Tabel (1. osa) - MS Word 2003 (0)

Tabel (1. osa) – MS Word 2003 Jüri Kormik

Tabel (1. osa)

Tabel on konteiner, mida kasutatakse teksti, andmete või piltide organiseerimiseks. Tabel koosneb kastikestest, mida kutsutakse lahtriteks (ingl. Cell). Vertikaalsete lahtrite gruppi (ülevalt alla) kutsutakse veeruks (ingl. Column ). Horisontaalsete lahtrite gruppi (vasakult paremale) kutsutakse reaks (ingl. Row).
Kõik tabeliga seotud toimingud asuvad menüükäsu Tabel (ingl. Table) all.

Tabeli lisamine/kustutamine

Tabelit on kõige mugavam teha prindi- ehk küljendivaates (tavaliselt sul juba valitud). Kui tabelis on palju veerge, on parem ta leheküljele paigutada rõhtsalt (tavapärase püstise asemel; seda saab teha menüükäsuga Fail > Lehekülje häälestus… (ingl. File > Page Setup…) ava­nevas dialoogiaknas).
Tabeli loomiseks kas

• klõpsata standardriba tabelinupul ,
  
• valida menüükäsk Tabel > Lisa > Tabel… (ingl. Table > Insert > Table…),
  
• valida menüükäsk Tabel > Joonista tabel (ingl. Table > Draw Table) või
  
• valida menüükäsk Tabel > Teisenda > Tekst tabeliks (ingl. Table > Convert > Text To Table…).
  

1. Tabelinupul klõpsamisel tuleb ilmunud ruudustikus lohistada üle vajaliku arvu ridade ja veer­gude. Hiireklahvi vabastamisel kuvatakse ühesuguse laiuse ja kõrgusega tühjade lahtritega tabel.
2. Menüükäsuga Tabel > Lisa > Tabel… avaneb paremal nähtav dialoogiaken.
Veergude arv (ingl. Number of columns) – määrab veergude arvu;
Ridade arv (ingl. Number of rows) – määrab ridade arvu;
Kindel veerulaius (ing. Fixed column width ) – määrab veergude laiuse;
Automaatsobita sisuga (ingl. Autofit to contents) – määrab veeru laiuse vastavalt sisule ;
Automaatsobita aknaga (ingl. Autofit to window ) – määrab veeru laiuse võrdselt kogu lehe laiuses;
Tabelilaad (ingl. Table style) – saab määrata valmis vorminduse (vaikimisi Kontuurtabel ehk ingl. Table Grid ; seda saab muuta nupuga Automaatvorming… (ingl. AutoFormat…) avanevas dialoogiaknas);
Jäta mõõtmed uute tabelite jaoks meelde (ingl. Remember dimensions for new tables) – salvestab sinu määratud seaded järgmiste kordade jaoks.
3. Kui on vaja teha keerukamat tabelit, siis tuleb appi menüükäsk Tabel > Joonista tabel, mille korral saab tabeli ise joonistada, lohistades kursorit ekraanil .
Käsu andmisel ilmub nupurida Tabelid ja äärised (ingl. Tables and Borders). Esmalt tuleb joonistada diagonaalse tõmbega tabeli raam, seejärel ülalt alla ja vasakult paremale tõmmetega lahtrite vahejooned. Joone tüüp ja jämedus tuleb valida vastavate rippmenüüde loenditest enne joone tõmbamist. Kogemata valesti joonistatud joone kustutamiseks tuleb klõpsata tabelite nupuriba kustutuskummi nupul (2. nupp ) ja lohistada üle joone.
4. Kui on vaja mingi tekstiosa teisendada tabeliks, siis tuleb appi menüükäsk Tabel > Teisenda > Tekst tabeliks.
Valmisteksti tabeldamisel peavad read olema vormistatud sarnaselt, kusjuures veergude andmed peavad üksteisest eraldatud andmeeraldajatega (Tab-klahvi vajutus, koma , semi­ koolon , kaldkriips vms.) ja iga rea lõpus peab olema vajutatud sisestus - ehk Enter-klahvi. Tabeli tekst tuleb esile tõsta (ehk märgistada) ja valida menüükäsk, mispeale avaneb paremal pool nähtav dialoogiaken.
Rühmad Tabeli suurus (ingl. Table size ) ja Automaatsobitus (ingl. AutoFit behavior ) on sarnased dialoogiaknas „Tabeli lisamine“ olevatega, ainult selle erinevusega, et ridade arvu ise muuta ei saa (toimub automaatselt, vastavalt veergude arvu muutmisele).
Tähelepanu tuleb pöörata aga valikurühmale Teksti eraldaja (ingl. Separate text at), mille järgi tekst tabeliks teisendada. Valida on kas Lõigumärgi (ingl. Paragraphs; ehk kõik lahtriväljad on eraldi real ), Semikooloni (ingl. Semicolons), Tabeldusmärgi (ingl. Tabs) ja Muu (ingl. Other ; siis tuleb tekstikasti sisestada sobiv sümbol) vahel.
Tabeli kustutamiseks kliki tabeli suvalises lahtris ning vali menüükäsk Tabel > Kustuta > Tabel (ingl. Table > Delete > Table).
Teine võimalus: märgista kogu tabel ja kliki Backspace-klahvile (muide, Delete-klahviga saab kuustutada tabeli sisu).

Andmete sisestamine tabelisse

Tabelisse saab sisestada teksti, numbreid kui ka pilte. Kui on soov kirjutada või lisada pilt kuhugi lahtrisse , tuleb teha vastavas lahtis hiirega üks klõps ja sooritada siis soovitav toiming.
Et liikuda järgmisse veergu või ritta , tuleb kasutada samuti hiirt , nooleklahve või tabulaatorit. (Tabulaatoriga on võimalik lisada ka tabelile viimast rida. Selleks peab tekstikursor olema viimases lahtris).
Tabelis on võimalik teha ka tabelitöötluses MS Excel tuntud tabeliarvutusi valides menüü ­käsku Tabel > Valem… (ingl. Table > Formula ; sellest mõnes järgmises tunnis lähemalt) või kasutades lühikäsku klaviatuurilt F2 (tundub, et MS Office 2003 seda ei toeta).
Teksti kirjutamine enne tabelit. Kui tabel on dokumendi alguses, ei ole ühtegi nähtavat viisi teksti trükkimiseks enne tabelit. Trikk seisneb selles, et tuleb kursor asetada esimesse lahtrisse ja vajutada Enter-klahvile. Nüüd võib tabeli ette lisada ükskõik kui palju teksti.
Tabuleerimiskoha seadmine lahtrisse. Soovides lahtrisse lisada tabuleerimiskohta kasutades Tab-klahvi, siis kursor viiakse järgmisse lahtrisse. Et seda toimingut ikka teostada saaks tuleb kasutada klahvikombinatsioone Ctrl +Tab.

Harjutamiseks

Ava uus dokument (Ctrl+N), kui pole seda veel teinud, ja võid kopeerida antud harjutuse ülesanded sinna ning seejärel salvesta faili oma arvutisse (omanimelisse kausta) nimega 19-Tabel1.

Lisa dokumendi lõppu uus leht (Ctrl+Enter) ning loo uus tabel, kasutades selleks menüükäsku; tabelil olgu 5 veergu ja 4 rida, kusjuures veeru laiuseks olgu 2,4 cm, ühtlasi muuda ka automaatvormingut (nupp!) endale meelepärase vastu.

Lisa tabeli lõppu paar tühja rida ning joonista teine tabel, mis näeks välja järgmine:

Lisa taaskord paar tühja rida ja sisesta mõni rida andmeid, andmeväljade ehk veergude eraldamiseks kasuta kas tabulaatorit, koma, semikoolonit vms (vajalik teisendamisel) ning teisenda seejärel see tabeliks.
- 4 -