................................................... 14 2 Sissejuhatus Tegin referaadi Saksamaa veinidest . Minu referaat annab ülevaate erinevatest tehnoloogiatest, veinimaadest, veiniregioonidest, veinide eristamisest jne. 3 Mille järgi eristada Saksa veine? 19. sajandil hinnati Saksa valgeid veine samaväärselt Bordeaux' tipptegijatega. Kuid selle ilusa aja rikkusid suured sõjad ja hilisem Liebfraumilchi buum. Viinamarjad sattusid tänasele Saksa pinnale Rooma impeeriumi aegu, mil roomlased sõjaväele linnakuid rajades ka söödava ja joodava peale mõtlesid. See kõik toimus esimese aastatuhande algul. Kuna Saksamaa asub liigagi põhjas, siis on kliima soojenemised kas hoogustanud või pärssinud viinapuude kasvatust.
...............................................................................18 6. Õige vein õige toidu kõrvale.................................................................................19 Kokkuvõtteks................................................................................................................20 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................21 LISA 1 Valik valgeid veine meie kaubanduses...................................................................22-24 LISA 2 Retseptid Pasta Con Pollo.............................................................................................................25 Pasta alla Boscaiola......................................................................................................26 Kala-brokkoli küpsetis.................................................................................................27
Veiniaedade pindala : 131 000 hektarit Toodang : ligi 4 810 000 hektoliitrit Veini juuakse : 29 liitrit inimese kohta aastas Nende ainus sugulasrahvas on madjarid. Tõeliseks veinimaale kohaselt tarbitakse enamik toodangust kodumaal. Aga eks midagi ole aegade jooksul ikka ka Eestimaale jõudnud. Alati saadaval olnud väga lihtsate ungari veinide kõrvale on tänaseks tõusnud korralik keskklass György Villa veinidega. Aeg-ajalt on Eestis müüdud ka lausa fantastilisi Ungari veine, näiteks viis aastat tagasi oli saada veinimeiter Tibor Gàli ja Itaalia veinimarkii Niccolo Incisa koostöös valminud muljetavaldavat Egri Bikavèri (tootjafirma GIA). Kuna hind küündis üle saja krooni, siis seda eriti ei ostetud ja peagu enam ka maale ei toodud. Hea ungari veini nautimist segab ikka veel endisaegne arusaam, et ungari vein peab olema odav. Tõesti, Ungaris toimub jõuline areng ja mõnedki odavad veinid, nagu Chapel Hilli
Vahel need mõnes poes, näiteks Stock- olen veini tootjafirma enda taga- manni kaubamajas või mõnel eri- plaanile jätnud, sest ta müüb oma riiulil siiski saada on. veine kaubamärgi kaudu. Nii olen Toidusoovitus on väga ligi- eelistanud just seda nime, et ost- kaudne, näiteks märk “kala” tä- jal oleks otsitavat veini raama- hendab kõiki mereande. Erilist
......................................................... 2.1 Viinapuu............................................................................................................................ 2.2 Kasvukoht......................................................................................................................... 2.3 Viinapuulehed................................................................................................................... 3 VIINAMARI............................................................................................................................ 3.1 Välimus............................................................................................................................. 3.2 Viinamari kui tervistav saadus.......................................................................................... 3.3 Viinamarjade kasvatamine.......................................................
· Välimus: kahvatukollasest tumekollaseni (vana kuld). · Lõhn: tsitruselised, melon, vanill. · Maitse: väga vahelduv ja sõltub piirkonnast. Võib olla terav ja mineraalne, samuti pehme ja täidlane aga ka nn õline. · Tekstuur: tihke, vahel ka nõtke ja lopsakas. · Peamised piirkonnad: Burgundia, Champagne, Languedoc; California, Oregon, Washington; Austraalia; UusMeremaa; LõunaAafrika; Tsiili(Casablanca); Kanada. Riesling Riesling on samuti levinud üle maailma. Riesling on põhjamaa sort, mis sai tuntuks keskaja lõpul Saksamaal. Sordile on iseloomulik suhteliselt hiline küpsemine. Riesling peegeldab üsna täpselt oma mullastikku ehk siis mineraale, milles ta kasvab. Rieslingul on kõrge ekstraktitasand veini mittelenduvad osakesed. Temas on palju suhkrut ja palju happelisust, sisaldab palju aromaatseid monoterpeene. Saksamaal võib Rieslingust saada veine, mille alkoholitase on äärmiselt madal ja
täidlasem ja kreemisem, sageli on lausa võid tunda. Cotes de Chalonnais ja Macon pakuvad lihtsamaid ja odavamaid burgundereid. Burgundia alla arvatakse ka Beaujolais. Champagne kõige põhjapoolsem ja jahedam Prantsusmaa veinipiirkond. Sampanja on jook, mille teine käärimine toimub pudelis. Loire`i org Alsace marjad on pigem Saksa päritolu Jura veinid on kanged, teravad ja Savoie mäestikuveinid Bordeaux veinid on tavaliselt valmistatud viinamarjasortide segust, punaseid veine: Cabernet Sauvignon, Merlot, Cabernet Franc, valgeid veine: Sauvignon Blanc, Semillon, Muscadelle Edela-Prantsusmaa Bergerace (pakub samadest sortidest valget ja punast veini mis Bordeaux, aga odavam, kuid mitte tingimata halvem) Monbazillac (valged dessertveinid on lihtsakoelisemad, mitte nii rikkalikud ja magusad ja hinnalt kättesaadvaamad kui kuulsa Sauternes`i omad. Bergerac (tuntud meile valgete värskete Bordeaux stiilis veinidega, tehakse ka meeldivat eosed ja mahlakaid punaveine)
jahedamates oludes ning vett halvasti läbilaskval maal viljeldakse varem valmivaid. Tuhandetest tänapäeval tuntud viinamarjasortidest väärivad tõsist tähelepanu kõigest mõnikümmend. Neist omakorda üksikuid, mille kvaliteet teistest peajagu üle on, tituleeritakse suurteks. Valge vein Valged viinamarjad: riesling e gentile aromatique pinot blanc chardonnay chenin blanc semillon sauvignon blanc gewürtztraminer ruländer muscat blanc Valgeid veine valmistatakse puhtast mahlast, mis pressitakse marjade viljalihast ja on igal juhul hele, seetõttu võib valge veini valmistamiseks kasutada nii heleda- kui ka tumedakestalisi viinamarju. Peale kääritamist, mis käivitatakse spetsiaalse kultuurpärmiga (saccharomyces ellipsoideus) ning kulgeb rangelt kontrollitud temperatuuril, võib settinud ja selginenud vein minna järelküpsemisele vaatidesse või otse villimisele.
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool MK II Merilin Karits VEINID Referaat Aineõpetaja: Liina Maasik Mõdriku 13.03.14 SISSEJUHATUS Vein on viinamarjadest kääritatud naturaalne jook, mille alkoholisisaldus jääb vahemikku 715%. Värvuse põhjal jaotatakse veinid valgeteks, punasteks ja roosadeks (rosé). Lisaks sellele liigitatakse veine ka tootmistehnoloogia, maitseomaduste ning regionaalse päritolu järgi. 1. VEINI AJALUGU Vein kütkestab, hurmab ja ahvateleb rohkem kui ükski teine jook maailmas. Tõenäoliselt hakati veini kõige enne valmistama Kaukaasia mägede piirkonnas, umbkaudu praeguse Gruusia ja Kurdistani aladel, ja arvatavasti juba 8000 aastat tagasi. Levinuima oletuse järgi pandi mõni peotäis viinamarju savipotti ja unustati sinna mitmeks päevaks. Need
...............................................................2 2. VEINI DEGUSTEERIMINE....................................................................................................2 3. VEINIDE KLASSIFITSEERIMINE TÜÜBI JÄRGI............................................................3 Tootjamaa...........................................................................................................................3 Viinamari............................................................................................................................3 Vanus (noor vein, Crianza, Reserva, Gran Reserva).....................................................3 Regioon...............................................................................................................................3 3.1. VIINAMARJASORDID.............................................................................................
kogu Prantsusmaa veinikasvatuse. Aastaks 1885 langes saak 80 milj hl, alla 25 milj hl. Viinamarjakasvatus. Veini tegemisel kasutatakse praktiliselt vaid Vitis vinifera liigi viinamarju. Sellest liigist on aretatud üle 4000 sordi. Veinitööstuse seisukohast on olulised umbes 50 viinamarjasorti. Sordid erinevad üksteisest marjade värvi, suuruse, kuju, mahla koostise, valmimisaja ja haiguskindluse poolest. Mõned kõige levinumad viinamarjasordid on: Riesling, Chardonnay, Sauvignon Blanc, Cabernet Sauvignon, Merlot, Pinot Noir, Gewürztraminer, Muscat, Syrah jt. Veinide liigitus. Maitse järgi liigitatakse veine kolme rühma: kuivad poolkuivad magusad veinid. Värvi järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja valgeteks. Liigitatakse ka marjasordi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel. Lisaks on kasutatakse veini valmistamisel mitmesuguseid, tihti
.............................................. 19 6.2. Veinide serveerimise temperatuurid..........................................................20 KOKKUVÕTE........................................................................................................... 21 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................... 22 2 SISSEJUHATUS Referaadi sisuks on uurida Itaalia veine. Töös rääkitakse natuke Itaalia veinide ajaloost, tutvustatakse erinevaid veiniregioone, mida leidub Itaalias kakskümmend ja mis on kõik omamoodi erakordsed. Juttu tuleb veel sellest, milline peab olema veinide kvaliteet ja kuidas seda märgistatakse, milliseid viinamarjasorte kasutatakse erinevate veinide tootmisel ning kuidas toimub serveerimine. Millised temperatuuril peaksid veinid olema ja millistest klaasidest juua. 3 1
· Kuivatamine- toimub kuivatus aparaatides esialgu 950C juures ja seejärel 900C juures. Kuiva tee niisukse sisaldus võib olla 3-4%. Sellisel töötlemisel väheneb teelehtede kaal 4 korda. Liikide järgi jaotatakse tee: · mustaks · roheliseks · kollaseks · punaseks Musta teed saadakse närbutatud lehtede hoidmisel soojas, niiskes keskkonnas, mille tulemusena teepõõsa lehed tumenevad ja omandavad väljendunud aroomi. Roheline tee saadakse teepõõsa lehtede töötlemisel veeauruga. See annab võimaluse säilitada algune roheline värvus, lehtedes ei lagune sisalduvad ühendid, kaasaarvatud antioksudandid. Punane ja kollane tee on vaid osaliselt fermenteeritud, mis tõttu neis sisalduvad ühendid on vähe lagunenud. Töötlemisviisi järgi liigitatakse tee udemeteeks ja pressitud teeks.
veinisektori eeskirjadele. Veinid olid tavaliselt märgistatud nende küla päritoluga, viinamarjasordiga või kasutades brändi nime. Alates 1990-ndate alguses, kui Prantsuse stiilis Appellation d'Origine Controlée süsteemi on hakatud rakendama, alustades mõned prantsuskeelsed kantonites. Need eeskirjad on peamiselt rakendatud kantonites. Pranstuskeelne sveits Suurim veiniregioon ( 11 390 hektarit veiniaedu), kuhu kuuluvad veinipiirkonnad Valais, Vaud, Genf ja Neuchatel. Peamine valge viinamari on Chasselas, mida Valais kantonis kutsutakse Fendant. Veel viljeldakse Silvanerit (mida kutsutakse Johannisberg) ja Pinot Gris`d ( tuntud nime all Malvoisie, enamasti poolkuiv või magus). Punastest sortidest kasvatatkse Pinot Noiri ja Gamay`d. Valais`s on mitu kohalikku ürgset sorti, nagu Ermitage, Armigne, Petite Arvine ( valged ) ning Humagne ouge ja Cornalin ( punased ). Neuchateli ( 605 ha ) põhiline mari on Chasselas, vamlistatakse kerget veini Neuchatel Blanc, milles on
kaugele ja vein on oksüdeerunud, kui pole tegemist kangestatud veiniga , mille puhul pruun värv võib olla vastuvõetav. Teine nõue vanale veinile on see, et tal oleksid nii rikkalikud maitseomadused, et ta vääriks hoidmist. USA-s 9 dollarit maksev Cabernet Sauvignon, peaaegu olenemata päritolupaigast, sisaldab nii palju parkaineid, et see säilib kaua, kuid ajapikku kaob mahlakas maitse, ilma et tekiks uusi põnevaid ja meeldivaid maitsenoote. Osa üsna kalleid veine valmistatakse spetsiaalselt selleks, et juua neid värskelt, ja seda nauditavamad need on, sest mõni aasta laagerdunult tunduvad need veinid veidi teistsugused, kuid mitte paremad. Maailma parimad punaveinid Punast veini valmistatakse vahelduva eduga paljudes maailma eri paikades. Mõnda piirkonda tuntakse juba palju aastaid tippkvaliteetsete veinide tootjana, teised on selle staatuse kätte võitnud alles hiljuti. Näiteks Clos de Vougeot' viinamarjaistandus Burgundias rajati 14. sajandil
peppermint schnappsini. · Punchil ja punschil on vahe: India päritolu punch on tuntud vähese alkoholisisaldusega segujoogina, mis koosneb reeglina viiest komponendist: vesi, tee, sidrun (mahl), suhkur ja traditsiooniline hindude ürditõmmis arrack. Ka Skandinaavia päritolu punsch oli algselt arracki-põhine kuum jook, mis segati kokku suhkrust, veest ja Jaava saarelt imporditavast kangest ürdinapsist. Kuid 1845. a hakati punschi tootma juba valmisseguna, mida eelistati juua külmalt kuuma tee või kohvi kõrvale ning tänapäeval defineeritakse nii Carlshamns Flaggpunschi, Wasa Punschi kui Grönsteds Blåd (mille põhikomponentideks on neutraalne piiritus, suhkur, vesi ning maitselisandid), juba täie õigusega likööridena. Klassifikatsioon Likööride puhul ühene klassifikatsioon puudub, neid eristatakse kas koostise, baasalkoholi või valmistusviisi järgi
Suletavaid nõusid või anumaid polnud sel ajal olemas. Seetõttu rikkus veini valmimisprotsessi sageli kokkupuude õhuga, mille tõttu hakkas viimane kiiresti oksüdeeruma muutudes seeläbi veiniäädikaks. Mahla kättesaamiseks viinamarjadest trampisid inimesed jalgadega suurtes savist nõudes. Vaatamata sellele, et veini segati sel ajal vee, mee või mõningate maitseainetega, oli juba vaaraode-eelsel ajal olemas valitud ringkond, kes lubas endale paremaid veine kui teised. Veinide alkoholisisaldus oli sel ajal palju madalam kui tänapäeval, kuid küllalt kõrge selleks, et teha veini kultuuriline väärtus mõistetavaks. Lõikuspidudel ja mitmetel religioossetel rituaalidel oli vein peamine pidustusjook. Umbes 400 aastat e.m.a. arenesid välja suured joomapeod veinijumala Dionysose auks, mis leidsid aset Akropolise idanõlvadel. Lauldi, tantsiti, mängiti ja joodi ürtidega segatud veini, mida toodi kaasa amforates ja kitsenahast paunades
seejärel segatakse ja mahendatakse Ameerika valge tammevaadi magusas embuses. Tulemuseks on vanillilõhnaline kergesti joodav vein, mis on õigusega populaarne ja milles siiani peitub selle piirkonna võlu. Kuid Rioja on midagi veel. Viinamarjakasvatajad (mitte suurfirmad), kes töötavad oma viinapuuaias ja kasutavad Prantsuse tamme ning lühemat laagerdamisega, toodavad tänapäeval palju sügavamaid, tumedamaid ja intensiivsema maitsega veine. Tulemuseks on see, et Rioja on nagu Bordeaux`gi stiililt palju mitmekesisem paik, kui see oli varem (Jefford, 2009: 111) Ent Riojal on ka konkurente. Kõige enesekindlam neist on Ribera del Duero. See asub jõe ääres, mis, olles ületanud Portugali piiri, rajab teed läbi portveinipiirkonna kaljukoobaste. Et Ribera del Duero paikneb kõrgemal kui Rioja, on ööd seal jahedamad. Tempranillo (siinse nimega Tinto Fino) annab dramaatilisi, sügavaid ja väljakutsuvaid veine,
Rakvere Ametikool Aveli Int MT11 Veinid Referaat Juhendaja:Terje Tiimus Rakvere 2013 1. 2. Sissejuhatus Vein on viinamarjadest kääritatud naturaalne jook, mille alkoholisisaldus jääb vahemikku 7 15%. Värvuse põhjal jaotatakse veinid valgeteks, punasteks ja roosadeks (rosé). Lisaks sellele liigitatakse veine ka tootmistehnoloogia, maitseomaduste ning regionaalse päritolu järgi. Eestis kasutatakse veinide kasutamiseks peale viinamarjade ka õunu ja sõstraid. Kõige laiahaardelisem on veinipiirkondade jagunemine Uue Maailma ja Vana Maailma veinideks. Uues Maailmas (Californias, Austraalias, Tsiilis, Lõuna-Aafrikas jts.) panid veinitootmisele aluse Vana Maailma kolonistid. Vana Maailma traditsioonilised veinimaad on Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja Saksamaa
Vanilli Vanill on käpaliste ehk orhideeliste sugukonna troopiline liaan, pärit Kesk-Ameerika rannikumetsadest. Käpalised on maailmas tuntud peamiselt ilusate õite poolest, kokku arvatakse neid olevat kuni 35 000 liiki. Majandusliku tähtsusega taimi ei ole palju, tähtsaim on vanill. Oli Mehhikos juba asteekidel tähtis kultuurtaim. Praegu kasvatatakse kõikjal troopikamaades, kohati kakaopuu istandikes. Suurimad tootjad on Ida-Aafrika saared (Madagaskar, Komoorid, Seisellid), Lõuna-Mehhiko, keset Vaikset ookeani asuv Tahiiti saar ja teised. 85% maailma vanillitoodangust annab Madagaskar. 1967. aastal saadi Madagaskaril 64 000 tonni kohvi, 12 000 tonni nelki ja 1500 tonni vanilli. 6-10 meetri kõrguse liaani tugipuudeks istutatakse valgust läbi laskva võraga puid. Paljundatakse seemnete või pistokstega. Väljaspool Mehhikot on õite tolmendamisel vaja inimese abi, sest ainult Mehhikos leidub vastavaid mesilase- ja koolibriliike, kes neid tolm
kergelt mõrkja maitsega sisu. Kasuõun on transpordiõrn ja kiirsti riknev, mistõttu leiab värskelt tarbimist vaid kohapeal ja eksportimist marmelaadi või mahlana. Pärisvili on 2- 2,5 cm pikkune neerukujuline kollakaspunane nakar, mis kasvab välja kasuõunast. Nakra koor on kõva ja mittesöödav ning sisaldab mürgist ainet CNSL, mida kasutatakse lakkide ja piduriõlide koostises. Pähkli sisu ise on rohke õlisisaldusega ja maitselt meenutab magusat mandlit ning lõhnab nagu sarapuupähkel. Akazuupähkleid eksporditakse mitmel viisil ettevalmistatult ja sorteeritult: 1. Suuruse järgi jagatakse need: White Wholes (terved pähklituumad), Butts (murtud otstega), Splits (poolitatud tuumad), Pieces (tuumatükid) ja Small Pieces (väikesed tuumatükid). 2. Värvi järgi on jaotus järgmine: White (valged), Scorched (kollakashallid) ja Dessert (pruunikad ja pruunilaigulised).
punasega ühte liiki kuuluvaks, peaks ta võima ka kõigil juhtudel punasevärvilist asendada. Punase sõstra marjad valmivad tavaliselt juuli teises pooles või augustis. Marjade ülevalmimisel väheneb kiudaine pektiini hulk, millel on organismi tervise kaitsel üsna oluline roll. Marju süüakse värskena ja kuivatatuna, neist tehakse mahla (millel võib lasta meega tõmbuda, et haput maitset pisut pehmendada), kompotte, kisselle, moose, morsse, aga ka veine ja nastoikasid. Tervistav toime on hoidistelgi. Marju võib hoida ka koos rootsudega sügavkülmas, et neid talvel värskena tarvitada, eriti palaviku puhul. Punase sõstra marjad sisaldavad mitmeid vitamiine, neist enam inimorganismile väga vajalikku C-vitamiini ja ka P-vitamiini, suhkruid, orgaanilisi happeid, parkaineid jm komponente. Hulgaliselt on seal ka tervisele turgutavalt mõjuvaid mineraalaineid ehk mikroelemente. Rohkemas koguses on seal kaaliumi, kaltsiumi, fosforit, magneesiumi,
seisab ka Draakonikalju (Drachenfels), kus kangelane Siegfried olevat tapnud oma tuld sülgava vastase. Hiiglasliku Ehrenbreitsteini kindluse kaitse all seisva Koblenzi linna juures liituvad Reini ja Moseli veed. Mosel saab alguse Prantsusmaal, kaugel Vogeesi mägedes ning ületab Saksamaa piiri Trieri lähedal. Trier on riigi kõige paremini säilinud Rooma-aegne linn, mille sümboliks on suur mustaks tõmbunud värav Porta Nigra. Trieri ja Koblenzi vahel moodustab jõgi suure kaare ning voolab mööda viinamägesid, kus kunagi toodeti mõningaid maailma kõige kallimaid veine. Kõrgendikel asuvad maalilised Bernkastel-Kuesi ja Cochemi külakesed, aga ka uskumatult romantiline Burg Eltzi loss, mille järsud müürid tõusevad puulatvade kohale. Lossis on säilinud originaalmööbel. 23 Kokkuvõte Eelnevaid teadmisi Saksamaa kohta oli mul juba üsna palju, kuid siiski otsustasin ma natuke rohkem
seotud infarkti ja neerupuudulikkuse tekkega. Avokaadost leiab ka lahustuvat kiudainet – kasulik soolestikus olevatele bakteritele. Avokaado alandab kolesterooli. Avokaado sisaldab antioksüdante, mis kaitsevad silmi. 23 Mahlane wrap avokaadoga Vaja läheb: 24 75g Farmi toorjuustu 3 tortiljat 2-3 tl magusat sinepit 1-2 tl laimimahla (vastavalt soovile) 6 kirsstomatit 1 avokaado sool, pipar, tükk küpsetuspaberit toekamaks wrapiks ka 100g praetud kanafilee tükke Sega toorjuust sinepiga, kontrolli maitset, et sinepi tugevus liiga vänge ei oleks. Määri segu igale tortillale nii, et see oleks õhema kihiga kaetud. Lõika kirsstomatid 6-ks sektoriks ning poolita need sektorid omakorda. Puhasta ja koori avokaado, lõika väikesteks kuubikuteks ning sega kokku kirsstomatitega
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Aire Liivapuu TOIDUKAUBATUNDMINE Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui väärtuslikku toiduainet. Teda
ülemäärase kõhutäie. Mõnedes restoranides on menüüs ka kala-või taimetoidu meze. 6.2. Kala Viimaste aastate jooksul on kalade arvukus Küprose vetes taas suurenendu, sest ülemäärast kalastamist piiratakse. Samuti saarele imporditakse ünsa palju külmutatud kala. Kuid nende kõrval on värske kala Küprose roogade hulgas jätkuvalt menukas. Tróodose mägedes on ka mõned kalakasvandused. 6.3. Vein Küprosel toodetakse nii valget kui ka punast veini. Kuulsat magusat dessertveini Commandaria on valmistatud saarel väga ammustel aegadel, juba siis, kui seda nauditi Aphrodite pidustuste ajal. Kuna ka ristirüütlid soosisid seda veini, rajati saarele suuri viinamarjaistandusi. Saak kogutakse võimalikult hilja ja kuivatatakse enne mahla pressimist päikese käes. 10 7. TRANSPORT 7.1. Bussid ja maanteed Küprose ühsitranspordi eest hoolitsevad autobussid, mis sõidavad suurte linnade ja asulate
Sisukord LK 1. Õlikultuurid 3 2. Tööstuskultuurid 4 3. Puuviljad 5-7 4. Mõnukultuurid 8 5. Teraviljad 9 6. Mullakultuurid 10-11 Õlikultuurid Kookospalm on igihaljas, kuni 30 m kõrgume ja kuni 60 cm jämedune lookja tüvega puu. Kasvab troopikamerede rannikutel ja saartel. Lehed sulgjad ja kuni 6 m pikkused. Kasutatakse toiduks, lehti katusteks ja tüvesid ehitusmaterjalidena, ka saadakse kookosest õli. Istandusi on peamiselt Filipiinidel. Tuntuim päevalill on põhja- Ameerika lõunaosast pärinev liik harilik päevalill. Ta kasvab 2-5 m kõrguseks, tema korvõisik ehk korvik on aga 8-40 cm-se läbimõõduga. Taime hargnenud sammasjuur võib tungida 3-4 m sügavusele. Päevalille seemneid süüakse ja neist saab ka õli. Teda kasvatatakse Argentiinas, Rumeenias, Põhja- ja Kesk-Am
TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Riiberg T11HT PUUVILJAD KULINAARIAS Referaat Juhendaja: Riina Laht Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. PUUVILJAD...........................................................................................................................4 2. EKSOOTILISED PUUVILJAD............................................................................................. 5 3. TSITRUSED......................................................................................................................... 11 4. LUUVILJALISED...................................................................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Riiberg T11HT PUUVILJAD KULINAARIAS Referaat Juhendaja: Riina Laht Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. PUUVILJAD...........................................................................................................................4 2. EKSOOTILISED PUUVILJAD............................................................................................. 5 3. TSITRUSED......................................................................................................................... 11 4. LUUVILJALISED...................................................................
Veinimeistrit, kes arvas, et vein on valmis ja villis veini pudelisse, tabas ilmade soojenedes halb üllatus jook hakkas uuesti käärima ja täitis pudeli süsihappegaasiga. Benediktiini munk Dom Pérignon eksperimenteeris Champagne's edukalt eri veinide segamisega ja näitas, kuidas mõjutavad veini kvaliteeti viinamarjade hoolikas koristamine ja saagikuse piiramine. Ponnistused andsid muljetavaldava tulemuse munga näpunäidete järgi valmistatud veine müüdi ümbruskonnas teiste veinivalmistajate omadest poole rohkem. Legend Pérignonist kui sampanja leiutajast tekkis pärast tema surma. Tegelikult suudeti vahutav vein pudelisse taltsutada alles siis, kui inglise klaasimeistrid 17. sajandil õppisid tootma tugevaid klaaspudeleid. Vahuveini kuulsus jõudis tagasi oma sünnimaale, kui sampanja leidis koha Louis XIV õukonna luksust nautivas elustiilis. Kõrgelt
kui mujal Sotimaal. Põhja-Ameerikas ei kasutata kunagi turvast odra kuivatamisel, Iirimaal siiski pisut kasutatakse, aga väga harva. Olid ajad, mil iga viskitehas lõikas vajaliku turba ise ja nii oli viskil ka turba kohalikest iseärasustest tingitud omapära, mis tõenäoliselt muutus, kui vahetati turbavõtu kohta. Islay saarel saavad kõik saare kaheksa viskitehast turba ühest ja samast kohast - Port Ellenist. Ka mujal Sotimaal on hakatud paljudes kohtades tsentraalselt turvast tootma. Kuivatamisel peab hoolega jälgima, et oder ei muutuks liiga kuivaks: tavaline kuivatamise aeg on 18 tundi. Kui Port Ellenis kulub 48 tonni linnaste kuivatamiseks 5-6 tonni turvast, siis mujal Sotimaal, kus vajalik fenoolide tase on madalam, kulub 2-3 tonni turvast, et kuivatada 300 tonni linnaseid. Vaid väga vähesed viskitehased idandavad ja kuivatavad otra praegu kohapeal (näiteks Springbank teeb seda siiani traditsioonilisel viisil)
au Vin Jaune. Coulis - Toorete või keedetud puuviljade või marjade püree. Levinud liharoogade lisand on pohla- coulis. Court Bouillon - Ürtide ja maitseköögiviljadega maitsestatud aromaatne puljong, milles keedetakse kiirelt kas kala või linnuliha. Couscous - Põhja-Aafrikast pärit pastataoline jahutoode, mõnikord kasutatakse ka eestipärast kirjapilti kuskuss. Couscous valmistatakse semolina teradest, mis kaetakse õhukese nisujahu kihiga, tulemuseks on terad, mis paisuvad soojas vees. Couscousi kasutatakse liharoogade lisandina, aga ka salatites, mahlasuse saavutamiseks lisatakse couscousile sageli värsket kurki, sidrunimahla ning lehtpeterselli. Crème chantilly – Vanilliga maitsestatud vahukoor või vahukoorekaunistus tordil. See on saanud oma nime Chantilly lossi järgi. Crème brûlée - Tavaliselt vanilliga maitsestatud keedukreem, mille pinnale raputatakse suhkrut ning küpsetatakse ahjus üle või karamelliseeritakse pealt, nii et pind muutub krõbedaks.
Järjekord odavam komponent enne, retsepti sassi minekul ei ole kadu nii suur. 4. Kihitamine baarilusika abil, jook jääb kihiline, valmistatakse klaasi, kust ka serveeritakse. Tulemuseks ilus jook, värvid selgesti eristatavad. 5. Blenderdamine blender 6. Mulderdamine tsitruste ja maitsetaimede käsitsi purustamine puidust nuiaga. sheigitakse joogid, mis sisaldavad muna, koort, piima ja sidrunimahla. Liigutatakse dringid, mis sisaldavad kangestatud veine (peavad jääma kirkaks ja läbipaistvaks). Ehitatakse kihilised joogid nt iiri kohvi, hot shot`e. seikimine annab külmemaid jooke kui liigutamine. seikerisse ei panda gaseeritud jooke. Kui retseptis ei ole kogust ei pane seikerisse vaid pikenduseks. Kui retseptis on puuviljamahla kogus olemas, läheb seikerisse. Gaseeritud jooke seikerisse ei panda. Serveerimistemperatuurid 1. Kuumad joogid serveeritakse klaasist, mis on eelnevalt loputatud kuuma veega 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
