SEEDETRAKTI RAVIMID MAOHAPET INHIBEERIVAD RAVIMID PROOTONPUMBA H₂- ANTATSIIDID MISOPROST INHIBIITORID RETSEPTORITE OOL ANTAGONISTID OMEPRASOOL RANITIDIIN ALMINOX DIKLOFENAK (Gasec) (Raniberl, Ranisan, (magneesiumoksiid + + alumiiniumaminoatsetaat)
Meeleelundid. Nahk MEELEELUNDID Meeleelundite tähtsus Organismile mõjuvad ärritused võetakse vastu tundlike (sensoorsete) meelerakkude e. retseptorite abil. Viimased paiknevad kõikides keha elundites, sealhulgas spetsiaalsetes vastuvõtu- e. meeleelundites. Meelerakud erinevad teistest rakkudest väga suure tundlikkuse poolest, kusjuures nad reageerivad ainult teatud liiki ja teatud tugevusega ärritusele. Meeleelundite ülesandeks on vastu võtta ärritusi väliskeskkonnast. Meeleelundite hulka kuuluvad: nägemiselund - silm o c u l u s kuulmis- ja tasakaaluelund - kõrv a u r i s
1. Millised stiimulid tõstavad happe sekretsiooni tõusu? · neuroloogilised; · füüsilised; · hormonaalsed stiimulid. 2. Milliste retseptorite aktivatsioon parietaalrakkudel põhjustab happe sektersiooni tõusu? H2 retseptorite 3. Millised on peamised haavanditõve tekkepõhjused? Stress, happelised toidud, vale toitumine, mspvr tarvitamine, suitsetamine, alkohol 4. Tunne ära prootonpumba inhibiitorid. Milline on nende toimemehhanism (mida nad täpsemalt teevad?) Inhibeerivad maohappe sekretsiooni prootonpumba inhibiirimise läbi. Millal neid manustama peaks ja mis on nende peamised kõrvaltoimed. Kliiniline kasutamine. Neid peaks manustama 30 min 1 h enne sööki. Üldjuhul põhjustavad
o Lammutatakse ensüümide MAO (monoamiini oksüdaas) ja COMT (katehooli-o- metüültransferaas) poolt o Toodetakse paljudes kohtades Adrenaliin (epinefriin) – neerupealiste säsi hormoon (toodetakse ainult neerupealistes), katehoolamiin. Dopamiin – imetajatel toimib neurotransmitterina (mediaator sünonüüm) Türoksiin – DOPA – dopamiin – noradrenaliin - adrenaliin 3.Adrenergiliste retseptorite klassifikatsioon? a. α1 – postsünapsis, kõige rohkem arterites (veresoonte seintes, sooltes, emakas) b. α2 – presünapsis, kontrollib mediaatori vabanemist, asub silelihasrakkudel (peamiselt rahustitena) c. β1 – postsünapsis, peamiselt südames (kiirendamine südame tegevust) d. β2 – postsünapsis, peamiselt bronhides (laienemine) 4. Alfa-retseptorite paiknemine organites ja kudedes?
diferentseerumisel. 2 6. Antikehade repertuaari genereerimise üldpõhimõtted. Kombinatoorika osatähtsus. 2 7. Rekombineerumisprotsessi kirjeldus Ig-lookustes. Tunnusjärjestuste äratundmisest ligeerimisetapini. 4 8. Segmentide ebakorrektse ühinemise olulisus B-rakkude repertuaari genereerimisel. 2 9. B-lümfotsüütide affiinsusküpsemine. 4 10. NFB ja BSAP – osalemine B-rakkude differentseerumisel ja antikehade produktsiooni kontrollil. 2 11. Antigeensete retseptorite ja antikehade ning IgM ja IgD koekspressioon B-rakkudel. 2. 12. MHCI retseptorite struktuur ja antigeeni sidumine 2 13. MHCII retseptorite struktuur ja antigeeni sidumine. 2 14. MHCI ja MHCII individuaalsete geenide struktuur. 2 15. Inimese MHC lookuse üldstruktuur, klassikalised alamlookused ja võimalike MHC variantide arv indiviidis. 2 16. Näiteid mitteklassikaliste alamlookuste kohta inimese MHC lookuses 2 17. MHCde ekspressiooni regulatsioon. MHCI ja MHCII võrdlus. 4 18
Kordamisküsimused, sümpaatiline süsteem 1. Sümpaatilise süsteemi preganglionaarsed kiud lähtuvad seljaaju rinna- ja nimmepiirkonnast. 2. Sümpaatilise süsteemi mediaatorid? Adrenaliin (neerupealiste koores), noradrenaliin (neerupealiste säsis), dopamiin(keskajus ja neerupealistes) mediaatoreid sünteesitakse igalpool, hormooni vaid ühes kindlas 3. Adrenergiliste retseptorite klassifikatsioon? Alfa1, alfa2; beeta1, beeta2. 4. Alfa-retseptorite paiknemine organites ja kudedes? Veresooned, sulgurlihased, silmalihas, süljenäärmed, karvapüstitajalihas, pankreas. Alfa2 presünaps- silelihastes 5. Beeta-retseptorite paiknemine organites ja kudedes? Süda, silelihas seedetraktis ja bronhioolides, rasvarakud, maks. 6. Peamised beeta-mimeetilised toimed? Beeta 1- Südame löögisageduse tõus, konktraktiilsuse tõus, lipolüüs, Beeta 2- bronhide laienemine, glükogenolüüs. 7
turse, lõhnatunde vähenemine, peavalu, uimasus, keskendumisraskused. 5. Kuidas riniit jaotatakse? Akuutne riniit <6 nädala ja krooniline riniit. 6. Sesoonse ja persisteeriva riniidi peamised põhjused. Vahelduv (sesoonne ehk hooajaline) – õietolm. Püsiv (persisteeriv riniit) – tolmulestad, hallitus, loomakarvad, prussakad. 7. Milliseid ravimeid kasutatakse allergilise riniidi ravis? Millistele sümptomitele need ravimid toimivad ja millises ulatuses? Suukaudsed/lokaalsed H-1 retseptorite blokaatorid (antihistamiinikumid): seostuvad H-1 retseptoritega ja takistavad histamiini toimet. Ninasisesed glükokortikoidid: tõhusaimad lokaalsed allergilise riniidi ravimid. Tome 6-12h pärast esimest annust. Maksimaalne toime saabub mõne päeva kuni nädalaga. Leukotrieenide retseptorite antagonistid: takistavad leukotrieenide toimet retseptorite blokaadiga. Kõrvaltoimeid annavad vähe. Antikolinergilised ravimid: Ipratroopiumbromiid
sünteesi soodustav toime). Duodenaalhaavandi ravis efektiivsemad kui maohaavandi korral. 1.4. Maosekretsiooni pärssivad ained: • m – kolinoblokaatorid (nt pirensepiin) • H2 – histaminobokaatorid (nt tsimetidiin, ranitidiin) • soolhappe teket pärssivad ained (prootonpumba inhibiitorid - omeprasool) • gastriiniretseptorite antagonistid (nt proglumiid) • prostaglandiinid (maolimaskesta kaitsvad ained, nt misoprostool) 1.4.1. H2-retseptorite antagonistid: esimese põlvkonna H2-blokaatorid (tsimetidiin), teise põlvkonna H2- blokaatorid (ranitidiin). Erinevused esimese ja teise põlvkonna H2-histaminoblokaatorite vahel, nende kõrvaltoimed, kasutamisnäidustused ja koostoimed teiste ainetega. Tsimetidiin, ranitidiin Kineetika – imenduvad seedetraktist kiiresti, biosaadavus kuni 70%, erituvad neerude kaudu. Toimemehhansim – spetsiifilised H2-retseptorite blokaatorid, mis pärsivad nii mao basaal- kui stimuleeritud sekretsiooni
metaboliitide eritumist? Kuidas ravim toimib (mõjustab füsioloogilist funktsiooni spetsiifilisel viisil) seondudes kindlate valkudega (ensüümid, kandjamolekulid, ioonkanalid, retseptorid); toime spetsiifilisus on kahesuunaline, kas a) mingi ravimirühm seondub ainult teatud valkudele või b) mingi valk seob ainult mõnedesse rühmadesse kuuluvaid ravimeid. Ravim seondub rakumembraanidele sõltuvalt kontsentratsioonist. Kuna retseptorite arv on lõplik, tekib suurematel kontsentratsioonidel küllastus. Et kirjeldada lineaarset seost ravimi kontsentratsiooni & toime vahel - mis on toime ennustamiseks kindlam -, kasutatakse semilogaritmilist skaalat - rõhttelg on logaritmitud Retseptor - farmakoloogilises kõnekeeles kaks tähendust: Molekul, millega seondumine on vajalik ravimi toime avaldumiseks (farmakoretseptor) Membraanimolekul, mille looduslik ül on ära tunda virgatsainemolekule
androgeenide sekretsiooni. Eksogeensed androgeenid, östrogeenid ja progesteroonid kõik inhibeerivad GnRH sekretsiooni, aga ainult progesteroon avaldavad seda mõju sellistes doosides, mis muidu hormonaalselt mõju ei avalda perifeersetele kudedele, sest sealsed progesterooni retseptorid on väga hõredalt, v.a. juhul kui nende retseptorite arvu ei ole indutseeritud östrogeenide poolt. Gonadoreliin in sünteetiline GnRH. Buserelin on sünteetiline agonist. GnRH hormooni agoniste manustatakse subkutaanse infusioonina pulseerivalt, et mimikeerida füsioloogilisi GnRH sekretsiooni, stimuleerivad gonadotropiinide vabanemist ja indutseerivad ovulatsiooni. Nina kaudu manustades imendub tervelt. Kui pikemat aega kasutada ninaspreid või depooravi, mis stimuleerib gonadotropiini vabanemist, aga siis hoopis paradoksaalselt inhibeerib
1. Kirjelda põgusalt kõigile meeltele ühiseid füsioloogilisi protsesse (neid on 3 ja selgita ka ühe protsessi kaht võimalust). a) Kõikidel meeleorganitel on retseptorid, mis välisest keskonnast tulevaid stiimuleid vastu võtavad. b) Meeleorganite retseptorite koostööl kodeeritakse väline stiimul neuraalsesse keelde ehk närviimpulssideks ja seda protsessi, kus stiimul närvidele vastuvõetavaks muudetakse, nimetatakse transduktsiooniks. c) Närviimpulsid saadetakse mööda närvirakke ajju Kinesteesi puhul võib olla 2 võimalust- neuraalsed impulsid saadetakse seljaajju, kus edasi liigub peaajju. Aga võib olla ka nii, et seljaajust saadetakse info koheselt juba tagasi (refleksid). 2. Mis on aistingu ja taju erinevused
madalad sagedused. Tõenäoliselt see, et membraan on alguses tihkem kui lõpus tekitaski mul vastupidise seose (see fakt on õige, kontrollisin üle) Spetsiifilisusteooria kehtib, kui helid 50+ Hz ja mustriteooria siis alla 50 Hz (membraan hakkab ühtlaselt vibreerima ja asukoha järgi enam ei saa) Lihasmeel- sisendiks on lihaste venituse ja lõdvestumise signaalid, mida võtavad vastu retspeptorid lihaskäävis ja Golgi kõõlusorganis. Retseptorite tüübid on vabad närvilõpmed, mille kaudu saadavad signaali ajju Alfamotoneoronid. Nende alfarentsed närvikiud saadavad signaali kõigepealt seljaajju, selt edasi ajju, aga võib olla ka otse tagasi sisestus lihastesse (nt. reflekside korral). Maitsemeel- keele peal olevad näsad on maitsemeele toimimisel info vastuvõtjad. Eristastakse 3 tüüpi maitsenäsasid: vallnäsad, mis asuvad keele tagumises osas; lehtnäsad,
M-kolinoretseptorite blokaator, bronhodilataator (leevendab bronhospasmi) – aerosoolina kasutatakse 17. Ipratroopiumi kasutamisel ilmnevad kõrvaltoimed? Suukuivus, peavalu, iiveldus, röga muutub viskoosseks. Harva – tahhükaardia, kõhukinnisus. 18. H1-histaminoretseptorite blokaatorid on kasutusel peamiselt ... a) allergiliste seisundite ravis b) mao-seedetrakti haiguste ravis 19. Difenhüdramiin … a) vähendab kroonilisel manustamisel H1-retseptorite hulka organismis b) ei ole üksinda manustamisel efektiivne bronhiaalastma ja anafülaktilise šoki korral c) võib üledoseerimisel põhjustada krampe d) ei läbi terapeutilistes doosides manustatuna hematoentsefaalbarjääri 20. Lisaks histaminoblokeerivale toimele avaldab difenhüdramiin veel ... a) m-kolinoblokeerivat toimet b) ß-adrenomimeetilist toimet c) lokaalanesteetilist toimet d) antiadrenergilist toimet 21. Ägeda bronhiaalastma hoo kõrvaldavad reeglina kõige efektiivsemalt …
Anksiolüütikumidest diasepaam, vajadusel antipsühhootikumidest haloperidool. Kanepi kliiniline kasutamine Sünteetilised kannabinoidid Dronabinool Sünteetilised kannabinoidid Nabiloon Sünteetilised kannabinoidid Kasutusel oksendamisevastaste ainetena. Nabiloon unisus, peapööritus, suukuivus, meeleolu muutused, posturaalne hüpotensioon, hallutsinatsioonid, psühhootilised reaktsioonid. Rimonabant Rimonabant CB1-retseptorite pöördagonist. Tsentraalsed ja perifeersed toimed. Vähendab isu, langetab kehakaalu, tõuseb HDL tase, langeb triglütseriidide tase ning vere suhkru tase. Kasutusel isu pärssiva ainena. Oletatakse toimet kardio-vask. süsteemi haigustele. Rimonabant Kõrvaltoimetest on sagedaseim iiveldus. Ohtlikeimaks loetakse KNSi kõrvaltoimeid. Rimonabant Uuringus, mis hõlmas 5262 Rimonabant'iga ravitud patsienti ning 2474 platseebot saanud patsienti,
seisundite korral nagu näiteks viha ja rõõm) 3. Parasümpaatilise närvisüsteemi ganglionides on mediaatoraineks ... a) adrenaliin b) noradrenaliin c) dopamiin d) atsetüülkoliin 4. Kus toimub mediaator aine süntees? Mediaatoraine süntees toimub nuumrakkudes (histamiin) või dendriidis. 5. Millised võimalused on sünapsi mõjutamiseks? Sünapsi ehitus? Mediaatori tagasihaare suurendamisel või inhibeerimisel, retseptorite blokeerimisel. Sünaps koosneb 2 neuronist, ühe lõppkohast (akson), teise alguskohast (dendriit), mille vahel on sünaptiline pilu. 6. Joonistage/kirjeldage atsetüülkoliini sünteesi ja lagunemise skeemi ehk metabolismi? AtsetüülCoA ja koliin koliini atsetüültransferaas -> Ach Atsetüülkoliin lõhustub esteraasiga atsetaadiks ja koliiniks 7. Atsetüülkoliin on mediaator ... a) parasümpaatilistes ganglionides b) parasümpaatilise NS-i
KORDAMINE SEEDETRAKTI TOIMIVAD RAVIAINED 1. Millised stiimulid tõstavad happe sekretsiooni tõusu? Neuroloogilise Füüsilised Hormonaalsed stiimulid. 2. Milliste retseptorite aktivatsioon parietaalrakkudel põhjustab happe sektersiooni tõusu? M-kolinoretseptorid H2-retseptorid Gastriini retseptorid. 3. Millised on peamised haavanditõve tekkepõhjused? Peamised põhjustajad on H.Pylori, MSPVR-id +riskitegurid: suitsetamine, alkohol, stress (stressihaavand – tekib väga kiiresti haigetel patsientidel, hästi rasketel pt, kellel organismi füsioloogilne rasakaal häiritud, kriitiliselt haigetel pt). 4
Mõtlemine, tundmine ja sooritused on neuronite vahel toimuvate elektriliste ja keemiliste närviimpulsside ülekande tulemus. Igal närviimpulsse edastaval keemilisel ainel ehk neurotransmitteril on ajule oma toime. Näiteks mõjutab serotoniin meeleolu, endorfiinid valu tajumist ja nii edasi. Alkohol aeglustab närviimpulsside ülekannet, põhjustades näiteks uimasust, unisust. Kokkuvõtvalt Alkohol takistab glutamaadi retseptorite talitlust, põhjustades koordinatsiooni ja kõne häirumist. Alkohol ergutab GABA (gamma- aminovõihappe) retseptorite talitlust, põhjustades rahutunnet, ärevuse vähenemist ja unisust. Alkohol tõstab dopamiini taset, põhjustades erutust ja elevust. Alkohol tõstab endorfiinide taset, vähendades valu tajumist. Pildid Tänan Kuulamast !!!
Töötab sarnaselt tänu mittetäielikule suhkrujäägile. Geenitehnoloogia ravimidisainis 8 Rekombinantsete valkude ja peptiidide tootmine - insuliin, kasvufaktorite geenid viiakse bakterirakku ning toodetakse neis eesmärkühendit farmaatsiatööstuse nõudlusele vastavalt. Uute valguliste ravimisihtmärkide tuvastamine - eraldamine ja tuvastamine kloneerimisega. Isosüümide ja retseptorite alatüüpide tuvastamine, mis viivad selektiivsemate ravimite tegemiseni. Inimese geeniprojekt aitas kaasa sadade uute valkude avastamisele. Sihtmärkvalkude molekulaarsete mehhanismide uurimine - valkude modimine üksikute AH-de vahetamise teel, mis aitab selgitada üksikute jääkide rolli ensüümkatalüüsis või retseptoriga seostumises. Somaatiline geeniteraapia - transportviiruse kasutamine terve geeni sisse viimisel rakkudesse, kus antud geen on vigane
atsetüülkoliin, mis avaldab jargmised toimed organismile: pupilli ahenemine, südame tegevuse aeglustumine ja nõrgenemine, aju- ja lihaste veresoonte ahenemine, meeldeelundite taju nõrgenemine, seedenäärmete töö tugevnemine, valkude ja muude ainete sünteesi tõus. Vegetatiivse närvisüsteemi osade-sümpaatilise ja parasümpaatilise- funktsioonid kohanemisreaktsioonides. Närvisüsteem võtab mitmesuguseid välis- ja sisekeskkonnast tulevaidärritusi vastu spetsiaalsete moodutiste- retseptorite kaudu. Retseptorite ärritamisel tekkinud impulsid kanduvad mööda närvekiude erinevatesse kesknärvisüsteemi osadesse, signaliseerides väliskeskkonna mõjustest. Sise- ja väliskeskkonna mõjude vastuvõtmisega seotud füsioloogilised protsessid kujutavad endast vaid osa keerukast aparaadist, mis võimaldab inimesel tajuda välis- ja sisekeskkonna ärritusi. Selle koostisse kuulub kompleks tsentripetaalseid neuroneid erinevates närvisüsteemi osades, sealhulgas nägemise projektsiooni,
1. kõik retseptorid korteksiga ühenduses 3-4 neuroni kaudu 2. Määrab motoorsete vastuste hierarhia 3. Palju ümberlülitusi ajutüve piirkonnas nt valu aju veejuha ümbrise hallainesa käivitab nii emots kui käitumuslikud vastused 4. Keskajus asuvad ajutüve ni visuaalsed kui auditoorsed keskused, peamine ülesanne stiimuli asukoha kindlakstegemine ning selle alusel liigutuste koordineerimine 5. sõnumi modifitseerimine ümberlülituskohtades Sensoorsete retseptorite omadused: energiafiltrid, füüsilise või keemilise energia muutmine närvitegevuseks, sensoorsete sündmuste ja nende asukoha määramine, muutuse ja pideva infovoolu kindlakstegemine, iseenda ja muude objektide eristamine, tundlikkus tuleneb retseptorite tihedusest. · Nägemine: valgusenergia muudetakse keemiliseks energiaks reetina fotoretseptorite abil, keemiline energia muudetakse aktsioonipotentsiaalideks (AP).
neuronilt teisele.Mõnel neuronil üle 10000 sünapsi st, samapalju on vastuvõtvaid rakke tema ümber.sünapsis s liigub impuls vaid ühes suunas. Sünaptiline summatsioon-Närvirakku saabub mitu erutussignaali mis kantaks edasi kesknärvisüsteemi. Erutus. Postsünaptiline pidurdus-Erutavad ja pidurdavad signaalid tasakaalustavad teineteist mis kesknärvisüsteemi edasi ei kanta.Organism saab väliskeskkonnast infot retseptorite kaudu mis paiknevad:nahal,nahaaluses koes,liigestes,organismi sisekeskkonnas Refleksikaar Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine),Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas), Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs), Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse), Efektorid (organ, mis erutusele reageerib)Refleksid tingimatud -Kaasasündinud nagu neelamis- ja
1. Vasodilatatiivse aktiivsusega -blokaatorid KARVEDILOOL (alfa1 ja beeta blokaad) 2.Mittekardioselektiivsed Pindolool ISA-GA -blokaatorid Oksprenolool mepindolool 3. 1-selektiivne ISA-ta Atenolool Metoprolool 4. 1-selektiivne ISA-ga Atsebutolool tseliprolol BEETABLOKAATORID · Kardioselektiivne- omab suhtelist eelistust kardiaalsete beeta1 retseptorite suhtes · ISA seesmine sümpatomimeetiline aktiivsus e. Sümpatomimeetiline omatoime · Alfa1 retseptorblokeerivate omadustega ravimid toimivad lisaks vasodilatatoorselt ja ei vähenda südame minutimahtu BEETABLOKAATORID: TOIME SÜDAMELE · Pärsivad katehhoolamiinide toimet retseptoritel ning vähendavad sellega sümpatoadrenergilist südamestimulatsiooni · Südame · Kontraktiilsus väheneb (neg. Inotroopne)
2.Mida juhib vasak ajupoolkera? juhib parema kehapoole tegevust 3.Kuidas nimetatakse suuraju välispinda? -ajukooreks 4.Millest koosneb närvisüsteem? -närvirakkudest 5.Mis on amneesia? Amneesia on teatud sündmuste mittemäletamine ajukahjustuse tõttu või psüühilistel põhjustel. 6.Seljaaju ülesandeks on; --vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel ning juhtida tingimatuid reflekse 7.Mille kaudu saab organism väliskeskkonnast infot? Organism saab väliskeskkonnast infot retseptorite kaudu. 8.Mis on tingimatud refleksid? -kaasasündinud imemis ja neelamis refleks
joomine. Üha sagedamini joovad end purju tüdrukud, mis on osaliselt seletatav traditsiooniliste soorollide mõju vähenemisega. Eesti koolide õpilaste seas on purjutajaid rohkem kui vene koolide õpilaste seas (ESPAD 2007), eriti suur on erinevus eesti- ja venekeelsete tüdrukute vahel. Alkohol on otseselt seotud noorukite surmade kolme enamlevinud põhjusega: liiklusõnnetused, tahtmatud vigastused ja tapmised. Lõpetuseks Alkohol takistab glutamaadi retseptorite talitlust, põhjustades koordinatsiooni ja kõne häirumist. Alkohol ergutab GABA (gamma-aminovõihappe) retseptorite talitlust, põhjustades rahutunnet, ärevuse vähenemist ja unisust. Alkohol tõstab dopamiini taset, põhjustades erutust ja elevust. Alkohol tõstab endorfiinide taset, vähendades valu tajumist. Alkoholi toime võib inimeseti erineda. Usutakse, et indiviidi geenid määravad,
koagulatsiooni aktivatsioon üleliigset fibriini ladestumist arterioolides ja kapillaarides koos trombotsüütide agregatsiooniga, mis viib mikrovaskulaarse tromboosini Pärast jahutamist püsib koagulatsioon sageli seni, kuni koagulatsiooniproteiinid on täielikult ära kulutatud Tsütokiinid Põletikuliste ja antiinflammatoorsete tsütokiinide hulk on tõusnud kuumarabandusega patsientidel IL-6 ja TNF retseptorite tasemed korreleeruvad kuumarabanduse raskusastmega Põletikuliste tsütokiinide taseme tõus on seotud ka koljusisese rõhu, aeglustunud ajuverevoolu ja neuroloogiliste kahjustustega IL-1 retseptorite antagonistide või kortikosteroidide andmine katseloomadele enne kuumarabandust kergendas neuroloogilisi kahjustusi ja suurendas ellujäämist Multiorgansüsteemi puudulikkus Hoolimata kiirest jahutamisest, kogeb ligi 30%
väärtusega alla 30 ja üle sellegi, kuid on ka inimesi, kelle rauavarud on täiesti otsakorral ning madal ferritiini väärtus on juhuleid. Rauapuudusaneemia ennetamiseks on vajalik latentse rauapuuduse varajane diagnoosimine, et ennetada aneemia tekkimist Ferritiini analüüs on rauapuuduse diagnoosimise tähtsamaid analüüse Teiste rauanäitajate osas on järgmised muutused: - madal transferriini saturatsioon - suurenenud rauasidumisvõime - suurenenud transferriini lahustuvate retseptorite kontsentratsioon seerumis Ferritiin on ägeda faasi valk ehk Fe väärtus on kõrgem põletike maksahaiguste kasvajate korral Seetõttu on rauavaeguse diagnoosimise puhul tähtis kontrollida ka näiteks transferriini lahustuvate retseptorite kontsentratsiooni. Samuti võib kontrollida põletikunäitajad, C-reaktiivne valk, et välistada ferritiini kõrge väärtuse seos põletikulise seisundiga. Juba kroonilistel haigetel võib üldiselt välistada
Ninas- suurendab veresoonte permeaablust- rohke vedeliku eraldumine kudedesse-nohu Ajus- histaminergilised toimed põhjustavad und (antihistamiinikumid H1 retseptoritele) ◦ REM uni ◦ Ärkamine Osaleb unustamise mehhanismides Osaleb erektsiooni mehhanismides Skisofreenia seos histamiiniga Histamiini toimed2 Mõjutab kehatemperatuuri Histamiin kasvajatevastases immunoteraapias Seotud neuraalse degeneratsiooniga Katse hiirtel: H1 retseptorite puudumine viis suurenenud liikuvusele, erutuvusele ja agressiivsusele hiirte seas. Histamiin moduleerib mitmeid neurofüsioloogilisi funktsioone: aktiivsust, emotsioone, mälu ja õppimist, valutundlikkust ja agressiivset käitumist (H1 retseptorid) Sajandihaigus: allergia Allergilise reaktsiooni aluseks on HISTAMIIN Juustus Makrellis, tuunikalas Pärmiekstraktis Spinatis Tomatis
sisu. (Nienstedt 2001: 71). Aktsioonipotentsiaal depolariseerib (muudab negatiivsest positiivsemaks) presünaptilise (sünapsiotsa) membraani, millesse tungivad Ca-ioonid. Ca-ioonide hulga tõus põhjustab transmitteri vabanemise põiekestest sünapsipilusse. (Nienstedt 2001: 71). Mediaatormolekulid (atsetüülkoliini molekulid) seostuvad postsünaptilise (sünapsist teisel pool asetseva ehk antud juhul lihasraku) membraani valkude (retseptorite) molekulidega, avades uusi kanaleid. (Atsetüülkoliinesteraas aga lõhustab mediaatoreid, sulgedes kanaleid) Selle tulemusel suureneb lihasraku membraani läbitungivus ioonidele nagu Na, Cl, Ca ja see depolariseerib lihasraku membraani. (Nienstedt 2001: 71).. Impulss levib sünapsis ainult ühes suunas, sest närvilõpmes pole vastuvõturetseptoreid ning postsünaptilises rakus puuduvad vajalikud põiekesed ehk ülekandeained. (Nienstedt 2001: 74) KASUTATUD KIRJANDUS Bogovski, P., Kull, R
Ketokehade organismi kuhjumise pôhjused ja biokeemiline mehhanism. 11. Hormoonid. Hormoonide klassifikatsioon nende keemilise ehituse alusel. Hormoonide ja ensüümide vôrdlus nende keemilise ehituse, produtseerimise koha, ainevahetuse regulatsioonis toimimise viisi alusel. Hormoonide transport veres. Hormoonide môju märklaudrakkudele ensüümide aktiivsuse, ensüümide sünteesi aktiivsuse ja substraatide kättesaadavuse muutmise kaudu. Hormooni retseptorite môiste Mittesteroidhormoonide toimemehhanism - retseptorite paiknemine, signaali ülekanne raku sisse. Steroidhormoonide toimemehhanism - retseptorite paiknemine rakus, hormooni ja retseptori komplekside moodustumine. 2 12. Lihaskoe biokeemia. Skeletilihase keemiline koostis: vesi, valgud ja ülejäänud ained.
Teistel bioloogilistel molekulidel on suuremad diss konstandid. Ainuraksed – tsüklopeptiidid jne. Kasutavad neid samu mehhanisme oma elupaiga leidmiseks, peremeesorganismi rünnakute eest. Imetajate kujunemine Imetajate kujunemisel oli vaja ületad mitmeid väga keerulisi immuunsüsteemiga seotud ülesandeid. Loode-oma/võõras, pinnal teistsugused markerid kui endal? NK rakkude vaigistamine – imetajad linnud kontrollivad oma rakke läbi T raku retseptorite ka son oma või võõras, üks võimalus siis et ei näita retseptoreid, aga siis tapavad NK rakud ära kui ei näita mis sees on. Näidatatkse ainult monomorfseid?? Emakas - viirused, kasvajad sagedamini. Kaitsemehhanismid on siiski allasurutud, sp kasvajad. Kaitsesüsteemid alla surutud. IgA ja piim – lindudel antakse antikehad kaasa IgY tüüpi kaudu, munakollase kaudu,
Hyperketonemia producing ketoacidosis Laura Pajumaa Richard Riispere Maarek Toom Definitsioon? - Vere happelisus(atsidoos), mis tekib diabetus mellitusest põhjustatud ketokehade rohkusest veres(hüperketoneemia) - Eellugu - 1. Loomad diabetus mellitusega, kes ei suuda toota insuliini Või 2. Insuliini retseptorite inaktiivsus See viib organismi järgmise lahenduseni... Hüperketoneemia ning ketoatsidoosi kujunemine → veres palju glükoosi, mida pole võimalik muundada energiaks → organism lagundab rasvarakke saamaks FFA → ketokehad ja triglütseriidid , millest saavad koed energiat. See-eest kudede nõudlus glükoosi järele säilib… → glükagoon + stressihormoonid - insuliin = glükoos ; ketokehad https://www.diabetesdaily
enne pärakut paikneb pärasoole venoospõimik sisemise pärakusulgur tahtele mitte alluv välimine pärakusulgur tahtele alluv Jämesoole põhifunktsioonid 1) lõplik seedimine ja imendumine 2) bakteriaalne käärimine 3) väljaheite moodustumine ja defekatsioon. Lõplik seedimine ja imendumine ulatuslik vee tagasiimendumine aktiivne naatriumi ioone resorbeerimine bakterite osavõtul toimuv käärimine Roojamine ehk defikatsioon roojamasside pärasoolde suunamine limaskesta retseptorite ärritamine välimise sulgurlihase lõõgastumine roojamasside väljutamine pärasoolest päraku kaudu Pärasoole tühjendamine on tahtele alluv Pärasoole tühjendamisele aitavad kaasa kõhulihaste ja diafragma kontraktsioon Kasutatud kirjandus: Inimese füsioloogia ja anatoomia Nienstedt,W.;Hänninen,O.;Arstila,A.;Björkqvist,S-E.(2001) Inimese füsioloogia Kingisepp,P.-H.(Tartu 2000) Täname kuulamast! Click to edit Master text styles Second level
19) Mis on narkootikumid, näited Narkootikumid on uimastid(Psühhoaktiivsed ained) , mille käitlemine on seadusega keelatud. Näiteks kokaiin, LSD, heroiin, marihuaana jne. 20) Aistingute liigid ja tekkimine Aistingud Äriitaja e. stiimul Retseptori Aistingu tekkimine ajus paiknemine Nägemine Valguslained Silma võrkkestas Kuklasagar Retseptorite tüüp: kolvikesed ja kepikesed. Kuulmine Helilained, võnked inimesel 16- Sisekõrvas, teos Oimusagar 20000 Hz (tigu) Retseptorite tüüp: heliretseptorid Haistmine Keemilist ühendite molekulide Nina limaskestas Oimusagar lenduvad aine osakesed Retseptorite tüüp: haistmismeele tunderakud
kaudu. Hormoonide transpordiviis veres sõltub nende keemilisest ehitusest. Nt valgulise ehitusega ja katehhoolamiinid toimetatakse edasi molekulidena. Steroid- ja türeoidhormoonid moodustavad komplekse spetsiaalsete transpordivalkudega. Bioloogiliselt aktiivne on ainult vaba hormoon st hormoon, mis ei ole seotud teiste ainetega. Hormoonide retseptorid. Retseptorid kujutavad endast suuri valgumolekule, mis on võimelised neile spetsiifilisi hormoone endaga siduma. Erinevate hormoonide retseptorite paiknemine rakus on erinev. Plasmamembraanis on retseptorid katehhoolamiinidele, peptiididele ja valgulistele hormoonidele. Tsütoplasmas ja tuumas paiknevad steroidhormoonide, valdavalt tuumas aga türeoidhormoonide retseptorid. Retseptorite arv rakus varieerub. Lihasrakus võib hormooni retseptorite arv muutuda ka treeningkoormuste mõju. Lisaks arvule võib muutuda ka retseptorite afiinsus (st võime siduda endaga hormoone. Retseptorite
Uimastid stimuleerivad naudingukeskust ja teevad su enesetunde heaks. Iha uimasti järele kasvab, kui sulle need tunded meenuvad ja sa tahad neid uuesti kogeda. Taluvus uimasti suhtes võib areneda mitmel moel. Muutused võivad johtuda ainevahetusest (maks lammutab kindlaid ühendeid kiiremini) või neuronitest endist. Kui su keha saab jätkuvalt uimasteid, siis pidurdatakse neurotransmitterite vabastamist. Samuti võib väheneda retseptorite arvukus. Seepärast on sul vaja võtta rohkem uimastit saavutamaks uimasti esialgset efekti. Kui sa lõpetad uimasti võtmise ja sinu keha ei saa uimastit, millega ta harjunud on, siis sinu närvirakud ei saa koheselt normaalseks tagasi. Retseptoreid on vähe, neurotransmitterite vabanemine vähenenud või lammutaja ensüümi MAO töö liiga raske. Sinu keha ei ole veel kohanenud uimasti puudumisega. See toob esile võõrutusnähud. ..
Nägemine on eluks vajalik ja et näha, on meil vaja silmi. Nägemiselundiks on silm. Silm võimaldab eristada valgust, värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis. Peale silmamuna ja selle abielundite hõlmab nägemisanalüsaator nägemisnärvist ja ajusisestest nägemisteedest moodustuva juhtetee ja ajus paiknevad nägemiskeskused. Normaalselt nägeva looma või inimese silmas ilmub, nagu läätsega fotoaparaadis, vaadeldavast valgustatud esemest silmamuna tagaseinal retseptorite vahendusel selge vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Läätseks nimetatakse läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. Läätsi liigitatakse kumerläätsedeks ja nõgusläätsedeks. Kumerlääts on keskelt paksem ja koondab valgust. Nõguslääts aga keskelt õhem kui servast ja hajutab valgust. Silm koosneb silmamunast mille moodustavad kolm kesta ja läbipaistev sisu, ning abielundeist (laud, pisaraaparaat ja silmalihased). Silmaava ja vikerkesta taga paikneb elastne
o Ootamatu, tugev ja püsiv kõhuvalu või seljavalu o Valu, mis kiirgub selga või jalga o Higisus o Külm higi o Peapööritus o Iiveldus o Oksendamine o Madal vererõhk o Teadvusekadu o Õhupuudus Uuringud o Rindkere röntgenuuring. o Ehhokardiogrammis. o Kompuutertomograafia (CT) skaneerimist. o Magnetresonantstomograafia Ravi Ø Beetablokaatorid Ø Angiotensiin II retseptorite blokaatorid. Ø Statiinid o Sõltuvalt teie seisundist ja asukohast, rindkere aordi aneurüsm, võib arst soovitada: Ø Avatud rind kirurgia Ø Koronaararteri operatsiooni Ø Muud südameoperatsiooni Tänan kuulamast!
kantaks edasi kesknärvisüsteemi (nt. ühel ajal ärritatakse paljusid naha retseptoreid, mille tulemusena vallandub närviimpluss valuaistinguga). Postsünaptiline pidurdus Erutavad ja pidurdavad signaalid tasakaalustavad teineteist signaali kesknärvisüsteemi edasi ei kanta (nt. valuvaigisti blokeerib närviülekande valuretseptoritelt kesknärvisüsteemi) Valuvaigistite, alkoholi, nikotiini, kofeiini, narkootikumide toimemehanismid? Organism saab väliskeskkonnast infot retseptorite kaudu. Retseptorid paiknevad: nahal, nahaaluses koes, liigestes organismi sisekeskkonnas (valu, puutumine, surve, kuum, külm, asend jne). Kuid kogu organismi poolt vastuvõetavat infot inimene ei taju. Refleksikaar 1. Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine) 2. Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas) 3. Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs) 4. Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi
Süsivesikud moodustavad põhilise osa taimede biomassist Põhilised toidus leiduvad süsivesikud on tärklis , glükoos, fruktoos, sahharoos, laktoos e.piimasuhkur, maltoos (moodustub idanemisel tärklisest), glükogeen (loomsetes produktides ja seentes), pektiinid (taimse rakuvaheaine koostises), tselluloos ja hemitselluloos (taimsete rakukestade komponendid) SÜSIVESIKUTE ÜLESANDED Põhiline energiaallikas Struktuurne funktsioon membraanide ja retseptorite struktuurikomponendid Tugifunktsioon luukoe ja rakuvaheaine komponendid Varufunktsioon glükogeen maksas ja lihastes Toitefunktsioon laktoos piimas Biosünteesiks vajalik komponent nukleiinhapete ja aminohapetesünteesiks Mehhaaniline kaitsefunktsioon limade heteropolüsahhariidid, veresoonte, bronhide, liigeste, soolestiku pinna kaitse.
*Mõnedes geeniperekondades esineb homoloogia vaid teatavate konserveerunud domäänide osas (transkriptsioonifaktorid). *Mõnedes geeniperekondades esineb homoloogia vaid teatavate konserveerunud lõikude osas (sarnaseid lõhikesi motiive omavad geeniproduktid)(DEAD box, WD kordus). *Mõned evolutsiooniliselt kauged geeniperekonnad liigitatakse superperekondadesse (produktid strukturaalselt ja/või funktsionaalselt kaudselt seotud, nt. immuunglobuliinide ja G-valkudega seotud retseptorite superperekond) Geeniperekondade organisatsioon genoomis: *Geeniperekondi jaotatakse ka klasterdumise järgi. Klastritest väljaspool asuvaid perekonna liikmeid nimetatakse orb geenideks (orphan gene). *Enamik klasterdatud geene on tekkinud tandeemsete duplikatsioonide tagajärjel. *Eristatakse geeniperekondi, mis esinevad genoomis: 1) ühe klastrina, 2)mitmete klastritena, 3)paiknevad hajutatult. 1)Ühe klastrina esinevad: *Tandeemse organisatsiooni puhul on geenid seotud nii
metaboolsetele protsessidele. Nad normaliseerivad ainevahetusprotsesse, kesknärvisüsteemi funktsionaalset seisundit. Vitamiindefitsiidi puhul tekkivad häired metaboolsete protsesside kulgemises. Vitamiin a Retinool reproduktiivne süsteem Retineenhape kasv ja diferentseerumine Retinool A1 Mõjutab reproduktsiooni. Osaleb spermatogeneesis, ovogeneesis, platsenta arengus, embrüonaalses kasvus ja arengus. Toimemehhanism: retseptorite abil võetakse retinool rakku. retinool vabaneb ja seostudes tuumavalkudega toimib ta nende kaudu teatud geenide ekspressioonile. Retineenhape Mõjutab kasvu ja diferentseerumist. Soodustab limaskesta epiteeli arengu, naharakkude arengu, kõhre ja luukoe arengu ning kasvu. Toimemehhanism: Retineenhape seostub nukleaarsete retseptoritega See kompleks, seostudes vastavate DNA aladega, reguleerib kasvu ja diferentseerumist kontrollivate geenide ekspressiooni Vitamiin d
Adaptatsioon üle- ja alarõhule. Sissejuhatus. Adaptatsioon on omadus kohaneda ärritaja toime intensiivsusega. Adaptatsioon on protsess, mille tekkeks kulub teatud aeg- mõni kümnendiksekundit, näiteks pimedusest päevavalguse kätte minekul, kuni mõnikümmend minutit, näiteks valguse käest pimedasse minekul. Analüsaatorid Närvisüsteem võtab mitmesuguseid välis- ja sisekeskkonnast tulevaidärritusi vastu spetsiaalsete moodutiste- retseptorite kaudu. Retseptorite ärritamisel tekkinud impulsid kanduvad mööda närvekiude erinevatesse kesknärvisüsteemi osadesse, signaliseerides väliskeskkonna mõjustest. Sise- ja väliskeskkonna mõjude vastuvõtmisega seotud füsioloogilised protsessid kujutavad endast vaid osa keerukast aparaadist, mis võimaldab inimesel tajuda välis- ja sisekeskkonna ärritusi. Selle koostisse kuulub kompleks tsentripetaalseid neuroneid erinevates närvisüsteemi
Nägemiselundiks on silm. Silm on nägemisanalüsaatori perifeerne osa, võimaldab eristada valgust, värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis. Peale silmamuna ja selle abielundite hõlmab nägemisanalüsaator nägemisnärvist ja ajusisestest nägemisteedest moodustuva juhtetee ja ajus paiknevad nägemiskeskused. Normaalselt nägeva looma või inimese silmas ilmub, nagu läätsega fotoaparaadis, vaadeldavast valgustatud esemest silmamuna tagaseinal retseptorite vahendusel selge vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Valguse mõjul tekib võrkkesta valgustundlikes kolvikestes ja kepikestes fotokeemilise protsessi tagajärjel erutus, see läheb närviimpulsside voona juhteteid kaudu nägemiskeskusesse ja seal analüüsituna muutub nägemisaistinguks. Nägemisaistingul põhineb meelelise tunnetuse protsess - nägemistaju, mis sõltub nt. varaseimaist kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest. Nägemistajul on võrreldes
retinüülestriteks, mis viiakse jäänuk- külomikronite abil maksa, kus nad deponeeruvad. 85- 90% inimese vitamiin A varudest paikneb retinüülpalmitaadina maksas. Ta deponeerub ka rasvkoes, kopsudes, neerudes, silma võrkkestas ja retineenhappena luukoes. Transportimaks retinooli maksast mujale retinüülestrid hüdrolüüsitakse ja retinool transporditakse plasma retinooli siduva valgu (RBP) abil kudedesse. Kompleks RBP-retinool võetakse rakkudesse retseptorite abil. Rakkudes võib retinool oksüdeeruda retinaaliks ja viimane retineenhappeks. Vitamiin A eritub organismist glükuroonhappega konjugeeritult peamiselt sapiga. Vitamiin A imendumist häirivad: mao alahappesus, liigne raud, liigne alkohol, kohv, mineraalõlid, prednisoloon, kortisoon, sapphappeid siduvad ravimid, kestev raske füüsiline koormus jne. Taimsed produktid varustavad organismi karotenoididega. Kui toitumine on ratsionaalne, siis
tunde, aga tegelikult (eriti suuremas koguses) on alkohol võimas ärevust ja depressiooni tekitav aine. · Alkohol mõjub ajule tuimastavalt: mida rohkem juua, seda rohkem aju välja lülitub. Need eluks vajalikud oskused, mis inimene omandab oma arengus kõige viimases järjekorras (nagu kontroll oma käitumise üle), kaovad alkoholi juues kõige esimesena ja sünniga omandatu (näiteks hingamine) kõige viimasena. · Alkohol takistab glutamaadi retseptorite talitlust, põhjustades koordinatsiooni ja kõne häirumist. · Alkohol ergutab GABA (gammaaminovõihappe) retseptorite talitlust, põhjustades rahutunnet, ärevuse vähenemist ja unisust. · Alkohol tõstab dopamiini taset, põhjustades erutust ja elevust. · Alkohol tõstab endorfiinide taset, vähendades valu tajumist. · Alkoholi toime võib inimeseti erineda. Usutakse, et indiviidi geenid määravad, millised
Peamiselt taimset päritolu looduslikud ühendid ning toime avastamine oli juhus – katse-eksituse meetod. Hiljem: avastati järjesti uusi signaalmolekule ning need juhatasid sihtmärkideni. Enamik virgatsaineid on tänaseni tundmata, kuna kontsid on liiga madalad või aine liig lühikese elueaga. Seetõttu püsisid ka potentsiaalsed ravimi sihtmärgid varjus. Täna: molekulaarbioloogia edusammud tegid olukorra vastupidiseks. Geeniprojektid andsid tohutu infopanga uute ensüümide ja retseptorite kohta, mis on potentsiaalsed ravimi sihtmärgid. Nüüd on medkeemia ülesandeks leida keemilised ühendid, mis nende sihtmärkidega interakteeruksid, määramaks nende bioloogilised funktsioonid ja otsustamaks nende sobivust olema ravimi sihtmärgiks. MIDA SUUREM ON RAVIMI SELEKTIIVSUS ÜHE KITSA SIHTMÄRGI SUHTES, SEDA VÄIKSEM ON TÕENÄOSUS INTERAKTSIOONIDEKS TEISTE SIHTMÄRKIDEGA JA SOOVIMATUTEKS KÕRVALNÄHTUDEKS.
päeval ja ovulatsioon 13-15.päeval Follikulaarfaasi kestus on ~13 päeva Folliikli valimine ja valmimine ovulatsiooniks on seotud androgeeni, östrogeeni, progesterooni ja inhibiin B biosünteesi ja sekretsiooniga; nende hormoonide produktsioon sõltub teeka- ja granuloosarakkude interaktsioonist; FSH ja LH modifitseerivad folliikli küpsemist Ovulatoorne faas o LH eritus kasvab ja dominantses follikulis suureneb LH retseptorite arv o enne LH eritumise max eritub rohkem inhibiini, progesterooni ja 17- hüdroksüprogesterooni --> algab granuloosrakkude luteiniseerumine o LH ja FSH sisaldus suureneb eritustipuni, samasse ajastub östradiooli max o LH max kestab ~ 48t o ovulatsioon toimub LH max algusest 35-44 tunni jooksul, kui luteaalfaasis tõuseb progesteroon Luteaalfaas
Kuidas ja kus toimub sensoorne kodeerimine e. transduktsioon e. tekib aisting füüsikaline stiimul muutub närvisignaaliks? Millised on stiimuli füüsikaliste omaduste psüühilised vasted (nt. kuulmises sagedus = helikõrgus jm.)? Kuidas toimub aistingu kodeerimine spetsiifilisuse ja mustri teooriast lähtuvalt kumb kehtib ja kuidas väljendub? (NB! Kuulmises koha- ja sagedusteooria) kinesteesia - lihastes, liigestes ja kõõlustes paiknevate retseptorite poolt tekitatavad aistingud, mis annavad infot meie keha liikumisest tasakaalumeel - sisekõrva poolringkanalites paiknevate retseptorite poolt tekitatavad aistingud, mis annavad meile informatsiooni meie pea asendist ja selle liikumisest. nahameeled - rühm meeli, mis annavad meile infot meie vahetu ümbruse kohta(surve, soojus, külmus, valu). Erinevad retseptorid vastutavad kindlate aistingute eest Haistmismeel - õhus olevad molekulid, mida nim lõhnaaineteks, tõmmatakse
C. Kui kaks monosahhariidi omavahel liituvad tekib oligosahhariid. D. Süsivesikud koosnevad, süsinikust, vesinikust ja hapnikust. E. Ühe kindla vitamiini puudujääk organismis tekitab isu mingi vilja järele. F. Ained, mis vees ei lahustu, näiteks õli ja rasvad. 4. Orgaanilised ained täidavad organismis mitmeid ülesandeid. Täida tabel lisades sobivad näited. ülesanne süsivesikud lipiidid valgud struktuurne membraanide ja retseptorite rakumembraani koostises küüned struktuurkomponendid kaitse antikehade koostises veelindudel märgumise antikehad eest 5. Ühenda keemilised elemendid ning nende ülesanded organismis. 1 kaltsium B A Hemoglobiini põhiline koostisosa 2 kaalium ja naatrium D B Tugevdab luid ja hambaid
Bioaktiivsus tähendab seda,et antud ühend omab regulatoorset mõju metaboolsetele protsessidele. Nad normaliseerivad ainevahetusprotsesse, kesknärvisüsteemi funktsionaalset seisundit. Vitamiindefitsiidi puhul tekkivad häired metaboolsete protsesside kulgemises. Vitamiin A Retinool- reproduktiivne süsteem Retineenhape- kasv ja diferentseerumine Retinool- A1 Mõjutab reproduktsiooni. Osaleb spermatogeneesis, ovogeneesis, platsenta arengus, embrüonaalses kasvus ja arengus. Toimemehhanism: retseptorite abil võetakse retinool rakku. retinool vabaneb ja seostudes tuumavalkudega toimib ta nende kaudu teatud geenide ekspressioonile. (C20H30O) Retineenhape Mõjutab kasvu ja diferentseerumist. Soodustab limaskesta epiteeli arengu, naharakkude arengu, kõhre ja luukoe arengu ning kasvu. Toimemehhanism: Retineenhape seostub nukleaarsete retseptoritega See kompleks, seostudes vastavate DNA aladega, reguleerib kasvu ja diferentseerumist kontrollivate geenide ekspressiooni
annaabi.ee 
