kuid samas väga huvitavaid ning naljakaid uudiseid. Samuti on suure lugejaskonnaga erinevad seltskonna, naiste ja meesteajakirjad. Inimesed on juba loomult uudishimulikud ning tahavad teada kuidas elavad oma elu kuulsused ja muud meedialemmikloomad. Praegusel ajal on reporterite uudishimu lausa piiritu. Uurivate reporterite puhul on see väga kiiduväärt omadussee on ju ikkagi nende töö, kuid nõnda nimetatud kollased ajakirjanikud ei tunne tihti piire ning rikuvad erisuguseid eetika reegleid. Nad jälgivad staare ööpäeva ringselt ning kritiseerivad igat nende tegevust. Staaridele pole seda sugugi lihtne päevpäevalt taluda. Kuid nad on ise otsustanud avalikku ellu astuda . Tugevad jäävad ellu ning nõrgad langevad. Need , kes ei suuda sellisele kriitikale vastu panna ,lõpetavad sageli kas narkomaanina või alkohoolikuna, kehvemal juhul sooritavad koguni enesetapu. Siit
Tallinna Tehnikaülikool Infotehnoloogia teaduskond Automaatika instituut Regina Feldman 124005IATB Raamatud noorte keskel Retsensioon Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2012 Sisukord 1. Annotatsioon....................................................................................................3 2. Teksti analüüs...................................................................................................4 · Kirjatöö eesmärk...................................................................................4 · Kirjatöö põhisõnum...............................................................................4 · Sissejuhatus...........................................................................................4 · Kokkuvõte.......................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut Gregor Johannson 134303IAPB Noorus – on veel lootust? Retsensioon Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2013 Analüüsitava kirjatöö eesmärgiks on autori sõnul lugejat informeerida ja panna mõtisklema tänapäeva noorte eluolu üle. Põhisõnumini jõuab analüüsitava kirjatöö autor essee lõpus, kus ütleb, et tõsi, lootus sureb viimasena, aga surema peab lõpuks ikkagi. Selle selgituseks on ta kirjutanud, et noorus on hukale igal juhul määratud ning et ainus, mida teha sa
Tallinna Tehnikaülikool Mis takistab meid edukaks saamast? Retsensioon Tallinn 2012 Sisukord: Eesmärk: Töö eesmärgiks on informeerida lugejat rutiinse palgatööga ja ettevõtlusega tegelevate inimeste erinevustest, rõhutada omaduste tähtsust, mis takistavad meil saada edukaks ning seletada lühidalt, mis on edukate inimeste saladus. Samuti suunata tähelepanu innovaatilisuse tähtsusele tänapäeva ühiskonnas. Põhisõnum: Käsitletakse tänapäeva haridussüsteemi põhiprobleemi ja innovaatilisuse tagaplaanile jäämise põhjuseid. Tutvustatakse lugejale, miks tekivad inimestel erinevad hirmud. Jõutakse järelduseni, miks mõned saavad edukaks ning teised mitte. Sissejuhatus: Paljud meist on kindlasti hommikul ärgates mõelnud: ,,Miks ma seda teen? Miks ma ennast piinan ning käitun nii, nagu kõik need teised kodanikud?". Sõites kooli või tööle tuleks tähele panna kõiki neid emotsioonituid nägus
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon on ühise arusaamise loomine inimeste vahel. See on võime luua ja kasutada sümboleid, millest inimkommunikatsioon koosnebki. 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? Inimene vajab inimkommunikatsiooni füüsilise heaolu jaoks. Selle läbi toimub ka enesemääratlus st iga inimene peab tundma, et ta kuulub kuhugi sotsiaalsesse rühma, et ta pole üksi. Selline enesemääratlus toimub inimkommunikatsiooni abil. Inimkommunikatsiooni on vaja ka tööalaselt, näiteks tööjaotuse ja ülesannete edastamise jaoks või ülesannete vastuvõtmise jaoks. Samuti igapäevaselt me puutume iga päev kokku teiste inimestega ja ilma inimkommunikatsioonita ei saaks me teineteisega koos eksisteerida. 3. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid? · Arusaamine meil on vaja kuidagimoodi meid ümbritsevatest inimestest ja nende soovidest või vajadustest aru saada. · Heaolu i
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Ühise arusaamise loomine inimeste vahel 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? *füüsiline heaolu *enesemääratlus *tööalane kommunikatsioon 3. Milline roll on teretamisel kommunikatsioonis? *esmamulje loomine 4. Milline roll on hüvastijätmisel kommunikatsioonis? 5. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid? *arusaamine *meelelahutus *arvamuse mõjutamine *paranenud suhted *tegevus 6. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega väljendatavad 7. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Muul viisil : zestid, kehaliigutused, näoilmed jms 8. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni kanalid? 9. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? *füüsilised *psühholoogilised *füsioloogilised *semantilised 10. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on tahtlik tegevus- tähelepanu, arusaamine, meeldejätmine 11. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? 12. Milline on aja roll in
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond RETSENSIOON Esseele ,,EESMÄRKIDE PÜSTITAMISE VAJALIKKUS ELUS" Üliõpilane: Margo Raja Üliõpilasekood: 104086 Juhendaja: Rein Paluoja Tallinn 2010 Kirjatööeesmärk: Kirjatöö eesmärgiks on analüüsida kas ja miks on Meil, inimestel, vaja püstitada erinevaid eesmärke ning miks neid seada tähtsuse järjekorda. Kirjatöö põhisõnum: Eesmärke on vaja püsistada, et leiaksime enda elu mõtte, teada, miks me eksisteerima, olla õnnelikud ja tunda rõõmu. Positiivset ja negatiivset: 1) Annotatsioon on ko
34. Millised on erinevad konfliktide lahendamise viisid? Konflikti lahendamise viisideks on vältimine, võitlus, kompromiss, kohandumine, koostöö, mitte millestki kaoseni. Vältimise vormideks võivad olla eitamine, mittereageerimine, edasilükkamine. Võitluse vormideks eeldatavate motiivide omistamine, ettekirjutised ja ähvardused. 35. Kas alistuv käitumine lahendab konflikti? Jah lahendatakse konflikt teise inimese puhul, selle puhul, kes surub oma soovi peale. 36. Kas agressiivne käitumine lahendab konflikti? agressiivse käitumisega konflikti ei lahendata. 37. Millised on ebaausad võitlusviisid konflikti lahendamisel? Ebaausad võitlusviisid konflikti lahendamisel on halb ajastus, süüdistamine, liiga palju teemasid, teiste tunnete varjamine vihaga ja võimatud nõudmised. Lisaks on veel ebaausaid konflikti lahendamiseviise, nagu ähvardused ja ultimaatumid, pinge tõus ja õnnetu lõpp. 38
Arvestuskontrolltöö küsimused 2015 INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega kommunikatsioon, tahtlikud või tahtmatud. 2. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Sõnadeta või sõnadele lisaks, tahtlikud või tahtmatud. 3. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Kõik, mis moonutavad informatsiooni või segavad seda vastu võtmast. Tehnilised, semantilised. 4. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamisel pöörad tähelepanu räägitavale, saad sellest aru ja jätad meelde. 5. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Reaktsioon sinu käitumisele. 6. Milline on aja käsitlus inimkommunikatsioonis? Mittepööratav ja mittekorratav. 7. Milline on efektiivne inimkommunikatsioon? Kui see, mis saatja mõtles, on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale. 8. Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Kohaneda esinemisstiilis ja sõnumi esitlem
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
~Kirjutamine~ Mis on lugemine? Lugemine on nagu tähenduse taasloomine, lugejad mõistavad sama teksti autorist ja üksteisest erinevalt. Selleks, et autor ja lugeja aru saaksid üksteisest peavad nad vaeva nägema. Lugemisstiilid on kommunikatiivne lugemine (tekstist vahetu info saamine), õpilugemine (pikaajaliste teadmiste hankimine), loov lugemine (tähenduse taasloomine). Mis on essee? Esse on isikupärase mõttemaailma ja keelekasutusega tekst, mis esitab autori nägemuse mingi probleemi või nähtuse kohta, seda teadusliku täpsusega põhjendamata. Kirjatöö tegemise etappid. Millised on kirjatöö tegemise etapid? Eesmärgi ja põhimõttete rakendamine, mõtede püüdmine ja korrastamine, abi- või viitmaterjalide kogumine, mustandi kirjutamine, struktureerimine. Mis on mõtete püüdmine? Nimekiri... sobib lihtsate ja loogiliste teemade avamiseks ... kõigepealt tee endale selgeks eesmärk. Teema veeretamine... kontrollivaba kirjutamine. Skeem... sobib hästi ar
põhimõttelise tähtsusega. Sageli sõltub sellest uurimisaspekt ja käsitlusviis, samuti võib probleemi asetus ja meetod omakorda määratleda, kas ja millist periodiseeringut kasutatakse. Periodiseerimine ajalooteaduses loob süsteeme, kuid iseenesest ei eeldata periodiseerimise põhjendamist, kuna seda peetakse enesestmõistetavaks. Kui aga küsida, mida kujutab endast periood ajaloo uurimuses, mis on selle funktsioon, millega saame määratleda perioodide piire, millised elemendid seovad üht perioodi teisega, mis on periodiseerimise alus konkreetses uurimuses, siis üheseid vastuseid nendele küsimustele akadeemilises arutelus ei leia. Polegi olemas teooriat, mis annaks põhjendatud reeglid või printsiibid periodiseerimiseks. Sagedamini kui arvatagi oskame, on ajalookirjutajad loonud täiesti meelevaldseid periodiseeringuid, mille alust pole võimalik ära arvata. Ajakirjanduse ajaloo periodiseerimiseks pakub uurimispraktika erinevaid võimalusi
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut Bruno Meder 120636IAPB Noored ja edukus Retsensioon Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2012 Kirjatöö eesmärgid Essee eesmärgiks on rääkida aspektidest, mis võivad takistada või soodustada noorte arengut, hea hariduse omandamist ja elus läbi löömist. Kirjatöö põhisõnum Tänapäeva noored on laisad ja mugavad ning neil puudub motivatsioon enese harimiseks-täiendamiseks ja elus edasi jõudmiseks. Märkmed Selgituseks: · Rohelisega on toonitatud teemaarenduse olulisemad punktid, mida on ka kõrval kommenteeritud. · Poolikud või ebaselged laused, üleliigsed komad, stiili-, kirja- või trükivead on allatõmmatud. · Märgitud on ka sissejuhatus ja kokkuvõte Noored ja edukus
TALINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Mikk Õun 113284IABB-12 Aja raiskamine moodsas maailmas Retsensioon aines ,,Väljendusoskus" Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2011 Sissejuhatus on esimee lõik peale annotatsiooni. Kokkuvõte on viimane lõik. Teemaarenduse olulisemad mõtted on: *Asjad mille arvelt me oma aega raiskame *Näited kuidas arvuti meie aega röövib *Seletus, kuidas nende segajatega toime tulla Kirjatöö eesmärgid: *Teadvustada inimesi, kuidas erinevad faktorid meie aega raiskavad *Õpetada inimestele, kuidas aega paremini kasutada ja mitte laiskuse ohvriks jääda *Kirjatöö lahkab probleeme, mille põhjustajaks on tänapäeva lai valik meelelahutusvõimalusi. Kirjatöö põhisõnum:
Kirjatöö eesmärgid TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Olga Dalton 104493IAPB Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus Retsensioon Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2010 Essee eesmärgiks on arutleda selle üle, miks on tähtis püstitada eesmärke, ning anda ülevaade sellest, milliseid eesmärke paljud inimesed väärtustavad ning kuivõrd õiged need on. Kirjatöö põhisõnum Eesmärgid on lahutamatult seotud elu mõttega. Inimene, kes püstitab eesmärke, teab, milleks ta üldse elab. See aitab aga õnnelikuks saada. Märkmed Selgituseks: · Kollasega on toonitat
TALINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Mikk Õun 113284IABB-12 Aja raiskamine moodsas maailmas Retsensioon aines ,,Väljendusoskus" Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2011 Sissejuhatus on esimee lõik peale annotatsiooni. Kokkuvõte on viimane lõik. Teemaarenduse olulisemad mõtted on: *Asjad mille arvelt me oma aega raiskame *Näited kuidas arvuti meie aega röövib *Seletus, kuidas nende segajatega toime tulla Kirjatöö eesmärgid: *Teadvustada inimesi, kuidas erinevad faktorid meie aega raiskavad *Õpetada inimestele, kuidas aega paremini kasutada ja mitte laiskuse ohvriks jääda *Kirjatöö lahkab probleeme, mille põhjustajaks on tänapäeva lai valik meelelahutusvõimalusi. Kirjatöö põhisõnum:
muinasjutte. Toodud välja erinevad reklaami liigid ja nendele vastavad joonised. Õpilase omapanus töösse on piisav. Uurimistöös on informatsiooni kogumiseks koostatud küsitlus, milles tahetakse teada saada eelistust Eurovisiooni vaheklippide ja "Welcome to Estonia" märgi kohta, meeldejäävamat poliitilist reklaami, eelistus kahe reklaamistiili (egoistlik kauba müümine või muinasjutu elementidega reklaam) vahel, milliseid muinasjutuga seonduvaid reklaame teatakse ja mäletatakse. Vastajateks olid Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi kümnes kuni kaheteistkümnes klass, vanuses 15-18 eluaastat. Veel on tehtud intervjuu Réne Vilbrega uurimistöö teemal. Esimene peatükk käsitleb kust on saanud reklaam alguse ja toob selle kohta näiteid. Edasi baseerub esimese peatüki teine ja kolmas alapeatükk reklaamil kui mõistel ja reklaami mõju ja roll meie kaasaegses ühiskonnas. Välja on toodud neli erinevat reklaami rolli.
• KÕNEISIK: Isik keda meedia tsiteerib, mainib või keda meedia kasutab arvamusliidrina. ja muuta olemasolevaid.WIKI-tehnoloogia üheks tuntumaks väljundiks on demokraatlikel põhimõtetel sündiv • ALLIKATÜÜBID: IMF Baltic on kasutusele võtnud järgmised kategooriad: Päevalehed, Ajakirjad, mitmekeelne entsüklopeediline Wikipeedia, millele 2001 aastal panid aluse Jimmy Wales ja Larry Sanger• Maakonnalehed, Infoagentuurid, Internet, Televisoon, Raadio Eesti Vikipeedia sai alguse 2003 aastal. • ARTIKLITÜÜBID: IMF Baltic on kasutusele võtnud järgmised kategooriad: Artikkel, Juhtkiri, Elektroonilised vahendid• Internet, Intranet• Blogid (ajaveebid) & “blogosfäär”• Podcasting/ Messenger – Arvamus/Kommentaar, Uudislugu, Lühiuudis, Pressiteade
väldivad televisiooni mõju, olles kursis ühiskonnas toimuvaga mõne muu meediakanali (ajalehed, Internet) kaudu, või siis erakud, kellele ei lähe korda ühiskonnas toimuv ja selle kajastamine TV-s. (Televisiooni ajalugu.) Kas need lõputud tehnikavõimalused on last arendavad või kahjulikud? Iga ema ja isa tahaks oma lapsele pakkuda arendavat keskkonda. Kuna tänapäeval on vanemate elutempo kiire, siis olulised infovahendajad on telesaated ja Internet, vaba aja 5 sisustamiseks erinevad video- ja arvutimängud. Seoses tehnoloogia võimekamaks muutumisega on loodud mugavamad õppimistingimused, et soodustada veelgi infohankimise ja omandamise hõlpsust. (Aruksaar, 2012.) Algselt olid massimeedia liikideks, mis lapsi mõjutasid raadio ja trükised (lastele suunatud koomiksid ja raamatud).
Sissejuhatus sotsioloogiasse 03.09 Tarmo Strenze tarmo.strenze@ut.ee Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001 tuleb lugeda Eksam: 7. Jaanuar või 14. Jaanuar Korduseksam: 28. Jaanuar Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Võimalikud lisakodutööd Eksam: peamiselt loengus räägitu kohta, kuid ka õpiku kohta Referaat artiklist: 1. Artikkel on teaduslik, st. on avaldatud teaduslikus ajakirjas Lisapunktid, kui osaleme loengus eksperimentidest, nende eest saab pluss- kui ka miinuspunkte. Kõik failid peavad olema .DOC või .RTF Kursusel kaks plokki: 1. Sotsiooloogia üldine olemus, meetodid, ajalugu 2. Olulisemad sotsioloogilised uurimisvaldkonnad Sotsioloogia on eesti keeles ühiskonnateadus. Võõrkeelse sõna sotsioloogia autor on Auguste Comte (1798-1857) socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (õpetus, teadmine) = õpetus inimeste koos-olemisest. Sotsioloogia kuulub teaduste alla. Teadused jagunevad loodusteadusteks (sh. täp
1 REEGLID, MIDA PÕHIKOOLI LÕPUKS ON VAJA TEADA Eesti keeles: ÕIGEKIRI: Täishäälikud e Kaashäälikud e konsonandid vokaalid, on kõik L, m, n, r, j, v, h, s, k/g, p/b, t/d, f, s, z, z. helilised A, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Helilised Helitud (h ja s) L, m, n, r, j, v. Võõrhäälikud Sulghäälikud e klusiilid F, s, z, z. k/g, p/b, t/d. Täishäälikuühend e diftong: nt auto. Konsonantühend: nt kosmiline. Sulghäälik e klusiil sõna algul. Nt kaas gaas, paas baas, tuss duss, pall ball, poks boks, kong gong, keiser geiser, toos doos, palett ballett, parkett barett jms. Kaashäälikuühendi õigekiri:
Retsensioon Mina käisin 1. Detsembril 2011 aastal Tartu ööklubis ,, Illusion" kuulamas väga andeka ja huvitava eesti koosseisu HU? uue plaadi esitluskontserdi. Käisin ma seal sõpradega. Meie seltskond oli siuke paras, umbes 6 inimest. Rahvast oli klubis üldiselt palju, võrreldes tavapidustustest osavõtjate hulgaga. Enne HU? lavaletulekut mängis klubis tüüpiline klubimuusika, mis tänapäeva progressiivsemates raadiotes enamasti tuleb. DJ oli minu arust täitsa tasemel, arvestades et ma olen ikka väga kehvasid isotoope erinevatel samalaadsetel üritustel näinud. Kell liikus kiiresti ning õige pea hakkasidki bändi liikmed lavale loivama. HU? on eesti ansambel, mis alustas tegevust 2007. Aastal. Ansambli nimetus on tuletatud Hannaliisa Uusma ees-ja perekonnanime initsiaalidest. Koosseis oli neil järgmine : Hannaliisa Uusma vokaal DJ Critikal (Bert Prikenfeld) muusika, produktsioon, elektroonika
Retsensioon „12 aastat orjana“ – mängufilm tõsielul põhineval lool- Solomon Northup 1953 5.veebruaril 2014 aastal külastasin Solaris kino, kus käisin vaatamas mitmete erinevate auhindadega pärjatud Solomon Northupi tõsielul põhinevat filmi „12 aastat orjana“. Režissöör Steve McQueen, osades Chiwetel Eijofor, Michael Fassbender, Benedict Cumberbatch. Film põhineb samanimelisel romaanil, mille kirjutas 1853. aastal Solomon Northup (1808-1857). Northupi romaani aluseks oli tema enda röövimise lugu, mis algas 1841. aastal ja kestis 12. aastat. Film räägib Solomon Northupist, kes elab oma perega Saratoga Springsis New Yorgi osariigis. Ta on mustanahaline pereisa, kes on haritud- oskab lugeda ning viiulit mängida. Lootuses võimaldada oma perele paremat elu võtab ta heausksena vastu tööpakkumise tänu millele, ta reisil USA pealinna uimastati, paljaks varastati ja aheldati. Teda peksti malaka, piitsa ja jalgadega, vangistati väikesesse kongi ning müüdi orj
,,Topeltelu" Käisime vaatamas lavastust nimega ,,Topeltelu", mis toimus 13. jaanuaril kell 19:00 Haapsalu Kultuurimaja suures saalis. Näidendi originaalautor on Ray Cooney. Näidend on tõlgitud eesti keelde Hannes Villemsoni poolt. ,,Topeltelu" lavastajaks on Enn Keerd ja kunstnikuks Kristina Lõuk (külalisena). Näitleijaid ei olnud selles lavastuses palju- Karin Tammaru, Liina Tennosaat (külalisena), Sepo Seeman, Jaan Rekko, Feliks Kark või Cardo Sommerhage (külalistena), Laura-Retti Laos või Nora Vahenurm (külalistena). Lavastaja Enn Keerd on sündinud aastal 1956. Ta on lõpetanud Põlva Keskkooli ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Nüüd töötab aastast 1978 teatris Endla. Kunstniku Kristina Lõuk kohta puudub informatsioon. Peategelast mängis Sepo Seeman. S. Seeman on sündinud aastal 1971 Noarootsi vallas. Ta on lõpetanud praeguse Haapsalu Põhikooli ning tegeles ka kohalikus En Garde vehklemisklubis ve
Retsensioon "Faust" Käisin 12. novembril Kuressaare Linnateatris vaatamas Aare Toikka lavastust "Faust". See on uues võtmes tehtud dramaatiline näidend, mis räägib vanamehest nimega Faust, kellel on aastatega tekkinud kopsakas teadmistepagas. Paraku pole mees leidnud midagi, mis suudaks inimkonda täielikult aidata. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat Fausti hinge peale kihlveo. Mefistofeles pakub Faustile noorendavat võlujooki ning mõjutab teda võrgutama ja petma süütut Margaretat. Lõpuks noor neid hukkub ja Faust ei suuda teda päästa. Lavastaja Aare Toikka on teinud minu arvates suurepärast tööd. Ta on suutnud vaatajateni tuua midagi enneolematut ja fantastilist. Terve näidend on tehtud põnevaks erilisi vahendeid kasutamata. Samuti huvitav oli see, et näitlejad ise ei rääkinud enda teksti, vaid seda kõneles keegi teine lava kõrval. Pidevalt mängis ka klaver, mis lisas väga hea
endaga. Gatsby palub, et Nick kutsuks Daisy enda juurde teed jooma, et nad saaksid uuesti kohtuda, peale mida Daisy ja Gatsby armastus tärkab. Teel New Yorgist tagasi, sõidab Daisy otsa Tomi armukesele Myrtelile, kuid Gatsby ei suuda tunnistada teistele, et see oli Daisy süü. Gatsby ootab Daisy telefonikõnet, et koos põgeneda ja Daisy helistabki, kuid samal hetkel ilmub Gatsby aeda Myrteli vihane abikaasa, kes arvab, et Jay on süüdi ja tapab ta püstolilasuga. Tom ja Daisy põgenevad koos. 2) Esimene konfliktne paar on Daisy ja Tom, kes lõpus hakkasid küll paremini läbi saama, kuid terve filmi jooksul võis näha, et nende vahel oli palju pingeid. Daisy ei suutnud leppida Tomi armukestega ja hiljem ei suutnud Tom leppida sellega, et Daisy Gatsby'ga suhtleb. Usun, et nende konfliktid olid ka teiste suurte probleemide
,,Paabeli Poeg" Retsensioon ,,Paabeli poeg" on Mohamed Al Daradji drama, mis jutustab Iraagi sõjas orvuks jäänud poisist Ahmedist, kes koos oma vanaemaga mööda Iraagi erinevaid piirkondi ringi reisib, et oma kadunud isa üles leida. Filmi üks eesmärkidest on tuua välja sotsiaalsed probleemid, mis sõjaga kaasnevad, ning kuidas need võivad ühiskonnakorraldust muuta. Film on võitnud auhindu kolmelt nimekalt filmifestivalilt. Kõige tähtsaim roll filmi valmimises oli kahtluseta Mohamed Al Daradjil, kes oli rezissöör, stsenarist, produtsent, ning lisaks ka veel videoefektide redigeerija ja monteerija. Filmile annab reaalsuse efekti juurde asjaolu, et kõik tegevus ongi filmitud Iraagis alates mägedest Iraagi põhjaosas kuni Babyloni kõrbedeni lõunas. Tegevus toimus läbi terve riigi, pak
Kool Nimi klass NAHKHIIR Retsensioon Tallinn aasta 6. oktoobril toimus Rahvusooperis Estonia Johann Straussi operett " Nahkhiir". Opereti lavastajaks ja kunstnikuks on tuntud hollandlane Michiel Dijkema, kes on tuntud ka Gioachino Rossini koomilise ooperi "Tuhkatriinu" lavastajana. Opereti "Nahkhiir" dirigendiks oli Jüri Alperten. Ta on olnud Rahvusooper Estonia dirigent aastast 1985 ning peadirigent aastail 2002-2004. Alperten on dirigeerinud rohkem, kui 40 lavateost. Nii oopereid, ballette, kui ka operette.* *-www.opera.ee-1464 (01.11.10) Opereti solistideks olid Heli Veskus, Urmas Põldma, Kristina Vähi, Mart Laur, Rauno Elp jt. Heli Veskus debüdeeris Rahvusooper Estonias aastal 1999 ning on saanud kümneid tõsiseid rolle, nagu näiteks: J. Straussi " Öö Veneetsias", Tsaikovski "Jevgeni Onegin " jne. Urmas Põldma on õppinud altsaksofoni erialal ning on lõpetanud ka puhkpilliorkestri dirigeerimise eriala. Alaltes aasast 2002 on Põldma Eston
Retsensioon 18.detsembril 2010 käisin Vanemuises vaatamas muusikali ,, Evita" . Muusikal räägib Argentiina presidendi Juan Peróni naise Eva Peróni tormilisest elu, jutustatuna teise tolleaegse poliitikategelasepopikooni Ché Guevara suu läbi. Etenduses tegid kaasa teatri ooperikoor, sümfooniaorkester , bänd ja balletitantsijad. "Evita" heliloojaks on maailmas võibolla, et tuntuim muusikalikirjutaja Andrew Lloyd Webber ja libretistiks on Tim Rice. Muusikali pealkirjaks on Evita, kuna nõnda kutsuti Evat rahva seas . Muusikal algab Eva matustega. Muusikal " Evita " on justkui tagasivaade Eva elule . Muusikalis esitatud laulud olid suurepärased. Kõige lemmikumat välja valida ei oskagi , aga Eva laulud oli siiski kõige südamelähedasemad. Pidin üllatusega tõdema, et muusikal ei ole populaarne vaid eesti publiku hulgas, sest publiku hulgas oli ka välismaalasi. See võis tingitud olla sellest, et Vanemuises näidatakse etendust koos soome ja inglisekee
Kulunud viis 27. jaanuar oli Vanemuise teatris tutntud muusikal „Ooperifantoom“, mille autoriks on kuulus Andrew Lloyd Webber. Richard Stilgoe ja Andrew Lloyd Webberi libreto põhineb Gaston Leroux' romaanil „Le Fantome de l’Opéra“ („Ooperifantoom“). Muusikal, mille esmaettekanne oli Londonis 1986, aga Eesti esietendus alles 2014, amdis mulle palju mõtteainet ja tõstis esile erinevaid tundeid. Muusikal on tõlgitud 14 keelde. 68 eluaastaga on muusikute võsuk Webber pälvinud hulganisti nominatsioone ja ka võitnud kapitäie Oscareid, Kuldgloobuseid, Tonysid ja Grammysid, millest kaks auhinda, Oliver ja Tony, on „Ooperifantoomi“ eest. Kogu suguvõsa sidemed muusikaga viis helilooja sinna, kus ta on praegu – seitsme teatri omanik ja tunnustatud helilooja üle maailma. Rikkust leidub ka tema nimes – rüütli- ja aadlitiitliga on ta elanud vastavalt aastatest 1992 ja 1997. Muusikalist rääkides on s
RETSENSIOON ROMEO&JULIA Shakespeare Rahel Ambos 10 a Tallinn 2007 Mina käisin vaatamas balletti ,,Romeo ja Julia". Nimetatud ballett toimus Rahvusooper Estonia's, kolmapäeval, 21. veebruaril 2007. Linnarahvas, aadlikud, daamid, Julia ja Romeo sõbrad ja sõbratarid, teenrid olid Rahvusooper Estonia balletitrupp ja Tallinna Balletikooli õpilased. Peaosades särasid Vladimir Arhangelski kui Romeo ning Marina Chirkova kui Julia. Etendust saatis Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester, dirigeniks Aivo Välja. Etendusel esitati helilooja Sergei Prokofjevi nägemust William Shakespeare loomingust ,,Romeo ja Julia". Etenduse esimene vaatus algas sellega, kuidas Romeo unistas tänaval, mis alles veel ärkas. Inimesed alles kogunesid. Esimese vaatuse käigus armus Romeo jäägitult Juliasse. Kogu etendus lõppes sellega, kuidas Romeo ja Julia armastusest ja teadmatusest enesetapu tegid. Prokofjev tahtis küll õnneliku lõpuga
Saku Gümnaasium Kaarel Rausberg 10a Metallica Retsensioon 2007 13. juunil 2006 toimus tallinna lauluväljakul Metallica kontsert. Kontserdi tuli vaatama umbes 78000 inimest. Nende hulgas oli palju välismaalasi umbes pool. Metallica on USA-Taani päritolu heavy rock/metal bänd, mis alustas oma tegevust 21.oktoobtil 1981 ja tegutseb siiani. 1980 aastatel oli ta ülipopulaarne tõsiusklike hevirokkarite seas, alates. 1991 aasta "Black Albumist" on ta liikunud mainstreami poole ja saanud üle kogu maailma väga tuntuks. Esimest korda metallica vapustav kontsert toimus Tallinnas 29.Juuni 1999, Lauluväljakul! Metallica lõid 1981 aastal Californias trummar Lars Ulrich ning kitarrist ja vokalist James Hetfield. Ulrich ja Hetfield kohtusid, kui mõlemad olid pannud kuulutuse ajakirja "The Recycler". Ulrich, kes oli mõjutatud briti heavy metali uuest lainest, oli proovinud varemgi enda bändi luua. Nüüd, 28. oktoobril, sai see siis lõpuks ka teoks. Bändi esi
Retsensioon Muusikal ,,Fame" David De Silva ,,Fame" idee autor. David De Silvat kutsutakse "Fame'i isaks". 1980. aastal esilinastunud film "Fame" põhines tema ideel ning ta oli ka üks filmi produtsentidest. Järgmisel aastal esitati see film Oscari nominendiks neljas kategoorias ja ta võitis neist kahes. Samuti oli ta kaasprodutsent kuus aastat jooksnud samanimelise teleseriaali juures, mis pärjati korduvalt Emmy auhindadega ning mida on näidatud 68 riigis. David De Silva usub aga, et "Fame'i" kõige edukamad aastad on hoopis teatrilaval. Selle muusikali noortepärane ideestik ning siinjapraegu toimuva etenduse energia vaimustab noori üle maailma. José Fernandez libretto autor. José Fernandes sündis 1948.a. Kuubal, Havannas. Ta alustas oma teatrikarjääri näitlejana ning on mänginud Broadway etendustes. 1984. aastal alustas José Fernandes koos David De Silvaga tööd "Fame'i" toomiseks muusikali
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
