Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Riigi Iseloomustus Hispaania". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hispaania, madridi, sündimus, suremus, kordinaadid, turism, portugal, andorra, vahemeri, söönud, andaluusia, kataloonia, rahvastikupüramiid, maanteed, euraasia, mandril, idasse, tagurpidi, ajavahe, vahemaa, 3600, sujuvalt, ohustada, naaberriigid, madriid, vahemerelises, palav, lainjas, vanuselise, tööealised, vanemaealised, imikusuremus, poisse.............................................................................................................5 2 Üldandmed Riigi peamine usund on rooma katoliiklus. Umbes 76% hispaanlastest peab ennast katoliiklasteks, umbes 2% järgib mingit muud usunditja 19% peab end ateistiks. Umbes 50 000 inimest kuulub protestantlikesse usulahkudesse ja 20 000 on mormoonid. Hispaania rahvaarv on 45,8 miljonit (2009. a.) kellest 77,4% elas linnades. Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. Rahvastiku tihedus 92,6 elanikku ruutkilomeetri kohta. Loomulik iive on 0.072% aastas. Loomulik iive on vähenenud, kuid Hispaania kuulub Lääne - Euroopa kõrge loomuliku iibega maade hulka. Sündimus 9,87 Suremus 9,9 Keskmine eluiga on Hispaanias 77 aastat. Andmed:
HISPAANIA Kodu-uurimustöö Koostaja: Andra Pukk Klass: 10.klass Juhendaja: Ene Lüüs 2011 Sissejuhatus Uusimustöö eesmärk on saada teada rohkem Hispaania riigi kultuuri, geograafia ja majanduse kohta. Sain teada, et Hispaania pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud nagu Püreneed ja Sierra Nevada. Kõrgustikelt laskuvad Ebro, Duero, Taguse ja Guadalquiviri jõgi. Vahemeres asuvad Baleaarid ja Aafrika ranniku lähedal on autonoomsed Kanaari saared. Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, kus võim on päritav. Parlament on kahekojaline Rahvusassamblee (Cortes). 1978. aastast kehtivas konstitutsioonis tunnustatakse ühtse Hispaania keelelist ja kultuurilist mitmekesisust. Riik on jaotatud
8.B klass Juhendaja: Mare Salu Tallinn 2014 1 Sisukord Sissejuhatus lk 3 Asukoht ja riik lk 4 Rahvastik lk 5 Religioon lk 6 Kliima lk 7 Pinnamood lk 8 Hispaania põllumajandus lk 9 Tööstuse areng ja tootmine lk 11 Toidukultuur lk 13 Loomasik ja taimestik lk 14 Sport lk 15 Hispaania eluolu lk 17 Kokkuvõte lk 18 2 Sissejuhatus Valisin referaadi teemaks Hispaania, kuna mulle meeldib see riik. Olen seal korduvalt käinud ja reisidest on jäänud väga positiivsed muljed. Seal on soe ja päikseline kliima ning sõbralikud inimesed. Referaadiga loodan anda ülevaate sellest, milline riik on Hispaania, millised inimesed seal elavad, millised ilmastiku tingimused seal on, milline on sealne tööstus ja toidukultuur. Kasutasin mitmeid veebilehekülgi informatsiooni kogumisel. Neeed olid: www.spain.info http://www.corporatetravelsafety
Portugal 1.ASUKOHT KAARDIL Portugal asub Lõuna- Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas.Idast ja põhjast piirneb Portugal Hispaaniaga. Läänest ja lõunast
MAAILMASÕDA 2009 Sissejuhatus: Gerald Brenan on öelnud oma teoses ,,Hispaania labürint" järgmist: ,,Normaalolukorras moodustuvad Hispaanias väikesed, üksteise suhtes vaenulikud või ükskõiksed vabariigid, mida hoiab koos lõdvalt seotud föderatsioon. Teatud ajaloolistel kõrgperioodidel on neid koos tegutsema pannud ühine meelsus või eesmärk, kuid algtõuke hääbumisel on nad taas eraldunud ja jätkanud varasemat egoistlikku eksistentsi." Hispaania on olnud kogu ajaloo vältel äärmiselt killustunud riik. Seal on olnud palju erinevaid keeli, rahvaid ja usundeid, mis olid kõik teineteistest eraldunud. Hispaania killustatusele aitasid omakorda kõvasti kaasa sealsed keskkonnatingimused, mis veelgi rohkem sealseid piirkondi eraldanud - küll mägede, küll sealse kõrbelise sisemaa tõttu. Vähene koostöö eri piirkondade vahel on Hispaania majandusele halvasti mõjunud. Alles
näitajaid. Arengutaseme näitajad: SKT ostujõu alusel $/elaniku kohta 34 000 Sündimus, 10 Suremus, 8 Imikusuremus 4,3 Keskmine eluiga (N/M) 84/79 Kirjaoskus, % - 99 Hõive põllumajanduses, % - 4,6 Kuuluvus riikide rühma inforiik ÜRO inimarengu indeks 0,932 (10. kohal 2001. aasta kohaselt) Sveitsi arengutase on kõrge, sest sisemajanduse kogutoodang(SKT) on suur, sest SKT inimese kohta on 34 000, mis kuulub kõrge sissetulekuga riikide hulka. Sündimus aga on 2 suurem, kui suremus. Seega sünnib 2 rohkem, kui sureb. Imikusuremus on suhteliselt väike, seega on riigis palju lapsi. Keskmine eluiga on väga suur, järelikult on riigis hea tervishoiukorraldus ja arstiabi kättesaadavus. Kirjaoskus on väga hea, lausa 99 %, järelikult on riigis hea haridusega inimesi palju ja haridus on hästi kättesaadav kõigile. Hõive põllumajanduses on üsna väike, see tähendab, et põllumajandusega tegelevaid inimesi on väga vähe. Sveits kuulub
2.1 Arengutasemenäitajad Majanduse harukoosluselt ja monopoliseerituselt sarnaneb ta teiste kõrgetasemeliste suurriikidega, kuid jääb neist maha rahvatulu suuruselt 1 elaniku kohta, põllumajanduse intensiivsuse ja masinatööstuse kõrgtehnoloogia poolest Koht ÜRO inimarengu indeksi järgi 21. ÜRO inimarengu indeks 0,916 SKT elaniku kohta (USD) 29 000 Sündimus 0,9 % Suremus 1,0 % Imiku suremus 0,6 % Kirjaoskus 98,5 % . 8 Vähemalt keskhariduse omandanute osatähtsus 20-24 aastaste hulgas. Kvartaliandmete aastakeskmine.
MAROKO GEOGRAAFIA Anette Haidak 11.Klass 2013 Geograafiline asend Maroko on riik Loode-Aafrikas. Sild Euroopa ja Aafrika vahel. Maroko Kuningriik asetseb Aafrika loode osas. Kahelt poolt ümbritsetud veega, teda piirab lääne poolt Atlandi ookean ja põhja poolt Vahemeri. Gibraltar ühendab Atlandi Ookeani ja Vahemerd, eraldades Maroko Euroopast. Maroko riik Maroko pealinn on Rabat 1,77 miljonit elanikku(2010). Suurim linn on Casablanca. Pindala: 446 550 km² Rahvastik: berberid Riigikeeled: aaraabia ja berberi keeled, ärikeeleks prantsuse keel. Rahaühik dirham (MAD) Naaberriigid: Mauritaania, Alzeeria. Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Religioon: idislam, 97,8% elanikest on muslimid.
Üldandmed Pindala: 2 780 400 km2 Maad: 2 736 690 km2 Vett: 43 710 km2 Rahvaarv: 40 913 584 (juuli 2010) Pealinn: Buenos Aires Keskmine eluiga: keskmine vanus: 30,3 aastat meestel: 29,2 aastat naistel: 31.3 aastat (2010) Iive: 1.053% (2010) Rahvastiku etniline koosseis: valged 97%, segaverelised jt rassid 3% Usundid: Roman katolikud 92%, protestandid 2%, juudid 2% ja muud usud 4% Keel: Hispaania keel pealmiselt Raha: Argentiina peeso Riigi asend: Asub Lõuna-Ameerika, piirnevates Lõuna-Atlandi ookeanis, Tsiili ja Uruguay on mere ja Argentina vahel.Asub lõuna- ja läänelaiustel.Naaberriigid on Bolivia, Braziilia, Chile, Tsiili, Paraguay ja Uruguay.Merepiir on 4 989 km. Riigi loodusliked olud: Kliima on pealmiselt kuiv.Argentina asub parasvöötme kliimas.Loodusvarad mida leiab: pliid, tsinki, tina, vaske, rauamaaki, mangaani, naftat ja uraani.
Jah, Brasiilia rahvastik vananeb. Viimase viie aasta jooksul on vanemaid inimesi aina rohkem. Milline on meeste ja naiste keskmine eluiga? Kas see on kõrge või madal? Naiste keskmine eluiga on 76 ja meeste 68. Võiks olla kõrgem eluiga. Meeste eluiga on liiga lühike võrreldes naiste omaga. Millised on sündimuse ja suremuse näitajad(sealhulgas ka väikelaste suremus)? Suremus on 6% ja sündimus on 21%. Sündimus ületab oluliselt suremuse, mis on positiivne. Kas sündimus on viimastel aastatel suurenenud või vähenenud? Nagu arvata võib, on sündimus viimastel aastatel kahjuks vähenenud. Milline on viimase 5 aasta jooksul sündinud poiste ja tüdrukute suhe? Poisse on rohkem, kui tüdrukuid. Laste sündimuse vähenedes, väheneb tüdrukute arv rohkem, kui poiste.
Jõhvi Gümnaasium ECUADOR Referaat Koostaja: Kai Saaremägi Klass: 11a Juhendaja: Ene Sokman Jõhvi 2008 · Ecuadori arengutaset iseloomustavad järgmised üldnäitajad: linnaelanikke: 62% keskmine eluiga: 70 aastat imikute suremus: 2,3% kirjaoskamatus: 9,9% tööpuudus: 11% SKT 1 elaniku kohta: 4300$ inimese kohta · Ecuador kuulub arengutasemelt toorainemaa (kolmas maailm, naftariigid, põllukultuuride kasvatajad, riigid, millest huvitutakse) riikide rühma. · Ecuador kuulub järgmistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse WTO (World Trade Organization), OPEC (Organization of the Petroleum Exporting Countries), IMF (International Monetary Fund)
Viimased algavad Prantsusmaal Vahemere äärest, kus neid hüütakse Ranniku-Alpideks ning suunduvad põhja poole. Seejärel pöörduvad nad itta ning jõuavad Sveitsi ja Põhja-Itaaliasse. Prantsuse Alpid on kõrged ja sakilised. Liustike toimel on neil eriti põhjaosas laiad orud ning mäestiku 8 siseorgudesse pääseb hõlpsasti ligi. Alpides asub Euroopa kõrgeim tipp Mont Blanc (4808 m). Prantsusmaa ja Hispaania piiril kõrguvad Püreneed on Alpidest madalamad, kuid jätavad võimsama mulje. Nad on moodustunud ühestainsast maakoore plokist. Nad on pööratud järsema küljega Prantsusmaa poole. Et liustikke on seal olnud vähe, ei ole nad nii hõlpsasti ligipääsetavad nagu Alpid. On vaid mõned raskesti ületatavad kurud mäestiku keskosas. Prantsuse Püreneede kõrgeim tipp on Pic de Vignemale (3298 m), kuid Hispaania poolel ulatuvad Püreneed 3350 m kõrguseni. 2. Riigi arengutase
Eksport ja Import 11-12 Transport 12-13 Turism 13 Kokkuvõte 14 Summary 15 Kasutatud allikad 16 Lisad 2 Üldandmed Joonis 1. Dominikaani Vabariigi kaart. Pindala: 48720 km2 Rahvaarv: 9183984 (2006) Pealinn: Santo Domingo Elanikke pealinnas: 1887586 (2002) Haldusjaotus: 31 provintsi ja 1 rajoon Keel: Hispaania Rahaühik: Peeso (allikas 1) Üldiseloomustus Geograafiline asukoht 19o 00'N 70 o 40'W Dominikaani Vabariik asub põhja poolkeral troopika vööndis Kariibi mere ja põhja Atlandi ookeani vahel Haitist ida pool. Dominikaani Vabariigil on 1288 km rannajoont ja 360 km riigipiiri Haitiga. Dominikaani vabariik hõlmab põhiosa Haiti saarest, mis on Antillide saarestikus suuruselt teine saar. Maa on mägine, 80% pindalast jääb mäeahelike alla
maisi. Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaalia poolsaart kulgevad Apenniinid. ENE 4 lk 8 http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia http://www.fotogian.com/piemonte.html 7 Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Itaalia kõrgeim punkt on Monte Bianco Alpides, mis ulatub merepinnast 4748 m kõrgusele, madalaim punkt on Vahemeri (0m). Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani: uinunud Vesuuv Napoli lähistel ja väga aktiivne Etna Sitsiilias. Looduskatastroofidena võib Itaalias esineda vulkaanipurskeid, maavärinaid, maanihkeid, veeuptusi, põhjas ka lumelaviine. Veneetsiat ohustab pidevalt aga maapinna vajumine. http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia Arengutaseme iseloomustus: Arengutaseme näitajad: Koht ÜRO inimarengu indeksi järgi 21.
MAARDU GÜMNAASIUM Nikolai Hodosevits 11 klass PORTUGAL Referaat Juhataja: Jelena Vidinjova Maardu 2012 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................4 1. PORTUGALI ISELOOMUSTUS...................
Temast suuremad on näiteks Hiina (1251,2 mln), USA (273,1 mln.) ja Venemaa (146,4,mln). Jaapanist väiksemaid riike on väga palju. 2.1.2. Rahvaarvu kasv Jaapani rahvaarvu kasv on 0,17%. See tähendab, et Jaapani rahvastik eriti ei kasva. Aga iive on ikka positiivne. Kui rahvaarvu kasvu võrrelda teiste arenenud riikidega, siis see on sarnane nendega. Vähestel riikidel on rahvaarvu kasv üle üha või rohkema ja vähestel riikidel on rahvaarv ka negatiivne. 2.1.3 Sündimus ja suremus Jaapani sündimus on 10,04%o ja suremus on 8,34%o Jaapani sündimus ja suremus on madal, nagu teistelgi arenenud riikidel. 2 2.1.4 Imiku suremus Imiku suremus on Jaapanis 3,88%o. See on väga väike võrreldes teiste riikidega. Näiteks Eestis on imikusuremus 12,62%o ja Prantsusmaal on imiksuremus 9,09%o. 2.1.5 Laste arv (naise kohta): Jaapanis on laste arv keskmiselt naise kohta 1,41%o. Sellest on, võrrelda teiste
kulda, eriti Californias ja Alaskas. Nende alade asustamisel oli kullapalavikul tähtis osa. Väga palju on fosforiiti, kaalisoola, väävlit. RIIGI ARENGUTASE Arenguastme iseloomustamine USA kuulub kõrgelt arenenud riikide hulka (OECD). Viimase 30 aasta jooksul on USA olnud stabiilselt OECD keskmisest 3-5% kõrgema arengutasemega. 2005 aasta seisuga on USA 10% arenenum kui Eesti. SKT inimese kohta on USAl ligi 3 korda suurem kui Eestil (41,420 vs 15,478). Laste suremus on sama (7 last/1000). Riigi arengutaset iseloomustavad indikaatorid: Puhta vee kättesaadavus: 100% elanikkonnast; Üle 65-aastased: 12% elanikkonnast; Sooline võrdsus teenistuses: 48,6% ; Energia tarbimine (naftat või mõnda alternatiivset energiaallikat): 7798kg/inimene; Inflatsioon (alates 1990): 137% . USA on väga kõrgelt arenenud riik. Enamik inimarengut iseloomustavaid tegureid on keskmisest kõrgemad (keskmine eluiga, interneti kasutamine, kirjaoskus jne) . Riikide võrdlus
Veekogude puhtusega väga suurt probleemi pole, kuna Tsiili on hästi arenenud riik ning suudab tänu erinevatele seadmetele jms veekogud puhtana hoida. Siiski võib kohati esineda reostust, mis on põhjustatud tööstuse, linnade või põllumajanduse heitvetest. 9 ÜLDANDMED Pindala: 756 950 km² Rahvaarv: 16 454 143 el. (2008) Pealinn: Santiago Pealinna elanike arv: 4 628 000 el. Keel: hispaania Rahaühik: Tsiili peeso (CLP) RIIGI ARENGUTASE SKT: 14 400 $ / el Sündimus: 14,82 Suremus: 5,77 Imikusuremus: 7,71 Keskmine eluiga (N/M/üldine): 80 / 74 / 77 Kirjaoskus: 95,7 % Hõive põllumajanduses: 13,6 % Interneti kasutajaid 1000 el. kohta: 255 Mobiiltelefone 1000 el. kohta: 765 Inimarenguindeks: 0,867 ( maailmas 40. kohal) Kuuluvus riikide rühma: tööstusriik MAJANDUSORGANISATSIOONID Tsiili kuulub järgnevatesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse:
Tööealisi (15-65 aastased) 137 000 000, mis moodustab 70% rahvastikust Vanemaealisi (üle 65 aastased) 16 000 000, mis moodustab 8% rahvastikust Brasiilia rahvastik vananeb. Kui 2005 aastal oli vanemaealisi 16 000 000, siis juba aastal 2009 oli vanemaealisi 21 000 000. Meeste keskmine eluiga on 27, 1 ja naiste keskmine eluiga on 28,9. Järgnev graafik näitab, mida on ennustatud Brasiilia rahvastiku kohta aastal 2050. Brasiilia iive on 1,1-2. See on positiivne, kuna sündimus on 21 ja suremus on 6. Suremus kahaneb. Väikelaste suremus suureneb. Sündimus on viimasel ajal suurenenud. Kuid aastaks 2050 see väheneb. Viimase viie aasta jooksul sündinud poiste ja tüdrukute suhe on 9183078 : 44109313. Selle riigi rahvastik on demograafilise ülemineku teises etapis . Kuid aastaks 2050 on ta juba kaasaaegses rahvastiku tüübi etapis. Linnastumine Suuremad linnad ja linnastud ja nende paiknemine:
hüdroelektrijaamades. Tööstusharudest on tähtsaimad tekstiili- ja rõiva- ning toiduainetööstus. Kaevandatakse kivisütt, kromiiti ja vasemaaki. Haritavat maad on 33,2% territooriumist. Kasvatatakse tubakat, puuvilla, teravilja, õlipuud, suhkrupeeti, tsitruseid ja kaunvilju. 2003.a. Tigrisele ja Eufratile ehitatud paisud võimaldavad niisutada üle 50 000km2maad. Peetakse ka palju kariloomi, kuid nende tootlikkus on väike. 2009.a. oli töötuse määr 12,5%. Tähtis tuluallikas on ka turism, mida toetavad ilusad supelrannad, loodusmälestised, antiiksed paigad jne. SKT-st põllumajandus 11,9%, tööstus 23,7% ja teenindus 64,4% (2005). Rootsi Rootsi kuningriik asub Põhja-Euroopas. Maapiir on tal Soome ja Norraga. Rootsi pindala on 440 672 km2 ja rahvaarv 9 256 347 inimest (2009.a.). Pealinn on 1 260 700 elanikuga Stockholm. Rootsi on jagatud 21 lääniks, riigikeeleks rootsi keel ja rahaühikuks rootsi kroon.
kohta 5 371 India ………………………………… Põhjendus………..…………………… Jaapan ………………………………… Põhjendus………..…………………… Millised järgmistest faktidest iseloomustavad kõrgelt arenenud riiki? A. Oodatav keskmine eluiga on 78 aastat. B. Sündimus on 46‰. C. Põllumajandus annab 52% riigi SKT-st. D. 72% töötajatest on hõivatud teenindavas sektoris. F. Kuni 15 aastaste laste osakaal rahvastikus on 33%. H. Üle 65 aastaste inimeste osakaal rahvastikus on 18%. 41. oskab kaartide ja statistiliste andmete abil iseloomustada ja võrrelda riike, sealhulgas Eesti; Selgita, kuidas mõjutavad Eesti majandust järgmised tegurid: a) loodusvarad – b) tööjõud – c) naaberriigid – d) geograafiline asend –
TARTU MIINA HÄRMA GÜMNAASIUM 10.KLASS NORRA KUNINGRIIGI ISELOOMUSTUS Referaat Koostaja: Kadri Kiiker Juhendaja: Maiu Kaljuorg Tartu 2014 1 Sisukord Norra geograafiline asend........................................................................................................ 3 Kuulumine suurregiooni.......................................................................................................... 4 Arengutase............................................................................................................................... 5 Kuulumine majandusorganisatsioonidesse.............................................................................. 5 Rahvastik................................................................................................................................. 6 Rahvast
Alates 1975. aastast kuni 1985.ndani on riigis populatsioon vaikselt alanenud. 1985 aastast alates on aga populatsioon uuesti kasvanud. Saksamaa rahvaarv on 82 060 000. Umbes 92% moodustavad sakslased. Riigis elab umbes 6,9 mln. välismaalast. Kõige rohkem on türklasi, teisel kohal on põgenikud Jugoslaaviast. Aastas satub Saksamaale kuni 1 miljon sisserändajat, kellest osa on nn. volgasakslased Venemaalt. Sündimus ja suremus on väikesed (11-12 o/oo), iive enamasti negatiivne. Sellest võib järeldada, et tegemist on demograafilise kriisiga, nullkasv. Liinades elab 84% rahvastikust, ka maarahvas on eluviisilt linnastunud. Rohkesti on nii väikesi, keskmisi kui ka linnastuks kasvanud suuri linnu. Suurim linn on Berliin, suurim linnastu Ruhr (üle 4 mln. el.). Rahvastiku keskmine tihedus 230 in/km2 on Euroopa suurimaid. · Iseloomusta rahvastiku paiknemist valitud riigis: 1
............................................................................................26 11. TRANSPORT.....................................................................................................................27 11.1. Transpordi üldiseloomustus........................................................................................27 11.2. Transpordivõimalused.................................................................................................27 12. TURISM.............................................................................................................................28 12.1. Turismi statistika.........................................................................................................28 12.2. Enimkülastatavad sihtpunktid.....................................................................................29 KOKKUVÕTE.................................................................................................
Riigi arengutase SKT ostujõu alusel elaniku kohta: 38 341 USD Sündimus: 8 vastsündinut 1000 elanikku kohta Suremus: 9 inimest 1000 elanikku kohta Keskmine eluiga (N/M): 85,6 aastat/ 78,8 aastat Kirjaoskus(N/M): 92%/84% Hõive põllumajanduses: 1,4% Hõive tööstuses: 26,5% Hõive teenindussektoris: 72% Jaapan on suhteliselt kõrgelt arenenud riik. SKT elaniku kohta on seal võrreldav paljude inforiikide SKT-ga. Sündimus ja suremus pole Jaapanis eriti kõrged. Sündimus Jaapanis viimaste aastate jooksul kogu aeg kahanes, 2008. aastal aga järsku hakkas kasvama. Arvatakse, et kuna Jaapan praktiliselt ei võta vastu immigrante, võib Jaapanis mitme aasta pärast välja kujuneda demograafiline kriis. Selle tulemuseks hakkab väike arv töötajaid ülal pidama rahvastiku vananemise tõttu riigis olevat arvukat pensionäride hulka. Keskmine eluiga Jaapanis on tänu jaapanlaste tervislikule eluviisile ja hästi arenenud meditsiinile üks kõrgemaid maailmas
Vinni-Pajusti Gümnaasium Kuuba Vabariik Koostaja: Tanel Pihlak 11. A Juhendaja: Siiri Seljamaa 2006 1 ÜLDANDMED Asukoht: Kesk-Ameerika, Kariibi meri, Suured Antillid Geograafilised kordinaadid: 19°N - 23°N ja 74°W - 85°W Pindala: 110 861 km2 (peasaar moodustab sellest 105 006 km2) Ametlik nimi: República de Cuba (Kuuba Vabariik) Pealinn: La Habana (Havanna) Rahvaarv: 11 416 987 (2007) Pindala: 110 861 km2 Rahvastiku tihedus: 102 in/km2 Riigikeel: hispaania keel Rahaühik: Kuuba peeso (1 peeso = 100 senti) Naaberriigid: USA, Mehhiko, Haiti, Jamaica Haldusjaotus: 14 provintsi ja 1 keskalluvusega munitsipaliteet Sõltlasalad: puuduvad President: Fidel Castro Ruz
...............................................................................11 5.3 Metsamajandus ja metsatööstus...................................................................................... 11 5.4 Tööstus............................................................................................................................12 5.5 Transport......................................................................................................................... 13 5.5 Turism............................................................................................................................. 14 5.6 Gini indeks ja ebavõrduse näitajad................................................................................. 14 6.Infoühiskond.......................................................................................................................... 17 7.Kasutatud kirjandus..................................................................................
Peamiste materjalidena kasutasingi inglisekeelseid internetilehti. Samuti kasutasin ka geograafia õpikut ja raamatut maaima riikide kohta. Kõige rohkem kasutasin oma mõistust, et need inglisekeelsed internetilehed ära tõlkida. Jaotasin teemad suurteks peateemadeks, nagu üldiseloomustus, rahvastik ja majandus, ja alateemadeks nagu üldiseloomustus, geograafiline asend, arengutase, energiamajandus, põllumajandus, metsamajandus, kalandus, töötlev tööstus, transport, turism ja kokkuvõte majandusest. Jagasin teemad nii, et kõikidest tähtsamatest majanduse osadest saaksin eraldi alateema teha ja et kõik teemad ei oleks omavahel seotud. Arvan, et nii on parem referaati lugeda. Arvan, et referaat on piisav Brasiilia majanduse kohta teabe saamiseks. 3 1. RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Üldandmed Brasiilia pindala on 8 511 965 km². Riigis räägitakse portugali keelt. Brasiilia president on
maailmamajanduses 2. teab riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid, võrdleb riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsib erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI inimarengu indeks 0, 0,944 sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav eluiga 43,3 79 Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia tarbimine 25 KWh in kohta 8527 KWh 3
6. Rahvusvahelised firmad ja organisatsioonid 8 7. Rahvastik 8 8. Linnastumine 10 9. Energiamajandus 11 10. Põllumajandus 11 11. Metsandus ja metsatööstus 12 12. Tööstus 13 13. Transport 13 14. Turism 14 15. Kasutatud kirjandus 15 2 2. Üldandmed: Pindala: 323,802 km² , 385 364 km² (koos Teravmägedega ja Jan Mayeniga) Rahvaarv: 4,644,457 inimest (2008) Rannajoone pikkus: 21 465 km² (koos fjordidega) Pealinn: Oslo Keel: norra keel Rahaühik: Norra kroon (NOK) (1 NOK = ca 2 EEKi) Suurim järv: Mjøsa 362 km² Pikim jõgi: Glomma 600 km
80-84 aastased: 900 000*100/51 000 000=1,76% 84-90 aastased: 500 000*100/51 000 000=0,98% 90-94 aastased: 300 000*100/51 000 000=0,58% *Kõige suurema osa rahvastikust moodustavad tööealised inimesed, üldse kõigist kõige rohkem on 40-50ne aastaseid inimesi. Kõige vähem on vanemaealisi inimesi. *Inglismaa rahvastik vananeb. *Meeste keskmine eluiga ulatub umbes seitsmekümnendatesse eluaastatesse ja naiste oma kaheksakümnendatesse eluaastatesse. See on kõrge. *Poiste sündimus on suurem kui tüdrukute, aga samas on ka väikelaste suremus poiste seas suurem kui tüdrukutel, aga erinevus väga suur pole. *Viimastel aastatel on sündimus Inglismaal suurenenud. *Poiste ja tüdrukute sündimuse suhte erinevus viimase viie aasta jooksul oli 0,05 miljonit. *Inglismaa riigi rahvastik on rahvastiku vananemise etapis. Inglismaa suuremad linnad ja linnastud: 1.Greater London 8,278,251 inimest 2.West Midlands (Birmingham) 2,284,093 inimest 3.Greater Manchester 2,240,230 inimest
kiirendamine 2. Kagu-Aasia piirkond · OPEC- Naftat Transportivate Riikide Organisatsioon 1. Reguleerivad toornafta hindu maailmaturul 2. Kaitseb liikmesmaade (arengumaade) huve rahvusvahelistel turgudel 3. Liikmed Arengumaad (Araabia Ühend Emiraadid, Alzeeria, Iraan, Iraak) · EL - (EU) Euroopa Liit 1. Majndusliit, ühisturg ja tööjõu vaba liikumine 2. Austria Belgia Bulgaaria Eesti Hispaania Iirimaa Itaalia Kreeka Küpros Läti Leedu Luksemburg Madalmaad Malta Poola Portugal Prantsusmaa Rootsi Rumeenia Saksamaa Slovakkia Sloveenia Soome Taani Tsehhi Vabariik Ühendkuningriik Ungari 21 41. Globaliseerumine ehk ülemaailmastumine - kogues maailma haarav majandus-, kultuuri-, haridusalaste jm.sidemete laienemine Globaliseerumisele aitasid kaasa: 1. uued side-ja infotehnoloogiad 2
Alla 15- aastaste osatähtsus on 20,7 %, 15-65 aastaseid 66,5% ning üle 65- aastaseid 12,8%. Kõige enam ongi tööealisi inimesi. Alla 15- aastaseid lapsi on rohkem kui vanureid. Mõnes kohas on ka tühimikud. Need olid põhjustatud 1980ndate suurest majanduskriisist, mis oli omakorda põhjustatud naftakriisist. Uus- Meremaa kuulub demograafilise ülemineku kaasaegsesse rahvastiku tüüpi, sest tööealisi on üle poole riigi elanikkonnast, lapsi alla 25%. Suremus jääb 10 piiridesse. 6.Energiamajandus Vaatamata suhteliselt väikesele rahvaarvule ja rohketele loodusressurssidele, on Uus- Meremaa puhas energia sissevedaja. Energia tähtsus seisneb naftasaaduste kujul. Umbes 30% põhienergiast tuleb taastuvatest energiaallikatest. Uus-Meremaa energia tarbimine on 4.53 energiaühikut kapitali kohta, pisut vähem kui OECD keskmine 4,67. Uus-Meremaa on üks 13 OECD riigist, mis ei kasuta tuumaelektrijaamu. [6]
annaabi.ee 
