Tabel (2. osa) – MS Word 2003 Jüri Kormik Tabel (2. osa) Lahtri, rea ja veeru märgistamine Lahtri esiletõstuks (ehk märgistamiseks) tuleb hiirekursoriga osutada lahtri vasakusse serva, nii et kursor muutub laiaks kaldnooleks ja klõpsutada; mitme lahtri esiletõstuks tuleb neist aga üle lohistada. Ridade puhul tuleb kursor viia vasaku veerise peale (kursor muutub „tagurpidi nooleks“) ja kas klõpsata ühe rea või lohistada ülalt alla mitme rea esiletõstuks. Veeru esiletõstuks tuleb kursor viia veeru ülaserva, et ta muutuks paksuks mustaks allanooleks ja klõpsata, mitme veeru esiletõstuks klõpsata ja lohistada vasakult paremale. Rea või veeru saab välja valida ka, viies tekstikursori esiletõstetavasse ritta või veergu (klõpsata mõnel rea või veeru lahtril) ja valides menüükäsu Tabel > Vali > Rida / Veerg (vastavalt vajadusele; ingl. Table > Select > Row / Column). Samade käskudeg...
Tabeli töötlusprogramm. *Tabeli töötlus arvutis Väga populaarsed on sihukesed programmid nagu tabeli töötlusprogrammid. Et tabelisse kirjutatud andmete ja valemite järgi arvutatakse automaalselt tabeli ülejäänud väärtused. Algandmete muutmisel muutuvad automaalselt ka neid andmeid kasutavate arvutuste tulemused. Tabelis olevaid andmeid saab järjestada ehk sorteerida. Tabeleid on mugav vormistada ja esitleda, andmete põhjal saab koostada ka ülevaatlikke diagramme. Üks levinumaid tabelitöötlusprogramme on Microsoft Excel ja Openoffice. *Üldpõhimõtted Program mi käivitamine Microsoft Excel saab käivitada programmikooni abil, mis asub Windows'i Start-menüüs või (kui on) töölaual. Excel'i dokumentidel on nimelaiendiks.xls Excel'i tabelites säilitatakse kogu infot lahtrites ehk pesades. Lahtriks (cell) nimetatakse rea (row) ja veeru (column) ristumiskohas asuvat andmevälja. Tabeli ridu tähistatakse numbritega 1, 2, 3 jne, veerge aga tähtede...
Word 2000 kiirkäsud
F1 Help Abiinfo kuvamine ekraanile
F2 Move Siirdamine /
Tabel (1. osa) – MS Word 2003 Jüri Kormik Tabel (1. osa) Tabel on konteiner, mida kasutatakse teksti, andmete või piltide organiseerimiseks. Tabel koosneb kastikestest, mida kutsutakse lahtriteks (ingl. Cell). Vertikaalsete lahtrite gruppi (ülevalt alla) kutsutakse veeruks (ingl. Column). Horisontaalsete lahtrite gruppi (vasakult paremale) kutsutakse reaks (ingl. Row). Kõik tabeliga seotud toimingud asuvad menüükäsu Tabel (ingl. Table) all. Tabeli lisamine/kustutamine Tabelit on kõige mugavam teha prindi- ehk küljendivaates (tavaliselt sul juba valitud). Kui tabelis on palju veerge, on parem ta leheküljele paigutada rõhtsalt (tavapärase püstise asemel; seda saab teha menüükäsuga Fail > Lehekülje häälestus… (ingl. File > Page Setup…) ava- nevas dialoogiaknas). Tabeli loomiseks kas klõpsata standardriba tabelinupul , valida menüükäsk Tabel > Lisa > Tabel… (...
ÜLESANNE Teema: Tabeli loomine ja vormindamine 1 Tabeli loomine. Veergude ja ridade lisamine. Veergude ja ridade mõõtmete muutmine. Lahtrite joonistamine. Lahtrite ühendamine. Teksti joondamine lahtris. Teksti suuna muutmine lahtris. Tabeli vormindamine. Kustutamine. 1. Looge tabel: veergude arv 7, ridade arv 4. Tabelit saab luua mitmel viisil: tabelimallide kasutamine; menüü Tabel kasutamine; käsu Lisa tabel kasutamine; tabeli joonistamine; teksti teisendamine tabeliks. Klõpsake kohta, kuhu soovite tabeli lisada. Klõpsake menüü Lisa jaotise Tabelid nuppu Tabel ning klõpsake seejärel käsku Lisa tabel. Sisestage jaotises Tabeli suurus veergude ja ridade arv. Klõpsake OK nuppu. 2 Loodud tabeli read on ühekõrgused ja veerud ühelaiused. Tabeli lahtrivõrgustik on joonistatud poolepunktilise prinditava joonega. Sisestuskursor vilg...
MS WORD 3 TÖÖ ALUSTAMINE PROGRAMMIS MS WORD 3 TÖÖ LÕPETAMINE 3 WORD-I PROGRAMMIAKEN 3 NIMERIBA 3 MENÜÜRIBA 3 NUPURIBA 7 TEKSTIAKEN TEKSTI SISESTAMISEKS 7 OLEKURIBA EKRAANIPILDI ALAOSAS 7 TEKSTI SISESTAMINE 7 TÖÖ TEKSTIGA 8 TEKSTIKURSOR 8 TEKSTI PARANDAMINE 8 SÜMBOLITE KUSTUTAMINE 9 TEKSTI MÄRGISTAMINE 9 MÄRGISTUSE MAHAVÕTMINE 9 TEKSTI KOPEERIMINE JA TEISALDAMINE 9 TEKSTI OTSIMINE JA ASENDAMINE (EDIT -> REPLACE...
2.Exceli vaade...............................................................................................................................................2 3.Põhilised mõisted.......................................................................................................................................2 4.Töö alustamine ja lõpetamine.................................................................................................................... 2 5.Töökeskkonna elemendid ja nende kohaldamine...................................................................................... 3 6.Menüüde lühiülevaade............................................................................................................................... 4 7.Menüüriba..................................................................................................................................................4 8.Nupuribad.................................
KONSPEKT Powepoint: salidiprogramm esitlusprogramm Eemalda õigekirjakontroll! Esitluse koostamine: algab tiitelslaidiga: pealkiri, autor seejärel sisuslaidid viimasena tühi slaid Käivitamine: StartPrograms(Microsoft Office)PowepointDesign Templates (näidis) /Blanc Uue slaidi lisamine: InsertNew slide NB! Uus slaid listakse aktiivse slaidi järgi! Esitluse salvestamine: FileSave Asfaililaiend presentation .ppt saab tööd jätkata FileSave Asfaililaiend PowerPoint Show .pps avamisel algab show Märkmete koht: suure slaidi all Esitlus käivitub: Slide ShowView Show Eelmine slaid: Backspace Esitluse katkestamine: Parem klõps Esc-nupp Kujundusmalli muutmine: ParemklõpsSlide Designe FormatSlide Designe NB! Muudetakse kõikide slaidide kujundust Kõik slaidid on korraga näha: ViewSlide Sorter view Tagasi tööaknasse: ViewNo...
Tekstitöötlus Mooduli läbimisel omandatakse järgmised teadmised: Töö dokumentidega ja nende salvestamine eri failivormingutes. Sisseehitatud suvandite, näiteks spikrifunktsioonide valimine tööviljakuse tõstmiseks - Väikesemahuliste tekstitöötlusdokumentide loomine ja redigeerimine, mis on valmis levitamiseks ja ühiskasutuseks. Erinevate vormingute rakendamine dokumendile nende parandamiseks enne levitamist, head tavad sobivate vormindussuvandite valimisel. Tabelite, piltide ja jooniste lisamine dokumentidesse. Dokumentide ettevalmistamine kirjakoostetoimingute jaoks. Dokumendi lehesätete kohandamine ning õigekirja kontroll ja vigade parandamine enne dokumendi lõplikku printimist. Interneti põhitõed Mooduli läbimisel omandatakse järgmised teadmised: Veebisirvimine ja võrguturbe kontseptsioon Veebibrauseri kasutamine, brauseri seaded, järjehoidjad Efektiivne infootsing int...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus AA-09 ANDMEBAASID Referaat Johanna-Margret Kakko 2010 SISUKORD ANDMEBAASID. Informatsioon ja andmed. Andmebaaside põhifunktsioonid. Andmebaaside tüübid. Andmelaod ja andmeaidad. ANDMEBAASIDE PÕHIMÕISTED. Objektid, atribuudid, võtmed, indeksid. Seosed 1:1, 1:M, M:M. Atribuutide tüübid. Normaliseerimine, normaalkujud (3). Semantilised mudelid (UML). Andmebaaside käivitamine (installeerimine, avamine). Uue andmebaasi loomine (objektsüsteemi analüüs). Olemasoleva andmebaasi kopeerimine. TÖÖ TABELITEGA. Tabeli väljade lisamine, kustutamine, ümbernimetamine. Primaarne võti. Väline võti. Unikaalne entifikaator. Tabelite seostamine (relatsioo...
Olulisemaid klaviatuuri kiirlülitusi 1. CTRL+a= märgista kogu töö (all) 2.CTRL+c= kopeeri (copy) 3.CTRL+v= kleebi (paste) 4.CTRL+s= salvesta (save) 5. CTRL+z=võta tagasi (undo) 6. CTRL+y= tee uuesti (redo) 7. CTRL+x=lõika (cut) 8. CTRL+F=otsi või asenda (find) 9. CTRL+N= ava uus fail (st. avab täiesti uue töö) (new) 10. CTRL+End= kursor liigub kohe töö lõppu 11. CTRL+Home= kursor liigub kohe töö algusesse 12. End= kursor liigub rea lõppu 13. Home= kursor liigub rea algusesse Pildi lisamine 1. Kõigepealt kontrolli kus asub kursor, pilt asetub kursori kohale 2. Seejärel ava menüü LISA 3. Vali alammenüüst PILT 4. Edasi vali LÕIKEPILT 5. Paremalt paanilt vali KORRALDA LÕIKEPILTE 6. Avaneb uus aknake- klõpsa OFFICE KOLLEKTSIOONIDE ees olevale + märgile 7. Siis valid omale sobiva teema, mille alt saad valida sobiva pildi 8. K...
Antsla Gümnaasium OpenOffice.org Calc Koostaja: Karel Varik Klass: 10B Juhendaja: Urmas Soonvald 2010 Sisukord Tabeltöötluseprogrammi kasutamine..............................................1 Töövihik..........................................................................................2 Valemid ja funktsioonid..................................................................3 Diagramm.......................................................................................4 Ettevalimistused väljatrükiks..........................................................5 Kasutatudkirjandus.........................................................................6 Kokkuvõte.......................................................................................7 Sissejuhatus.......................................................................
MS Exceli tabelitöötluse lühikonspekt Lahtri vorming Lahtri vormingu muutmiseks tuleb avada menüü Vorming (Format) Lahtrid (Cells). Klõpsates valikule Lahtrid, avaneb lahtrite vormindamise aken. Lahtri vormindamise aknas, lehel Arv, Kategooria all, on näha, mis vorming lahtris on. Kategooriast valida vajalik vorming ja siis klõpsata valikut OK. Samast aknast saab muuta ka tabeli lahtrite joondust (valida lahtri sisu joondusviisi, muuta teksti suunda ja murda ridu), kirjastiili (muuta fonti ja selle omadusi, tekitada astendajaid ja indekseid), tabeli ääriseid (saab muuta lahtri äärise stiili), moodustada tabeli lahtritele taustamustreid ja kaitse alt saab lahtreid lukustada või maha võtta ning valemeid peita või mitte. Veergude ja ridade lisamine, kustutamine ja peitmine Veeru lisamiseks märgista see veerg (klõpsuga veerupäisel), mille ette soovid veergu lisada ja vali Lisa Veerud...
Eksamil küsitavad mõisted 1. Andmebaas (teema 1) 2. Andmebaasisüsteem (teema 1, 10) 3. Relatsiooniline muutuja (relvar), relatsioon (teema 2) 4. Kandidaatvõti, supervõti (primary key) (teema 2) 5. Primaar- ja alternatiivvõti (teema 2) 6. Välisvõti (teema 2) 7. Viidete terviklikkuse reegel (teema 2) 8. Andmetüüp (teema 2 ja 5) 9. Kitsendused ja nende võimalik realiseerimine SQL-andmebaasides (teema 2 ja 5) 10. Nimetage relatsioonialgebra operatsioone (teema 3) 11. Virtuaalne relatsioon e. vaade (teema 5) 12. Pädevusala (teema 7) 13. Funktsionaalne allsüsteem (teema 7) 14. Reg...
Word 2016 põhioskused
3.10.2018
WORD 2016
ildi lisamiseks valige menüüst Lisa käsk Pildid. Lõikepiltide lisamiseks aga valige
P menüüst Lisa käsk Veebipildid ja tippige pildi temaatika. Järgmisena valige sobiv lõike-
pilt ning topeltklõpsuga lisage see teksti. Teksti vormindamiseks kasutage kirjade ja kirja-
suuruste bokse. Tekstiefektide loomiseks WordArti abil valige menüüst Lisa käsk WordArt.
Teksti märgistamiseks hiire abil:
sõna märgistamiseks tee topeltklõps tekstilõigu märgistamiseks tee selle
sõnal; kõrval valimisribal topeltklõps või
lause märgistamiseks hoia all
KUUENDA TUNNI ÜLESANNE: POLÜGONI JOONESTAMINE JA MUUTMINE (KÄSUD POLYGON JA PEDIT) OBJEKTIDE RIVI EHK MASSIIV (KÄSK ARRAY) TÄHELEPANU "PILVEKE" (KÄSK REVCLOUD) AutoCAD ALGKURSUS AutoCAD ALGKURSUS 11 PAIGALDA ABIJOONED (KÄSK CONSTRUCTION LINE KLAVIATUURIKÄSK XL VÕI XLINE) AutoCAD ALGKURSUS AutoCAD ALGKURSUS 22 POLÜGONI ALUSTAMINE (KÄSK POLYGON) 3. KLIKKA VASAK KLIK POLÜGONI KESKPUNKTIS 1. KLIKKA VASAK KLIK POLÜGONI IKOONIL (POLYGON) 2. SISESTA POLÜGONI KÜLGEDE ARV JA ENTER AutoCAD ALGKURSUS AutoCAD ALGKURSUS 33 POLÜGONI JÄTKAMINE ...
Arvuti tark- ja riistvara Arvuti (PC, raal, kompuuter ...) on kahest osast koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti osad on: · tarkvara (software) kõik arvutis infot töötlevad programmid · riistvara (hardware) -nn. "käegakatsutav" osa : monitor, hiir, korpus jms ... Riistvara liigitakse otstarbe põhjal *sisendseadmed -> nendega sisestatakse andmed arvutisse klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon *väljundseadmed -> nende kaudu väljastatakse andmed monitor/kuvar, printer, valjuhääldid *töötlusseadmeteks -> paiknevad tavaliselt arvuti korpuses ja tegelevad info töötlemisega keskseade, välismälud Töötlemine = mingi programmi täitmine Arvuti korpusest väljaspool paiknevaid seadmeid, mis on arvutiga mingil moel ühendatud ja mis on võimelised sellega suhtlema, nimetatakse arvuti välisseadmeteks. Ülesanne: 1. usb juhe 2. printer ...
Sisukord 1.Sissejuhatus...................................................................................................................................2 2.Tekstitöötlusest ja Wordist............................................................................................................3 1.Dokument..................................................................................................................................3 2.Tekstitöötlusest.........................................................................................................................3 3.Muud komponendid..................................................................................................................3 3.MS Word 2010 kasutajaliides.......................................................................................................5 Joonis 1 Lint..............................................................................
Tere tulemast kasutama Wordi! Juhised, mida saab redigeerida, jagada ja printida Erinevalt varasematest kasutusjuhenditest saate seda dokumenti kohandada vastavalt oma vajadustele. Selle dokumendi lugemine on küll abiks Wordi põhitõdede omandamisel, ent see pole mõeldud ainult vaatamiseks. Redigeerige seda, et saaksite õppida tegevuse käigus. Selles dokumendis annab punases kirjas tekst Proovige järele märku võimalusest harjutada Wordi funktsioonide kasutamist. Wordi abil on õigesti kirjutamine hõlpsam Word kontrollib õigekirja ja grammatikat automaatselt ning joonib valesti kirjutatud sõnad alla punase lainelise joonega. Grammatikavigu tähistab sinine topeltallakriipsutus. Proovige järele. Viige kursor selle lõigu lõppu ja vajutage uue lõigu alustamiseks sisestusklahvi (ENTER). Kirjutage mõni õigekirja- ja grammatikavigadega lause ning seejärel vajutage lõigu lõpetamiseks sisestusklahvi (ENTER). Paremklõpsake allakriipsutatud te...
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor TEKSTIDOKUMENDI LOOMINE WORD 2010 (2007) ABIL Infotöötluse loengukonspekt Kalev Avi, MSc Tartu 2011 SISUKORD Kiirklahvid .....................................................................................................................................................3 Funktsionaalklahvid .......................................................................................................................................5 Sissejuhatus ....................................................................................................................................................6 Wordi dokumendi struktuur ...........................................................................................................................7 MS Wordi ekraanipilt .................................................................................
MS Excel 2007 Töö alustamine.............................................................................................................................. 7 Ekraanipilt................................................................................................................................... 7 Töövihikud ja töölehed................................................................................................................ 7 Veerud, read ja lahtrid nendest koosnevad töölehed...............................................................8 Tabeli salvestamine.................................................................................................................... 8 Lahtrite märkimine/selekteerimine/suuruste muutmine...................................................................9 Mitme erinevas kohas oleva lahtri ja/või lahtriploki märkimine ..................................................9 Ve...
ARVE VORMISTAMINE Selle peatükiga töötamiseks vajad tabelitöötlusprogrammi. Pildilõiked on tehtud MS Excelist. SISSEJUHATUS Iga ettevõtlusega tegelev inimene peab esitama klientidele dokumendi, millele on kirjutatud ARVE. Arve koosneb tavalisest kahest ühesugusest poolest. Üks pool jääb arve esitajale ja teine arve saajale. Arvel peavad olema esitatud järgmised andmed: · müüja nimi, aadress ja registreerimisnumber või isikukood, · arve number ja väljastamise kuupäev, · ostja nimi ning aadress, · kauba või teenuse nimetus, kogus, hind kroonides ning kaupade ja teenuste kogumaksumus ilma käibemaksuta ja koos käibemaksuga, · kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev, juhul kui see on erinev arve väljastamise kuupäevast, · kaupa või teenust müüva füüsilise isiku allkiri. Joonis 5.7.1 1 TEKSTANDME...
Programmeerimise alused 13.november 2009 Henri Jeret 10 c Programmeerimisest rääkides ja sellega tegeledes peab saama lahti üldarvamusest, et arvuti on tark. Tegelikult on arvuti võrdlemisi rumal ning oskamatu. Ta küll oskab väga täpselt käsku täita, kuid seda tehes ta ei toetu enda tarkustele. Arvuti teeb vaid seda, mida programmerija on talle ette kirjutanud. Kui töödates tekib olukord, mille lahendamiseks pole talle mingeid käske antud, siis jookseb ta kokku või kuvab vastava veateate kujul: ,,Tundmatutel põhjustel...". Erinevaid programmeerimise keeli on kokku umbes 627. Selle all mõtlen peaaegu kõiki arvuti keeli. Mõned populaarsemad keeled: 1. Java Java tuli ametlikult välja aastal 1995. Autor on James Gosling. Javal on nii mõndagi ühist C ja C++ keelega, kuna ta tugineb neil keeltel. Kuigi Java on hetkel kõige populaarsem keel, on tema populaarsus viimase seitsme aasta jooksum umbes 7% ...
ESRI® ArcGIS Desktop Juhendmaterjal ©ALPHAGIS 2007 Sisukord SISSEJUHATUS 3 1.1 A RCGIS KASUTAJALIIDES 3 1.1.1 ArcMap 4 1.1.2 ArcCatalog 4 1.1.3 ArcToolbox 5 1.1.4 Command Line 6 1.1.5 ArcGISi töövahendid 6 2 ANDMETE KUVAMINE JA NAVIGEERIMINE ARCMAP`IS 8 2.1 K AARDIKIHT 10 2.2 A NDMEFREIM 10 2.3 K AARDIKIHTIDE JA ANDMEFREIMIDE HALDAMINE KIHIHALDUR (TOC) 11 2.4 K AARDIDOKUMENDI ...
Tartu Kutsehariduskeskus TEKSTITÖÖDE VORMISTAMINE Juhend Tartu 2017 SISUKORD 1 VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED ......................................................................................... 3 1.1 Vormindamine................................................................................................................... 3 1.2 Sisukorra loomine ............................................................................................................. 4 1.3 Tiitellehe loomine ............................................................................................................. 5 2 SISSEJUHATUSE JA KOKKUVÕTTE LOOMINE .............................................................. 7 3 SISU VORMISTAMINE ......................................................................................................... 8 3.1 Loetelud ......
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Online Restoran Andmebaaside programmeerimine IDU0120 Juhendaja: Erki Eessaar Tallinn 2011 Sisukord SISUKORD 4 SISSEJUHATUS 8 1. STRATEEGIA ETAPP............................................................................................................ 9 1.1 TERVIKSÜSTEEMI ÜLDVAADE.................................................................................................... 9 1.1.1 ORGANISATSIOONI EESMÄRGID................................................................................................ 9 1.1.2 INFOSÜSTEEMI EESMÄRGID................................................................................
Diagrammid. Üldine Diagrammid Näide. Toiduainete läbimüük Kaup 2000 2001 2002 Liha 340 302 390 Piim 245 260 230 Jahu 175 150 190 Tulpdiagramm - Column Sektordiagram 500 390 400 340 302 23%Liha Tuh. EEK Liha Piim 300 200 Piim 100 Jahu 0 2000 2001 2002 ...
Andmetabe lid Üldstruktuur Väli (Field) ID # Type Equipment Detail Checked Out Checked In 3000 Camera Saris Lumina Digital Camera 12-mai-13 15-mai-13 3005 Camera Saris Zoom Z-60 Digital Camera 27-juuli-13 06-aug-13 1021 Laptop 15" EDI SmartPad L200-3 15-sept-13 01-okt-13 1022 Laptop 15" EDI SmartPad L200-3 14-aug-13 16-aug-13 Kirje 1023 Laptop 15" EDI SmartPad L200-3 08-aug-13 15-aug-13(Record) 3070 Camera Omega PixL Digital Camcorder 06-okt-13 1025 Laptop 15" EDI SmartPad L200-4X 26-sept-13 04-okt-13 1031 Laptop 17" Saris X-10 Laptop 04-okt-13 1032 Laptop 17"...
EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDZ KÕNEKESKUS Iseseisev töö Kaari Adamsoo A21 Juhendaja: Kaarel Raspel Tallinn 2012 Autori deklaratsioon Deklareerin, et käesolev töö, mis on minu iseseisva töö tulemus, on esitatud aine ,,Andmebaasisüsteemide alused" õppejõule eksamieelduse taotlemiseks. Käesoleva töö alusel pole varem eksamieeldust taodeldud. Sissejuhatus See töö koosneb üheksast eri osast. Esimene osa on autori deklaratsioon. Teine osa on "Sissejuhatus", annab ülevaate, millistest osadest see töö koosneb. Kolmas osa on ülesande püstitus, kus kirjeldan antud andmebaasi vajalikkust. Neljandas osas, milleks on analüüs, kirjeldab eesolevat andmebaasi. Töö viies osa on projekt, mis koosneb ERD mudelist ning olemite semantikast. Kuuendas osas asub kirjeldus, kus kirjeldan milliste programmi...
1. Juhusliku signaali ja selle realisatsioonide MA(All-Zero mudel) ARMA mudeli iseloomustab määratakse olenevalt parameetrist NW, kus N on CAT. Kriteerium baseerub Parzen'i criterion tekitamine järgmine valem: punktide arv ja W on ribalaius. NW on aja ja autoregressive transfer funktsioonil, mis on antud Juhuslik signaal signaal, mille vähemalt üks Saadud funktsioon näitab energia jaotust sageduse ribalaiuse korrutis, mis käib andmete kujul parameeter on juhuslik muutuja. Juhusliku muutuja jär...
Harjutus 2 45 91 45 933 95 46 82 93 16 79 57 650 54 56 93 333 75 91 45 335 21 55 58 336 96 14 874 322 87 11 95 21 28 24 24 95 91 54 32 85 73 24 65 359 82 82 62 355 49 169 36 355 75 987 32 322 81 545 335 388 30 255 52 369 54 255 66 68 50 78 352 54 90 28 62 87 ...
LISA 1. Näidis andmebaas SUGUPUU.mdb CD'l........................................................1 SISSEJUHATUS............................................................................................................2 1.ANDMEBAASI MÕISTE TUTVUSTUS..................................................................4 2.ANDMEBAASISÜSTEEMI ACCESS KÄIVITAMINE JA ANDMEBAASI LOOMINE..................................................................................................................... 6 3.ANDMEBAASI TABELID........................................................................................8 4.EBASOBIVATE ANDMETE BLOKEERIMINE....................................................13 4.1.Vormingud......................................................................................................... 13 4.2.Sisestuseeskiri.................................................................................................... 14 4...
1. MÕÕTMINE Mõõtmine on objektide võrdlemine - Korraga saab võrrelda ainult kaht objekti omavahel. Kui objekte palju, valitakse välja üks (etalon) ning teisi võrreldakse sellega. Otsene mõõtmine ja kaudne mõõtmine – otseste mõõtmiste kaudu Nimi- ehk nominaalskaala – objektide eristamiseks – sugu, rahvus, huvid, kaubakood, ettevõtte registrinumber Järjestusskaala – võimaldab objekte järjestada mingi tunnuse alusel – nt ettevõtted: väikesed, keskmised, suured – küsitlus: "poolt", pigem poolt kui vastu", "pigem vastu kui poolt", "vastu" – intervallid skaalajaotuste vahel pole võrdsed Intervallskaala – skaalajaotuste intervallid on võrdsed Vahemikskaala – nullpunkti asukoht kokkuleppeline – ajaskaala, Celsiuse skaala temperatuuri mõõtmiseks – võib leida vahesid, ei tohi leida suhteid Suhteskaala – nullpunkt fikseeritud absoluutselt – objekti pikkus, kaal, töötajate arv, käive, mingi tegev...
28571 ülekaaluline ülekaaluline alakaaluline ülekaaluline normaalkaalus alakaaluline ülekaaluline normaalkaalus ülekaaluline ülekaaluline 1. Täida tabel 10 toidukauba andmetega. Et tabel oleks normaalsel kujul, tuleb vahetada read ja veerud. Selleks transponeeri (funktsioon TRANSPOSE) tab 2. Täida tabelis mõned read andmevormi kasutades. Tee vormist ekraanipilt ka kleeb Vihje: https://support.office.com/et-ee/article/Ridade-lisamine-redigeerimine-otsimine-ja-kustutamine-andmevormi-abil-944 3. Sorteeri andmed kauba nimetuse järgi. 4. Tabelis kasutatakse järgmisi valemeid: * Tänane kuupäev = today() * Summa = Hind * Kogus * Käibemaks = 20% * Kokku = Summa+Käibemaks * Kasutades "IF" funktsiooni täida "Märkused" Kui kauba "parim enne">"tänane kuupäev" siis "OK"
01 - PHP ja MySQL - Sissejuhatus Teemad Sissejuhatus Mis on MySQL Mis on SQL Andmebaasi haldamine Sissejuhatus Millega ma nüüd jälle hakkama sain? Nimelt otsustasin vana php mooduli lüüa vähemalt kaheks ning kirjeldada iga teema täpsemalt lahti. Esimene osa peaks olema php põhikursus, kus õpime aluseid ning selles teemas nihutame latti kõrgemale ja omandame keerulisemaid asju. Näiteks õpime kuidas siduda php andmebaasiga, kuidas saada paremini läbi vormidega, mida hakata peale sessioonidega jne. Alustamegi kohe andmebaasi tutvustamisega, milleks meil seda vaja on ja kuidas andmebaasi hallata. Mis on MySQL? Niisiis, php alused mooduli alguses paigaldasime arvutisse WAMP serveri, mis paigaldas meie arvutisse Apache veebiserveri, MySQL andmebaasi ja Php mooduli. Kuigi tihti öeldakse MySQL kohta lihtsalt andmebaas, siis on tegemist tegelikult andmebaasihalduriga või siis kaandmebaasimootoriga. See sisaldab endas: ...
Räpina Aianduskool Mustika istanduse rajamine Räpina 2009 Sisukord Mustikas- Vaccinium Mustika iseloomustus Harilik mustikas (Vaccinium myrtillus) on 15-40 cm kõrgune tõusvate või püstiste ja tugevasti harunenud roheliste teravakandiliste võrsetega heitlehine kääbuspõõsas. Lehed on puhasrohelised, munajad, veidi nahkjad ja peensaagja servaga. Õied rohekasvalged, roosaka varjundiga, urnjad, asetsevad üksikult lühikese kõverdunud rao otsas lehtede kaenlas. Õitseb mais-juunis. Marjaaeg juulis-augustis. Kasvab niiskemates metsades, metsa- ja rabaservadel. Tavaline kogu Eestis. Mustikas on kõrge väärtusega marjataim. Tema tumesinised marjad on meeldiva magusa maitsega. Sisaldavad suhkruid (5-7%), pektiinaineid, orgaanilisi happeid (õun- ja sidrunhapet 1%), parkaineid (7%) pürokatehhiinide rühmast. Küllaldaselt on ka väärtuslikke vitamiine: C- vitamiini, karotiini, PP-vitamiini, B2- ja...
Harjutus 2 45 91 45 933 95 46 82 93 16 79 57 650 54 56 93 333 75 91 45 335 21 55 58 336 96 14 874 322 87 11 95 21 28 24 24 95 91 54 32 85 73 24 65 359 82 82 62 355 49 169 36 355 75 987 32 322 81 545 335 388 30 255 52 369 54 255 66 68 50 78 352 54 90 28 62 87 75 16 63 12 96 987 874 933 16 11 24 12 1267 2960 2530 5572 63,35 148 126,5 278,6 Harjutus 3.1 Toidukorv (korrutise valemi sisestamine). Leia kaupade maksumus ja summa. Leia suuremad summad ku Jrk. Kaup Ühik ...
Programmeerimine keeles PHP Andrei Porõvkin Tartu Ülikool (2009) 1 1.1 Üldinfo Alguses oli interneti lehed omavahel seotud staatiliste html dokumentide süsteemina, aga selleks, et mingis dokumendis muutusi teha oli vaja lehti failisüsteemis käsitsi muuta. Kahjuks selline staatiline mudel ei jõua kiirelt muutuva kaasaegse maailma progressile järgi. Seega võeti kasutusele dünaamiline mudel. Dünaamilise mudeli korral ei hoita serveris staatilisi html lehte vaid neid genereeritakse selleks spetsiaalselt välja töötatud programmidega, mis serveril töötavad. Antud kursuse jooksul tutvume klient-server arhitektuuriga, installeerime enda arvutisse veebiserveri ja php interpretaatori ning saame baasteadmisi serveripoolsest keelest PHP. Kursuse teemad on pühendatud ainult PHP keelele (väljarvatud seitsmes teema), aga see ei tähenda, et sellest piisab suure ja eduka veebilehe loomiseks. Mahuka infosüsteemi e...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE Tallinn 2008 SISUKORD 1. Üldnõuded .......................................................................................................................... 4 2. Tiitelleht ............................................................................................................................. 5 3. Sisukord .............................................................................................................................. 6 4. Kirjaliku töö sisu ................................................................................................................ 7 4.1. Pealkirjad ..................................................................................................................... 7 4.2. Töö keel ........................................................................................................................
MIKROBIOLOOGIA I ( loeng 1.) 1. September 2009 Õppematerjale: 1. ,,Brock biology of microorganisms" by Michael T. Madigan 2. ,,Microbial Life" ( www.sinauer.com/microbial-life/index.html) 3. ÕIS 2009 õppematerjalid 1. ELU TEKE MAAL: · Maa vanuseks on määratud 4,6 miljardit aastat. · Vanimad leitud mineraalid on tsirkoonikristallid ( 4,4 miljardit aastat vanad ). · Vanimad settekivimid on leitud Gröönimaalt ( 4 miljardit aastat vanad ) vee olemasolu. · Vanimad bakterite kivistised on prekambriumist. · Stromatoliit- kivistunud mikroobne matt ( Lääne Austraalia ) · Tsüanobakterid- hapniku kogumine atmosfääri TÄNAPÄEVA TINGIMUSTES EI SAAKS ELU MAAL ENAM MEILE TUTTAVAL KUJUL TEKKIDA, kuna: · Tollal oli hapnikku väga vähe, selle asemel oli CH4, CO2, N2, NH3, CO, H2 · Kõrgem temperatuur · Ere valgus, UV kiirgus · Tugev vulkaanil...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE Tallinn 2008 4 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................4 1. ÜLDNÕUDED....................................................................................................................4 2. TIITELLEHT......................................................................................................................5 3. SISUKORD.........................................................................................................................6 4. KIRJALIKU TÖÖ SISU.....................................................................................................7 4.1. Pealkirjad......................................................................................................................7 4.2. Töö kee...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSTKOND INFORMAATIKAINSTITUUT Puhkuste ja töölt eemalolekute haldamise rakenduse testimine Projekt õppeaines “Tarkvara kvaliteet ja standardid” Autorid: Martin Koidu ...
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos: *1865-99-geneetika sünd, pärilikud alged *1900-43 areneb klassikaline geneetika, mis põhineb mendelismil ja morganismil *1944-70- molekulaargeneetika *1971-areneb geenitehnoloogia 2.Mendel- pani aluse geneetikale, ettekanne taimede hübriididest (1865) De Vries-1901 mutatsiooniteooria looja (1901) Johannsen- tõestab, et muutlikus võib olla pärilik ja mittepärilik, mõisted geno- ja fenotüüp, geen ja populatsioon. Vavilov- formuleerib päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seaduspärasuse (1922). Kultuurtaimede tekkekolded ehk tsentrumid (1927) Morgan- pärilikkuse kromosoomiteooria (geenid asuvad kromosoomides) 1911 Watson-Crick- desifreerivad DNA molekuli (DNA biheeliks) 1953 3. Geneetika peamised meetodid: Hübridoloogline (Mendelism)- järglaste saamine isenditest, kes erinevad teineteisest kardinaalselt või mitme tunnuse poolest (ristamine) Tsütoloogiline- seisneb raku iseärasuste ja organismi t...
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos: *1865-99-geneetika sünd, pärilikud alged *1900-43 areneb klassikaline geneetika, mis põhineb mendelismil ja morganismil *1944-70- molekulaargeneetika *1971-areneb geenitehnoloogia 2.Mendel- pani aluse geneetikale, ettekanne taimede hübriididest (1865) De Vries-1901 mutatsiooniteooria looja (1901) Johannsen- tõestab, et muutlikus võib olla pärilik ja mittepärilik, mõisted geno- ja fenotüüp, geen ja populatsioon. Vavilov- formuleerib päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seaduspärasuse (1922). Kultuurtaimede tekkekolded ehk tsentrumid (1927) Morgan- pärilikkuse kromosoomiteooria (geenid asuvad kromosoomides) 1911 Watson-Crick- desifreerivad DNA molekuli (DNA biheeliks) 1953 3. Geneetika peamised meetodid: Hübridoloogline (Mendelism)- järglaste saamine isenditest, kes erinevad teineteisest kardinaalselt või mitme tunnuse poolest (ristamine) Tsütoloogiline- seisneb raku iseärasuste ja organismi t...
Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvutigraafika Adobe Photoshop CS6 baasil Mario Metshein Sisukord Sisukord.......................................................................................................1 02 - Photoshop - Mis on arvutigraafika.........................................................4 03 - Photoshop - Tere Photoshop..................................................................9 04 - Photoshop - Esimene pilditöötlus (Ülesanne 1)...................................24 05 - Photoshop - Mittelõhkuv pilditöötlus (Ülesanne 2)..............................41 Ülesanne 2.................................................................................................61 06 - Photoshop - Pildiparandused (Ülesanne 3)..........................................63 Ülesanne 3.................................................................................................69 07 - Photoshop - Kihiline pilditöötlus (Ülesanne 4)..........
Andmebaaside eksam Erinevat tüüpi andmemudelid Andmemudelite väljatöötamise ajaline järjekord (vanemast nooremaks) 1. Hierarhiline andmemudel (vanim) 2. Võrk-andmemudel 3. Relatsiooniline andmemudel 4. Objekt-orienteeritud andmemudel 5. Objekt-relatsiooniline andmemudel (noorim) Hierarhiline - Andmed on organiseeritud hierarhiatena. Hierarhiline andmemudel väljendab oma alamobjektide 1:M suhteid ja talle vastavaks abstraktseks andmestruktuuriks on "puu". Puudused: - Andmete dubleeritus. (Ametite andmed on dubleeritud. Näiteks autojuhi ameti andmed on kahes puus.) - Andmete lisamise anomaaliad. (Kuni pole leitud sobilikku töötajat, ei saa sisestada ameti kirjeldust.) - Andmete kustutamise anomaaliad. (Kui kustutada andmebaasist Tarmo, kaovad koos temaga ka remondimehe ameti andmed.) Hierarhilises andmebaasis on andmed organiseeritud hierarhilise mudeli alusel....
Tabelid I Valemite kasutamine tabelites Aadresside ja nimede kasutamine tabelites Table objekti (List-objekti - Excel 2003) loomine Diagrammid ja graafikud Mitme, omavahel seotud, tabeliga rakendused amine tabelites cel 2003) loomine ja kasutamine eliga rakendused Tabelite loomise ja kasutamise üldpõhimõtted Aadresside kasutamine Harjutus "Lagede värvimine I". Aadressid Tabel Värvid Kahemuutuja funktsioon. Aadressid Kaubad Nimede määramine ja kasutamine tabelites Harjutus "Lagede värvimine II". Nimed. Diagrammid Table-objektid. Tabeli muutmine Table-objektiks Tabeli loomine otse Table-objektina Funktsioonide tabuleerimine ja graafikud. Variant 1 Funktsioonide tabuleerimine ja graafikud. Variant 2. Table-objekt Kahemuutuja funktsioon. Nimed Harjutus "Lagede värvimine III". Ülesande püstitus Tabel Ruumid Tabel Värvimine Lisad Valemite kopeerimine R1C1- aadressid Otsimine. Funktsioon VLOOKUP Diagrammid Valideerimine tabelites...
C# õppematerjal 2006 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................5 Põhivõimalused...........................................................................................................................6 Käivitamine.............................................................................................................................8 Ülesandeid...........................................................................................................................9 Suhtlus arvutiga.......................................................................................................................9 Arvutamine......................................................
Andemanalüüsi konspekt: Mõisteid küsitakse eksamis: näidete toomise, selgitamise, võrdlemise ja analüüsimise tasandil. Binaarne tunnus- sugu; jah/ei Järjestustunnus- kooli tüüp, 1-väga hea, 2- hea jne(NB!- Õpilaste hinnang koolile), kui suured on klaassid- väga suured, suured jne, milline kooli maine- väga hea, hea jne, millisesse vahemikku jääb arv (0-200, 201-301 jne) oluline oleks, et Display frequence ees oleks linnuke, siis saab teha sagedustabeli Intervalltunnus- 1-väga hea, 2-hea jne (NB!_- Kooli hoolekogu hinnang eelmise õppeaasta tulemustele?/ Kooli hoolekogu hinnang eelmise aasta juhtimisele?) , hulk (n: minu klassi avatakse), vanus (keskmine vanus), kui kaugel asub kool millestki- km-tes, Nimitunnus- millegi nimi, huviringude nimed, kooli nimi jne, kas koolis töötab nõustaja- ei tööta, töötab, mõlemad jne, Kiire üle...
Eesti Põllumajandusülikool Tehnikateaduskond Mehaanika ja masinaõpetuse instituut Enno Saks Joonestuspakett AutoCAD 2000 (versioon 15.0) I Kahemõõtmeline raalprojekteerimine Tartu 2000 Käesolev kaheosaline lühijuhend käsitleb tarkvarafirma Autodesk tuntuimat produkti joonestuspaketti AutoCAD 2000. Tegemist on ühe levinuima universaalse joonestuspaketiga kogu maailmas. Võrreldes sama paketi eelmise versiooniga (14.0) on käesolevasse versiooni (15.0) sisse viidud suurel hulgal muudatusi ja täiendusi, arvult üle 400. Nii ulatuslikku uuenduskuuri ei ole paketi varasemate versioonide puhul läbi viidud. Muuseas on muutunud peaaegu kogu dialoog arvutiga, millega joonestusprotsess arvatavasti muutub tarbijasõbrali- kumaks. Märgime siinkohal, et paketi nimetus AutoCAD on lühend sõnadest Automated Computer Aided Drafting...
annaabi.ee 
