Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on kalvinism ja mis on selle põhisisu?
  • Miks tegi Henry VII reformatsiooni?
  • Kuidas see erines luterlusest?

REFORMATSIOONI LEVIK JA VASTUREFORMATSIOON
32. peatükk
Mis on kalvinism ja mis on selle põhisisu?
Kalvinism on Johann Calvini rajatud protestantlik usuvool, mille järgi:
  • Ühed inimesed saavad õndsaks, teisi ootab hukatus
  • Inimene ei saa õndsaks saamisele kaasa aidata, kuid jumal saab juba maises elus märku anda, et too saab õndsaks (kui inimene on edukas)
  • Piirati lõbususi
  • riietuti musta
  • loobuti ehete kandmisest
  • pühapäevadel ja kirikupühadel suleti kõrtsid ja keelati teater
  • koguduse valitud ametikandjatel oli õigus kontrollida inimese elu
  • kirikukorralduse ignoreerijad võis hukata
  • teiseusuliste suhtes käituti karmimalt, kui katoliiklased seda tegid
Miks tegi Henry VII reformatsiooni? Kuidas see erines luterlusest?
Henry tegi reformatsiooni isiklikel põhjustel, kuna tema abielu Arsgoni printsessi. Katariinaga ei andnud meessoost järeltujijat, otsustas ta temast lahutada ja abielluga õuetüdrukuga, kuid vajas paavsti luba, kuid paavst katris keisriga tülli minna ja ei andnud luba, seetõttu pidi kuningas Inglismaal reformatsiooni alustama.
Ladinakeelsed missad asendati inglise keelsetega. Alles jäi katoliku kiriku liturgias aga õpetus muutus.
Vastureformatsioon
  • tehti, et võidelda reformatsiooni vastu, sellel oli kaks suunda:
  • katoliku kiriku otsene vastutegevus ( seostus inkvisitsiooni tugevnemisega)
  • katoliku kiriku sisene uuendusliikumine (taastamaks kiriku kõikumalöödud ühtsust), milles oli oluline roll jesuiitide ordul
  • Igantius Loyola- jesuiitide baski päritolu aadlik, kellel oli üleinimlik tahtejõud, terav mõistus ja võime loobuda isiklikest huvidest ideaalide nimel. Rajas Pariisis mõttekaaslastega ringi, mis sai ordu aluseks, tõotasid täielikult kuuletuda paavstile. Jõudsid ka Tartusse ja Riiga
  • Trento kirikukogu - aitas kaasa katoliku kiriku tugevnemisele. Piibli tõlgendamise ainuõigus oli kirikul, piibli kõrval tuleb jätkuvalt väärtustada kiriku õpetustraditsiooni
  • Gregorius XII - teostas kalendrireformi, mis on aluseks Gregoriuse kalendrile.
Hispaania , kui vastureformatsiooni kants
Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 53 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Liisanna Õppematerjali autor
kalvinism, Henry VII, luterlus, vastureformatsioon

Sarnased õppematerjalid

Reformatsioon
15
rtf

Reformatsioon

Sissejuhatus Järgnevas referaadis saate lugeda kuidas toimus reformatsioon Saksamaal, millised rahvusliikumised ja usurahud seal aste leidsid. Referaat räägib veel Kalvinismist ja selle kujunemist Sveitsis. Veel saate sealt lugeda reformatsiooni Inglismaal ja selle levikut Põhja-Euroopas. Saate ka teadmisi vastureformatsiooni eeldustest ja pähjustest, ning Martin Lutheri õpetusest, tema nähemusest kirikusse ja kõike sellega kaasnevat. Lisaks veel miks oli Hispaania vastureformatsiooni kants. Ja lõpetuseks reformatsiooni ja selleaegast elu Eestis nii inimeste kui ka kiriku tegelate seas. Reforatsioon oli16.sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille

Ajalugu
Reformatsioon
2
doc

Reformatsioon

lossikiriku uksele 95 ladinakeelset teesi, mis hiljem saksa keelde tõlgituna väga laialdaselt levisid. Luther pidas ainsaks usulise tõe allikaks piiblit. Senisest seitsmest sakramendist tunnistas ta vaid kahte, ristimist ja armulauda ning armulaual tuli tema arust ka ilmalikele veini pakkuda. Tollane paavst, Leo X, suhtus Lutheri tegevusse üsnagi ükskõikselt, teda köitsid pigem ilmalikud huvid ­ teater, maskeraadid jne.. Kui paavst lõpuks mõistis reformatsiooni ulatust, andis ta Lutheri tegevuse peatamiseks välja bulla, mille Luther avalikult ära põletas. Lutheri tegevus ähvardas nurjata uue keisri, Karl V, plaani Saksamaa tihedamini liita. Paljud Saksa vürstid liitusid reformatsiooni liikumisega, lootes oma poliitilist võimu suurendada ning kiriku maa ja vara arvel rikastuda. Kui Luther lindpriiks kuulutati varjus ta Saksa kuurvürst Friedrich Targa lossi umbes aastaks. Selleks ajaks oli reformatsioon juba sellise mõju ja ulatuse

Ajalugu
RRENESSANSS
7
docx

RRENESSANSS

Hakkas kahtlema, kas kirik saab aidata inimesel õndsaks saada. Süvenes temas arusaam, et õndsaks saab vaid usu kaudu. 31.okt.1517 lõi M.Luther Wittenbergi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavat ladina k teesi, mis hiljem saksa k tõlgituna ja trükituna väga laialdaselt ja kiiresti levisid. Igasugune vaimulik kirjandus oli au sees. Ta vaidlustas paavstikiriku ilmeksimatuse ja leidis, et usulise tõe ainsaks allikaks saab olla piibel. Ristiusu õpetus tuli puhastada täiendustest -> reformatsiooni teine nimetus ­ ususpuhastus. Kutsus üles kirikut reformima, pidades vajalikuks rahvuskiriku loomist. Tollast kirikupead Leo X Medicit köitsid pigem ilmalikud huvid. Reformatsiooniga asju pidas omavaheliseks lobaks ega pööranud tähelepanu. Kui paavst mõistis lõpuks tegelikkust, andis välja bulla Lutheri tegevuse lõpetamiseks, kuid oli hilja. 1519. Keisriks valitud Karl V lootis Saksamaad liita. Lutheri tegevus ähvardas plaanid nurjata

Ajalugu
Varauusaeg Euroopas
11
doc

Varauusaeg Euroopas

· Võttis endale tsaari tiitli ja vallandas opritsina ­ võimuterrori. 4. Itaalia a. Itaalia sõjad (1494-1559): · Ülemvõimu kehtestamiseks jõuka, kuid killustatud Itaalia üle, Habsburgide ja Prantsuse kuningate vahel. · Edu polnud kummalgi poolel. · Itaalia sai rängalt kannatada (nt Rooma rüüstamine Karl V palgasõdurite poolt). b. Sõdade tagajärjed: · Kiirenes Itaalia kultuurimõju levik Prantsusmaale (nn peened kombed võeti üle Itaaliast). · Kahanes veelgi laastatud Itaalia majanduslik ja poliitiline mõju Euroopale. Renessanss ja humanism 1. Itaalia renessanss a. Itaalia linnade jõukus ja kultuursus: · Itaalia oli Euroopa rikkamaid ja linnastunumaid piirkondi tänu käsitööndusele ja pangandusele. · Rikkad perekonnad olid helded uhkete paleede ja kunsti tellimisel. b

Ajalugu
VARAUUSAJA-15 -17 saj-SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA
28
docx

VARAUUSAJA (15.-17.saj) SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA

Saksamaal. j 1519 – 1521 – Hernán Cortése juhitud Hispaania konkistadoorid vallutasid asteekide riigi Kesk-Ameerikas. 1519 – 1522 – Esimene ümbermaailmareis Fernão de Magalhãesi juhtimisel. 1524 – 1525 – Talutahvasõda Saksamaal. 1531 – 1534 – Hispaania konkistadoorid Francisco Pizarro juhtimisel alistasid inkade riigi Lõuna-Ameerikas. 1534 – Reformatsiooni algus Inglismaal; anglikaani kiriku teke. 1536 – Jean Calvin avaldas raamatu „Ristiusu õpetus”, algas kalvinismi levik Euroopas. 1545 – 1563 – Toimus Trento krikukogu, millega pandi alus katoliku kiriku sisemisele tugevnemisele. 1555 – Keiser Karl V kuulutas Saksamaal välja Augsburgi usurahu, millega Saksamaa jäi usuliselt jagatuks luterluse ja katoliikluse vahel. 1558 – 1583 – Liivi sõda Läänemere idakaldal.

Ajalugu
Keskaeg III
15
doc

Keskaeg III

MADALMAAD · Tähtsad olid Saksamaa­Albrecht Dürer- ja Madalmaad. · Võeti kasutusele õlitehnika­ värvivarjundid ja detailid. · Idealiseerimine ja sümmetriataotlused puudusid. Maalähedane ja realistlik. PIETER BRUEGHEL VANEM · Maalis paljufiguurilise pilte, mille kujutas talupoegade töid. Nt ,,Aastaaajad", ,,Talupoja pulm" 3 25. REFORMATSIOONI ALGUS: HUSSIITIDE LIIKUMINE · Katolik kirik­ ristiusu kirikuorganisatsioon, mis allub Rooma paavstile · Usupuhastus e. reformatsioon­ ristiusu õpetamine, puhastamine täiendustest ja tõlgendustest · Protestantlus­ katoliiklusest lahku löönud kristlik usutunnistus, nt luterlus, kalvinism, anglikaani kirik jms. · Reformatsiooni eelkäijaks on ketserlus TSEHHI 14. JA 15.SAJANDIL · 13.sajandiks oli Tsehhist saanud Kesk-Euroopa suurim riik

Ajalugu
UUS AJA EKSAM 1 OSA
33
docx

UUS AJA EKSAM 1 OSA

Sissejuhatus. Varauusaja mõiste, selle kronoloogilised raamid, Cristoph Cellariuse periodiseering: Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo ja retoorikaprofessor Cristoph Cellarius, kes eristas ajaloos vana, kesk ja uusaja. Ta pidas kesk ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. aastal. Hiljem on pakutud ka muid daatumeid, nt. Ameerika avastamine 1492, Itaalia sõdade algust 1494 ja ka reformatsiooni vallandumist 1517. Varauusaega hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Piiriks varauusaja ja uusaja vahel peetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789. Tavaks on vaadelda varauusaja aega 15001800. Võib vaadelda kui eelmodernset ühiskonnast modernsesse ühiskonda ülemineku ajajärku, kus keskaegsed traditsioonid põimusid uusaegsete uuendustega.

Ajalugu
Ajaloo ülemineku eksami vastused 2010
19
doc

Ajaloo ülemineku eksami vastused 2010

hiljem tegid rüüsteretki mitemetesse riikidesse. Aadlike kasvatus: Aadlikud saadeti juba varajases lapseeas kodunt ära. Nendejaoks oli see järsk üleminek teise maailma-nad eraldati kodust kui ka oma lähedastest, nüüdsest puutusid nad kokku teiste rüütlitega, kelle jaoks olid nad algselt kannupoisid. Rüütlid kasvatasid tulevasi aadlikke. Umbes 20 aastaselt löödi nad pidulikult rüütliteks. LÄÄN=MÕIS=FEOOD *Humanism ja renessanss Kujunemise põhjused, koht; mõisted; levik Euroopasse ja tähtsus; Erasmus Rotterdamist Renessanss ning humanism levis üle kogu Euroopa (renaissance ­ taassünd). Inimesed hakkasid üksteist ja üksteise võimeid rohkem tähtsustama, kirik kaotas üha enam võimu inimeste üle. Humanism tähendab inimlikust.Renessanss tähendab taassündi. Taasavastati antiikaja suursugusus. Antiikkultuuri ei püütud kopeerida vaid püüti luua midagi võrdväärset sellele. Humanismiajastu suhe maailmaga ei ole aktiivne.

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun