8.d klass Viimsi Keskkool Peter Paul Rubens "Maa ja vee ühendus" Mulle meeldis see teos, sest see näitab "maa ja vee ühendust". Ehk kahe erineva soo ühinemist ja selle toimumist. Ma valisin ka seda teost, sest see on kuulus ja äärmiselt ilusasti maalitud. D Velázquez "Õuedaamid" Valisin seda maali, sest siin on ilusasti kirjeldatud õukonnaelu keskajal. Kuninglikud suguvõsad riietusid kõik uhkelt ja kuninglikult. Maalis on ka ilusasti kasutatud värvi. Michelangelo "Viimne kohtupäev" (Fresco of the Last Judgement) Valisin seda maali enamasti kunstniku järgi, sest Michelangelo oli väga andekas ja tol ajal kuulus kunstnik ja skulptor. Muidugi ka, sest see maal on hästi tuntud. El Greco "Krahv Orgaz`e matus" See maal meeldis mulle selle väljendusrikkuse tõttu. Maalis on kujutatud Krahv Orgaz`e matuseid, kus legendi
Moodi läksid värvitud ja pleegitatud juuksed ning juukselaki abil kohevaks tehtud soengud. Seetõttu olid 70ndad juustele väga kurnavad. Poistel ja meestel ulatusid juuksed sageli õlgadeni. Just 70ndatel saab punkarite eeskujul alguse kulmude, huulte ja ninade augustamine. Kümnendi lõpupoole hakkas Lääne suurlinnades tänavanoorte seas levima uus vool punk. Punk oli julge, jõuline ja teistsugune, väljendus lisaks riietele ka soengutes! Punkarid riietusid ohtralt naastude, kettide jms täiendatud nahkrõivastesse, panid jalga kobakad saapad ja tegid pähe hirmuäratavad kukeharja meenutavad soengud. 1970. aastaid on koguni peetud halva maitse sümboliks, ehkki suured moeloojad nagu Yves Saint Laurent, kelle kaubamärgiks kujunes smoking, näitasid üles ka rafineeritud ilumeelt. 1970ndaid iseloomustab diskoajastu, kus moodi tulid platvormkingad ja teksased. Kümnendi
Lõbusa meeleolu loomiseks kinnitasid lavalolijad riietuse alla kõhule ja istmikule padjad, mis moonutasid keha. Rõivastus oli suhteliselt lihtne, kuna kajastas tavaliste inimeste elu. Tragöödias esinesid näitlejad pikkades, eredates, rikkalikult kaunistatud rüüdes. Loomulikult ühtis riietus isiksusega. Näiteks pagendatud tegelased kandsid valgeid määrdunud kaltse. Musti rõivaid kandsid leianajad, keda oli tabanud mingi õnnetus. Jumalad riietusid villastesse ja kuningad kitooni (varrukatega ülariie) peale tõmmatud punastesse mantlitesse.
enne seda ei kirjutatud. Muusika kõlaideaal lähtus tertsi ja seksti intervallidest. Muusikat seoti järjest enam teksti ja rütmiga. Muusika kõlaideaal lähtus tertsi ja seksti intervallidest, muusika oli järjest enam seotud tekstiga ning lähtus teksti rütmist. Ideaaliks sai lihtne, kuid tundeliselt väljenduslik ja laulev meloodia. Tähtsaimad heliloojad oli Palestrina ja Monteverdi. Tänapäeva muusika on renessanssiga üpris sarnane: inimesed riietusid linnade kultuuri järgi ning loomeinimesed kogunesid suurlinnadesse, nagu tänapäevalgi. Nii siis kui ka praegu peetakse tähtsaks inimlikkust ning inimõigusi, väärtustatakse igat inimest, tema õigusi. Tänapäeval on väiksem osa religioonil kuid ka see pole kuhugile kadunud.
Suur tähtus on tema reisikirjadel, mälestusraamatuel kui taoli pagulane Soomes ja Pariisis. Noor-Eesti Väärtustasid krijastamiskultuuri. Ued seisukohad kirjanduses, luuletused, proosa. Kirjutasid Raamatuid, albumeid, uuendasid keelt. Rõhuti rahvuskultuurilist taset ja Euroopa suundumusi. Siuru Otsisid maiseid soove ja ihasid. Rääkisid lilledest, kui käis sõda. Tegid novelle, luuleõhtuid, kogumisõhtuid ja skandaale. Inimesed olid kõmulised, riietusid teisiti, ütlesid teisiti. Näitasid inimestele et nad võivad lugeda kirjandusteosed, sest see on neile kättesaadav. Tarapita Rääkisid julgelt reaalsusest. Tegi manifeste ja sekkusid kirjandusega poliitikasse. Jätsid oma teostes tahaplaanile tundeelamused ja üldistasid ja analüüsisid asju. ,,Popi ja Huhuu" Halvale teele läinutel on õigele tagasi jõuda raske. Popi kes oli koer, Huhuu kes oli ahv, peremees kes ükspäev enam tagasi ei tulnud. ,,Toome helbed"
Retsensioon nr. 1 Mina käisin 6.detsembril kuulamas Hortus Musicus kontserdit, mis toimus Väravatornis. Minu arust oli kontserdi eesmärgiks publikule näidata, millist muusikat kuulati vanalajal, sest nad riietusid vastavalt selle aja riietusse. Hortus Musicus esitas instrumentaalmuusikat. Kõlasid ülevad ja üliõpilaslaulud H.L. Haßlerilt (Hassler). H.L Haßler sündis 26.oktoobril 1564 Nürnbergis ja suri 8.juuni 1612 Frankfurt am Mainis. Ta oli Saksamaa helilooja ja orelimängija hilisrenessanssil ja barokki algul. Samuti esitati lugusid E. Widmanni ja M. Praetoriuse loomingutest. Erasmus Widmann sündis 15.septembril 1572 Schwäbisch Hallis ja suri 31.oktoobril Rothenburg ob der Tauberis
Retsensioon Mina käisin 12. aprillil kuulamas Hortus Musicus kontserdit, mis toimus Väravatornis Tallinna vanalinnas. Minu arvates oli kontsedi eesmärgiks publikule näidata, millist muusikat kuulati vanalajal, sest nad riietusid vastavalt selle aja riietusse. Hortus Musicus esitas instrumentaalmuusikat. Kontsertil kõlasid üliõpilas- ja ülevadlaulud H.L. Haßlerilt (Hassler). H.L Haßler sündis 26.oktoobril 1564 Nürnbergis ja suri 8.juuni 1612 Frankfurt am Mainis.. Ta oli Saksamaa orelimängija hilisrenessanssil ja helilooja barokki algul. Michael Praetorius sündis 15.veebruaril 1571 ja suri 15.veebruaril 1621. Temagi oli pärit Saksamaalt ning kuulus selle riigi heliloojate nimekirja ja orelimängijaks
SÕja-aastatel arenas rõivamood kahes erinevas suunas- sportlik mood ja erksavärviline, lihtne talunaisestiil vastandus ülimalt ekstravagantsele riietusele Sportlik rõivamood: kitsaste reväärkraedega eest nööbitavad kleidid olid lühemate seelikute ja varrukatega. Kleidid olid taljesse võetud ja kanga kokkuhoiuks kasutati kõik võimalikke nippe. Lisamaks moele värvikust ja eksootilisust, kanti nn talunaise seelikuid. Prantslannad riietusid kõigele vaatamata väga moodsalt, naised demonstreerisid oma vihkamist vaikselt, kandes naeruväärselt kõrgeid (kuni 50 cm) kübaraid, erksavärvilisi rõivaid, pikki juukseid ja lühikesi seelikuid Ameerika ja inglise naised pidid leppima kunstsiidist ja kangajääkidest õmmeldud rõivastega. Loodi rõivaid töötavatele naistele. Paljudes erinevates valdkondades töötavad naised kandsid sõjaväemundreid, tunkesid
Riietused muutusid värvikirevamaks ja mustriterohkemaks. Moemaastikul sai domineerivaks ornament, mille võttis kasutusele Poiret. Minu arvates oli värvide plahvatus hea, kuna nüüd ei olnud riided enam nii tuhmid ja igavad. Inimesed muutusid lõbusamateks. 20. sajandi alguses loodi riietusstiil, mida mõjutas tugevasti Vene ballett. Terve Euroopa nägi välja nagu Baksti lavakujundusest. Minu arvates ei olnud see hea, kuna sellepärast inimesed riietusid ühtemoodi ja nad ei erinenud eriti teineteisest. Moodne naine 20. sajandi alguses oli riietunud värviliselt, mustririkkalt ja kallilt. Mida värvikirevamad ja mustrirohkemad olid riided seda moekam oli naine. Moodne naine pidi ilmtingimata kandma kõrgele tõstetud vöökohaga kleiti. Moodne naine tähendas teatud määral vabadust. Ka tänapäeval kasutatakse 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses moes olnud asju- korsette, värvikirevaid ja mustriterohkeid riideid
intervallidest, muusika oli järjest enam seotud tekstiga ning lähtus teksti rütmist. Ideaaliks sai lihtne, kuid tundeliselt väljenduslik ja laulev meloodia. Tekkis ka polüfooniline muusikastiil, mis sai alguse tänu trükikunsti arengule. Muusika kui meelelahutuse järele tekkis järjest suurem nõudlus. Tähtsaimateks heliloojateks võib lugeda P.da Palestrina ja C.Monteverdi. Tänapäeval on renessanssiga palju ühiseid jooni. Renessanssiajastu inimesed riietusid tihti linnade kultuuri järgi, orienteerusid linnadesse ning see on tänapäevaga sarnane. Sarnane on ka kodu ja selle hubasuse tähtsus. Kõige suuremat tähtsust ja sarnasust omab siiski inimese austamine, inimväärikuse tunnistamine ning inimõiguste areng. Väärtustatakse järjest rohkem indiviidi kui üksikisikut, tema õiguseid ja kohustusi ning tänapäeva maailm on muutunud rohkem sekulaarsemaks. Siiski pole religioon inimese igapäevaelust kuhugi kadunud.
1. august - Lugnassadh - Lõikuspüha 23.september - Alban Elved - Sügisene pööripäev 29. oktoober - 1. november - Ruis - Kõigi pühakute päeva eelõhtu · Suurim püha Samhain ehk kõigi pühakute ja hingede päev(Hallowe'en) peeti 1. novembril ent püha kõige olulisemaks hetkeks oli sellele eelnev õhtu Ruis. Samhain leidis aset kolmeteistkümnendal kuul ja tähistas vana aasta lõppu ning uue algust. · Et end kurjade vaimude eest säästa, riietusid keldid nõiakostüümidesse. Usuti, et siis arvavad vaimud, et inimene on üks nende hulgast ega kipu neid kimbutama. · Samhainile eelnev õhtu Ruis on selline aeg, mil ilmaliku maailma üle võtavad võimust maagilised jõud. Sel ajal liikusid jumalad inimeste maailmas vabalt ringi. On terve hulk rituaale, mis seda päeva tähistavad, nende hulka kuuluvad esivanemate austamine, vanadest halbadest harjumustest vabanemine, tuleviku ennustamine ning surma ja
Välja võib tuua neli suurt rühma -- Lõuna-Eesti, Põhja-Eesti, Lääne-Eesti ja saared. Paikkondlike erisuste kujunemisel ja püsimisel etendas olulist osa talurahva sunnismaisus. Liiguti peamiselt oma kodukihelkonna piires. Kohalikest riietumistraditsioonidest hoiti visalt kinni. Näiteks Saaremaalt on teada, et võõrast kihelkonnast kositud naine kandis kuni surmani oma kodukihelkonna riideid, tema tütred aga riietusid nii, nagu see oli kombeks nende isa kihelkonnas. Samuti, rõivastuse üheks funktsiooniks oli talurahvarühmade ühtekuuluvuse tähistamine, "omade" ja "võõraste" eristamine kihelkonna või maakonna tasandilt seisuse ja rahvuse tasandini välja. Just see ühtekuuluvust tähistav sümbolsisu sai rõivakandmise edaspidise väärtustamise aluseks. Rahvarõivaste otsene taandumine linnamoelise rõivastuse ees algas 19. sajandi keskpaiku
ABBA-maania. See Rootsi popbänd asutati aastal 1972. aastal, kuhu kuuluvad Björn Ulvaeus, Benny Andersson, Agnetha Fältskög ja Anni-Frid Lyngstad. Huvitav fakt, et ansambli nimi ABBA moodustati lauljate eesnimede esitähtedest (1973). Muusikalis esitati nende lauludest tuntuimaid ja armastatuimaid, näiteks "Money, Money, Money", " The Winner Take It All", "Ring Ringi", "Waterloodi", "SOSi" ning palju teisi. Lavastuse lõpus riietusid näitlejad ABBA lauljateks ja laulsid nende laulu "Mamma Miat" ning see oli väga võimas ja tõi isegi mõne pisara silma. Peaosas näitles Merili Johanson, kes mängis Sophie Sheridanni. Merilin on laulnud Eesti Raadio Laulustuudios (1993-2005) ning õppinud klaverit Tallinna Muusikakoolis. Ta tegeleb aktiivselt laulmisega ja on laulnud tausatvokaali ansamblites The Sun, Funki Factor ja Merike Susi bänd. Ma ise kuulsin temast esimest korda selles muusikalis laval, kuid juba esimesel
mõneks ajaks armastatud õpetaja samas jooksul iseseisevaks ja enesekindlaks naiseks. koolis. Miks soovitan seda raamatut Mis mulle meeldis Kes võiks lugeda Mulle meeldis raamatu süngus ja salapära. Jane Eyre`i võiks lugeda need, kellele Kõik paigad ja tegelased, kuidas inimesed siis meeldivad sünged ja suured majad ja elasid, rääkisid, riietusid - see kõik on lugedes kõhedad saladused, mis neis võivad peituda. nii selgelt silme ees, et võib unustada ennast Aga siin on ka kirglikud tunded, ootamatud sellesse aega. pöörded ja tegelaste ettearvamatu käitumine. Meeldisid väga ka peategelased - kuigi siin on Eelkõige sobib see aga neile, kes soovivad neid mõlemat kirjeldatud kui mitte väga tänapäevast rännata minevikku ja elada sisse
Loodi ka eraldi sportimiseks mõeldud pesu, kuid see ei leidnud poolehoidu. Aluspüksid nööbiti või nööriti paelaga vöökohohalt kinni. Korsetid nööriti ihaldusväärse saleda piha saamiseks seljal kokku. Selleks, et saada iharad kumerused, pandi puusadele ka kaenla alla siidist polsterdused. Peale pandi lühike särk. Hiljem tuli eest alla nööbitav pikk särk, mis oli vöökohalt kokku kroogitud. Pitsiga ääristati kaela ümbert ja puhvvarrukate servad. Kui naised riietusid, pandi esimesena selga Kuidas naised riietusid aluspesu, korsett ja siidisukad. 1900-1910? Kui nendega saadi ühelepoole, siis laotati põrandale ringikujuline peenest lõuendist või siidist alusseelik, millesse daam astus ning mille ta talje ümber sidus. Alusseeliku järel pandi kõige peale kleit, seda ka kuumal suvel. Kleidi peale pandi jäik pandlaga vöö, mis pluusi ja seelikut kandes seljale kinnitati
· Rõivastuse üheks funktsiooniks oli talurahvarühmade ühtekuuluvuse tähistamine, "omade" ja "võõraste" eristamine kihelkonna või maakonna tasandilt seisuse ja rahvuse tasandini välja. · Kui tähtis kandja päritolu ja elukohta märkiv rõivastuse tähendussisu oli, tõendab Saaremaa tava, mille kohaselt võõrast kihelkonnast kositud naine kandis kuni surmani oma kodukihelkonna rõivaid. Tema tütred aga riietusid nii, nagu see oli kombeks nende isa kihelkonnas. · Just see ühtekuuluvust tähistav sümbolsisu sai rõivakandmise edaspidise väärtustamise aluseks. · Tänasel päeval peetaksegi rahvariiete all silmas eelkõige 19. sajandi esimesest poolest pärinevaid pidulikke riideid · Ehteid ei kantud ainult ilu pärast. Need pidid kaitsma kurjade jõudude eest.Ümber keha seotud vöö pidi tegema tugevaks ja hoidma haiguste eest. Eriline kaitsev omadus usuti olevat kinnastel
Silmapaistvate ärijuhtide juhtimiskogemus Paljud inimesed tahavad luau oma äri. Tavaliselt on see väikeettevõte, sest inimestel pole nii palju raha, et looma keskmine- või suurettevõte. Aga, kuidas siis edendada oma firma kõrgele tasandile? Vaatame kuidas seda tegid: Coco Chanel, Ray Kroc ja Mark Zuckerberg. Coco Chanel kasvas vaesuses. Juba lapsepõlvest tal oli unistus, et teised riietusid nagu talle meeldib. Mõne aja pärast kohtus ta mehega, kes soovitas avada mütsi stuudio ja lubas, et aitab rahaga. Chanel algas sellega, et tegi kodus mütsid ja müüs oma sõpradele, siis mõne aja pärast kolis tänavale ja avas stuudio koos rasvase märgiga "Mood Chanel". See oli väga julge tegu. Ta unistas teha oma naiste rõivad, aga tal polnud õigus kleidi tegemiseks, kuna ta ei olnud professionaalne õmbleja. Coco leidis väljapääsu: ta hakkas õmblema riideid kangast, mida kõik
Teater - etendused toimusid päevaajal vabas õhus spetsiaalselt selleks rajatud hobuserauakujulise põhi- plaaniga teatris.Teatri keskmes paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats, selle taga puust lavakonstrukts.Näitlesid ainult mehed.Kanti maske ja seetõttu said näitlejad mängida etenduses mitut rolli.Näitekirjanikise oli lavastaja ja tegi mõnikord isegi etenduses kaasa.Komöödiad kujutasid poliitilist elu, tragöödiad mütoloogilisi süzeesi.Vana-Kreeka eluolu:Kreeklased riietusid ühe või kahe ülekeha heidetud riidetükiga.Kõige tavaliseim oli kitoon.Külmema ilma puhul kanti himationi.Pükse ei kantud.Jalatsiteks olid sandaalid.Toiduks oli kreeklastele köögi- japuuviljad ning kala.Kõrgelt oli hinnatud sport.See oli igapäevane tegevusala aristokraatidele. Kreeklased sportisid alasti..Tähtsaim spordivõistlus oli olümpiamängud.Selles osalesid üksnes hellenid,barbareid olümpiamängudele ei lubatud.Küll aga lubati mängudele makedoonlased.Ka
Kuigi Eesti on väike, oli rahvarõivastel rohkesti paikkondlikke erinevusi. Välja võib tuua neli suurt rühma -- Lõuna-Eesti, Põhja-Eesti, Lääne-Eesti ja saared. Paikkondlike erisuste kujunemisel ja püsimisel etendas olulist osa talurahva sunnismaisus. Liiguti peamiselt oma kodukihelkonna piires. Kohalikest riietumistraditsioonidest hoiti visalt kinni. Näiteks Saaremaalt on teada, et võõrast kihelkonnast kositud naine kandis kuni surmani oma kodukihelkonna riideid, tema tütred aga riietusid nii, nagu see oli kombeks nende isa kihelkonnas. Samuti, rõivastuse üheks funktsiooniks oli talurahvarühmade ühtekuuluvuse tähistamine, "omade" ja "võõraste" eristamine kihelkonna või maakonna tasandilt seisuse ja rahvuse tasandini välja. Just see ühtekuuluvust tähistav sümbolsisu sai rõivakandmise edaspidise väärtustamise aluseks. Seoses linliku elulaadi levimisega 19. sajandi teisel poolel taandusid igapäevasest kasutusest ka rahvarõivad, samas hakati Eestis 19
pidustustega ja tragöödiaetendustega. Puhkpillidest oli kasutusel veel paanivile ehk süürinks, mis koosnes mitmetest kokkuseotud viledest. Laululiigid. Levinumad laululiigid olid: lüüriline ood, joogilaul skolion ja Dionysose auks esitatav ditüramb. Tragöödia. Muusikaajalugu on tihedalt seotud teatriajalooga. Tragöödia (kurbmäng) eelkäijaks olid dionüüsiad (pidustused veinijumal Dionysose auks), mille keskseks osaks olid rongkäigud ja koorilaulud. Lauljad riietusid kitsenahkadesse, panid pähe sikusarved ja kujutasid endast saatüreid (loodusvaim). Kui rongkäik peatus, eraldus lauljate seast eeslaulja ehk korüfee, kes jutustas lugusid Dionysosest. Talle vastas koor kiidulaulude ehk ditürambidega veinijumala auks. Neist pidustustest ongi tulenenud sõna tragöödia, mis tähendab sikulaulu. Muusikal oli eriti suur osa tragöödiates, mis jutustasid tavaliselt inimeste ränkraskest ja lootusetust võitlusest oma saatusega
pidustustega ja tragöödiaetendustega. Puhkpillidest oli kasutusel veel paanivile ehk süürinks, mis koosnes mitmetest kokkuseotud viledest. Laululiigid. Levinumad laululiigid olid: lüüriline ood, joogilaul skolion ja Dionysose auks esitatav ditüramb. Tragöödia. Muusikaajalugu on tihedalt seotud teatriajalooga. Tragöödia (kurbmäng) eelkäijaks olid dionüüsiad (pidustused veinijumal Dionysose auks), mille keskseks osaks olid rongkäigud ja koorilaulud. Lauljad riietusid kitsenahkadesse, panid pähe sikusarved ja kujutasid endast saatüreid (loodusvaim). Kui rongkäik peatus, eraldus lauljate seast eeslaulja ehk korüfee, kes jutustas lugusid Dionysosest. Talle vastas koor kiidulaulude ehk ditürambidega veinijumala auks. Neist pidustustest ongi tulenenud sõna tragöödia, mis tähendab sikulaulu. Muusikal oli eriti suur osa tragöödiates, mis jutustasid tavaliselt inimeste ränkraskest ja lootusetust võitlusest oma saatusega
asemel 150 piitsahoopi. Tänapäeval kombineerivad austraallased erinevate rahvaste jõulutraditsioone, sest jõulude ajal on maakera kuklapoolel suvi. NORRA Seal toob teravatipulise mütsiga jõulupäkapikk, Julienssen, igale lapsele jõululaupäeva õhtul kingituse. Eriline perekingitus avatakse aga alles jõulupäeval, s.o. jõulu esimesel pühal. Jõuluajal riietusid norra lapsed spetsiaalselt selleks puhuks valmistatud kostüümidesse ning käisid jõuluõhtul perest peresse ande kogumas, just täpselt nii nagu seda teevad ameerika lapsed Halloweeni ajal ning meie lapsed mardi ja kadripäeval. Lasterühma liider oli riietatud kitseks või sokuks, sarnaselt meie traditsioonides näärisokuga. Andami kerjamist kutsutakse seal jõulusokuks käimiseks. Paljudes Norramaa paigus tehakse seda reeglina veel ka täna.
oma maad tavainimestel ei olnud. Talutööd tegevad inimesed pidid mõisnikele makse maksma. Selle aja eestlastel ei olnud perekonnanimesid. Mina sain vaadatu põhjal aru, et nii Tõnul kui Jaanil ei olnud perekonnanime vaid neid kutsuti nende talu nime järgi Tõnu Prillupiks ja Jaan Kuruks. Mõisnike elu oli uhke ja külluslik, nad elasid suures majas ning nende heaks töötasid teenijad ja talunikud. Mõisnikud riietusid uhketesse rõivastesse ning nende söögilaual oli serviis ja hõbenõud. Toidulaud oli mõisnikel palju külluslikum ja suurem kui tavainimestel, kel oli toitu vaid jao pärast. Talunike eluhooned olid ehitatud palkidest, uksed olid madalad ja lävepakud kõrged. Tubasid oli vähe, enamasti üks või kaks ning põrandat kattis muld. Mööblit oli toas vähe, ainult toolid/pingid, söögilaud, riidekirst ning voodid, mis olid väga pisikesed. Pererahval olid erinevad ülesanded: mehed
võitlus Eesti ja Läti alade pärast, nimetati Liivi sõjaks (1558-1583) Venemaa alustas Vene väed tõrjuti Liivimaalt ning maa jagati 3 riigi vahel: Põhja-Eesti läks Rootsile, Lõuna-Eesti koos Lätiga Poolale, Saaremaa Taani võimu alla Moskvast sai Poola kõrval Ida-Euroopa arvestatavaim jõud Itaalia jäi rikkalikult killustatuks Rooma rüüstamine Tulenes sellest, et Itaalia sõjad polnud edukad Karl V palgasõdurite poolt 1527. a Palgasõdurid mõnitasid katolikku kirikut riietusid paavstiks ja sundisid roomlasi oma jalgu suudlema. Nunnad tiriti kloostritest bordellidesse Rüüstamise käigus tapeti üle 30 000 inimese Euroopa ja muu maailm Euroopa mõju maailma majandusele ja kultuurile suurim ajaloos Euroopa rahvad suurimad maadeavastajad ja kolonisaatorid Asustasid Ameerika mandri ja kehtestasid oma kolooniavõimu Aafrika ja Aasia kontinentidel Renesanss ja humanism Renesanss ja humanism Jumala asemel oli tähelepanu keskmes inimene
igav koht.Nüüd Jean Valjean ta ajab kõiki uskuma ,et ta sureb upununa.Ta läheb Thenandier´i juurde ja ta võtab Cosette endaga kaasa , et tema "hoidajd" ma panen seda jutumärkides ,sest nad ainult käskisid väiksel Cosettel tööd.Siis Jean Valjean adopteerib Cosettet .Nad lähevad elama Pariisi kõige vaesemate linnaosadesse.Aga Jean Valjean´i ja Cosette vahel tekib väga hea suhe. Üks päev neid tuntakse ära ja viiakse nunnakloostrisse.Siis raamatus jutustatakse kuidas nad seal riietusid pikalt ja muid asju ka. Nüüd näidatakse meile uusi tegelasi alustades Gavroche Ta on üks posike Thenardier poeg .Thenardier jättis maha teda enda poega.Pärast tuleb ka M.Guillenormand ta on 90 aastat vanamees.Ta pani abielluma oma tütart ühe koloneliga.See mees sureb Waterloo lahingus jättes temaga enda poega Mario.Peale palju aega saab Mario teada ,et ta isa pole surnud et ta elab Normannias
Pruudikimp kaotab selle tähenduse, selle tellimine on muutumas lihtsalt üheks järgmistest pulmaeelsetest toimetustest. Varasemat pulmade pidamiseks populaarseimat aastaega talve, on asendanud kevad ja varasuvi. Pulmad on ka lühenenud- kestavad üldjuhul päeva. Peigmehel on võimalus riietuda frakki, sakoülikonda, smokingusse, tumedasse või heledasse ülikonda. Oli aeg, kus pruudi soosituim värv oli punane. Alles 18. sajandil riietusid Inglismaa kõrgemast seisusest mõrsjad valgesse ning sealt hakkas see komme levima ka alamklassidesse. Siiski hakkas valge kleidi populaarsus kasvama alles 19. sajandi lõpupoole. Käesoleval aastakümnel on valged, romantilised ja pidulikud pruutkleidid paljude lemmikuks. Tänapäeval on üldiselt kõik vabamaks mutuunud. Pulmariietus pole mingi erand. Pulmakleit ei pea olema kriitvalge, isegi kärtsroosa ja süsimust kleit on küll mitte niiväga Eestis, aga näiteks Ameerika
Seepärast on ka ajast aega pruuti-peigmeest püütud päevakohaselt ehtida. Tänapäeval peame üllatavaks, kui pruut rõivastub kärepunasesse või sünkmusta, kuid ometi on olnud aeg, kus just punane on pruudi soosituim värv. Samal ajal - nimelt keskajal - oli valge värv kasutusel vaid kõrgkihtide hulgas ja andis tunnistust ülimuslikust asendist, kuid ei liitunud pulmariietega. Pruudi värv nii aadlike kui ka alamrahva hulgas oli punane. Alles 18. sajandil riietusid Inglismaa kõrgemast seisusest mõrsjad valgesse ja hõbedasse ning ilmselt sealt hakkas see komme levima ka alamklassidesse. 19. sajandil seostati valget värvi neitsilikkuse ja süütusega. Valge riietuse võidukäik algas siiski alles 19. sajandi lõpupoole. Valget ei peetud mitte üksnes ilusaks värviks, vaid mõrsja puhtuse ja süütuse sümboliks. Valge oli ka rõõmu värv. Kui sõja-aastatel ja neile järgnenud kitsastes oludes nii mõnedki ennustasid piduliku valge kleidi ja
20. sajandi keskpaigast on anded muutunud tublisti üksluisemaks. Kõige enam pakutakse magusat, kommi, õunu, ka raha. Kadripeod, kadripulmad, kadrikarnevalid Kadrid jagasid saadud anded sageli ühiselt kas kohe samal õhtul või järgmisel päeval. Noored korraldasid selleks tihti kadripeo, milleks valmistati eraldi toite ja varuti õlut. Peole kutsuti ka neid kes ise kaasas polnud. LääneEestis enam kui mujal olid levinud kadripulmad, kus kaks seltsilist riietusid pruudiks ja peigmeheks. Tervet pulmapidu enamasti ei etendatud, igatahes aga andis see andide jagamise peole hoogu ja improviseerimisvõimalusi. Näiteks sai üles tõmmata pulmalipu, jagada pulmaametid, varastada kadripruuti ja kasutada muid pulmakombeid. Kadrikarnevale ja rongkäike on Eestis korraldatud 1950. aastatest peale. Koolides ja kultuurimajades organiseeritud kadrikarnevalidel on oluline parimate maskide valimine, võistlusmängud ja tantsud. Kadri karistab
Iga vibumees kattis poole vahest järgmise tornini. See tähendas, et tormi jooksvad vaenlased ei jäänud kunagi väljapoole nooleulatust. 1.1.9 Looklev müür Töölised ehitasid ,üüri kõigist sobivatest materjalidest: kividest, puudest, mätastest ja kõrbeliivast. [2] 1.2 Rõivastus ja ehted Riietus näitas muistses Hiinas klassi. Materjalid, värvid ja kaunistused ning ehted, peakatted ja jalanõud rääkisid kandja seisusest ühiskonnas. Kõrgema astme ametnikud riietusid avalikel üritustel ja pidustustelpeeneimasse siidi ning kodus odavamatesse rõivastesse. Talupajad kandsid pikka särgilaadset värvimata kanepist rõivast, mida kantakse väikeste muudatustega ka tänapäeval. Nõne dünastia ajal kandis õpetlaste-ülikute klass nefriidist, kullast, hõbedast ja messingist ehteid, teistel olid need vasest ja rauast. Jõukate inimeste rõivamood muutus aastatega. Tangi
Michael Dennison, kes varastas naela jahu, sai 200 piitsahoobi asemel 150 piitsahoopi. Tänapäeval kombineerivad austraallased erinevate rahvaste jõulutraditsioone, sest jõulude ajal on maakera kuklapoolel suvi. Norras Seal toob teravatipulise mütsiga jõulupäkapikk, Julienssen, igale lapsele jõululaupäeva õhtul kingituse. Eriline perekingitus avatakse aga alles jõulupäeval, s.o. jõulu esimesel pühal. Jõuluajal riietusid norra lapsed spetsiaalselt selleks puhuks valmistatud kostüümidesse ning käisid jõuluõhtul perest peresse ande kogumas, just täpselt nii nagu seda teevad ameerika lapsed Halloweeni ajal ning meie lapsed mardi- ja kadripäeval. Lasterühma liider oli riietatud kitseks või sokuks, sarnaselt meie traditsioonides näärisokuga. Andami kerjamist kutsutakse seal jõulusokuks käimiseks. Paljudes Norramaa paigus tehakse seda reeglina veel ka täna.
kasutatud. Mood muutus, meeste vammus muutus lühemaks ja vöö liigub puusale. Aga sellega kaasnes ka probleem, vaimulikud hakkasid torisema, et kui mees kummardab, siis on pee paljas. Vaba mehe tundis selle järgi ära kui tal olud vähemalt õlgadeni juuksed. Aristokraadid ning rikkad kaupmehed said särgi peale tõmmata peenest kangast, värvikirevad pealisrüüd. Mida eredam oli rõivaste värv, mida peenem materjal ning mida pikem kuub, seda rikkama inimesega oli tegemist. Vaimulikud riietusid maaniulatuvatesse rüüdesse, mille värvus - must või valge - olenes mungaordust, kuhu kuuluti. 9. Jalanõud. Piirangud olid samuti menukal keskaegsel terava ja pika ninaga jalavarjul, poulaine'il. Kinganina pikkus saavutas ajapikku hiiglaslikud mõõtmed, ulatudes kuni 45 sentimeetrini. Inglismaal kehtestatud seadus määras kindlaks igale ühiskonnaklassile lubatud kinganina pikkuse - lihtkodanikel oli selleks 15 cm, härrasmeestel 37,5 cm ja aadlikel isegi kuni 60 cm
Iga vibumees kattis poole vahest järgmise tornini. See tähendas, et tormi jooksvad vaenlased ei jäänud kunagi väljapoole nooleulatust. 1.1.9 Looklev müür Töölised ehitasid ,üüri kõigist sobivatest materjalidest: kividest, puudest, mätastest ja kõrbeliivast. [2] 1.2 Rõivastus ja ehted Riietus näitas muistses Hiinas klassi. Materjalid, värvid ja kaunistused ning ehted, peakatted ja jalanõud rääkisid kandja seisusest ühiskonnas. Kõrgema astme ametnikud riietusid avalikel üritustel ja pidustustelpeeneimasse siidi ning kodus odavamatesse rõivastesse. Talupajad kandsid pikka särgilaadset värvimata kanepist rõivast, mida kantakse väikeste muudatustega ka tänapäeval. Nõne dünastia ajal kandis õpetlaste-ülikute klass nefriidist, kullast, hõbedast ja messingist ehteid, teistel olid need vasest ja rauast. Jõukate inimeste rõivamood muutus aastatega. Tangi ddamid näiteks eelistasid näiteks linnusulgetest seelikuid, kuid hiljem need keelati
Esivanemate kultuse elujõulisus ongi see nurgakivi, millele kogu hiina ühiskond ja kultuur on kasvanud. 1 1 http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt 7 Rõivastus Rõivastus näitas muistses Hiinas klassi. Materjalid, värvid ja kaunistused ning ehted, peakatted ja jalanõud rääkisid kandja seisusest ühiskonnas. Kõrgema astme ametnikud riietusid avalikel üritustel ja pidustustel peenemasse siidi ning kodus odavamatesse rõivastesse. Talupojad kandsid pikka särgilaadset värvimata kanepist rõivast, mida kantakse väikeste muudatustega ka tänapäeval. Jõukate inimeste rõivamood muutus aastatega . Tangi daamid näiteks eelistasid seelikuid, kuid hiljem need keelati kartuses, et haruldased linnud võivad välja surra. Tangi ajastu moodsad naised
Kui mustafiguurilise stiili puhul maaliti punakaspruunile vaasipinnale musta värviga figuurid, siis uue stiili puhul maaliti taust mustaks, jättes figuurid katmata, seega punaseks. Selle stiili nimeks sai punasefiguuriline. Üheks kõige ilusamaks vaasivormiks peetakse amforat. Amfora on kahesangaline veinisäilitamisnõu. Vaasimaalidel kujutati igapäevaelu ja ka müütide tegelasi. Vaasimaalid annavad väga hea ettekujutuse, kuidas vanad kreeklased ehk hellenid elasid ja riietusid. Hellenid hindasid väga kunsti, nad arvasid ,et kui nad hästi maalivad, on nad jumalatele meelepärased. Vanas-Kreekas maaliti ka hoonete seinu. Isegi Eestis võib leida pilte, mis on inspireeritud Kreeka templimaalingutest. Enamus Kreeka maalidest on hävinud, kuid on veel alles roomlaste tehtud koopiad. Ateena ja Kreeka kunst aga üha arenes ning Kreeklaste kunsti hakati ka mujal maailmas ostma. 7
Moe liikumisele lihtsuse suunas andis hoogu juurde revolutsioon. Revolutsioon kaotas oma teelt siidi, sameti ja brokaadi ning vabastas naised tülikatest detailidest nagu korsetid, kõrged puuderdatud parukad, kõrged kontsad, ilumärgid ja lehvid. Maanaise rõivastusse kuulus nüüd pihik, taljesse töödeldud jakk ja lopsakas kroogitud seelik. Vabariiki pooldavate naiste rõivastuseks sai valge kleit, sügavsinine redingotjakk ning punase- valgetriibuline krae. Rojalistid riietusid seevastu musta. 8 9 10 11 Meeste riietus: 17.sajandi alguses oli meestemood mõõdukas. Louis XIV tõi kaasa priiskava meestemoe.Mehed kandsid brokaadist ja kallitest siidkangastest meistriteoseid, mida ehtisid kuld ja hõbetikandid. Kuue küljes võis olla kuni 300 lehvi. Rõivaste eest maksti hiigelhindu. Meeste ehtimishimu muutus nii pööraseks, et valitsus pidi kulla ja hõbeda kasutamist seadusega piirama. 17
pärast teist maailmasõda, kui suurem osa teatritest, kinodest, muuseumidest ja klubidest olid 3 hävitatud, mistõttu noortel puudusid mingisugused meelelahutuse võimalused. Üliriiki hakati samuti importima moe ajakirju ja plaate ning uusi moodsaid riideid. Paljudes kinoteatrites hakati näitama esimesi välimaiseid filme, mis äratasid rohkelt huvi just noorte seas, kes edaspidi hakkasid stiljagide stiili arendama nad riietusid väga omapäraselt, tantsisid omapäraseid tantse ja kasutasid ameerikapärast slängi, et sarnaneda oma lemmikfilmide näitlejatega. Noored tahtsid unustada vaeset ning näljarohket Nõukogude Liidus valitsevat elu ja üha rohkem sukelduda ahvatlevasse ameerika kultuuri. [ : https://strana-sssr.net ( 10.05.18 ), Vikipeedia Vaba entsüklopeedia: Tekke põhjused https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A1%D1%82%D0%B8%D0%BB%D1%8F %D0%B3%D0%B8 ( 11
kullavärvilisse (kuninglikud värvid), kollasesse või roosasse (õnnelikud värvid) paberisse. Pakkimisel ei kasutata rohelist, valget ja musta, sest need on matusevärvid, ja sinist, mis on leinavärv. 14 8. RÕIVASTUS Rõivastus näitas muistses Hiinas klassi. Materjalid, värvid ja kaunistused ning ehted, peakatted ja jalanõud rääkisid kandja seisusest ühiskonnas. Kõrgema astme ametnikud riietusid avalikel üritustel ja pidustustel peenemasse siidi ning kodus odavamatesse rõivastesse. Talupojad kandsid pikka särgilaadset värvimata kanepist rõivast, mida kantakse väikeste muudatustega ka tänapäeval. Hiinas värviti riiet taimevärvidega ja riide värv näitas isiku tähtsust. Hiinas oli valge leina värv ja lapsed ei tohtinud kanda valget, kui nende vanemad olid elus. Ainult keisrid võisid Hiinas kanda kollast värvi. Lihtinimesed riietusid seal sinisesse või musta.
vastastikune sõrmepanek. Ajast aega on püütud pruuti-peigmeest päevakohaselt ehtida. Tänapäeval peame üllatavaks, kui pruut rõivastub kärepunasesse või sünkmusta, kuid ometi on olnud aeg, kus just punane on pruudi soosituim värv. Samal ajal - nimelt keskajal - oli valge värv kasutusel vaid kõrgkihtide hulgas ja andis tunnistust ülimuslikust asendist, kuid ei liitunud pulmariietega. Pruudi värv nii aadlike kui ka alamrahva hulgas oli punane. Alles 18. sajandil riietusid Inglismaa kõrgemast seisusest mõrsjad valgesse ja hõbedasse ning ilmselt sealt hakkas see komme levima ka alamklassidesse. 19. sajandil seostati valget värvi neitsilikkuse ja süütusega. Valge riietuse võidukäik algas siiski alles 19. sajandi lõpupoole. Valget ei peetud mitte üksnes ilusaks värviks, vaid mõrsja puhtuse ja süütuse sümboliks. Valge oli ka rõõmu värv. Kui sõja-aastatel ja neile järgnenud kitsastes oludes nii mõnedki
hävitamises. Roman veetis enda noorus aastad antisemitismi keskel. „Sakslased tahavad geto likvideerida“ (lk 82) Elanikud, kes elasid Krakowi getos, sooviti likvideerida ning selle asukad saadeti koonduslaagrite. Nende hulka kuulusid ka Fristeri vanavanemad. Fristeril tuli plaan vanavanemate päästmiseks. Selleks, et koonduslaagrist välja pääseda ilma igasuguseta kontrollita, tuli riietuta nunnaks või preestriks. Kui Frister saabus koonduslaagrisse, riietusid nad ja ootasid valvurite vahetust. Valvurite vahetus oli tähtis, kuna see võimaldas sealt välja tulla ilma probleemideta. Uus vahetus arvaks lihtsalt ,et nad sisenesid eelmise vahetuse ajal. Kõik toimus ja vanavanemad olid surmasuust päästetud. Meeleheite või ettenägelikkuse sunnil otsustasid juudid ise endalt elu võtta. Kui natsid olid kogu linna juudid surmalaagritesse pistnud, hakkasid nad linna majad läbi otsima, et ükski juut kõrvale ei jääks. Üks
Puuoksade kojutoomist on täheldatud esimesena almanahhides aastal 1494. 1600-ndate aastate kohta on tehtud märkemeid, et sel ajal kaunistati kuusepuid tubades õuntega. Jutud jõuluvanast ( Santa Claus) pärinevad legendide põhjal, mis ümbritsevad tagasihoidlikku ning alandlikku Püha Nikolast (Saint Nicholas), kelle pidipäeva pühitsetakse 6. detsembril. Püha Nikolas oli neljandal sajandil piiskop, kellest sai laste kaitsepühak. Saksamaal ja Poolas poisid riietusid piiskoppideks ja kerjasid almuseid vaeste jaoks. Hiljem Kristuse lapsed ( the Christkindlein ) ütlesid, et nad on saadetud Nikolase poolt. Püha Nikolast ( Sant Nicholas ) hakati tundma jõuluvana ( Santa Claus) nime all. 3 Jõulud välismaal Jõulud Austraalias Varajane suvkuumus mõjutab jõulude tähistamist Austraalias palju
parandada, kuid vald ei andnud raha. Tihti toetasid koole tavalised talurahvad, kes mõistsid, et kui inimesed on haritumad, kasvab ka majandus ja sellest sõltub ka riigi iseseisvus. Koolide õhustik oli erinev. See sõltus kooli asukohast, paikkonna tavadest, jõukusest ja ka õpilaste koosseisust. Kuna paljud klassiruumid olid õpilasi täis topitud erinevate tavade ja harujumustega õpilasi, oli kooli keskkond tihti halb. Oli tavaline, et õpilased olid mustad, riietusid lohakalt, olid ebaviisakad, suitsetasid, lõhkusid mööblit, varastasid, vägivallatsesid ning esines isegi haiglast seksuaalset käitumist. Vabariigi lõpuaastaiks, seoses majandusliku arengu ja rahva heaolu tõusuga õnneks olukord paranes ja õppetöö hakkas paremini edenema. Õppimine Emakeele õpetamise tase oli koolides madal, sest tööd tehti põhiliselt õpiku järgi ja rääkida ei osatud. Töövihikud hakkasid alles ajapikku tekkima. Ka matemaatika oli nõrk, sest päriseluga
htm 7. http://www.vabrik.ee/helgitamm/niilus.html 8. Lewis Spenice ,,Egiptuse müüdid ja legendid".2002 9. Mait Kõiv ,,Vanaaeg". 1994 Sissejuhatus Egiptus on nii huvitava ajalooga riik, et oli väga raske ülesanne valida välja mõned asjad, millest kirjutada. Lugesin Lewis Spence'i raamatust ,,Egiptuse müüdid ja legendid" palju huvitavat Egiptuse kohta. Eriti meeldis mulle lugeda egiptlaste tavaelust. Kuidas nad riietusid ja kuidas koolis käisid. Oma referaadis kirjutan pikemalt Niiluse jõest, sest Niilus oli kogu elurütmi kujundajaks Egiptuses. Temast sõltusid nii kaupmehed kui talupojad, rikkad ja vaesed.Toon ära ka legendi Niiluse kohta. Pikemalt peatun ka püramiididel ja templitel. Egiptlaste elu oli väga tihedalt seotud legendide ja jumalatega. Veidi räägin oma töös ka tähtsamatest jumalatest. Eraldi peatüki kirjutan pühast putukast skarabeusest. Tema on mulle meelde jäänud
oskav sõber - pulmavanem. Tegutsemisruumi vähesuse tõttu piirdub temagi võim laua ja tantsupõrandaga. Tänapäeval peame üllatavaks, kui pruut rõivastub kärepunasesse või sünkmusta, kuid ometi on olnud aeg, kus just punane on pruudi soosituim värv. Samal ajal - nimelt keskajal - oli valge värv kasutusel vaid kõrgkihtide hulgas ja andis tunnistust ülimuslikust asendist, kuid ei liitunud pulmariietega. Pruudi värv nii aadlike kui ka alamrahva hulgas oli punane. Alles 18. sajandil riietusid Inglismaa kõrgemast seisusest mõrsjad valgesse ja hõbedasse ning ilmselt sealt hakkas see komme levima ka alamklassidesse. 19. sajandil seostati valget värvi neitsilikkuse ja süütusega. Nüüdseks on valge kleit, loor või peaehted ja muud lisandid muutunud pruudi riietuse lahutamatuks osaks. Loori kasutamine on tulnud aga samuti pulmatraditsioonidest. Algselt oli naise peakate - linik, rätik, müts või tanu - märgiks neiu siirdumisest abielunaise seisusesse
Seepärast on ka ajast aega pruuti- peigmeest püütud päevakohaselt ehtida. Tänapäeval peetakse üllatavaks, kui pruut riietub punasesse või musta, kuid ometi on olnud aeg, kus just punane on pruudi soosituim värv. Samal ajal - nimelt keskajal - oli valge värv kasutusel vaid kõrgkihtide hulgas ja andis tunnistust ülimuslikust asendist, kuid ei liitunud pulmariietega. Pruudi värv nii aadlike kui ka alamrahva hulgas oli punane. Alles 18. sajandil riietusid Inglismaa kõrgemast seisusest mõrsjad valgesse ja hõbedasse ning ilmselt sealt hakkas see komme levima ka alamklassidesse. 19. sajandil seostati valget värvi neitsilikkuse ja süütusega. Valge riietuse võidukäik algas siiski alles 19. sajandi lõpupoole. Valget ei peetud mitte üksnes ilusaks värviks, vaid mõrsja puhtuse ja süütuse sümboliks. Valge oli ka rõõmu värv. Pruudi peakate Traditsioonilise pruudirõivastuse juurde kuulub loor. Algselt oli naise peakate, linik, rätik,
töölisklassi hulgas. Erinevalt matšolikest teddy boy’dest olid modid androgüünsemad; erinevalt samal ajal esile kerkinud rokkaritest, kes rõhutasid oma töölisklassi päritolu, sooviti enam sarnaneda kesklassiga. Modide eelkäijateks võib teataval määral pidada USA hipsterite (vt ka Vihma artikkel) boheemlaslikku elustiili, aga ka dändilikku teddy boy -stiili, mille modid mõnevõrra rafineeritumaks muutsid. Michael Brake on eristanud nelja modide alatüüpi: kunstikooli modid, kes riietusid väga viimistletult, kasutasid sageli meiki, kandsid käekotte; mainstream-modid, kes kandsid cool’e ülikondi, kitsaid pükse ja teravaninalisi kingi ning hängisid koos lühikese soengu ja kivistunud ilmega tüdrukutega; scooter boy’d, kes kihutasid ringi motorolleritega ning kandsid laiu teksaseid ja puldanriidest kingi; ning lõpuks hard-modid kui „põhjakiht“, kelle eelistuseks olid teksased ja töösaapaid. Viimasena mainitud suunast arenes 1960
Elujõgi Niilus on ka hauamaalidel sinisena kujutatud. Marduk vana babüloonia jumal, kandis sinist rüüd hõbedaste tähtedega. Ka põhja-germaanlaste jumal Odin kandis sinist rüüd. Muinas Indias kujutatakse Vishnu kehastust Krishnana sinisena. Muinas Kreekas kasutati sinist glazuuri templite ja ehitiste kaunistamisel. Sinine esindas Kreekas peajumal Zeusi ning Roomas Jupiteri. Ametnikud, kes olid riigi teenistuses riietusid sinisesse. Roomlased suhtusid sinisesse halvustavalt, eriti sinistesse silmadesse, mis olid omased barbaritele, kõigil korralikel Rooma kodanikel olid pruunid silmad. Paracelluse järgi oli sinine kahjulik hingele ja tervisele. 400- aastate Euroopas kandsid lapseootel naised sinist salli ümber kaela, et vältida haigusi. Vana inglise kombe kohaselt oli mõrsja riietuse juures siniseid paelu ning sõrmuses sinine safiir. Piktid, kes elasid Shotimaal
5 intensiivistunud. Näiteks Prantsusmaal on tavaline, et laps vanuses 5-12 a viibib koolimajas hommikust kuni õhtul 19 või 20-ni. Toimub mõnede autorit arvates tagasiminek arvamustes 18 sajandisse – kus usuti, et laste mängimiseaeg on kulutatatud aeg. Samas vajavad lapsed maagiat ja fantaasiamänge oma arenguks. Professor (Austrian 2002) kirjeldas muutusi laste riietumise osas, mis on seotud lapsepõlve muutustega. Varemalt lapsed riietusid mänguriietusse, mis oli kohandatud füüsiliseks tegevuseks, õues mängimiseks ja lubas erinevaid materjale kasutada loovalt. Tänapäeval riietatakse lapsed kallitesse disain rõivastesse ja jalatsitesse, mis tihti väljendavad endas lastele sobimatut seksuaalset provokatiivsust. Illustreerivaks näiteks on laste missivõistlused – mida üldjuhul taunitakse meie ühiskonnas. Kuid laste täiskasvanulik meikimine ja fotode panemine Facebooki on kujunenud normiks.
rüütliteks, nad saadeti maailma õnne otsima ja endale naist valima. Rüütlid ei osanud kirjutada, aga nad oskasid hästi laulda ja tantsida ja seda nad tegid selleks, et südamedaamidele meeldida. Rüütel käis sõjakäikudel ja pidas jahti. 8. Keskaegsed mungaordud: Tsistertslased – kujunes Prantsusmaal Citeaux’s, kandsid valget kuube Benediktlased – rajas Benedictus 6.saj, kandsid ainult musta Frantsisklased – rajas Fransiscus, riietusid ainult halli Dominiiklased – rajas Dominicus, valge rüü, mille peal must kuub. 9. Araabiamaailmaga seotud mõisted: Allah – ainujumal moslemite jaoks Koraan – islami püharaamat, sisaldab allahi ilmutusi muhamedile Meka – moslemite pühalinn, sinna toimub palverännak Mošee – islamiusu pühakoda Muhamed – Allahi prohvet Beduiin – rändkarjakasvataja Muhamed – prohvet Medres – poistekool Šariaat – islami seadus Dirham – hõberaha
Kastor ja Lynkeus surma, Polydeukes loobus maapealsest elust vabatahtlikult ning ka Idas ei tahtnud enam Leukippose tütardega abielluda. Medeia - Aietese tütar. Hästi kaunis. Kirkega ainsad nõiad antiikmütoloogias. Megaira - Teeba kuningas Kreon tütar. Printsess. Menaadid -veinijumala Dionysose saatjad, kelle hulgas oli nii nümfe kui harilikke naisi. Nad kandsid tõrvikuid ja türsoseid ning eefeudest põimitud loore. Vahel olid eefeud põimitud nende juustesse. Nad riietusid metsloomanahkadesse. Menaadid laulsid Dionysost ja veini ülistavaid laule, tantsisid ja jõid veini. Koos Dionysosega rändasid nad üle mägede ja läbi metsade. Menelaos - Sparta kuningas. Menelaos oli Mükeene kuninga Atreuse ja Aerope poeg, Agamemnoni vend ning Helena abikaasa. Menelaos oli Trooja sõja kesksemaid tegelasi. Mercurius - kaubanduse-, kasu- ja ärijumal. Rooma impeeriumi vallutatud rahvaste seas sai Mercurius väga populaarseks
VANAKREEKA TEATER Tähtsaim roll antiikdraama kujunemisel oli Dionysose kultusel. Märtsis-aprillis korraldati suured dionüüsiad, veinijumala auks peetud pidustused. Rongkäigus ja Dionysose altari ümber lauldi jumalale ditürambe ehk ülistuslaule. Lauljad riietusid sokkudeks, et kehastada ulakaid ja purjus saatüreid. Rongkäigu ees, viinamarjadega ehitud vankris, istus Dionysos, käes viinamarjaväätidega ehitud kepp türsos. Dionysos oli looduse loovate jõudude jumal, veini- viinamarja- ja joobumusejumal, viljakusejumal. Ta kehastas instinkte, tundeid, intuitsiooni. Ditürambi teemadering hakkas vähehaaval laienema. Kui algselt austati vaid Dionysost ja kujutati tema tegemisi, siis hiljem lisati juurde heeroste
annaabi.ee 
