Jõulukombeid üle maailma (0)

JÕULUKOMBED
KOGU MAAILMAS
SISSEJUHATUS
Valisin selle teema, kuna see tundub kõige huvitavam. Varsti on
jõulud ja on hea teada, mis erinevad rahvused mujal maailmas
praegu teevad. Kasutasin tööks põhiliselt internetti.
SUURBRITANNIA
v
Serenaadilauljad kõnnivad majast majja, et esitada koduuste
taga jõululaule. Need 19. sajandist pärinevad laulud on
ülipopulaarsed tänaseni. Jõuluvana hiilib Inglismaal majja
enamasti öösel, et täita laste sokid kingitustega.
HISPAANIA
v
Seal algavad pidustused 8. detsembril süütu eostamise
pidusöögiga. Väikesed poisid esitavad katedraalitreppidel
rituaalseid tantse. Hispaania lapsed saavad kingitusi
kolmekuningapäeval 6. jaanuaril, 12 päeva pärast jõulupühi.
Hispaanias on kombeks panna kingadesse õlgi, mida söövad
kolme kuninga kaamelid. Vastutasuks jätavad nad kingadesse
kingitusi.
itaalia
v
Itaalias jagatakse kingitusi purgis ehk saatuseurnis. Lastele
öeldakse, et korstna kaudu tuleb haldjakuninganna ja täidab
purgid kingitustega. Kingitusi jagatakse kolmekuningapäeval,
mitte jõulude ajal. Itaaliast levisid jõulupühad üle Alpide, kust
Saksa maadeavastajad selle tava lõpuks USAsse viisid.
prantsusmaa
v
Prantsusmaal pannakse jõululaupäeval kingad trepile või
kamina äärde. Lastele öeldakse, et Jeesuslaps tuleb öösel ja
paneb neisse kingitused.
HOLLAND
v
Seal pannakse ööl enne Saint Nicholase päeva kingadesse
suhkrut ja heina. Saint Nicholase hobune sööb maja juures
peatudes heina ja suhkru ära, ning tänutäheks täidab Saint
Nicholas kingad maiustuste ja kingitustega.
ROOTSI
v
Rootsis kannab pere vanim tütar 13. detsembril peas igihaljast
küünaldega pärga ning serveerib hommikusöögi ajal oma perele
kohvi ja saiu. Selle rituaaliga mälestatakse Santa Luciat, kes
viis maaalustes tunnelites varjavatele varakristlastele süüa. Et
oma teed valgustada, kandis ta peas küünlaid. Jõuluajal võivad
Rootsi lapsed kuulda koputust uksele või leida ärgates kuuse alt
kingitused. Nad ei saa teada, kes need kingitused tõi.
IRAAK
v
Iraagis kogunevad pered süüdatud küünalde ümber ning lapsed
loevad jõulujutte. Pärast lugemist süüdatakse okaspõõsastest
lõke. Kui okkad põlevad tuhaks, on õnn terveks aastaks tagatud.
Kui tuli kustub, hüppab iga inimene kolm korda üle tuha ja
soovib midagi. Jõulupäeval õnnistab preester iga inimest
puudutusega. Inimene puudutab enda kõrval istuvat inimest,
ning see jätkub, kuni igaüks on tundnud nn. rahu puudutust.
KREEKA
v
Seal eelneb jõulusöömaajale 40päevane paast. Pidusöögil
pakutakse kindlasti christopsomot ehk Kristuse leiba. Nendele
magusatele pätsidele on vajutatud sümbolid, mis esindavad pere
tegevusvaldkonda.
POOLA
v
Petlemma tähe auks ei istuta Poolas jõululauda enne, kui
esimene täht on taevas süttinud. Jõulusöök on 12käiguline ­
igale apostlile oma käik ­ ning laua ääres on tühi koht võõra või
Püha Vaimu jaoks.
SOOME
v
Jõulusokk on seotud Soomest pärineva Jõuluvanalegendiga.
Saint Nicholas oli legendi järgi heatahtlik piiskop, kes aitas
vaeseid lapsi. Ühel päeval leidis väike vaene tüdruk oma
kuivama pandud sokist kotitäie kulda. Ta oli kindel, et
jõuluvana pani selle sinna.
v
Mõningates piirkondades jagab kingitusi tüdruk, keda
kutsutakse Christkindiks. Ta kannab küünaldega krooni ning
toob lastele kingitusi. Tal võib olla kaasas hirmus deemon
nimega Hans Tropp. Enne kui Christkind kingituse annab,
vehib Hans Tropp lapse nina ees kepiga, hoiatades teda
ulakuste eest.
v
Mõningates Euroopa piirkondades võib kingitusi jagada Saint
Nicholase kaaslane rüütel Rupprecht.
AUSTAALIA
v
Seal tähistati jõule jumalateenistuse ja kuninga terviseks
joomisega esimest korda 1788. aastal. Tol päeval heideti armu
vangidele, kes moodustasid suure osa selle riigi rahvastikust.
Michael Dennison, kes varastas naela jahu, sai 200 piitsahoobi
asemel 150 piitsahoopi. Tänapäeval kombineerivad
austraallased erinevate rahvaste jõulutraditsioone, sest jõulude
ajal on maakera kuklapoolel suvi.
NORRA
Seal toob teravatipulise mütsiga jõulupäkapikk, Julienssen, igale
lapsele jõululaupäeva õhtul kingituse. Eriline perekingitus avatakse
aga alles jõulupäeval, s.o. jõulu esimesel pühal.
Jõuluajal riietusid norra lapsed spetsiaalselt selleks puhuks
valmistatud kostüümidesse ning käisid jõuluõhtul perest peresse
ande kogumas, just täpselt nii nagu seda teevad ameerika lapsed
Halloweeni ajal ning meie lapsed mardi ja kadripäeval. Lasterühma
liider oli riietatud kitseks või sokuks, sarnaselt meie traditsioonides
näärisokuga. Andami kerjamist kutsutakse seal jõulusokuks
käimiseks. Paljudes Norramaa paigus tehakse seda reeglina veel ka
täna.
Norrakeelne jõulutervitus kõlaks: GLEDELIG JUL!
KOREA
v
Kristlikud kombed ei ole eriti laialt levinud, kuid sellele
vaatamata tähistatakse jõule nii mõneski Korea piirkonnas.
Siinsed kombed on tihedalt põimunud rahvuslike
traditsioonidega. Nii alustatakse jõulude pühitsemist hoopis
varahommikul, millal rõõmsate jõululaulude saatel käiakse ühe
sõbra akna alt teise akna alla ning nii äratatakse nad üles. Aja
möödudes lõpetavad tänavalaulikud oma kontserdi ning kaunis
jõuluhommik on alanud. Kõikides ristiusukirikutes toimuvad,
läbi kogu selle päeva, pidulikud spetsiaalse jõulumuusika
kontserdid.
v
Koreakeelne jõulutervitus kõlaks: SUNG TAN CHUK HA!
IIRIMAA
v
Süüdatakse püha perekonna tuleku ootel akendel küünlad.
Sellega tahetaks nagu ränduritele öelda:,,Tere tulemast! Te olete
siin oodatud!" Põlev küünal aknal on majakaks, mis juhatab
rahusadamasse. Iiri traditsioonis on iga rändur sellel pühal ööl
oodatud ja kallis külaline kõigis neis kodudes, mille akendel tuli
on põlema süüdatud. Igat teelist ootab selles majas soe toit ja
ase magamiseks. Püha Stefanuse päev, s.o. jõuludele järgnev
päev, on iirlaste jaoks samuti püha. Sellel päeval käivad noored
mehed pöialpoisteks riietatutena, sarnaselt norra lastele, perest
peresse ning laulavad ja tantsivad seal.
Iirikeelne jõulutervitus kõlaks: NOLLAIG SHONA DHUIT!
BRASIILIA
v
Detsembrikuus on suur suvi, täis kauneid ja kirevaid troopilisi
lilli. Jõule tähistatakse seal piknike, suursuguste tulevärkide,
paadisõitude ja vabaõhu fiestadega (pidustustega).
Traditsiooniliselt presepios' tega kaunistatud kodudes jagab
brasiilia lastele kingitusi Papai Noe ehk meie keeles jõuluvana.
Portugalikeelne jõulutervitus kõlaks: FELZ NATAL!
MEHHIKO
v
Las Posadas'te pidustused kestavad järjest üheksa ööd ja nad on
tähtsaimaks jõulutraditsiooni osaks sellel maal. Posadadeks on
suurem rühm täiskasvanuid ja lapsi, kes kostüümidesse
riietatult etendavad Uue Testamendi ainelisi näitemänge:
Joosepi, Maarja ja Jeesuse lugu Petlemmas. Kui protsessioon on
välja valinud maja, kus sellel ööl näitemängu etendatakse, siis
peavad majaomanikud laskma kõigil soovijail majja tulla ning
lubama seal terve öö pidutseda: süüa, juua, laulda ning
tantsida. Mõnikord korraldatakse ka suurejoonelisi
ilutulestikke.
v
Hispaaniakeelne jõulutervitus kõlaks: FELIZ NAVIDAD!
AUSTRAALIA
Jõulud on kesksuvisel ajal. See on aeg, kus selle mandri ilmad on
kõige ilusamad ning just seetõttu on armastatuim jõulutraditsioon
seal vabas õhus korraldatud laulupeod. Perekonniti kogunetakse
kogukondade peoplatsidele, et siin, küünlatulede valgel, koos
kauneid jõululaule laulda. Kuna ilmastik on sellel ajal väga soodne,
siis on jõulutoidud valdavalt külmad toidud: külmad lihalõigud,
puuviljad ja pavlova, mis on populaarne Austraalia magustoit.
Sageli kaetakse jõululaud randa.
ITAALIA
v
Moosekandid oma rahvuslike laulude ja pillilugudega
teretulnud igale jõulupeole -- zampogna'le. Jõululaud on
lihavaene. Siit leiame hoopis anshooviseid spagettidega,
cardoni't (munaga küpsetatud Jeruusalemma artishokk) ja
angerjaid. Traditsiooniliseks jõulumaiustuseks on
pähklimagustoit -- torrone ning tähekujuline pandoro kook,
mille asemel pakutakse osades piirkondades erilist panettone
puuviljakooki. Lapsed paluvad kingitusi Epiphany'lt. Aga need
saavad nad kätte alles kolmekuningapäeval, s.o. 6. jaanuaril,
millal hea haldjas La Befana korstna kaudu pakid heade laste
jaoks kohale toimetab.
v
Itaaliakeelne jõulutervitus kõlaks: BUON NATALE!
AMEERIKA ÜHENDRIIKID
v
Seal tähistatakse jõule väga erinevalt. Ikka iga rahvakild
omamoodi, sest nii säilitatakse paljurahvuselises ühiskonnas
oma identiteeti. Nii usuvad Hawaii lapsed, et jõuluvana tuleb
nende juurde paadiga ookeanilt. Alaska lapsed on aga
veendunud, et kui nad hästi ilusasti jõululaule laulavad, siis
kuulab ta neid kõige suurema tähena, mis taevalaotusel särab.
Seevastu Pennsylvanias ollakse veendunud, et tegelikult jagab
kinke hoopis Pelznickel, kingitooja haldjas ja New Mexico
peredes näitab jõulurõõmule teed luminarias -- paberist
valmistatud eriline latern jne. jne. Paljud kombed on segunenud
ja muutunud aja jooksul üldrahvalikeks kommeteks.
Inglisekeelne jõulutervitus kõlaks: MERRY CHRISTMAS!
KOKKUVÕTE
v
Teema oli huvitav ja sain palju teada.
KASUTATUD ALLIKAD
v http
://naistekas.delfi.ee/kodu_ja_aed/joulud/article.php?id=4856592