemajanduse koguprodukt (SKP) 8.2.SKP mõõtmine 9. TARBIMINE, SÄÄSTMINE JA INVESTEERIMINE (XI, XII nädal) 9.1.Tarbimine ja säästmine 9.2.Investeerimine 9.3.Tasakaal lihtsas majandusmudelis 10. RAHVAMAJANDUSE KOGUTULU MÄÄRAMINE (XII, XIII nädal) 10.1. Avaliku sektori kulutused, netoeksport 10.2. Rahvamajanduse kogutulu tasakaalutase 10.3. Multiplikaator 11. FISKAALPOLIITIKA (XIV nädal) 11.1. Fiskaalpoliitika olemus 11.2. Automaatne ja situatsioonikohane fiskaalpoliitika 12. TÖÖTUS JA INFLATSIOON (XV nädal) 12.1.Töötuse olemus ja mõõtmine 12.2.Töötuse liigid
mitte kaotada oma kliente odavamat hüvist müüvale firmale. Kui konkurendid järgivad teise firma algatatud alandamist, samas aga hinnatõusuga kaasa ei lähe, on oligopoli nõudluskõver murtud. Hinnavahemikus p > pe langeb nõudluskõver kokku elastsemat Kartell Kartelli moodustav grupi firmasid, mis nõustuvad oma tootmis ja hinnapoliitikat koordineerima. Seega saab kartell käituda nagu monopol. KARTELLI EESMÄRK: kehtestada toodangu ühtne hind ja jaotada haru kogutoodang kartelli kuuluvate firmade vahel. Kartell on kollusiooni kõige levinum tüüp. Kollusioon on müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm. asjaolude kohta. Hinnaliider Hinnaliidri mudeli korral kehtestab haru toodangu hinna, mis maksimeerib haru kui terviku kasumi, üks või väike grupp firmasid, kusjuures ülejäänud firmad järgivad liidri tegevust. Kuna sellise tegevuse tulemus sarnaneb avaliku kollusiooni omale, nimetatakse seda ka vaikivaks kollusiooniks. Mänguteooria
Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe hüvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Traditsiooniline majandus majandustegevust juhivad tavad ja kombed Käsumajandus majandus, kus riik jaotab ressursse Turumajandus resursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda Segamajandus riik, traditsioonid, turg PT 2 Normaalhüvis tarbija sissetuleku kasvades kasvab ka hüvise nõutav kogus Inferioorne hüvis sissetuleku kasvades nõudlus väheneb (nt odavad vorstisordid) Nõudlus seoshüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad osta. Nõudlusseadus: hind tõuseb, nõudlus langeb. Hind langeb, nõudlus tõuseb Nõudluse muutus kajastab kõigi teiste (v.a. hind) nõudluse mõjurite mõju, nõutava koguse muutus näitab aga üksnes hüvise hinna muutuse mõju. Pakkumine on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel mdia tootjad soovivad ja suudavad antud
3. Firmade vastastikune sõltuvus, mis tuleneb firmade väikesest arvust. Oligopoli mudelid- a) murtud nõudluskõver, b) kartell, c) juhtpositsioon hinnamuutustes (hinnaliider), d) mänguteooria, e) kulupõhine hinnakalkulatsioon. Kartelli moodustab grupp firmasid, mis nõustuvad oma tootmis- ja hinnapoliitikat koordineerima. Seega saab kartell käituda nagu monopol. Kartelli eesmärk: kehtestada toodangu ühtne hind ja jaotada haru kogutoodang kartelli kuuluvate firmade vahel. Kartell on kollusiooni kõige levinum tüüp. Kollusioon on müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm. asjaolude kohta. 7.TOOTMISTEGURITE ehk RESSURSSIDE TURG Tootmistegurite ehk ressursiturg- on turg, kus ressursside (maa, töö, kapital) omanikud ja ressursside ostjad määravad kindlaks ressursside hinna ja ostukoguse. Ressurside nõudlus- on tuletatud nõudlus, st ta sõltub antud ressursi abil valmistatava hüvise nõudlusest.
Ressursid = tootmistegurid Tootmisvõimalste kõver näitab kahe hüvise kombinatsioone, mida majandus võib toota eeldusel et kasutatakse kõiki saadaolevaid tehnoloogiaid Kompositsiooni viga tulemusi ühele grupile üldistatakse ka teisiele Vale põjuse viga kui peetakse ühte sündmust teise põhjuseks, kuna nad järgnevad teineteisele. Turumajandus majandus, kus resursse jaotavad eraisikud PT 2 Asendusefekt kallima hüvise asemel osatab tarbija odavama Inferioorne hüvis sissetulek väheneb ja kauba suurenemine suureneb Miinimumhind minimaalne seadusega kehtestatud hind Maksimumhind maksimaalne seadusega kehtestatud hind Normaalhüvis tarbija sissetuleku kasvads kasvab ka hüvise nõutav kogus Nõudlus seoshüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad osta. Nõudlusseadus hind tõuseb, nõudlus langeb. Hind langeb, nõudlus tõuseb Nõudluskõver nõudlus kasvab, hind langeb
.........14 2.4. AD-AS mudeli olemus...................................................................................15 2.5. SKP määramine AD-AS mudelis ...................................................................18 2.6. Keinsistliku ja klassikalise teooria põhierinevus.............................................19 3. TÖÖPUUDUS JA INFLATSIOON ...................................................................21 3.1 Tööpuudus......................................................................................................21 3.2. Inflatsioon .....................................................................................................23 3.3. Inflatsiooni ja tööpuuduse vaheline komproiss AD-AS mudelis .....................26 3.4. Phillipis kõver ...............................................................................................28 4
................................................ 20 10. Riigi majanduslikud funktsioonid.................................................................21 2. Makroökonoomika.............................................................................................21 11. Makroökonoomika alusmõisted...................................................................21 12. Rahvamajanduse arvepidamine..................................................................24 13. Tarbimine, säästmine ja investeerimine, makroökonoomiline tasakaal .....26 14. Töötus ja inflatsioon.................................................................................... 28 15. Raha ja pangandus..................................................................................... 30 16. Avalik sektor. Fiskaalpoliitika...................................................................... 31
Sirge tõus Slope of a line Подъем кривой ordinaattelg Vertical axis ордината-ось majandussüsteem Economic system Экономическая система piiratus Scarsity ограниченность Majanduslik hüvis Economic goods Экономическое благо Vaba hüvis Free goods Свободное благо Majanduslik ressurss Economic Resources Экономический ресурс tootmisfaktorid Factors of productions Производственные факторы Maa Land Земля
tulunäitaja koostisesse. Et SKP koguväärtust leida, lisatakse nad sissetulekutele, kuid mitte osa toodangu väärtusest. 8. Kogunõudlus ja kogupakkumine Kogunõudlus (AD) näitab reaalslt kogutoodangu kogust, mida majapidamised, firmad, valitsus ja teised riigid, mida soovivad ja on võimelised ostma igal antud hinnatasemel. Kui hind tõuseb, siis kogunõudlus väheneb ja vastupidi 4 kogunõudluse komponenti 1) tarbimine 2) investeeringud säästmine 3) valitsuse kulutused 4) netoeksport sisseveetud ja väljaveetud kauba vahe Negatiivne tõus langeb alla paremale Kogunõudluse mõju: 1) tarbimine a) kodumaiste kaupade tarbimise asendaminevälismaistega ja vastupidi b) säästmis kalduvuste muutmine c) tuleviku ootuste muutmine d) muudatused maksustamises 2) Investeeringute mahu muutus a) muudatus intressi määrades b) muudatused ettevõtte maksustamises c) tehnoloogia areng d) kasumi ootuste muutumine
aasta hindades 21000 rahaühikut. Keskmise tarbija ostukorv, mis osteti 2009. aastal, maksis jooksvates hindades 20000 rahaühikut, samas kui seesama ostukorv maksis 2004. aasta hindades 15000 rahaühikut. Milline on antud näitajate alusel arvutatud Laspeyres hinnaindeks 2009 aastal kui kasutada aastat 2004 baasaastana: 150(1.5) 7. Kui 0,7 miljonit inimest on töötud, 14,3 miljonit aga tööga hõivatud ning tööealise rahvastiku arv on 20 miljonit, siis tööhõive määr on ligikaudu: 71.5% 8. Tööjõus osalemise määr (LFPR) ehk aktiivsuse määr näitab: tööjõu protsentuaalset osakaalu tööealisest elanikkonnast 9. Töötuks loetakse inimene, kes: on ilma tööta on töö leidmisel valmis tööd alustama otsib aktiivselt tööd 10. Eksogeensed muutujad:on fikseeritud ja mudeli välised. 11. Rahvuslik koguprodukt RKP on mingi perioodi, tavaliselt ühe aasta jooksul rahvusliku
P2PC.00.288 MAJANDUSTEOORIA ALUSED kordamine eksamiks RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMINE: SKP & HINNATASE 1) Majanduse põhinäitajad ja üldine eesmärk SKP ehk kogutoodang (tähis Y) hinnatase (tähis P; inflatsioon ) tööpuuduse määr (tähis u) Eesmärk: soovime kiiret ja jätkusuutlikku majanduskasvu madala tööpuuduse ja liigse inflatsioonita 2) SKP ja RKP definitsioon ,,Rahvamajanduse arvepidamise süsteemi peamine eesmärk on hinnata majanduse arengut riigi majandusterritooriumil. Arvestuse põhiline näitaja on sisemajanduse koguprodukt (SKP, ingliskeelne lühend GDP)."
Sisukord LOENG 9 SISSEJUHATUS MAKROÖKONOOMIKASSE...............................................2 LOENG 10 SISEMAJANDUSLIK KOGUTOODANG.....................................................4 LOENG 11 MAKROMAJANDUSLIKUD MUDELID......................................................6 LOENG 12 INVESTEERINGUD.............................................................................. 11 LOENG 13 RAHATEOORIA................................................................................... 12 LOENG 14 INFLATSIOON..................................................................................... 16
muutused mõjutavad konkreetseid valikuid ja kuidas turg koordineerib erinevate otsustajate valikuid. Põhirõhk mikroökonoomikas on hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule antud hüvise turul. Ta on seotud selliste nähtuste uurimisega nagu nappus, valik, alternatiivkulu, piirkulu jne Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne 5. Alternatiivkulu Igal valikul on loobumise hind e alternatiivkulu. Alternatiivkulu (opportunity cost) on kasu, mida inimene loodab saada paremuselt teisest e alternatiivsest tegevusest või hüvisest ja millest ta ilma jääb, kui ta antud valiku on teinud. Alternatiivkulu arvestamine nõuab aega ja informatsiooni. Nende vajakajäämisel tehakse valikuid, mis hiljem võivad osutuda valeks (ebaõnnestunuks)
d. Intressimäärade alandamise kaudu Pikaajaline kogupakkumise kõver klassikalise majandusteooria kohaselt a. Kasvav kui hinnad tõusevad b. Langev kui hinnad alanevad c. On vertikaalne joon d. On horisontaalne Majandustsükli langusfaasis toob majanduse stimuleerimine reeglina kaasa a. Intressimäärade kasvu b. Avaliku sektori osakaalu vähenemise majandustegevuses c. avaliku sektori võlakoormue kasvu d. riigieelarve defitsiidi alanemise Klassikaline majandusteooria väidab, et tööpuudus a. on probleem, mille peab lahendama valitsussektor b. on positiivne nähtus, msest hoiab palgad madalal ja majandus konkurentsivõimelisena c. on turumajanduse peamine probleem d. on loomulik osa majandustsüklist, aga see on isekorrigeeruv Klassikalise kogupakkumise kohaselt (ASLR) kui majandus toimib potentsiaalses tootmismahus (Y*), siis ekspansiivne fiskaalpoliitika toob kaasa a. Hindade kasvu b. Tootmismahu pikkaajalise kasvu c. Hindade alanemise d. Tootmismahu kokkutõmbumise
Ta on seotud selliste nähtuste uurimisega nagu nappus, valik, alternatiivkulu, piirkulu jne Makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Ta baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne. 4. Alternatiivkulud ja tootmisvõimaluste kõver. Alternatiivkulu - saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral. Ressursside piiratus määrab tootmisvõimaluste kõvera kuju – kõver langeb alati paremale alla. 5. Tulude ja kulude lihtne ringkäigu mudel.
Tarbimise piirkalduvus on tarbimiskulutuste muudu ja kasutatava tulu muudu suhe. Tarbimise piirkalduvuse väärtus on nulli ja ühe vahel, mis tähendab, et kasutatava tulu kasvades tarbimine suureneb, kuid mitte samaväärselt kasutatava tulu kasvuga, vaid vähem. See osa kasutatavast tulust, mida ei kulutata tarbimiseks, kasutatakse säästmiseks: S = Y– C. Ka säästetava raha kogus kasvab seoses kasutatava tulu kasvuga. 36. Säästmine ning säästmise piirkalduvus. näitab, milline osa igast täiendavast tuluühikust säästetakse ehk millises seoses on omavahel tulude ja säästude kasv Säästmise piirkalduvus on säästmise muudu ja kasutatava tulu muudu suhe. Kuna kasutatavat tulu saab kasutada vaid tarbimiseks või säästmiseks, siis tarbimise piirkalduvuse ja säästmise piirkalduvuse summa on alati üks. Nt kui tarbimise piirkalduvus on 0.7, siis säästmise piirkalduvus on 0.3. 37. Investeerimise mõiste
Nominaalpalk W =ωEP , w on soovitav reaalpalk ja EP on oodatav hinnatase W EP Reaalpalk P =ω( ) P D D W Tööjõu nõudlus : L =L ( ) P Ja pakkumine Ls=L s ( EPW ) Inflatsioon=oodatav inflatsioon- (β∙ tsükliline töötus ) + pakkumissokk Β > 0 , näitab kuidas inflatsioon reageerib tsüklilisele töötusele. Tsüklilise töötuse ees on miinusmärk, kuna kõrge töötus kipub inflatsiooni vähendama. Kõikide (makro)mudelite alus Y=C(Y-T)+I(r)+G+NX(ε) IS:hüviste turu tasakaal M/P=L(i,Y) LM: rahaturu tasakaal NX(ε)=CF(r-r*) Valuutakursi tasakaal
kasum: ettevõtte omanike tulu; amortisatsioon: summa, mille võrra seadmed ja masinad vananedes oma väärtust kaotavad: kaudsed5 maksud: lisatakse SKP koostisesse, kuna (erinevalt otsestest maksudest), ei kuulu nad ühegi eelnimetatud komponendi koosseisu. Koguprodukti deflaator, mis kirjeldab põhjalikumalt riigi majanduses toimuvat hinnataseme muutumist. 6. Kogukulutused majanduses ja selle komponendid. Tarbimine ning tarbimise piirkalduvus. Säästmine ning säästmise piirkalduvus. Investeerimise mõiste. Sisemajanduse koguprodukti (SKP) tasakaal. Kogukulutused: on SKP komponentide summa(tarbimine, investeeringud, avaliku sektori kulutused ja NETO ekspert). Tarbimine on kaupade ja teenuste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. 3 Tulusiirded on maksed, mida avalik sektor teeb ilma selle eest ressursse või hüviseid vastu saamata: need lähevad arvesse nende kulutuste hulka, mida teevad neid tulusiirdeid saanud subjektid
Turg on institutsioon või mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ja tootmistegureid vastastikku vahetavad. Turu keskne tunnusjoon on hind. Nõudlusteabel kajastab hüvise koguseid, mida tarbijad hüvise erninevate hindade puhul soovivad ja suudavad teatud perioodil osta. Nõudluskõver on graafik! Nõudlusseadus tarbija ostab rohkem kui hnd langeb ning vähem kui hind tõuseb(ceteris paribus). Asendusefekt kui hüvis muutub teise sarnaste hüvistega võrreldes suhteliselt odavaks ja tarbija soovib ning suudab seda hüvist osta rohkem ning teisi vähem st. Odavama hüvisega hakatakse asendama kallimaid hüviseid. Sissetulekuefekt tarbija ostujõud suureneb kui hind väheneb. Sama mis sissetuleku kasv hinna samaks jäämisel. Nõudluse mõjurid peale hinna: · Sissetulek · Teiste antud hüvisega seotud hüviste hind · Tarbijate maitse või eelistused
Normatiivne o Ühiskond peaks monopolide tegevust kontrollima. Normatiivne o Monopoli toodangu hind on kõrgem kui konkurentsifirma toodangu hind. Positivistlik o Kõrged intressimäärad vähendavad investeeringuid.Positivistlik o Maksude tase Eestis on liiga kõrge. Normatiivne o Valitsus peaks vanurite küttekulusi subsideerima. Normatiivne · Otsusta iga järgmise väite korral, missuguse veaga on tegemist. o Töötu võib tööd leida, kui ta hoolega tööd otsib, järelikult võivad tööd leida kõik töötud, kui nad töö otsimisel järjekindlad. Kompositsiooniviga (ei laiene kõigile, on erinevad töötuse tüübid) o N. Riigis, kus on palju arste, on ka palju haigeid inimesi, järelikult on arstide suur arv haigestumise peapõhjus. Vale põhjuse viga o Tundub, et alati, kui poodides on allahindlus, on merel torm, järelikult põhjustab
näitab kahe hüvitise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Kõver (ka tootmisvõimaluste piir e rada) kajastab kahe hüvise (X ja Y) maksimaalseid koguseid, mida majanduses võiks erinevates kombinatsioonides toota, kui kõiki ressursse efektiivselt kasutataks. Võimalus Hüvis X Hüvis Y Hüvise X altern. kulu A 0 20 B 1 19 1 C 2 17 2 D 3 13 4
· Positiivne- majanduskäitumine teadusuuringute alusel · Normatiivne- Majanduskäitumine kellegi väärtushinnangute alusel Ühiskonna majanduseesmärgid: · Majanduskasv · Täistööhõive · Hindade stabiilsus (kolm ajalooliselt säilinud eesmärki) · Majanduslik efektiivsus (sisendite ja väljundite suhe) · Majandusvabadus (turumajanduslik väärtus) · Tulude võrdne ümberjaotamine · Sotsiaaltagatised · Kaubandustasakaal RAHVAMAJANDUSE KOGUTOODANG EHK SISEMAJANDUSE KOGUTOODANG. *On mingi spetsiifilise ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul toodetud lõpptarbimise kaupade ja teenuste turuväärtus. Mõõdetakse lisaväärtust SKT mõõdab ainult seaduslikke turutehinguid Ei arvesta: finantstehinguid (riiklik sotsiaalabi) , edasimüüki SKT on voolmuutuja SKT on majandustegevuse, mitte heaolu mõõt ( võrreldav on SKT elaniku kohta) SKT on nii toodangu kui ka sissetuleku mõõt
kulutus tulu, sissetulek pakutavate kaupade ja teenuste eest. Teiselt poolt saavad majapidamised tulu tegurituluna. Teguritulu (Y) on tulu, mida inimesed saavad ettevõtetelt tootmistegurite eest. Tootmisteguriteks on kolmese jaotuse alusel töö, maa ja kapital. Valitsus sekkub majandusse suuremal või vähemal määral kõigis riikides. Sotsiaalse õigluse seisukohast on oluline, et aidatakse inimesi, kes ise endaga toime ei tule, makstes mitmesuguseid toetusi. Töötud saavad töötu abiraha, pensionärid pensioni, naised lapsehoolduspuhkuse tasu, invaliidid invaliidsuspensioni jne. Kirjeldatud toetused ehk tulusiirded (TR) on rahalised vahendid, mis tekivad tulude ümberjaotamisel riigieelarve kaudu. Teisalt on vaja ka valitsussektorit üleval pidada, tehes selleks mitmesuguseid kulutusi. Valitsuse kulutused (G) hõlmavad kulutusi kaupade ja teenuste ostmiseks valitsusasutuste tarbeks, maanteede ning teiste
28. Lühiperioodi Phillipsi kõver : a) näitab graafiliselt võimalust, kuidas saavutada majanduses täishõive tase b) näitab pöördvõrdelist seost töötusemäära ja inflatsioonimäära vahel c) näitab võrdelist seost töötusemäära ja inflatsioonimäära vahel d) näitab, et töötusemäär ja inflatsioonimäär ei ole omavahel seotud 29. Isik, kes töötab ainult osalise tööajaga, kuna ei leidnud täistööajaga töökohta on : a) struktuurselt töötu b) tsükliliselt töötu c) arvestatud tööjõu hulka d) välja arvatud tööjõu koosseisust 30. Ujuva vahetuskursi korral elimineeritakse maksebilansi defitsiit : a) raha väljavooga, mis põhjustab välisvaluuta nõutava koguse vähenemist b) välisvaluuta hinna tõusuga, mis põhjustab välisvaluuta nõutava koguse vähenemist c) kodumaise hinnataseme langusega, mis põhjustab välisvaluuta nõudluse vähenemist
d) 1930-ndate aastate kõikehõlmavale majanduskriisile; e) I maailmasõja järgsele hüperinflatsioonile. Lembit Viilup PhD IT Kolledz 9. Keynsliku käsitluse kohaselt viib kogunõudluse suurenemine kõigi alljärgnevate näitajate, välja arvatud ühe, suurenemisel. Seega ei suurene: a) rahvatulu; b) üldine hinnatase; c) töötus; d) reaalne kogutoodang; e) tööhõive. 10. Klassikaline majandusteooria: a)) eeldab turgude g iseregulatsioonivõimet g ja j välistab Suure Depressiooni p taolise kriisi võimaluse; b) käsitleb tööpuuduse esmase põhjusena liialt kõrget palga taset võrreldes toodangu hinnatasemega;
majandussektorite seoste problemaatika. Protsesse vaadeldakse kogu majanduse (riigi) tasandilt (majapidamised koondatakse majapidamissektoriteks, ja ettevõtted ettevõttesektoriteks). Uurib majanduse kui terviku käitumist, keskendub kõigi üksikute majandussubjektide individuaalsete tegevuste koosmõju uurimisele. Uurimisobjektiks on kogunõudlus ja kogupakkumine kaubaturul, koguprodukti maht ja selle kasv, üldine hinnatase ja selle muutused (inflatsioon), tööpuudus, rahaturg jne. Oluline roll on valitsuse poliitikal. Majandusmudel ettekujutus tegelikest majandusprotsessidest, mis on taandatud ühe konkreetse valdkonna tähtsamatele seostele. Tegelikkus ei ole korraga haaratav, sest on liialt keeruline, seepärast püütakse seda analüüsides lihtsustada ja arvestada vaid väikest kõige olulisemat osa tegelikkusest. Saadud lihtsustatud mudeli analüüsi tulemused pole enamasti tegelikkuses seetõttu kontrollitavad (ei pruugi kehtida need eeldused)
7. Kuluvõrrandi täieliku kuju saamiseks: a. *? liidetakse investeerimiskulud, valitsuskulud ja säästud b. * liidetakse tarbimisfunktsioon ja autonoomsed kulutused c. liidetakse autonoomsed ja mitteautonoomsed kulud d. lahutatakse sissetulekutest maksud, parkimistrahvid ja võiduta jäänud loteriipiletite ostmiseks tehtud kulud 8. Multiplikaator näitab: a. kui palju muutuvad varimajanduse sissetulekud maksukoormuse suurenedes b. * kui palju muutub kogutoodang mistahes sissevoo muutudes c. mitu korda ületab tarbimine säästmist d. mitu korda on parlament suurem kui valitsus 9. "Turumehhanism on piisavalt tugev selleks, et saada üle välistest vapustustest ja ta on võimeline viima majanduse kiiresti üldisesse tasakaalu. Üldise tasakaalu korral kõikidel turgudel pakkumine võrdub nõudlusega ja pole vaja mingeid muudatusi." Ülaltoodud tsitaati aktsepteerivad: a. plaanimajanduse korüfeed b. Keynesi koolkonna majandusteadlased c
Tööjõud koosneb nii täis- kui osalise tööga hõivatutest ja töötutest. Töötu need, kes on ilma tööta, otsivad aktiivselt tööd ja on nõus kahe nädala jooksul tööle asuma. Töötuse määr = (töötud / tööjõud)x100. Pikema aegset koguproduktidünaamikat mõjutavad tootmisfunktsiooni kvantiteet ja kvaliteete, seda seost esindab tootmisfunktsioon Yfe =F(K,L,A) (K-kapitali hulk, L- tööjõu hulk, A-tehnoloogi, inimkapital, infrastruktuur tegurid). Potentsiaalne kogutoodang kogutoodang, mida oleks võimalik toota siis, kui ühiskond suudaks täielikult rakendada kõiki oma tootmistegurid (täishõive kogutoodang). SKP lõhe potensiaalse ja tegeliku kogutoodangu vahe (Yfe Y). Majandustsüklid tegeliku kogutoodangu perioodiline suurenemine ja vähenemine tingituna kogunõudluse või kogupakkumise muutumisest. Tsükli indikaatorid muutujad, mille väärtus kujuneb vastavalt majandustsükli faasist ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
