Enim mõjutab meie kooliealisi lapsi heli ja liikuva pildiga ekraanimeedia (Väärtused koolieelses eas: väärtuskasvatus lasteaias 2010). Uuringutest on selgunud, et laps saab koolist ainult 10% informatsioonist ning kogu ülejäänud info saadakse massimeedia või mingi muu infokanali kaudu (Patzlaff 2003). Meediaga on laps seotud juba alates oma esimesest eluaastast ning tema osakaal lapse kasvades aina suureneb. Internet ja televisioon on muutunud lapse elu igapäevaseks osaks ning oluliseks kasvukeskkonnaks. Meedias peegelduvad trendid, hoiakud, iidolid ja info avaldavad mõju meile kõigile olenemata meie vanusest. Meedia mõju võib olla kahesugune ühelt poolt pakuvad massiteabevahendid meile üldkultuurilist ja vajalikku teavet ja mõjuvad sealjuures arengule positiivselt, teisalt kajastab meedia rohkelt vägivalda, kuritegevust, ebaeetilisust ja seksuaalset lõtvust, mida lapsed ei suuda
Struktuurfunktsionalistlik lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes tegeleb ühiskonna struktuuri ja funktsioonide küsimustega ehk kommunikatsiooniprotsessidega makrotasandil. paneb rõhu ühiskonna struktuurile, ülesehitusele ning vaatab meediat kui üht sotsiaalset süsteemi, üht struktuuri osa, mis opereerib spetsiifilise välise süsteemi (ühiskonna) sees sotsiaalsete ja kultuuriliste tingimuste kogumis. funktsionalistliku lähenemise eeldus: ühiskonda hoiab koos konsensus, koostöö. Massimeedia stabiliseerib tervikut, aitab kaasa ühiskonna integratsioonile. Lasswelli massikommunikatsiooni kolm funktsiooni: 1. seirefunktsioon keskkonna järelevalve. Avalikkusesse jõudev kommunikatsioon pakub hoiatusi peatsete ähvarduste ja ohtude kohta kogukonna või selle liikmete väärtussüsteemidele. Massikommunikatsioon annab võimaluse keskkonda kontrollida väärtustes ilmnevate ebakõlade puhul tekivad tormilised reaktsioonid, sest ohustatud võib olla s
ptk 1. Massimeedia mõiste Suure levialaga kommunikatsioonivahendeid, mis jõuavad ühiskonnas peaaegu igaüheni. See mõiste osutab mitmetele meediumitele, mis nüüdseks on pika ajalooga ja üldtuntud, nagu näiteks ajalehed, ajakirjad, film, raadio, televisioon ja fonogramm (salvestatud muusika). Massimeedial on ebamäärane piir mitmete uut tüüpi meediumitega. Peamise erinevuse põhjuseks on viimaste suur personaalsus, mitmekesisus ja interaktiivsus peamine uue meediumi esindaja on Internet. Traditsiooniline massimeedia ei ole aga kusagile kadumas, pigem toimub edasi kiire arenguprotsess, seda laiendatakse ja täiendatakse pidevalt. (lk 3) 2. Kommunikatsiooni püramiid Massikommunikatsiooni määramiseks kommunikatsiooniuurimise kontekstis, lähtudes ühiskondliku korralduse tasanditest, millel kommunikatsioon aset leiab. Püramiidi igal madalamal tasandil kasvab üksikjuhtumite arv, igal tasandil on oma uuritavate probleemide ja teoreetiliste käsitluste spetsiifika. Kui
katastroofide ja vägivalla kajastamine ei muuda avalikkuse kõneainet. 5 McCombsi ja Shaw' järeldatud põhjuslikust seosest meedia ja avalikkuse kõneaine vahel on välja kasvanud kolm suunda: 1. Tähelepanu mudel auditoorium muutub teatavate teemade suhtes tähelepanelikuks põhjusel, et meedia neid käsitleb. 2. Esilepaistmise mudel teatavate teemade esiletoomine erineval määral tingib selle, et ka vastuvõtjad tähtsustavad neid teemasid erinevalt. 3. Prioriteetide mudel teemade hierarhiline järjestus meedia kõneaines peegeldub auditooriumi kõneaines. Ajakirjaniku töö analüüs (Dewey, Sinclair, White) Populaarne ajakirjandus ei püüagi midagi ette võtta, et kaasata inimesi demokraatiasse või poliitilistesse protsessidesse ning lugejate huvi on suunatud pigem kuritegevusele, õnnetustele, skandaalidele jms (Dewey).
Ajakirjad sisendavad vale ootust, sest keegi ei suuda olla ideaalne, kuna ideaal on kunstlikult loodud. 2) Minu arvates võivad ajalehtedel, ajakirjadel ja reklaamidel olla ühesugused nõudmised, kuna fotodega seotud eesmärgid on neil peamiselt ühised. Esiteks köita lugejate tähelepanu, teiseks muuta lugemine ja vaatamine võimalikult mõjusaks ja kolmandaks muuta pildimaterjal teiste seas visuaalselt äratuntavaks ja omanäoliseks. Samuti on reklaam ja ajakirjandus vägagi omavahel seotud. 3) Retušeerimine on taunitav kui sellega pingutatakse üle. Eriti häirib inimestele vormikuse lisamine või siis vähendamine. Milleks seda vaja on? Miks ei võiks inimene olla loomulikuna ,mitte liigselt ilustatud variandis. See tekitab ainult inimestes rahulolematust. MANIPULEERIMINE Õ.lk 49 Minu arvates manipuleerib Pevkur artiklis päris osavalt. Näiteks tunnetele
Teemad eksamiks valmistumiseks 1. Professionaalne eetika. Siin palun valmistuge rääkima just enda eriala silmas pidades. Ausus, tõde, kaalutlemine, faktide kontroll. Vastutus, erinevad allikad, läbipaistev Laias laastus jaguneb ajakirjanduseetika: sõltumatus, eetika, mis puudutab allikaga suhtlemist, avaldamisreeglid, vastulause, reklaam ja üldised põhimõtted. 1 Üldised põhimõtted- demokraatliku ühiskonna eeltingimus on kommunikatsioonivabadus ja seda aitab saavutada vaba ajakirjandus. Anda tõest ja ausat teavet ühiskonnas toimuva kohta. Kriitiliselt jälgida võimu teostamist Vastutab oma sõnade ja loomingu eest- organisatsioon hooliseb, et ei ilmuks ebatäpne info Ei tohi tekitada kellelegi põhjendamatuid kannatusi 2 Sõltumatus
Sündmuste valimise lisakriteeriumid Uudisväärtused on keskne alus uudiseks tehtavate sündmuste valimisel. Tuleb arvestada ka teisi kriteeriumeid, mille keskseks eesmärgiks on tagada lehematerjali mitmekesisus ja selliselt erinevate lugejarühmade huvide rahuldamine + meedias kajastatu reaalsus. 1. Esiteks, ajaleht peab tooma lugejani tõelisi sündmusi. Meedia võimu laienemine ning meedia ja poliitika kokkusulamine on toonud kaasa pseudosündmusi, mis toimuvad ainult ajalehe vahenduse pärast. Ajakirjanduse ideaaliks peaks olema pseudosündmuste vältimine. 2. Teiseks saame sündmusi liigendada rühmadesse oodatavuse ja varjatuse alusel: oodatavad ja ootamatud sündmused; ise avalikuks tulevad sündmused ja varjatud sündmused. 3. Kolmandaks, ühiskonnaelu jagatakse tavaliselt valdkondadeks: poliitika, majandus, kultuur jne. ajakirjandus ei käsitle neid kõiki, vaid ainult valitud valdkondi. Leht on määratud erinevatele
.Massikommunikatsiooniteooria raamat .lk 8-21 Kultuuris on talletunud kujutlused, teadmised, väärtushinnangud, käitumismallid. Need .kogemused(juurdehangitavad) on kokkuvõtvalt informatsioon ja teave Informatsioon seosed, mis ühendavad kõike uut, tundmatut senikogetu ja teadaolevaga ning mille alusel on inimesel võimalik ümbritsevas maailmas orienteeruda, toimuvaid sündmusi tõlgendada ning oma käitumist otstarbekalt kavandada. Inimeste praktilises tegevuses ja suhetes tekivad vajadused mitmesuguse iseloomuga teabe järele tuntud/tundmatu ja uus/senikogetu. Mida enam on erinevaid seoseid ja tegureid, mida inimene peab arvestama oma töös ja elutegevuses, seda suuremad ja .mitmesugusemad on tema teabevajadused :Struktuur tegevuse subjekt .1 tegevuse toimumise viis .2 .materiaal-tehnilised, looduslikud objektid, vahendid .3 suhted, sotsiaalne ümbrus .4 .sotsiaal-kultuuriline keskkond .5 :Põhilised teabevajadused Vajadus tunnetada oma tegevuse objekti, vahendeid, keskk
osa soodsa imago saavutamisest. Positiivne imago omakorda toetab organisatsiooni põhitegevuse eesmärke (müügitulemuste parandamine, teenindustaseme tõstmine, klientide lojaalsuse tugevdamine jne). Mõistagi ei saa kõiki kommunikatsioonieesmärke allutada ainult nn müügi suurendamisele, sest ka kohalike elanike usaldus ning avalikkuse üldine soosiv suhtumine on omaette väärtused, ilma milleta tänapäeva demokraatlikus ja avatud ühiskonnas eksisteerimine on peaaegu võimatu. Samas ei ole ühegi organisatsiooni missiooniks ainult suhelda ja mingite sihtgruppidega "hästi läbi saada". Küll aga on oskuslikult korraldatud kommunikatsioon organisatsiooni põhitegevuse õnnestumise eeltingi- mus. Eesmärkide kaudu eristatakse prioriteedid vähemolulisest. Suhtekorraldajaile on ülimalt oluline teada, mis on nende tegevuse peamised sihid, sest vastasel korral võidakse nad organisatsiooni huvitasandite
Kirjatöö eesmärgid TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Olga Dalton 104493IAPB Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus Retsensioon Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2010 Essee eesmärgiks on arutleda selle üle, miks on tähtis püstitada eesmärke, ning anda ülevaade sellest, milliseid eesmärke paljud inimesed väärtustavad ning kuivõrd õiged need on. Kirjatöö põhisõnum Eesmärgid on lahutamatult seotud elu mõttega. Inimene, kes püstitab eesmärke, teab, milleks ta üldse elab. See aitab aga õnnelikuks saada. Märkmed Selgituseks: · Kollasega on toonitat
tahet ja vastastikku mõistmist o ja tema sihtgruppide vahel. Seitel. Eesmärk: harmoniseerida organisats D. Bates- 1990-ndate lõpp- ülevaade euroopa sk identiteediuuringud, eristumine ameerika sk-koolkonna siseseid ja väliseid suhteid nii, et organisats naudiks nii sihtgruppide heatahtlikkust , stabiilsust ja pikka iga. seisukohtadele. SK-ga seotud valdkonnad: turundus, reklaam, propaganda, ajakirjandus. Kasutat sarnaseid komunikats Ajalugu: 1800 e.m.a Sumeris info edastamine vaadete v tegevuste mõjutamiseks- bülletään. 17 saj. am-s tehnikaid. bülletään „new wnglandś first fruits“-avalikkuse huvi tekitam raha kogum. Athos-auditooriumi viimine emots. Seisundisse; logos- argumendid ja nendest tuletatud järeldused
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................
väldivad televisiooni mõju, olles kursis ühiskonnas toimuvaga mõne muu meediakanali (ajalehed, Internet) kaudu, või siis erakud, kellele ei lähe korda ühiskonnas toimuv ja selle kajastamine TV-s. (Televisiooni ajalugu.) Kas need lõputud tehnikavõimalused on last arendavad või kahjulikud? Iga ema ja isa tahaks oma lapsele pakkuda arendavat keskkonda. Kuna tänapäeval on vanemate elutempo kiire, siis olulised infovahendajad on telesaated ja Internet, vaba aja 5 sisustamiseks erinevad video- ja arvutimängud. Seoses tehnoloogia võimekamaks muutumisega on loodud mugavamad õppimistingimused, et soodustada veelgi infohankimise ja omandamise hõlpsust. (Aruksaar, 2012.) Algselt olid massimeedia liikideks, mis lapsi mõjutasid raadio ja trükised (lastele suunatud koomiksid ja raamatud).
Millist infot usud? Usaldusväärset, kallutamata Kas mõned allikad on usaldusväärsemad? Tuntumad lehed on usaldusväärsemad, nt. Delfi ja Postimees Mida arvad Elu24-st? Ei jälgi üldse seda, ei meeldi, ebaolulist infot palju Mis arvad Facebook? Pigem uudiseid jälgin mujalt, suhtlen selle kaudu sõpradega Kas Eesti meedias on piisavalt infot? Jah, Eestis on piisavat erinevaid meediakanaleid, televisioon, raadio, internet ja ajalehed, kõik on olemas. 2.Võrdlus Sarnasused: Elu24 on naljanurk, kõmumeedia kohta sama arvamus; Eesti meedias on piisavalt infot, kui vähegi soovid leiad kõik; Erinevused: Eelistas vanakooli-styles meediat, st. ajalehed; Sõbrad kasutasid raadiot, Skyplusi; Facebooki uskus seda, millega oli ennem kokku puutunud, tuttavaid uskus rohkem kui võõramaid allikaid
Avalikud suhted on organisatsiooni suhted teiste organisatsioonidega, sihtgruppidega või kõige laiemalt avalikkusega üldse, mille abil teadvustatakse neile organisatsiooni poliitikat, eesmärke jms. Avalike suhete alal töötajat nimetatakse suhtekorraldajaks või avalike suhete korraldajaks. Avalike suhete alal on vaja: · Plaanimisoskust · Strateegia kujundamise aluste tundmist · Praktilisi teadmisi pressikonverentside korraldamisest · Head suulist ja kirjalikku eneseväljendamisoskust · Oskust kasutada kaasaegseid infovahendeid Avalikud suhted on juhtimisfunktsioon, mis · väärtustab avalikkuse suhtumist, · määratleb avalikkuse huvidega kooskõlas olevad üksikisiku käitumisviisid või organisatsiooni poliitika ja toimingud ning · plaanib ja viib ellu programmid teenimaks avalikkuse mõistmist ja heakskiitu. Avalike suhete ülesandeks on anda võimalus organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks suhete korraldamise kaudu tema tegevust mõjutav
Sotsiaal-, suhtlemis- ja juhtimispsühholoogia Ainetöö Miks inimesed kardavad lennata? Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................2 1.Inimese käitumisest................................................................................3 1.1 Biheivorism......................................................................................3 1.2 Biheivorismi puudused.....................................................................4 1.3 Psüühika.........................................................................................4 2.Hirm.....................................................................................................5 2.1 Foobiad...........................................................................................5 3.Halb kogemus ......................................................................................6 4.Meedia................
Tartu Ülikool Õppevara analüüs Õppevara analüüsiks valisin Margit Kagadze, Inger Kraavi, Katrin Kullasepa ,,Perekonnaõpetus: inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile" (Tallinn, Koolibri, 2007) Täpsemalt analüüsin õpiku kolmandat peatükki ,,Armastus ja armumine", mille alapeatükkideks on 3.1. Suhete kujunemise nurgakivid 3.2. Armumine kui lähedussuhete algus 3.3. Armastuse teooriad Tartu 2012 Antud analüüsi eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas valitud õpikus jälgitakse lihtsa keele reegleid, esitakse õppetööd motiveerivaid ja õpilastele kasvatuslikult mõjuvaid elemente. Näide 1 Õpikut (või ka muud) loetakse selleks, et saada uusi teadmisi. Paratamatult kaasnevad sellega uute sõnade (võõrsõnade, oskussõnade jne) esinemine tekstis. Autori ülesandeks
Definitsioonidest Analüüsides definitsioone suhtekorraldust iseloomustavateks märksõnadeks suhtekorraldus kui protsess, dialoogi loominesihtgruppidega, kahesuunaline kommunikatsioon, usaldusväärse suhte loomiseks vajalikud uuringud ja analüüsid, tegevuste planeerimine ja tulemuste hindamine, loomingulisus, organisatsiooni sisesuhete korraldamine, tegevuste suunatus organisatsiooni hüvanguks. Seotud valdkonnad ja reklaam... Sageli aetakse suhtekorraldust segi turunduse,reklaami ja propagandaga, isegi ajakirjandusega. Segadus tekib sellest, et nimetatud valdkondi sageli kasutatakse koos ning erinevate eesmärkide saavutamiseks kasutatakse sarnaseid kommunikatsioonitehnikaid. Reklaam on keskendunud välistele auditooriumitele, peamiselt teenuste ja toodete tarbijatele. Reklaami tellijal on vimalik määrata mis kujul ja millises kanalis reklaam ilmub,sest tellija
Tänu kellele pole meil kodusõda? 2007. aasta 26. aprilli õhtupoolikul seisin ma Tallinna Lennujaamas ja kuulasin ETVst kaitseminister Jaak Aaviksoo väiteid, et kaitseminister peab näitama, kuidas ta oskab sõda pidada, ning vaatasin sinna kõrvale eriti irooniliselt mõjuvat reklaami "Euroopa Liit seisab rahu eest kogu maailmas". Mõned tunnid hiljem meenus mulle, kuidas Indoneesias Acehi provintsis kodusõja ajal kohalikud pidasid kinni autosid, et kontrollida, kas inimesed ikka atsehi dialekti räägivad. Need, kes ei rääkinud, lasti maha või vähemalt nii mulle sealtsamast provintsist pärit tõlk rääkis. Tolle õhtu alguses ma igaks juhuks vältisin Tallinna tänavatel eesti keele rääkimist kuid see hirm osutus alusetuks. Nii oma tugeva eesti aktsendiga venekeelsete, eesti- kui ka ingliskeelsete pärimiste peale ("Kas te panite tähele, kunas Reformierakonna aknad sisse visati?" "Kas politseid on näha olnud?" "Kas pisargaasi kasutati?" jne) sain viisakad vastuse
REKLAAMIKEEL Reklaamikeel kasutab kõiki teadaolevaid tekstivõtteid. Kasutatakse narratiivseid „soovitusi“ (nt „sain tänu sellele tootele sõpru“ vm hüvesid). Reklaamide määratlemine on keeruline. Tekstidel pole ühtseid eesmärke. Informatiivsed ja kutsuvad eesmärgid on põimunud. Kuigi reklaamid on meid kõnetada püüdvad tekstid, ei saa öelda, et kõik, millele tähelepanu pöörame või mis on meie veenmiseks mõeldud, oleks reklaam. Liigitamine on pigem suhtelise kui absoluutsuse küsimus. Müüma ei pea alati midagi materiaalset, toodet, vaid võib ka ideed müüa (nt poster kiriku uksel). Reklaami seisukohast on oluline, et kampaania toodaks sihtrühmas eesmärgipäraseid reaktsioone. Üldiselt on soovitud eesmärke 3 liiki: Kognitiivsed ehk infotasandi mõjud Afektiivsed ehk tundetasandi mõjud Konatiivsed ehk käitumistasandi mõjud Reklaam ise võib olla väga selgelt suunatud eesmärgile
valijaskonda oma uudistega. Probleemi tekitas analüüsi juures see, et Postimehes ja Delfis oli palju uudiseid. Raske oli leida kõige paremat ja sobivamat artiklit, mida ananüüsida. Üldistavalt oli raske täpset hinnangut anda. Antud artikli olid suunatud ajakirjanduses siiski valijaskonnale, inimestele, kes saavad riigikogu valimistel oma hääle anda. Päris kindlasti on meedia üsna suure võimuga ning poliitilise pildi kujundaja. Poliitikutele on kasulik igasugune reklaam, nii halb kui hea ja eriti oluline on see enne valimisi ning kõige lihtsam viis enese promomiseks ongi meedias kajastumine. 4 Kokkuvõte uurimustulemustest Antud uurimuse üldine teema on ühiskondlik ja poliitiline aktiivsus. Uurimustöö läbiviijaid huvitas, kui paljud inimesed käivad valimas, kuidas nad oma hääle annavad, mida nad arvavad riigikogu valimistest ja kõik muu valimistega seonduv. 4.1 Sekundaarandmete analüüs
maailmasõda on meile näidanud, et vaba täiuslik ühiskond pole saavutatav. Algse ainujumala kõrvale on ilmunud hulgaliselt muid suuremaid või väiksemaid religioone, mis peale õiget järgimist kindlasti usklikule vabaduse garanteerib või siis hinge vabaduse peale surma. Oleme näinud nii ajaloos kui ka tänapäeval ususõdu, oleme kuulnud võikaid tapatöid usu nimel, kuna koraan on ainus seadus-piibel, mis usu nimel ka tappa lubab. Ja seda veel tänapäeva demokraatlikus vabas maailmas. Moodne infotehnoloogiliselt arenenud ühiskond soosib indiviidi, kes on vaba oma valikutes ja otsustes ja kel on vaba tahe. Vaba otsus ja vaba tahe on meid viinud ühiskonnas murdumispunkti, kus mehe-naise abielu on midagi taunitavat, süstlaga narkomaan võib ähvardavalt oodata iga nurga taga ja seks sõna otseses mõttes müüb. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 40 kohaselt on igaühel südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus
mis muudab lugeja tõlgenduse oluliseks. Poststrukturalism kätkeb endas erinevaid strukturalismile vastanduvaid filosoofilisi ja kirjanduslikke lähenemisi. Poststrukturalismi põhiobjektiks on mittestruktuur ja nn struktuuri pahupool. Tähenduse omistamine on poststrukturalismis midagi ootamatut ja ennustamatut. Vastandina struktuuri korrastusele domineerib hargnevus ja keskpunktita korrastamatus. Kontekstist sõltuv tähendus on tegelikult määratlematu, mis tingib sisemise ja välise piiri kadumise. Struktuuri loogilisusele vastandub poststrukturalismis keha, afektid, zestid, st kõik, mis ei ole loogiliselt allutatav. 12. Milliseid "süvataseme" ja "pealispinna" vastandusi on erinevates kultuuriteoreetilistes distsipliinides esitatud? 13. Millised suhted on võimalikud erinevate kultuuride vahel? Kultuurid võtavad teistest kultuuridest üle elemente nii ebateadlikult, teadlikult kui pealesunnitult
Erialad ja spetsialiseerumised peaksid samuti olema väga täpselt välja toodud, et huvilisel oleks lihtsam. Kui kool on läbi reklaami saavutanud hea maine siis levib see kiirelt erinevate ,,klientideni". BFM-i kohta leiab väga palju infot koduleheküljelt aga inimesed ei hakka juhuslikult kodulehekülge vaatama. Selleks peab põhjus, huvi olema, nt klient nägi juhuslikult kuskil netileheküljel reklaami sellest koolist. Kui reklaam oli ligitõmbav siis ilmselt vaadatakse kodulehekülg ka üle. Sellepärast peaks tähelepanu pöörama, et reklaam oleks sellisel leheküljel, kus käib väga palju selliseid külastajaid, kellel on soov edasi õppima minna. Vahest on ka nii, et kuna koduleheküljel on informatsioon segane ja keeruliselt arusaadav siis loobutakse kergelt. Tänapäeva inimesed on mugavad ja tüdinevad kiirelt. BFM-i esimesed kaks täistegevusaastat möödusid kiire rabelemise ja sama kiire rahvusvahelise
Mis on arutlev kirjand? Gümnaasiumi ja põhikooli vanema astme õpilased kirjutavad arutlevat kirjandit. Arutleva kirjandi eesmärk on arutleda püstitatud probleemi üle (nt Miks Andres ja Pearu tülitsesid?), anda oma kategooriline seisukoht ning seda tõestada. Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene"). Suletud teemade puhul on probleem esitatud ühemõttelise väitena ("Kergem on lammutada kui luua"). Ülesehituselt võib pealkirjad jagada kolme rühma: 1. Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte ("Ilus ja hirmus on inime"). Auto
tuleb vastu võtta, kujundada nende kohta oma arvamus. Tuleb õppida olulist vähemolulisest informatsioonist eristama. See tähendab kriitiliselt lugeda ja teksti analüüsida ning seda mõtestada. 1 A. Nahkur, M. Sokk, Sõna võlu 7.klassile. Tallinn: Koolibri, 2001, lk 3. 5 1.1. Teksti ülesehitus Pealkiri - see on reklaam. Selle põhjal teeb lugeja otsuse, kas lugeda või mitte. Sageli võib olla paljulubava pealkirja taga täielik tühjus. Pealkirjal on täita mitu ülesannet. Pealkiri võib osutada sellele, mida kasulikku, uut või olulist lugeja tekstist leiab; informeerida lugejat teksti teemast, põhiideest, probleemist, tegelastest; äratada tähelepanu, uudishimu, huvi. Pikemate tekstide kirjutamisel kasutatakse ala-ja vahepealkirju. Need vajavad
Kutseõpetaja II aasta Mõjutamispsühholoogia iseseisev töö: Põhimõistestik Sissejuhatus Mis on mõjutamine? Mõjutamine on "tavatrajektoori" muutmine ühe alternatiivi suunas. Mõjutamine on käitumise (mõtete, tunnete ja hoiakute) muutumine kommunikatsiooni abil. Mõjutamine ehk integratsioon (suhtlemine). Näiteks, reklaam. Reklaami eripäraks võrreldes silmast silma mõjutamisega on meediakanalite kasutamine reklaamsõnumite edastamiseks. Reklaami eesmärgiks on sisendada inimesele ootusi ja hoiakuid reklaamitavate kaupade või teenuste suhtes, nii ete see lõppkokkuvõttes mõjutab ka inimese käitumist nende kaupade või teenuste suhtes. Inimene hakkab kas rohkem või vähem tarbima ning soodsamas või ebasoodsamas valguses teistele inimestele nendest rääkima või kirjutama (Gerald de Goot).
ehk keskklassi mugavuse esimene eestkõneleja. 11. Milles seisneb Cliffordi (1988) ,,kunst-kultuur süsteem" ja mida see ütleb autentsuse kohta? Sellised mõisted, mis seostuvad kõrgkultuuriga nagu kunstipärasus, autentsus, singulaarsus (mäletate Appadurai-d?) on seotud kunst-kultuur süsteemiga (Clifford 1988). On leitud, et kunsti ajalugu ja popkultuuri areng on tarbekaupade tootmist ja tarbimist kõvasti mõjutanud. Eriti Kultuuritööstus (Adorno ja Horkheimer 1979): reklaam, disain, pakendid, esitlemine igapäevaelus, pildid, mis on tarbekaupadega seotud jne. Kunst-kultuur on süsteem, mille kaudu tarbijad on saavutanud estetiseeritud suhestumuse objektidesse. St mitte ainult sotsiaalsuhted vaid ka autentsus on asjadega seotud. KRIITIKA: kui me vaatame ainult väljapaistvat tarbimise osa, hindame alla igapäevast, rutiinset tarbimist (Warde 1992). Suppide ja seepide valik ei ole paljude jaoks mingi enesekuvandit muutev asjaolu.
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR NOORSOOTÖÖ JA TÄIENDUSÕPPE OSAKOND Maarika Tungal NT 31 ÜHISKONNAS VALITSEVAD STEREOTÜÜBID MÕJUTAMAS NOORTEVAHELISI SEKSUAALSUHTEID Kursusetöö Konsultant: Luule Press TALLINN 2012 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 2 Noorte seksuaalsuhtlus ja ühiskonna stereotüüpide omavaheline side .............................6 Soo-ja sugupoolesüsteem.......................................................................................... 6 Ühiskonna väärtused ja normid seksuaalelus.............................................................9 Ühiskonna antiseksuaalsed stereotüübid .................................................................12
Alates 1970ndate keskpaigast tähistab infoühiskond kapitalismi restruktureerimist. Kuni infoühiskond oli orienteeritud tulemi maksimeerimisele tehastes, oli informatsionalism orienteeritud infotöötluse komplekssusele ja kõrgele tasemele. Globaliseerumine: suurkompaniide strateegiad on muutunud globaalseteks. See kõik põhineb infotehnoloogiate arengule. Interneti rolli tänapäeva ühiskonnas on Castells käsitlenud raamatus „The Internet Galaxy: reflections on the Internet Business and Society“. Castellsi uusim raamat, „The Information Society and the Welfare State: The Finnish Model “, mille ta kirjutas koos Pekka Himaneniga, analüüsib Soome edu infoühiskonnana. (laiendada) Frank Webster ja infoühiskonna kriitika Frank Webster võtab oma 1995. aastal ilmunud raamatus „Theories of TÜ ajakirjandus ja kommunikatsioon Information Society“ kokku peamised teoreetilised lähenemised
Ühisk koosneb vastandlike huvidega rühmadest. Vastandlikud huvid käivad ka sots probl kohta, millest me räägime. Kõiki ei saa nagunii veenda. Reklaamide juures tunneme me haavlipüssi ja vintpüssi meetodit kui haavlikahga lajatad, siis tõenäosus, et mingi haavel ikka saaki sisse läheb, aga samasuguse tõenäosusega ei võta see mõni haavel saaki maha. Ja võime saagist ilma jääda. See on sihtimata nõue. Sihtimata reklaam. Lihtsalt umbropsu välja tulistatud. Hea reklaami tunnus on hea nõue. Nõue suunatud mingi kindla sihtrühma pihta. Koostatud, sõnastatud nii, et see nõue veenab just seda rühma. Proovige seda silmas pidada. Meedia roll on mõjuvõimas. Enamik publikust saab teada, mida nad arvavad olevat faktid sotsiaal probl kohta. Massim kasutab seda, kuidas avalikkus sots probl seletab. Kas läbi individualistkikke või sotsiaalsete seletuste. Mis on massimeediale iseloomulik? Massim personaliseerib
Lähte Ühisgümnaasium LÜG ÕPILASTE VAATED VÕÕRKEELTE ÕPPIMISE VAJALIKKUSELE uurimistöö Koostaja: Jaanus Vaht Juhendaja: Mariann Aava Lähte 2015 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1. VÕÕRKEELE ÕPE......................................................................................... 5 1.1 Lähte Ühisgümnaasiumis õpetatavad võõrkeeled................................. 6 1.1.1 Inglise keel...................................................................................... 7 1.1.2 Saksa keel....................................................................................... 8 1.1.3 Vene keel...........................................
Kaubanduslik meedia vs vaimne keskkond on sarnane suhe kui tööstuslik tootmine vs looduskeskkond. Tehased paiskavad jäätmed õhku ja vette, sest see on odavaim viis toota nt plastikut. Tele- ja raadiojaamad saastavad kultuurikeskkonda, sest see on odavaim viis toota publikut. Kui mingil viisil välja arvutada vaimse saaste indeks, siis oleks tulemus ilmselt hirmutav. Suurim vaimne saastaja on reklaam. Kuidas toimib reklaam ja miks nimetab Lasn seda vaimseks saasteks? Edeastatkse korduvalt mingeid ,,signaale", mis peaksid suunama inimeste hilisemat käitumist, mingis mõttes nagu alateadvusele mõjub. Reklaam mõjutab ka inimeste enesetunnet ja käitumist....inimene tunneb end hästi ja enesekindlalt, kui jalas on firmateksad.... Reklaam on ohtlik, sest ta tundub pealtnäha süütu asi, kuid tegelikult on vägagi ohtlik: reklaamised on kasutusel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
