Powerpointi konspekt (3)

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

16

ppt

Usa - powerpointi esitlus

Ameerika Ühendriigid (lühend USA) on riik, mille põhiosa paikneb PõhjaAmeerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. Põhjas on tal maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. PõhjaAmeerika mandri loodeosas asub USA Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USA alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. · USAs domineerivad vanade mägede ja platoode ahelik Apalatsid, mis kulgevad põhjalõunasuunas piki PõhjaAmeerika mandri idarannikut, ning kõrgete noorte mägede ahelikud Kaljumäestik, Kaskaadid ja Sierra Nevada, mis kulgevad põhja lõunasuunas mandri lääneosas. Kanada kilbist Mehhiko laheni laiub suur sisemaamadalik. · Riigi põhiosa (välja jäävad Alaska ja Hawaii) asub vahemikus 125 ­ 68W ja 50 ­ 25N. Pealinna Washingtoni geograafilised koordinaadid on 78W ja 39N · Loodusvarade poole

Geograafia

7

ppt

PowerPointi kasutusjuhend

PowerPoint Olari Simson Sisukord Uue slaidi valik Teksti kujundamine Tausta valik Animatsioonid Slaidide tüübid Tiitelslaid Ettevalmistus Loeteluga slaid esinemiseks Tabeliga slaid Tehnilised Diagrammiga slaid ettevalmistused Piltidega slaid Tühi slaid  Uue slaidi valik Lisa menüü Uus slaid Ctrl+M Tööriistaribalt Uus slaid Tausta valik Tööriistaribalt Kujundus Vali sobiv taust Kontrolli mõjupiirkonda Saab muuta värviskeemi Vorming menüü Slaidikujundus Taust  Teksti sisestamine See kiri on paks (P) See kiri on kaldu (K) See kiri on allakriipsutatud (A) See kiri on varjuga (S) See kiri on reljeefis (vorming...) Saab muuta suurust (A^) Indeksitega kirjad · Ülaindeks

Arvuti õpetus

14

ppt

Powerpointi võimalused

Gert Kaasik Gert Kaasik 1 Lisa uus ainult pealkirjaga slaid. Kirjuta sama pealkiri. Joonista sinna umbes samalaadne pilt kasutades programmi joonistusvahendeid Gert Kaasik 2 Gert Kaasik 3 Lisa uus ainult pealkirjaga slaid. Kirjuta sama pealkiri. Joonista organisatsiooni diagramm näite järgi. Gert Kaasik 4 Gert Kaasik 5 Lisa uus ainult pealkirjaga slaid. Kirjuta sama pealkiri. Joonista püramiid skeem näite järgi. Gert Kaasik 6 Gert Kaasik 7 Lisa uus ainult pealkirjaga slaid. Kirjuta sama pealkiri. Joonista ringskeem näite järgi. Gert Kaasik 8 Gert Kaasik 9 Lisa uus ainult pealkirjaga slaid. Slaidi nimeks pane Interneti kasutamise eesmärgid. Koosta sektordiagramm tabelis toodud andmetest. Lisa diagrammile

Arvuti

10

odp

Gröönimaa ( slaidid )

GRÖÖNIMAA Ave Tüür Kärdla 2011  Taani riigi koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala Kalaallit Nunaat - ,,inimeste maa" Üle 80% on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300m Lipp ja vapp  Tähtsad andmed Pindala 2 166 089 Gröönimaa on km² maailma suurim saar Elanikke 56 452 Pealinn Nuuk Haldusjaotus Jaguneb 4 vallaks ja Gröönimaa rahvuspargiks  Millega tegeletakse? Kalapüük ja hülgekütt Sõidetakse koerarakendites kelkudega Kajakid Omapärane trummitants  Kliima Temperatuur on kogu Suvi on lühike. Jää aasta alla O °C sulamisel tekivad Polaaröö külmakõrbed Virmalised Polaarpäev  Loodusvarad Gröönimaal on kaevandatud sütt, krüoliiti, marmorit, tsinki, tina ja hõbedat Võimal

Geograafia

6

docx

Arvutiõpetuse konspekt

Loeng 1: · crtl ja - annavad kokku laheda "pehme" poolitamise · crtl, shift (see nooleke) ja tühik => pikk tühik st. · sõna aktiveerimiseks topeltklõps tema pääl. · mitu sõna korraga => hoia crtl klahvi all. · teatud osa aktiveerimine : aktiveerid esimese, hoiad shifti all ja lähed viimase juurde. · lõigu aktiveerimine : kolm klõpsu ühe sõna peal. · lõigu ees topeltklõps aktiveerib kogu lõigu. · ... · kui sõnaga palju formatit tehtud ja tahad teise sõna samasuguseks teha siis => sõna aktiivseks , home ribalt "format painter", kursor muutub pintsliks ja vajuta soovitud sõnale ja see muutub esimesega identse formatingiga. · kiirelt teksti lõppu saab - Crtl ja end · uus dokument => Crtl ja n · Crtl ja home saab algusesse · laad- nagu munder mis on erinev aga ka

Informaatika

17

pptx

Jäähoki ( slaidid )

Jäähoki Silver Pedak Ajalugu · Esimine võistulus peeti Kanadas 1853. aastal. · Esimesed määrused koostati kahe Montreali McGilli üliõpilase poolt 1879. aastal. · 1908. aastal loodi Rahvusvaheline Jäähokiföderatsioon ( IIHF ) · 1917. aastal loodi Põhja-Ameerikas Rahvuslik Jäähoki Liiga ( NHL ) Jäähoki Euroopas · Esimesed Euroopa meistrivõistlused jäähokis toimusid 1910. aastal, mille võitis Inglismaa. Jäähoki Eestis · Eestis hakati jäähokit mängima 1933. aastast. Jäähoki MM · Esimesed võistlused korraldati 1920. aasta suveolümpiamängudel Antwerpenis. · Jäähoki MM-e korraldab IIHF. · 1989. aastast toimuvad jäähoki MM turniirid igal aastal. · 1976. aastast võivad MM-il osaleda ka elukutselised mängijad Jäähoki olümpiamängudel · Jäähokit on olümpiamängudel mängitud alates 1920. aastast. · Naised osalevad aastast 1998. · Jäähoki on üks vaadatuimatest aladest olümpiamängudel. Hokilitter Â

Kehaline kasvatus

9

pptx

Jüriöö ülestõus (slaidid)

Jüriöö ülestõus 13431345 Elari 11B Algus, 23. aprill 1343 Ülestõusu märguks oli märgutuli, selle asukohta säilinud vaid spekulatsioonid Raikkülas Paka mäel Saha kabeli juures, nähtav kõrgendik Algas ööl vastu 23. aprilli 1343 Eestlased hakkasid mässama märgutule peale Algus harjulastele väga edukas Põletatakse mõisaid ja tapetakse sakslaseid Vallutati Padise klooster, pandi see põlema, tapeti 28 munka Piirati Tallinn ümber, liikumine levis Läänemaale Paide ordulinnuses eestlaste "4 kuningat", toimusid nõupidamised Sakslased tapavad läbirääkijad, siiani segastel põhjustel (keelebarjäär, otsustusvõimetud) Taanlaste käsk ordule Kutsusid ordu appi Eestlased kaotavad lahingu Tallinna all Kokkulepe orduga, alistusid kaitse alla Maikuul võtsid ordu väed Tallinna üle Väed Põltsamaal, eestlaste taganemine sohu Oli valida, kas allaandmine või surm. 15 allaandjat, 1600 surnut Soome abivägi jäi hiljaks, nad pöördusid tagasi koduma

Ajalugu

49

ppt

Hüdrosfäär Powerpointi esitlus

HÜDROSFÄÄR Soolane 97,2% Mage 2,8% MAGE VESI · Pinnavesi 77,8% · Põhjavesi 22,0% · Mullavesi 0,2% PINNAVESI · LIUSTIKUD 99,36 % · JÄRVED JA JÕED 0,61% · ATMOSFÄÄR 0,03% VEE VIIBEAEG · Biosfääris 1 nädal · Atmosfääris 1,5 nädalat · Jõgedes 2 kuud · Mullas 2 nädalat1 aasta · Soos 110 aastat · Järvedes 10 aastat · Liustikes 1000 aastat · Meredes ja ookeanides 4000 aastat · Põhjavesi 2 nädalat10 000 aastat VEERINGED ATMOSFÄÄR auramine sademed auramine sademed MAAILMAMERI MAISMAA VEEBILANSS Veekogusse või mingile maa alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahe kindlal ajavahemikul Väike ja suur veeringe · Veeringed · Väike veeringe · Suur veeringe esineb esineb nii mere kui maailmamere ja maapinna kohal selle kohal asuva asuva õhkkonna õhkkonna vahel. vahel. Väike veeringe · VÄI

Geograafia

Kommentaarid (3)