Louis VIII tõi moodi paljaks raseeritud näo ja ülespoole keeratud vuntsid. Kuna mees oli riigijuhtimiselt kõrvale tõrjutud, jäi tal aega nö maailmamoodi mõjutada. Nimelt kujundas ta kuningliku kaardiväelaste habemed nii, et lõuaotsa jäi lihtsalt tutt. Selline habe sai nime mouche või a`la Royalle ning moepilti jäi selline habe kuni XVII sajandi 60. aastateni. Noored mehed kandsid õlgadeni ulatuvaid pikki ja lokitud juukseid. Muidugi polnud kõik õnnistatud paksu juuksepahmakaga ja abiks tuli võtta ka parukad. Omal kohal oli ka peakate, milleks oli laiaääreline viltkübar, mis oli kaunistatud jaanalinnusulgedega. Huvitaval kombel kujunes sellest peakattest ka meeleolude ja tunnete näitamise atribuut. Uljas tujus härrasmees lükkas selle kuklasse, rahu sooviv surus silmile ning austuse avaldaja võttis peast ja tegi kummarduse. 1650 tulid moodi parukad. Peakate kui selline muutus dekoratiivseks. Kübarate äär tehti kitsamaks, suurus läks väi...
Mardipäev 10. novembril on mardipäev ja kaks nädalat hiljem, 25. novembril, on kadripäev. Talurahvas sai mardipäevaks sügistöödega valmis. Ees ootasid tubased tegemised. Vahepeal oli veidi aega puhkuseks ja lustimiseks. Mardilaupäeval, see on 9. novembril, kogunesid noored kokku, et minna mardisandiks. Kõik pidid kandma meesterõivaid ja nägema välja üsna koledad. Selleks määriti nägu tahmaga kokku, pandi habe ette ja näruseid riided selga. Mida rohkem lärmi mardid tegid, seda uhkem. Martide juhiks oli mardiisa. Ainult üks martidest oli riides nagu naine see oli mardiema. Mardisandid käisid mööda talusid. Kõige ees mardiisa ja mardiema, nende järel kogu lõbus seltskond. Mardid tulid laulu ja tantsuga ning nõudsid tuppa laskmist: Laske mardid sisse tulla, mardid tulnud kauge-elta. Mardi ...
REFORMATSIOONI LEVIK JA VASTUREFORMATSIOON 32. peatükk Mis on kalvinism ja mis on selle põhisisu? Kalvinism on Johann Calvini rajatud protestantlik usuvool, mille järgi: Ühed inimesed saavad õndsaks, teisi ootab hukatus Inimene ei saa õndsaks saamisele kaasa aidata, kuid jumal saab juba maises elus märku anda, et too saab õndsaks (kui inimene on edukas) Piirati lõbususi riietuti musta loobuti ehete kandmisest pühapäevadel ja kirikupühadel suleti kõrtsid ja keelati teater koguduse valitud ametikandjatel oli õigus kontrollida inimese elu kirikukorralduse ignoreerijad võis hukata teiseusuliste suhtes käituti karmimalt, kui katoliiklased seda tegid Miks tegi Henry VII reformatsiooni? Kuidas see erines luterlusest? Henry tegi reformatsiooni isiklikel põhjustel, kuna tema abielu Arsgoni printsessi.
Perekonnakasvatus moraal ja eeskuju Hariduse algelemendid lugemine ja kirjutamine Õpetati tagasihoidlikkust ja kõlblust Tüdrukute sõnakuulelikuks kasvatamine Hoiti liigse info ja kahjulike teadmiste eest Naiste haridusvõimalused ja takistused Filosoof Aquino Thomas naised on vaid soojätkamiseks Arvamus,et naine ei kuulu iseendale ei määra ise oma saatust Ajanappus hoidis lapse kogu täisealiseks olemise aja iseenda viljakuse ohver Võimalused: riietuti meheks ning pääseti ülikooli õppima Kloostrite tähtsusest I Naistel ''oma tuba'' võimalus õppida lugema ja kirjutama Kuulati palju ladina keelt niiviisi õpiti see selgeks Naiskloostrid tuntud käsikirjade valmistajad Ka koolid õpiti kirjatarkuse algeid Kloostrite tähtsusest II Parimates kloostrikoolides õpetati lisaks: Piiblit kirikuisasid muusikat meditsiinialgeid Haritud naisfiguure keskajal
Kuna talupojad põgenesid ja koormust polnud võimalik lõpmata tõsta, kergendas Rootsi kuningas Rootsi aja lõpul talupoegade olukorda. Vene võimu all, anti Rootsi ajal riigistatud mõisad vanadele mõisnikele, mis kindlustas uuele võimule siinse aadli toetuse. 14. Hea - Põllul hakati rohkem töötama ja rahvas ei käinud enam kõrtsis, sest vennastekoguduses valitsesid kõrged moraalitunded ning kohtades, kus need tekkisid, vähenes vargus. Halb - riietuti musta ja loobuti rahvarõivastest ja ehetest, maised lõbustused said pattudeks, tõi kaasa usulise fanatismi. Minevikust tänapäeva 1. Põhimõte, mis on demokraatia aluseks tänapäevalgi, on seaduste vaimust. See räägib kolmest liigist võimust: seadusandlikust, täidesaavast ja kohtuvõimust. Kui kõik need kolm võimu oleks korraga ühel ja samal inimesel, oleks kõik kadunud. (Kui inimesel oleks võim luua seadusi, viia ellu valitsemisotsuseid ning
nende esivanemad olid jumalad. Põlluharijad kummardasid andunult Maajumalannat ja kalurite jumalaks oli meri. Kõige tähtsamad jumalad olid taevajumalad: Kuunaine, kes oli abielus Päikesega ja Ilmajumal, kelle käest paluti vihma. Inkad uskusid, et kuld on päikese higi. Kulda kasutati palju ka hauakambrites ja templites. Peale jumalate usuti ka maagiat. Tehti kõik, et põldudele õnnistust saada ning kõiki põllutöid saatsid pühad toimingud. Vihmavaesel perioodil riietuti leinarõivastesse, kanti lippe ja kaeveldi valjult, et äratada äikesejumala tähelepanu.
Meil on alles vanarahvale tähtsad pühad ja uskumused – alates vastlapäevaliust ja lõpetades üle jaanitule hüppamisega. Eestis on läbi ajaloo neid väärtustatud ja tulevastele põlvedele edasi kantud. Loomulikult on ka teistes riikides sündmusi, mida väärtustatakse, aga tihtipeale on nad oma algse mõtte kaotanud. Näiteks võib tuua Põhja-Ameerika, kus on halloween eriti populaarne. Kuna ajaloos peeti seda paganlike juurtega pühaks ja sellel päeval riietuti nõidateks, vaimudeks, kummitusteks, siis tänapäeval on täiesti normaalne see, et riietutakse enda lemmikuks superkangelaseks. Meil on väike riik – igasuguse probleemi lahendamiseks või vajaduse täitmiseks on alati varnast võtta tuttav või tuttava tuttav, kes on asjatundja. Tänases Eesti ühiskonnas on levinud selline arvamus, et meie riigis läbi löömiseks ei olegi haridus nii tähtis kui tutvused. Kui inimesel
usukeskuse rolli ning määrasid seega ühtlasi tsivilisatsiooni üldilme. Tavaliselt paiknes linn kaljunukile rajatud kindluse jalamile. Linnasüda oli koosoleku ja turuplats. Tänavad olid kitsad ja käänulised. Linnamajad olid kivivundamendile rajatud ühe või kahekorruselised põletamata tellistest ehitised. Tavaliselt oli neil ka väike nelinurkne siseõu. Linnamüüridest väljapoole jäid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi ja viinamarjaistandused. Riietuti ühe või kahe üle keha heidetud riidetükikestega, pükse ei kantud, jalatsiteks oli sandaalid. Toiduks oli rohkelt puu ja köögiviljad, sealhulgas eriti küüslauk ja kala. Liha söödi ainult siis, kui jumalatele ohvreid toodi. Kastmena kasutati oliiviõli, kooke maitsestati meega. Joodi kitse või lehmapiima, valmistati ka juustu. Peamine jook oli aga veega lahjendatud vein. Naistel puudusid kodanikuõigused. Abielus oli mees selgelt domineeriv pool
hävinenud. 4 Balti erikorraks nimetatakse seda, Eesti ja Liivimaa eriõigusi Vene riigi kooseisus. 4 1739 ilmus välja esimest korda eesti keeles piibli täielik tõlge. Tõlkijaks oli Anton-Thor Helle. 4 Vennastekoguduste liikumise positiivne külg: Seal, kus tekkisid Vennastekogudused vähenesid vargused, käidi vähem kõrtsis ja inimesed töötasid usinamalt. Negatiivse külg oli aga et: Vennastekoguduste liikumine tõi kaasa usulise fantismi, loobuti ehetest ja riietuti musta, ning igasugused pidustused ja maised lõbustused kuulutati patuks. 5 Eurooplased kutsusid Indiaanlasi punanahkadeks ja indiaanlased kutsusid vastu Eurooplasi kavhanägudeks. 5 Iseseisvuse väljakuulutamine toimus läbi iseseisvusdeklaratsiooni 1776, mis kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks. 5 Legendi järgi tekkis Ameerika lipp sedasi, et üks kolonist riputas teiba otsa oma triibulise voodikoti.
tähtis oli ka stiil tuli leiutada uusi kirjastiile. Paljud grafiti-artistid esitasid ka räppi. GRUNGE Grunge puhul on tegemist 1960.aastate lõpu hipiliikumise ning 1970.aastate lõpu punk rock'i ja heavy omavahelise kombinatsiooniga. Grunge-muusikat nimetatakse Seattle sound'iks. Laiemat tähelepanu äratas see vool 1988.aastal. Grunge oli nagu revolutsioon, see aina levis ja levis. Grunge muusika austajatel olid tavaliselt pikad juuksed (nii meestel kui naistel) ning riietuti tavaliselt nahktagisse ja kanti kulutatud teksaseid. Siiski grunge muusika populaarsus oli lühiajaline. Pärast seda kui Kurt Cobain sooritas enesetapu, hakkas grunge muusika aina alla käima. Irooniliselt võiks siia ka lisada, et Cobain jäi tihti fotograafide silma alla kandes särki, kuhu oli peale kirjutatud "Grunge on surnud". Pärast grunge allakäimist on ka grunge bändidega olnud raske koostööd teha. Paljud bändid jätsid kontserdid ära ning tegid tegemist narkootikumidega
Norra alade väljarändajad eelistasid mägiseid paiku ja asustasid Islandi, Orkney või Fääri saared, Sotimaa ja Iirimaa. Taanlased asusid ümber Normandia ja Ida-Inglismaa tasandikualadele, seiklesid Prantsusmaa, Hispaania ja Põhja-Aafrika rannikul. Rootslased purjetasid Balti aladele ja Venemaale. Viikingid olid äärmiselt edevad ning pidasid tähtsaks enese eest hoolitsemist. Iga päev kammiti juukseid, iga nädal käidi saunas, riideid vahetati korrapäraselt. Riietuti maitsekalt ja järgiti kaasaja moodi. Kanti eelkõige nahka, aga ka villast, linast, harva ka siidiriiet. Harjumused võisid paikkonniti ka erineda. Viikingid elasid pikkmajades. Need majad olid pikad ja kandilised, aknaid polnud. Katused olid kaetud õlgedega. Pikkmaja juurde kuulus ka palju muid hooneid: talu sepikoda, laut ja ait. Viikingid pidasid ka orje, kes aitasid perenaist kodutöödel ja tegid tööd ka põllul. Viikingid kasvatasid otra ja kaera ning püüdsid kala, osa kalu
· USK Inkad uskusid jumalaid. Nad arvasid, et nad ei pärine siit maailmast, sest usuti, et nende esivanemad olid jumalad. Kõige tähtsamad jumalad olid taevajumalad: Kuunaine, kes oli abielus Päikesega ja Ilmajumal, kelle käest paluti vihma. Põlluharijad kummardasid andunult Maajumalannat ja kalurite jumalaks oli meri. Peale jumalate usuti ka maagiat. Tehti kõik, et põldudele õnnistust saada ning kõiki põllutöid saatsid pühad toimingud. Vihmavaesel perioodil riietuti leinarõivastesse, kanti lippe ja kaeveldi valjult, et äratada äikesejumala tähelepanu. · ASTMED Inkariigis olid eraldi klassid ehk astmed. Kõige alumisel astmel olid orjad, teisel astmel rahvas ja ülejäänud astmed moodustasid aadlid, mis veel omakorda koosnesid alamaadlist, ülemaadlist ja inka perekonnast. Inkade valitsejat kutsuti Päikesepojaks, kuna arvati, et ta on Päikesejumala ülempreester.
Zwingli ja Luther tõlgendasid erinevalt armulaua küsimust, Zwingli jaoks oli see vaid sümboolne mälestustoiming. Zwingli õpetuse edasiarendajaks sai Johann Calvin, ta seletas oma arusaama jumalikust ettemääratusest ehk predestinatsioonist. Tema arust võis jumal juba maises elus inimesele märku anda, et too on õndsaks saamiseks välja valitud. Kalvinistid piirasid lõbustusi, kirikupühadel ja pühapäevadel olid kõrtsid suletud ning keelati teatrietendused, riietuti musta, ei kantud ehteid. Algul Inglismaa kuningas, Henry VII, reformatsiooni ei pooldanud, aga kui paavst ei andnud talle luba abielluda õuedaami, Anne Boleyniga, siis ütles kuningas katoliku kirikust lahti ja alustas Inglismaal reformatsiooni. Kuningas kinnitati kirikupeaks, Inglismaa kirik lahkus Rooma alluvusest, suleti kõik kloostrid, kiriku maavaldus langes uusaadli ja kodanluse kätte. Henry VIII valitsusaja lõpuks kujunes välja anglikaani
Talupojad olid valmis kõigest loobuma, kui need on pühakirjadega vastuolus Talurahvasõja mahasurumine lõpetas reformatsiooni Augsburgi usurahu Luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks Kehtima jäi põhimõte "Kelle valitsus, selle usk" Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon Kalvinismi kujunemine Sveitsis Kalvinism Johann Calvini rajatud protestantlik usuvool Katolik missa asendati Piibli lugemise ja jutlusega Riietuti musta ning loobuti ehete kandmisest Pühapäevadel ja kirikupühadel suleti kõrtsid ja keelati teatrietendused Karm kirikukorraldus Henry VIII panus reformatsiooni Pidi katolikust kirikust lahku lööma, et saada abikaasalt Katariinalt lahutust, kuna abielu ei andnud meessoost järglasi 1534. kinnitas parlament kuninga kirikupeaks Inglismaal suleti kõik kloostrid Inglismaal kujunes välja anglikaani kirik Ladinakeelsed missad asendati ingliskeelsetega Vastureformatsioon
lähedusse sattunud mehed naistele välja tegema. 19. sajandil näiteks tõmmati eksikombel naistepühale sattunud mehele tanu pähe ja tõsteti ta üles, mille peale mehel tuli osta õlut ja viina ning naisi kostitada. Vastassugupoole kimbutamine, mängud, tembud, rituaalsed tantsud jm kuuluvad kõigi naistepühade juurde. See püha toimis nagu sotsiaalne ventiil, mis võimaldas raskest tööst ja igapäevarollist puhata. On teateid, et sel päeval riietuti valgesse, kanti valgeid rätikuid. Maarjapäeval ja sellest alates oli rangelt keelatud õhtune tule valgel käsitöö tegemine, et vältida orase kahjustamist. Keelatud olid naiste käsitööd, nõelumine ja kudumine, samuti sõelumine, pea kammimine, põranda pühkimine. Maarjapuna (punaseks värvitud õlu, viin, vein, mahl), punased marjad. Ülepannikoogid. Karask. Ida- ja Kagu-Eestis kuivatatud kala ja haug. Jüripäev 23.aprill
päeval on külm, tuleb seda 40 päeva järjest. 17. märts partikupäev juuakse õlut ja kuulatakse muusikat, eelistatud iiri õlled, õnn saadab seda, kellel on ristikheina märk peal. 21. märts kevadine pööripäev, pendlipäev ussid ärkavad, ei tohi petsast puid koju tuua, terariistaga töötada. 25. märts paastumaarjapäev mindi üle suvisele ajale, kevade algus, naistepüha, naised käivad kõrtsis, meestelt nõutakse väljategemist. Riietuti valgesse. Kapsamaarjapäev. · Aprill (jürikuu, mahlakuu): 1. aprill naljapäev, karjalaskepäev kiusatakse neid, kes polnud kombeid omaks võtnud erinevate naljadega. 14. aprill künnipäev põllutööriistad pidid korras olema, esimene kündja/heinaniitja kasteti märjaks, anti mune ja seasabasid. 23. aprill jüripäev pikk talv möödas, põllud ootasid peremeest, kari ootas perenaist,
negatiivsed tagajärjed vennastekoguduse liikumine - 18. sajandil eestisse jõudnud usuline äratusliikumine, mida iseloomustas patust pöördumise rõhutamine ,tundeline vabadus ja vaimulik lihtsus. ( hernhuutlus ) positiivsed tagajärjed : 1. kõrged moraalinõuded. 2. kohtades, kus vennastekogudused tekkisid, vähenesid vargused. 3. Rahvas ei käinud enam kõrtsis. 4. Mõisapõllul töötati usinamalt. negatiivsed tagajärjed: 1. täi kaasa usulise fanatismi. 2. Loobuti ehete kandmisest, riietuti musta. 3. Igasugused maised lõbustused kuulutati patuks. Pt. 11 Ameerika ühendriikide sünd Ranniku ja preeriaindiaanlased. Punanahad ja kahvanäod. Rannikuindiaanlased elasid paikselt lihtsalt hüttides. Naised kasvatasid maisi , aedvilju ja tubakat, mehed käisid jahil ja kalal. Preeriaindiaanlased sisemaal olid rändava eluviisiga, elasid telkides ning elatusid piisonijahist. Punanahad - eurooplased kutsusid nii indiaanlasi. Kahvanäod - indiaanlased kutsusid nii valgeid rahvaid.
Läänemaal ja Saaremaal on paiguti käinud ringi ka mardihani. Maskeerumine toimus võimalikult lihtsalt: poeti näiteks kahekesi teki või lina alla, mõnikord jäi teine n.-ö ratsanikuna poolest saadik nähtavaks. Kure ja hane juures kasutati valget lina, suurrätti, kuuevarrukast pistetud käsi kujutas linnupead. 20. sajandil võttis hoogu erinevateks ametimeesteks või teisest rahvusest inimesteks rõivastumine. Näiteks riietuti kireva riietusega mustlaseks, mis ühtlasi lubas kaartidega ennustada ja kätt vaadata. Tahma või värvidega määriti end ka mooramaa meheks või neegriks. MÕISTATUSED Mardiisa küsib mõistatusi ja pererahvas peab vastama. NÄITEKS: Pikk vits pihlakane, üle mere toomingane? - Vikerkaar Linnamees paneb tasku, maamees viskab maha? - Tatt Missugune tera ei idane? - Noatera Pikem kui mõõk, kõveram kui nuga? - Vikat TÄNAN KUULAMAST!
inimesele eraldi. Toidulaua mitmekesisemaks muutmisega tuli juurde ka söögiriistu. Nii hakati kasutama lühikesi kahvleid salati söömiseks ja lühikest tömbi otsaga nuga spetsiaalselt või määrimiseks. Kujunes välja viis, kuidas nõusid lauale paigutada ja mis on kasutusel tänapäevani. 20. sajandi alguses muutus peen lauakatmine ja kaunite lauanõude ostmine keskklassi juures elu loomulikuks osaks. Söömaaeg oli seltskondlik sündmus, milleks kaeti pidulik mitmekäiguline laud, riietuti ümber ja võeti aega toitude nautimiseks ja omavahel suhtlemiseks. Kombeid ja käitumisreegleid järgiti väga täpselt ja polnud hea toon neid rikkuda. Pilt 7. Stseen filmist „Downtown Abby“ Tänapäeval , kui kiirustades haarame kioskist hamburgeri ja seda käigu pealt sööme, võiks samuti võtta aegajalt selle aja, et katta laud ja istuda lähedaste või sõpradega toitu nautides. Ka lihtne toit maitseb kaunilt kaetud lauas hoopis paremini. 2. Laua katmine
· Õpetus predestinatsioonist e. jumalikust ettemääratusest ühed saavad õndsaks ja lähevad taevasse, teised on määratud hukatusse ja lähevad põrgusse. · Jumal annab juba maises elus sellest märku õndsaks saamist kinnitab inimese majanduslik edukus ja hea käekäik. · Calvini õpetus vabastas usklikud kiriku sõltuvusest, kuna jumalikku ettemääratust ei saa muuta. · Eraelus taotleti lõbustuste piiramist riietuti musta, keelati ehete kandmine, pühapäeviti keelati meelelahutus (teatrid, kõrtsid). · Reeglite rikkujaid ootas karistus (rahatrahv, vangistus). · Oldi sallimatud teiseusuliste suhtes, keda võis oodata isegi tuleriit. · Kalvinism levis üle euroopa saades luterluse kõrval mõjukaks protestantlikuks liikumiseks (nt puritaanid Inglismaal, hugenotid Prantsusmaal). 2. Reformatsioon Inglismaal a) Henry VIII (1509-1547):
kes oli sinna põgenenud usulise tagakiusamise eest Prantsusmaalt. Calvini õpetuse alustalaks oli arusaam jumalikust ettemääratusest e predestinatsioonist. Selle järgi on Jumal ette määranud osad inimesed õndsaks saama (mida näitab inimese majanduslik heaolu) ja teised on määratud hukatusse (mida näitab ebaedu elus). Calvini ideede toetajad (kalvinistid) loobusid lõbustustest, kirevatest rõivastest (riietuti musta) ja ehetest. Propageeriti lihtsat eluviisi ja töökust, pühapäeval ja kirikupühadel suleti kõrtsid. Jumalateenistuse korda lihtsustati ja viidi läbi pildirüüste. Usulisi teisitimõtlejaid kiusati kalvinistlikel aladel taga ja karmi kirikukorralduse ignoreerijaid võis koguni hukata (Genfi linna kutsuti „protestantlikuks Roomaks”). Kalvinism levis Šveitsist Madalmaadesse ja Reini-äärsetele aladele Saksamaal, Prantsusmaale (nim hugenotid),
1765.a anti Liivimaa talupoegadele õigus vallasvarale, mõisakoormistele seati piirid, talupoeg võis mõisniku kohtusse kaevata. 1739.a ilmus eesti keeles esimest korda täielik piibli tõlge Anton-Thor Hellelt. 18.sajandi keskpaigas levis Eestimaal ja Liivimaal hernhuutlus ehk vennastekoguduste liikumine, see propageeris sotsiaalset võrdsust ja ühtekuuluvustunnet. Kogudustes valitsesid kõrged moraalinõuded, vähenesid vargused. Kuid loobuti ka ehete kandmisest, riietuti musta. Igasugused maised lõbustused, näiteks pulmas tantsimine, kuulutati patuks. 18.sajandi teisel poolel jõudis Baltikumi valgustusajastu. Hakati välja andma ilmalikku sisuga raamatuid. Eesti ala valgustajatest oli nimekamaid August Wilhelm Hupel, ta kirjutas mitukümmend raamatut,milles tutvustas Baltikumi ajalugu, loodust ja kultuuri. Lisaks andis välja eestikeelse talurahvale mõeldud ajalehe. Johann Gottfried Herderi vahendusel jõudsid
· Missa asendati piibli lugemisega · Jutlust võisid pidada ka mittevaimulik · Kaotati paastumise nõue · Armulaud pigem mälestustoiming,kui rituaal · Hukkus kodusõjas 1531 · Reformatsiooni jätkas Jean Calvin · Täiustas väljakujunenud õpetuse veelgi · Pooldas jumalikku ettemääratust · Ühed saavad õndsaks,teised mitte · Olulisel kohal käitumine- erinev Lutherist · Piirati lõbustusi(ka keelati) · Riietuti ainult musta · Ei sallitud teiseusulisi · Elama pidi tagasihoidlikult ja alandlikult · Tekkis esimene luteri usulahk- kalvinism · Levis prantsusmaale-hugenotid · Inglismaale-puritaanid · Sotimaale- presbüterlased Reformatsioon Inglismaal · Algatajaks kuningas Henry VIII (1509-47) · Soovis lahutada abikaasa Aragoni Katariinast · Kokku 6 abikaasat- vt lk 231(NB faktiviga) · Oli algul suur reformatsiooni vastane · Pälvis paavstilt usukaitsja tiitli
võrdlust ja ühtekuuluvus tunnet,mis levis talurahva hulgas kiiresti. Baltikumi tõid selle saksa rändkäsitöölised. Vennastekogudused ehitasid endale ise palvemaju ja valisid jutlustajaid. Vennastekogudustes valitsesid kõrged moraali nõuded. Kohtades ,kus olid vennastekogudused vähenesid vargused, rahvas ei käinud enam kõrtsis, mõisapõllul töödati usinamalt. Teiselt poolt tõi liikumine kaasa usulise fanatismi, loobuti ehete kandmises, kirevaist rahvarõivaist ning riietuti musta. Igasugused maised lõbustused, nt pulmas tantsimine, kuulutati patuks . 18.saj teisel poolel jõidis Baltikumi valgustusliikumine. Populaarsust kogusid kalendrid, mis sisaldasid näpunäiteid ja nõuandeid küll põllumajanduses, küll arstimise valdkonnas. Eesti ala vagustajatetest oli nimekaimad Põltsamaa kirikuõpetaja August Wilhelm Hupel.(ta on kirjutanud kümneid raamatuid, kus räägib Baltikumi ajaloost, loodusest ja kultuurist.)hakkas välja andma
mida nimetatakse Balti maariigiks või Balti erikorraks - baltisakslaste ülemvõim teostus küll eestlaste ja lätlaste arvel, kuid teisalt pakkus Venemaast erinev kord kaitset venestamise eest ja aitas säilitada kohalikku omapära 18.saj muutus mõisnike seni üsna lihtsakoeline eluviis uhkemaks - barokkstiil, hiljem juba klassitsistlik stiil - mõisahäärberid parkide ja iluaedadega, kalevi asemel riietuti siidi ja sametisse, vankri asemel sõideti tõllaga 1783. a laiendas Katariina II Eesti- ja Liivimaale Venemaa uue asehalduskorra, uued seadused piirasid järsult aadlike ja linnaeliidi privileege 19.saj pärisorjuse kaotamine ja sellega kaasnevad seadused - aadelkonna võim vähenes Kas eestlasi sattus aadlike/valitsejate hulka? sattus küll, kuid alguses oli erandlik ning oli võimalik vaid oma rahvuse kaotamise hinnaga
Naised leidsid, et teinud meestega sama tööd, võivad nad ka kanda sarnaseid riideid. See leidis moes rakenduse 1920. aastate poisilikus stiilis. 1930. aastatel muutus naistemood taas naiselikumaks ning seksikus oli moes. Juuksed kasvatati pikemaks, kanti kõrgemaid kontsi ning kleidid olid lühemad. Areng toimus kuni Teise maailmasõjani, kui materjalidel olid ranged regulatsioonid peal ning naistel tuli taaskord meeste töid teha. Seega riietuti endiselt naiselikult, aga praktilisemalt. Uurimise all oleval perioodil toimus naiste ühiskonlikus positsioonis palju arenguid ja muudatusi. Seega oli neil ka julgust ennast rohkem demonstreerida. Mida tolerantsemaks muutus ühiskond, seda julgemaks muutus ka naiste riietus. 27 Kasutatud allikad Maginnis T. 1998-2008 20. sajandi ümberpööre http://costumes.org/classes/fashiondress/TurnoftheCentury
Mõnikord on hanel saunavihast saba, enamasti aga kaasas kasevits (ka kadakaoks), millega ta saunalisi lööb. See ongi üks tema peamisi tegevusi, lisaks hane kombel kaagatamisele ja näpistamisele. Hanele pakutakse õlut ja talle võidakse vett visata. Väga harva on haned liikunud ringi mitmekesi. Komme oli tuntud Lääne-Eestis ja Saaremaal veel 1980. aastatel, 19. sajandil aga laiemaltki. Jõulukurg liikus ringi üksinda või koos teiste maskeeritutega. Riietuti samaviisi kui hane puhul, kuid nokk oli pikem. Mõnikord ähvardas kurg peresse lapsi poetada, mis on ilmselt tulnud üle pulmakombestikust. Kurg on tantsinud ja üldjoontes käitunud samaviisi kui hani. Tallegi pakuti õlut ja pähkleid. Komme on 20. sajandil olnud tuntud rohkem idakiriku aladel, seega Läänemaal, Saaremaal, Setumaal ja Võrumaal. Jõulusokk, jõulupukk, jõulutönk on kõige tüüpilisem jõulutegelane, kes oli taas tuntud Lääne-Eestis ja Saaremaal
pidid ka maarjapäeval naistepeole või selle lähedusse sattunud mehed naistele välja tegema. 19. sajandil näiteks tõmmati eksikombel naistepühale sattunud mehele tanu pähe ja tõsteti ta üles, mille peale mehel tuli osta õlut ja viina ning naisi kostitada. Vastassugupoole kimbutamine, mängud, tembud, rituaalsed tantsud jm kuuluvad kõigi naistepühade juurde. See püha toimis nagu sotsiaalne ventiil, mis võimaldas raskest tööst ja igapäevarollist puhata. On teateid, et sel päeval riietuti valgesse, kanti valgeid rätikuid. Jüripäev - 23. aprill Jüripäev märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Päev on saanud oma nime pühalt Jürilt Tuhkapäevaga algab suur paast, mis kestab kuni lihavõtte- ehk ülestõusmispühadeni. Juba 7. sajandi lõpul on tähistatud tuhkapäeva tuha pähe riputamisega, millest lähtub päeva nimetus ja rida kombeid, mis väljendavad puhastamist ja kõige kurja eemale tõrjumist. Eeskätt on viidud
lähedusse sattunud mehed naistele välja tegema. 19. sajandil näiteks tõmmati eksikombel naistepühale sattunud mehele tanu pähe ja tõsteti ta üles, mille peale mehel tuli osta õlut ja viina ning naisi kostitada. Vastassugupoole kimbutamine, mängud, tembud, rituaalsed tantsud jm kuuluvad kõigi naistepühade juurde. See püha toimis nagu sotsiaalne ventiil, mis võimaldas raskest tööst ja igapäevarollist puhata. On teateid, et sel päeval riietuti valgesse, kanti valgeid rätikuid. Jüripäev - 23. aprill Jüripäev märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Päev on saanud oma nime pühalt Jürilt Tuhkapäevaga algab suur paast, mis kestab kuni lihavõtte- ehk ülestõusmispühadeni. Juba 7. sajandi lõpul on tähistatud tuhkapäeva tuha pähe riputamisega, millest lähtub päeva nimetus ja rida kombeid, mis väljendavad puhastamist ja kõige kurja eemale tõrjumist
Sageli piiras linnust vallikraav, millest viis üle tõstesild. Pealinnuse ette või selle ümber rajati vahel eeslinnus. Enamasti oli feodaalidel ainult üks suur voodi, pereisa- ja ema magasid keskel, pojad isa selja taga ja tütred ema selja taga. Selle peale, et igal inimesel võiks olla oma isiklik ruum , keskajal lihtsalt ei tuldud. Suvel soojendas päike ja talvel kamin. Kuid oli ka kohti, kus talvel kütet ei olnud, siis riietuti hästi paksult. 2) Saja- aastane sõda ( 28 ) 14. 15. sajandil toimus saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel Prantsusmaa trooni pärast. Valois dünastia perekond, mis tuli Prantsusmaal võimule. 1346. algas sõda sellega, kui inglased tungisid Normandiasse. Inglismaa sõjaväe moodustasid Yeomenid ehk vibukütid, kes kasutasid jugapuust valmistatud pikkvibusi. Esimene suurem alhing oli Crecy lahing. Seal võeti esimest korda Euroopas kasutusele tulirelvad.
Noorte munkade ja vaimulike harimine ja kasvatamine anti spetsiaalse õpetaja hoolde, kes võis neile anda palju enam kui kloostri abt või piiskop. Suurem osa õppeprotsessist oli lugemine. Keskaeg elas teistsuguses aeg ruumis. Seetõttu oli aeg inimesele tunduvalt ebatäpsem ja rahulikum. Inimene ei planeerinud oma tegevust eriti ette, vaid elas oleviku hetkes. Tavaliselt tõusti vara, kõiki töid alustati päeva tõusuga. Pesti, riietuti, palvetati kas kodus või mindi kirikusse missale. Ruumitaju oli keskaja inimesel erinev, puudus privaatsus. Elati peamiselt ühes suures ruumis, magati ühes suures voodis, sageli koos külalistega. Korralik teede võrk praktiliselt puudus, kiireim liiklusvahend oli ratsahobune, kaarikud olid algelised, koormad liikusid aeglaselt. Surma teema oli keskaja inimese maailmanägemises ja väärtuse hinnangutes olulisel kohal
Noorte munkade ja vaimulike harimine ja kasvatamine anti spetsiaalse õpetaja hoolde, kes võis neile anda palju enam kui kloostri abt või piiskop. Suurem osa õppeprotsessist oli lugemine. Keskaeg elas teistsuguses aeg ruumis. Seetõttu oli aeg inimesele tunduvalt ebatäpsem ja rahulikum. Inimene ei planeerinud oma tegevust eriti ette, vaid elas oleviku hetkes. Tavaliselt tõusti vara, kõiki töid alustati päeva tõusuga. Pesti, riietuti, palvetati kas kodus või mindi kirikusse missale. Ruumitaju oli keskaja inimesel erinev, puudus privaatsus. Elati peamiselt ühes suures ruumis, magati ühes suures voodis, sageli koos külalistega. Korralik teede võrk praktiliselt puudus, kiireim liiklusvahend oli ratsahobune, kaarikud olid algelised, koormad liikusid aeglaselt. Surma teema oli keskaja inimese maailmanägemises ja väärtuse hinnangutes olulisel kohal
Miks maskeeruti loomadeks? Seletusi on sellelegi tavale palju, alates sellest, et surnute hinged liikusid ringi erinevate loomade ja lindudena, et osa neist kujutas endast kunagisi loodusjõude ja -haldjaid, viljakushaldjaid, ka pimeduse deemonlikke esindajaid. Inimesed ja rahvad 19., eriti aga 20. sajandil võttis hoogu erinevateks ametimeesteks või teisest rahvusest inimesteks rõivastumine. Näiteks riietuti kireva riietusega mustlaseks, mis ühtlasi lubas kaartidega ennustada ja kätt vaadata. Tahma või värvidega määriti end ka mooramaa meheks või neegriks. Tänuväärseks maskeerimisvõimaluseks ja rollijooniseks said rätsep ja korstnapühkija, kingsepp, meremehed, arst, sõdurid ja sõjapealikud, kuid hiljem ka raamatute ja filmide kangelased, nagu Pipi Pikksukk, Tarzan ja paljud teised. 27
Nii nagu luterlased, nõudsid ka Ulrichi toetajad ilmalileke armulaual veini jagamist. Kuigi Lutheri ja Ulrichi õpetused olid sarnased, tõlgendasid nad neid täiesti erinvalt. Aastal 1531 hukkus Ulrich Sveitsis puhkenud kodusõjas. Tema õpetuse edasi arendajaks sai protestantlike vaadete pärast Prantsusmaalt Sveitsi põgenenud Johann Calvin. Ta rõhutas, et Vana Testamendi õpetuse järgi on elu vaid karm kohusetäitmine. Ka eraelus taotlesid kalvinistid mis tahes lõbustuste piiramist riietuti musta ning loobuti ehete kandmisest. Pühapäevadel ja kirikupühadel suleti kõrtsid ja keelati teatrietendused. Koguduse valitud ametikandjatel oli õigus igal ajal kontrollida inimeste eraelu. Karmi kirikukorralduse eirajad võis koguni hukata. Reformatsioon Inglismaal- Reformatsiooni algul ei pooldanud Inglismaa toonane kuningas Henry VIII(valitses 1509- 1547) Lutheri õpetust. Reformatsiooni eestvedajaks sattus kuningas isiklikel põhjustel. Kuna tema abielu Aragoni
tagasipöördumine allikate juurde (ad fontes) · Kreeka kultuuri taasavastamine hoogustus pärast Konstantinoopoli langemist 1435, kui Itaaliasse tulid Bütsantsi pagulased, kes tõid kaasa kreekakeelset kirjandust · Huvi antiikfilosoofia, -keelte ja kirjanduse vastu tõi eurooplaste teadvusse jälle antiikmütoloogia: hakati kasutama allegooriad ja kõrgklassi hulgas said populaarseks maskiballid, kus riietuti antiikmütoloogia tegelasteks Levik Euroopas · Levis 15. sajandil eelkõige ülikoolide ja raamatutrükkalite vahendusel. · Uue vaimsuse levik tõi kaasa laialdase ülikoolide asutamise. 15. sajandi lõpul oli Euroopas juba 65 ülikooli · Ladina keel oli õpetlaste ühine keel, kuid järjest olulisemat osa hakkasid etendama rahvuskeeled, mida soodustas tugeva keskvõimuga rahvusriikide teke. 1362 avati 39
Zwingli ja Luther tõlgendasid erinevalt armulaua küsimust, Zwingli jaoks oli see vaid sümboolne mälestustoiming. Zwingli õpetuse edasiarendajaks sai Johann Calvin, ta seletas oma arusaama jumalikust ettemääratusest ehk predestinatsioonist. Tema arust võis jumal juba maises elus inimesele märku anda, et too on õndsaks saamiseks välja valitud. Kalvinistid piirasid lõbustusi, kirikupühadel ja pühapäevadel olid kõrtsid suletud ning keelati teatrietendused, riietuti musta, ei kantud ehteid. Algul Inglismaa kuningas, Henry VII, reformatsiooni ei pooldanud, aga kui paavst ei andnud talle luba abielluda õuedaami, Anne Boleyniga, siis ütles kuningas katoliku kirikust lahti ja alustas Inglismaal reformatsiooni. Kuningas kinnitati kirikupeaks, Inglismaa kirik lahkus Rooma alluvusest, suleti kõik kloostrid, kiriku maavaldus langes uusaadli ja kodanluse kätte. Henry VIII
Arendas edasi Zwingli õpetust, avaldades 1536 a. raamatu "Ristiusu õpetus". Õpetus predestinatsioonist e. jumalikust ettemääratusest ühed saavad õndsaks ja lähevad taevasse, teised on määratud hukatusse ja lähevad põrgusse. Jumal annab juba maises elus sellest märku õndsaks saamist kinnitab inimese majanduslik edukus ja hea käekäik. Calvini õpetus vabastas usklikud kiriku sõltuvusest, kuna jumalikku ettemääratust ei saa muuta. Eraelus taotleti lõbustuste piiramist riietuti musta, keelati ehete kandmine, pühapäeviti keelati meelelahutus (teatrid, kõrtsid). Reeglite rikkujaid ootas karistus (rahatrahv, vangistus). Oldi sallimatud teiseusuliste suhtes, keda võis oodata isegi tuleriit. Kalvinism levis üle euroopa saades luterluse kõrval mõjukaks protestantlikuks liikumiseks (nt puritaanid Inglismaal, hugenotid Prantsusmaal). Reformatsioon Inglismaal Henry VIII (1509-1547): Ei pooldanud Lutheri õpetust.
Arendas edasi Zwingli õpetust, avaldades 1536 a. raamatu "Ristiusu õpetus". Õpetus predestinatsioonist e. jumalikust ettemääratusest ühed saavad õndsaks ja lähevad taevasse, teised on määratud hukatusse ja lähevad põrgusse. Jumal annab juba maises elus sellest märku õndsaks saamist kinnitab inimese majanduslik edukus ja hea käekäik. Calvini õpetus vabastas usklikud kiriku sõltuvusest, kuna jumalikku ettemääratust ei saa muuta. Eraelus taotleti lõbustuste piiramist riietuti musta, keelati ehete kandmine, pühapäeviti keelati meelelahutus (teatrid, kõrtsid). Reeglite rikkujaid ootas karistus (rahatrahv, vangistus). Oldi sallimatud teiseusuliste suhtes, keda võis oodata isegi tuleriit. Kalvinism levis üle euroopa saades luterluse kõrval mõjukaks protestantlikuks liikumiseks (nt puritaanid Inglismaal, hugenotid Prantsusmaal). Reformatsioon Inglismaal Henry VIII (1509-1547): Ei pooldanud Lutheri õpetust.
raamatu “Ristiusu õpetus”. Õpetus predestinatsioonist e. jumalikust ettemääratusest – ühed saavad õndsaks ja lähevad taevasse, teised on määratud hukatusse ja lähevad põrgusse. Jumal annab juba maises elus sellest märku – õndsaks saamist kinnitab inimese majanduslik edukus ja hea käekäik. Calvini õpetus vabastas usklikud kiriku sõltuvusest, kuna jumalikku ettemääratust ei saa muuta. Eraelus taotleti lõbustuste piiramist – riietuti musta, keelati ehete kandmine, pühapäeviti keelati meelelahutus (teatrid, kõrtsid). Reeglite rikkujaid ootas karistus (rahatrahv, vangistus). Oldi sallimatud teiseusuliste suhtes, keda võis oodata isegi tuleriit. Kalvinism levis üle euroopa saades luterluse kõrval mõjukaks protestantlikuks liikumiseks (nt puritaanid Inglismaal, hugenotid Prantsusmaal). Reformatsioon Inglismaal Henry VIII (1509-1547): Ei pooldanud Lutheri õpetust.
annaabi.ee 
