Kanadas ja USAs. Kontserdi kava 1. Veresulaste koor 2. Merepojad 3. Meeste laul 4. Saaremaa vägimees 5. Pikse litaania 6. Teomehe-laul 7. Hiiekoda 8. Hundiraev 9. Pärismaalase lauluke 10. Kaitse, Jumal, sõja eest 11. Oma laulu ei leia ma üles 12. Lahinguväljal näeme, raisk! 13. Türgi sõja laul 14. Põhjatuulte pojad ja tütred 15. Metsaviha 2 16. Raua needmine 17. Kust tunnen kodu 18. Ussisõnad Kontserdi kokkuvõte Kontserdil lauldi kordamööda lugusid nii metsatöllu kui ka RAMi repertuaarist. Sel kontserdil oli RAMi lugudest väga paljud kirjutatud Veljo Tormise poolt. Need põhinesid rahvaviisidel. Samuti Metsatöllu mitmetes lugudes on kasutatud Eesti rahvamuusikat. Esinejate tase oli väga kõrge. Kollektiivid sobisid omavahel väga hästi ja kõla oli väga omalaadne, kuid vägev. Ka heli oli kontserdil hästi paigas. Kontsert õnnestus väga hästi, ilm oli samuti hea. ,,Lahinguväljal näeme, raisk!" on Metsatöllu lugu. Kontserdil laulis RAM seda üksi.
Retsensioon Käisin 28ndal aprillil 2009 vaatamas Tõnis Mäe ja inBoili kontserdit. Kontsert toimus Tartus Jaani kirikus ja algas kell 19.00. Tõnis Mägi (sündis 18. novembril 1948 Tallinnas) on eesti laulja, kitarrist, helilooja ja näitleja. Ta on õppinud muusikakoolis kitarri ja klaverit. Tõnis Mägi on mänginud ansamblis Juuniorid (1965) ja alates 1966. aastast mängis ta ansamblis Rütmikud. Hiljem on ta olnud solist ansamblis Baltika. Seejärel on laulnud ka ansamblites Kärjed, Laine, Muusik Seif, 777 ja Ultima Thule.Näitlejana on ta mänginud nimiosa NO99 etenduses Kuningas Ubu. inBoil (kodanikunimega Andrus Rootsmäe, sündis 1958) on muusik, kes tegutseb ansamblitest Jäääär (alates aastast 1991) ning Jääboiler (alates aastast 1995). Ta on õppinud
cat is high" ja ,,Dry bones". Minu jaoks kõige huvitavam neist oli viimane, milles ansambel laulis ette kõik inimese luustiku osad, alustades jalaluudest, lõpetades peaga ning ka tagurpidi tagasi. Kuid vähe sellest, laulsid nad veel selle ette teist korda palju kiiremini ning veelgi kord ladina keeles. Järgnesid Billy Joeli ,,Lullabye" ning popurrii Lääne muusika ajaloost, mis on saanud ka The London Quarteti tuntuimaks looks. Kõige lõpus esitati ,,Are you lonesome tonight?" ning ,,Strangers in the night" . Kui eelviimase loo pühendasid nad tüdrukule esimesest reast, siis viimase loo oli ansambel leidnud grammofonimängijalt ning seetõttu nad ka esitasid seda nii: kordasid ennast, muutsid häälekõrgust, aeglustasid, kerisid jms. Kogu publik oli sellest esinemisest kaasahaaratud. Kedagi ei jätnud külmaks nende meeste briti huumor, eesti keeles rääkimine ning muidugi suurepärane lauluoskus
Retsensioon Käisin 11ndal aprillil 2009 vaatamas ja kuulamas Viljandi muusikakooli Neidudekoori ja Laulustuudio Viva la Musica kevadkontserdit, mis toimus Viljandi pärimusmuusikaaidas. Kontserdil tulid esitamisele Eesti heliloojate ja ka paljude teiste tuntud meistrite teosed. Kontserdile oli kaasatud ka Viljandi Noorte Sümfooniaorkester, mis saatis enamusi Viljandi neidudekoori lauludest. Vahepaladeks kostus lugusid nii Laulustuudio õpilastelt kui muusikakooli kasvandikelt. Esinejad olid pärit Viljandi Muusikakoolist ja laulustuudiost Viva la Musica. Muusikakooli koori juhendas Maarika Reimand ja Noorte Sümfooniaorkestrit dirigeeris Harry Illak. Neidudekoor oli umbes 30- liikmeline ja laulustuudiost astus esinejaid üles 6. Noorte Sümfooniaoskestris oli liikmeid ligikaudu 70. Kontserdit alustas Muusikakooli neidudekoor lauluga ,,Majanduse kriisilauluke". Laul oli väga võimas ja dünaamiline. Lauljad jälgisid suure tähelepanuga dir
Kontserdiarvustus 16. novembril toimus Pärnu Endla teatri suures saalis Koit Toome üleriigiline kontserttuur ,,Mälestused." Koit Toomet saatis akustilisel kitarril Jorma Puusaag. Kontsert sisaldas läbilõiget 15 lava-aastast, esitusele tulid nii varasemad lood kui ka rahva lemmiklaulud uuelt heliplaadilt ,,Kaugele siit." Kontsert algas täpselt kell seitse, kui saal muutus hämaraks ja lavale astus Koit koos Jormaga, valju kisa saatel. Alustuseks mängiti vanemaid teoseid. Täiskasvanutele valmistas suurt rõõmu, kui esitusele tuli ,,On küll hilja." Koit Toome andis mitmel korral inimestele võimaluse kaasa laulda, kuid saal ei läinud sellega kaasa. ,,Mere lapsed," mis esindas 1998. aastal Eestit Eurovisiooni lauluvõistlusel, pani nii mõnegi vaikselt kaasa ümisema. Koit Toome üritas pidevalt nalja teha, kuid minu arvates tundusid naljad üsna lamedad ja rahvas ei saanud õigupoolest nendest aru. Lugude vahele rääkis Koit oma 15-st aa
ühtehoidvust pühade ajal ning oli ka heategevuslik eesmärk antud üritusel. Kontserdil esitati vokaal-, instrumentaal- ja koorimuusikat. Seal esineseid Koit Toome ja tema vapustavalt andekas tütar Rebecca, Liis Lemsalu & WAF koor. Kontserttuuril ,,Jõuluootus" tulid esitusele paljud tuntud jõulupalad, teiste seas ,,Jõulutaat on poolel teel", ,,Langeb lund" ,,Rõõmsad jõulud tuppa lase tulla", ,,Last Christmas" jpt. Lisaks laulud Koidu ja Liisi enda repertuaarist. Kontserdi tegi eriliseks õhkkond. Inimesed, kes tulid ühe eesmärgiga sinna kirikusse, et tunda jõulude erilisust, kuulata midagi, mis läheks hinge ning nautida oma enda kodumaa artiste ja mõelda sõnadele, mis paneksid rohkem väärtustama elu enda ümber. Minu lemmik lugu oli ,,Jõulutaat on poolel teel." Muusikastiiliks arvan mina, et see on äkki pop. Selle loo puhul on tore see, et see on nii kaasahaarav ja rõõmus
Retsensioon Lasteekraani Muusikastuudio hooaja avakontsert 24. septembril 2008. aastal käisin Estonia kontserdisaalis Lasteekraani Muusikastuudio avakontserdil. Kontserdil astusid üles Lasteekraani muusikastuudio mudilas, lasteja noortekoor. Mudilaskoos koosneb 58st 812 aastased tüdrukust, kelle dirigent on Lii Leitmaa. Lastekoor koosneb 36st 1112 aastasest tüdrukust, kellel peale kooritundide on lisaks ka sooloja tantsutunnid ja kellest peaaegu kõik käivad ka muusikakoolis. Nende dirigendid on Lii Leitmaa ja Külli Kiivet. Noortekoor mudilaskoor koosnes esimese ja teise klassi õpilastest, mudilaskooris aga tegutsevad on aga välja kasvanud 1993. aastal Lasteekraani Muusikastuudios tööd alustanud mudilasrühmast ning seal laulab 30 1518 aastast neiut. Selle paljukordselt auhinnatud koori dirigent on samuti Külli Kiivet. Peale Lasteekraani muusikastuudio kooridele oli LõunaAafrika Vabariigist esinema tulnud ka Eas
väga mugav kaasa laulda. Esmalt kõlaski The Sex Pistolsi "Anarchy in the U.K.", mis on üks tuntumaid punkroki laule tänapäevani. See oli ansambli esimene singel ning pärit nende ainukeselt stuudioplaadilt "Never Mind the Bollocks Here's the Sex Pistols". Sellele järgnesid PunkT'i "Punk on lahe" ja The Damned "New Rose". Neljandana tuli esitusele lugu "Punkfu" Hardi Volmeri poolt, kes on tuntud eesti filmirezissöör, lavastaja, teatrikunstnik, muusik ja loomulikult ka bändi "Singer Vinger" solist. Hardi Volmer vastutas ka Punk Laulupeo kunstilise poole eest. Järgmisena tulid esitusele "London Calling", "Tallinn põleb", "No more heroes" ning Generaator M'i "Disku lugu". Laulude järjestuses üheksandana esitatud "God Save the Queen" oli jällegi punkbändi The Sex Pistolsi repertuaarist ning oli nende teine singel, mis tekitas
Tõesti, lugu oli väga kiire ning oli kuulda, et teoses olid suured hüpped, palju oli käike ja tempo oli väga muutlik. Loo esimeses pooles märkasin väga kiireid parema käe käike ning hiljem mängis käike pigem just vasak käsi. Teose keskel muutus meeleolu ka tajutavalt pingeliseks. Vahepeal oli kuulda, et mõnes kohas ei olnud klaverimäng just kõige puhtam ning seda oli eriti kuulda parema käe kiirete käikude mängimisel. Neljandaks looks oli valitud Tõnu Kõrvitsa "Puudutus", mille esitas Jakob Peäske üksinda fagotil. Kuna lugu ise on mulle juba tuttav ning ka päris armsaks saanud, siis oli seda lugu kontserdil kuulata väga tore. "Puudutus" algas aeglaselt ning laulvalt ja kestis nii kuni loo lõpuni. Originaalviisi oli mõnes kohas muudetud ning tajusin, et Jakob võttis aega pilli mängimisel, et kõik noodid kõlaksid. Kuna mina polnud varem kuulnud, mis häält fagott
minna spetsiaalselt nende kontserdile. Pärast soojendus bände oli väike paus ning siis tuli rahva marulise aplausi saate lavala Monster Magnet. Juba esimese loo järel sain ma aru, et tegu on väga võimsa bändiga ning see kontsert saab võimas olema. Mu ootused ei petnud mind ning kontsert oli täist powerit kuni viimase loo lõppemiseni. Pärast seda tegi publik taas bändile marulise aplausi ja rahul olev ning väsinud publik hakkas Rock Cafest lahkuma. Kõige parem mulje jättis nende repertuaarist lugu nimege Unbroken. See on ka nende üks tuntumiad hitte, mis rahva tõeliselt kontserdite ajal tõeliselt pöördesse viib. Selles loos köidab mind huvitav instrumentaalne osa ja lool on ka väga ergutav viis. Monster Magnet on New Jersey bänd, mis alustas aastal 1989. Nende esimest, 1992. aastal ilmunud täispikka plaati ,,Spine of God" loetakse üheks stoner-roki alustalaks ja suunanäitajaks.
Kontserdiarvustus Mina külastasin 07. augustil Kammermuusikakontserti "Eesti 100", mis toimus Pärnu kontserdimajas. Tegemist oli ühiskontserdiga, mis oli pühendatud Eesti Vabariigi sajandale sünnipäevale. Kontserdil esitati vaid Eesti muusikat, mis kõik on kirjutatud viimase 100. aasta jooksul. Esinejaid oli nii Eestist kui ka mujalt maailmast. Lähemalt esinejatest: Teet Järvi, kes on Lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli ja Tallinna Konservatooriumi. Ta on enda teadmisi täiendanud ka Moskvas Natalja Sahhovskaja, Mihhail Homitseri ja Ivan Monighetti juures. On töötanud nii Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri tsellorühma kontsertmeistrina kui ka korduvalt esinenud solistina orkestri ees. Hetkel töötab Järvi ka tsellopedagoogina Lahti muusikakõrgkoolis. Mari Järvi, kes õppis klaverit ja heliloomingut TMKK-s ja lõpetas Tallinna konservatooriumi klaveri erialal. On töödanud TMKK-s pedagoogi ja kontsertmeistrina, hetkel töötab Lahti ko
rohkem päevi näinud. Sellegipoolest ma ei lasknud sellel asjaolul endid segada ja proovisin keskenduda kontserdile. Tõsiselt kahju hakkas mul klaveri taga istuvast Helin Kaptenist, kes peale igat lugu pidi püsti tõusma ja kummardama, kuna publik plaksutas peale igat pala nii valjusti. Kontsert lõppes väga huumoorikalt, kuna artist ütles ette ära, et neil on ka üks lisapala, kui publik seda nõuab. Muidugi publik seda nõudiski. Selleks looks oli "Saaremaa valss", mida nii mõnigi saalisviibija kaasa laulis. Koostas:
See jäi talle kuidagi eriliselt meelde ning tekitas temas hea tunde. Kui Andreas laulma hakkas, meenus mulle palju laupäeva õhtuid, mil vanasti perega vaatasime filmi ,,Vanad ja kobedad saavad jalad alla". Just selles filmis oli algusmuusikaks ,,Leekiv armastus". Seega on mul kõik selle laulu sõnad peas ning laulsin seda koos sõbrannadega vaikselt kaasa. Selline hetk tekitas eriliselt mõnusa naeratuse meie suule. Tore oli vaadata, kuidas artist ise nii väga nautis selle loo esitamist. See oli minu arvatas ka selle õhtu üks kõige mõnusaim laul. Kontserdil kõlas ka laul ,,Wonderwall". Öeldakse, et see on üks esimesi laule, mida kitarril mängides ära õpitakse. Seega peetakse seda tihtipeale liiga lihtsaks ja inimesed ei väärtusta seda. Minu arust esitas Andreas seda laulu väga hästi. Nagu teisedki tema esitatud laulud, oli ka see väga rahulik. Artisti emotsioonid olid taaskord need, mis aitasid sellele loole nii
Alen Veziko Sumedal juulikuu õhtul käisin oma emaga Väike-Maarja kirikus Alen Veziko kontserdil "Ei ole öeldud lihtsalt tuulde". Kontsert kestis umbes poolteist tundi ning sellest jäi südamesse väga helge mälestus. Alen Veziko laulis üksinda, aga temaga oli veel kaasas kaks inimest, kes mängisid instrumente. Eduards Glotovs, kes on rahvuselt lätlane, mängis kontrabassi, Priit Sootla oli süntesaatori taga ning Veziko ise mängis kitarri ning oma ema vana akordionit. Esitusele tuli nii vanu kui ka uusi lugusid, osa neist olid tema enda kirjutatud. Kõik kolm meest olid üleni valgesse riietatud, mis oli väga efektne. Kontserdi atmosfäär oli meeldiv ning hubane. Külastajad olid valdavalt vanemad inimesed, kuid oli ka nooremaid. Alen rääkis iga loo alguses mõne huvitava loo neil ette tulnud apsakatest, aastatega saadud mälestustest ning lugude salvestamisest. Üks lugu
MTp-11 Koostas: Sven Liivoja Väimela 2014 Kontsert toimus Võrumaa Kutsehariduskeskuses 31.03.2014. Esines ansambel PolePole , mille liikmed olid Arnold Chiwalala, Topi Korhonen ja helimees. PolePole on Tansaania-Soome duo, mis loodi 1998. aastal Helsingis. Nende põhiline muusikainstrument on kümnekeelne kannel, mida mängib Tansaania päritolu muusik Arnold Chiwalala (kes on ansambli helilooja, aranzeerija ning mängib ka flööti ja laulab). Kitarri mängib PolePoles Soome mitmekülgne muusik ja multiinstrumentalist Topi Korhonen. PolePole lood kõlavad nii soome kui suahiili keeles ja kannavad filosoofilist allteksti. PolePole muusika baseerub peamiselt ühtsel rütmil või kahel või rohkemal teineteisest sõltumatul rütmil ehk nn polürütmil. Dünaamilisust bändi repertuaari toob lisaks muusika vahetule
Kontserdi retsensioon „Neljal käel ja sajal keelel" Neljapäeval, 2. oktoobril, kell 10.00 käisin vaatamas koolikontserti „Neljal käel ja sajal keelel“. Esitati ainult instrumentaal muusikat. Kaks tuntud eesti kitarristi Ain Agan ja Andre Maaker esitlesid kaheksat erinevat kitarri ja kitarri sugulaspilli ning mängisid lugusid läbi kitarrimuusika ajaloo. Muusikaetenduse üldeesmärk oli see, et õpilased saaksid kuulata erinevate pillide kõla ja neid pille seostada oma nimetustega. Samuti oli see ka lihtsalt meelelahutuseks mõeldud. Minu jaoks eriliseks tegi selle kontserdi see, et mulle endale väga meeldib kitarride kõla. Pool aega kontsertist seletati ja tutvustati pille. Ülejäänud aeg esitati mitmeid, erinevaid
Laura Laumets 10B Retsensioon Retsenseerimisele tuleb 22. oktoobril Estonia kontserdisaalis toimunud Suur Eesti filmimuusika kontsert. Filmimuusika on filmi sündmustikku illustreeriv heliline element. Selle ülesandeks on filmivaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. Esimene filmihelilooja ei ole päris kindel, kuid arvatakse, et see võib olla prantslane Gaston Paulin. Tegelikult ei ole isegi tummfilm kunagi päris tumm olnud nagu selle nimest võiks järeldada. Filmiajaloo algusest on filmide taustaks kasutatud muusikat. Eesti filmimuusika parimaid palasid esitasid Suurel Filmimuusika kontserdil Draamateatri näitlejad Märt Avandi ja Mait Malmsten ning tuntud lauljatarid Marvi Vallaste ja Sandra Nurmsalu. Paar lugu esitas, ning vaheosasid (fakte
Limp Bizkit Kuuldused Limp Bizkiti surmast on ilmselgelt liialdatud kontsert ähvardas Saku suurhallilt katuse pealt viia. Mitme loo ajal hüppas terve põrandatäis rahvast. Minus valitses enne Limp Bizkiti kontserdile minekut hirm: tegemist on siiski bändiga, kelle tõus maailma popmuusikatippu jääb kümne aasta taha, nii et praegune esitus võib olla kunagise sära hale vari. Hetkel, mil lava eesriie alla vajus ja ansambel oma 2000. aasta hittloo ,,My Generation" kuuldavale tõi, sai selgeks, et tegemist oli asjatu kartusega. Kontserdikava oli koostatud peamiselt grupi kolme esimese albumi lugudest. Tollest perioodist mängiti ette kõik hittsinglid, vaid ühe erandina jäi täiuslikust komplektist puudu pala "N 2 Gether Now", mis oleks nõudnud räppar Method Mani kohalolu. Kõige piinlikum hetk terve kontserdi jooksul oli siis, kui esitamisele tuli ballaad ,,Behind Blue Eyes". See on säärane ärge-jätke-mind-üksi-kui-oleme-jo
probleemi ei valmistanud. Kaunid Kontserdid Käsmus on juba kaheksandat aastat toimuv muusikaline suvesündmus, mis kogub aina rohkem populaarsust oma looduskauni asukoha ja esinejatega. Jäääär on Eesti ansambel, mis on tegutsenud aastast 1991. Ansambel on oma tegutsemisaja jooksul palju liikmeid vahetanud, kuid praegusesse koosseisu kuuluvad Jaan Sööt, Tarvo Jaaksoo, Tõnu Timm ja Teet Velling. Jaan Sööt on vahva Tartu poiss, kes mängib vabalt kitarri, kirjutab laule ja on ansambli Jäääär eestvedaja. Tõnu Timm on etnomuusika asjatundja, kellel pole probleemi erinevaid kitarre mängida. Tarvo Jaaksoo ajab asju, mängib basskitarri, on rõõmus ja on pärit kalurikülast. Teet Velling mängib palju erinevaid pille, eriti meeldivad talle puust kastid, mille pihta saab lüüa. Ansambli Jäääär liikmed ei oska ise ka öelda, millise muusika zanri alla nende muusika kuulub, kuid nad arvavad, et see on rohkem pop-
Suviste ja Lauri Pihlap. Ükski nende esitatud lauludest ei jäänud meelde, järelikult ei olnud nad nii silmapaistvad. Samuti oleksin ise valinud mingi parema paiga, kus mälestuskontserdit läbi viia. Oleksin pigem püsti seisnud ja lava ees lauljatele kaasa elanud kui kontserdisaalis istunud. Minu jaoks oli veidi üllatav asjaolu see, et lõpus ei kõlanudki ,,Thriller" ega ,,Billie Jean". Arvasin kindlalt, et lugu lõpeb ühega neist hittidest. Viimaseks looks oli hoopis lugu ,,Heal the World", mis räägib, nagu pealkirigi ütleb, maailma parandamisest. Seda lugu laulsid kõik lauljad koos ning lavale tulid ka Dave Bentoni tütred, kes oma noorele eale vaatamata laulsid väga hästi. Kontsert oli lõppkokkuvõtes super ja ma ei kahetse absoluutselt, et sinna läksin. Lauri Pihlapi ja Uku Suviste silmapaistmatuse korvasid Jana Kase jalustrabav esitus ja Semiiri poolt korraldatud võimas show
-1 Retsensioon Diplomaatilised noodid Ungari KUNINGAS MÀTYÀSI PULMAD 1476 Sisukord I osa: Kontserdi toimumise aeg ja koht;esinejad II osa: Esitatud palade loend III osa: Teoste iseloomustus; tähelepanekud IV osa: Kokkuvõte Lisa: Kasutatud materjal I osa Kontsert toimus 8. oktoobril kell 19.00 Katariina kirikus. Kontesrdil esines ansambel Corvina Consort Ungarist. See on Ungari tuntuim vanamuusika ansambel, mille repertuaar hõlmab kiriku- ning ilmalikku muusikat viiest sajandist. Ansamblisse, mis on üks Ungari kultuurilisi visiitkaarte, kuulusid: Y Judit Andrejszki - sopran Y Agnes Pinter - sopran Y Balazs Draskoczy - tenor Y Karoly Paszti - tenor Y Zoltan Kalmanovits - bariton, viola de gamba Y Andras Demjen - bass, viola de gamba Kontserdil esitati keskaegset muusikat, täpsemalt tolle aja kuninglikku õukonnamuusikat, kuna tegu oli kuningas Matyas'i ja tema väljav
„Minu jõulukontsert“ 27. detsembril käisin Tartu Peetri kirikus kuulamas Tanja Mihhailova ja Mikk Saare „Meie jõulud“ kontserdit. Kontserdi valisin sellepärast, et olen igal aastal käinud kuskil kontserdil jõulude ajal ja ka seekord ei saanud seda traditsiooni vahele jätta. Kuna Viljandi kontsert oli välja müüdud, pidin sõitma Tartusse, mis juhtus ka eelmine aasta samal ajal. Jõulukontserdite seast tundus just see kontsert väga ilus ja hea tulevat. Kontserdil esines solistidena Eesti poplaulja ja näitleja Tanja Mihhailova ja tema elukaaslasest tuntud laulja Mikk Saar, neid saatis tuntud pianist ja helilooja Mihkel Mattisen ja Timo Vendt saksofonil ja viiulil. Mulle meeldis esitatud lugudest kõige rohkem „Sind ootan ikka veel“ mille autoriteks on Tanja, Mikk Saar, Timo Vendt ja Sean Pollock. Kaunid eestikeelsed sõnad kirjutas laulule Owe Petersell. See laul esitati duetina ainult klaveri saatel. See laul jäi millegi pärast kõig
Kontsert toimus laupäeval 30.Aprillil kell 19.00 Nokia Kontserdimajas. Esines Kameruni päritolu U.S.A Bassimees Richard Bona oma kvintetiga, kes on tänase jazzmuusika üks parimaid bassiste, ta tuttav väga paljude erinevates stiilides muusikapaladega. Richard Bona sündis 1967. aastal väikeses Kameruni külas Mintas. Väiksena mängis ta küll kitarri, kuid tema suurim mõjutaja oli Jaco Pastorious kelle plaati ta teismelisena kuulas ning sellest saati on olnud Jaco tema suurim mõjutaja ja iidol. 22 aastasena läks Richard Bona Euroopasse seiklema ning 1995. aastal siirdus ta jazzipealinna New Yorki. 2002 aastal käis ta esmakordselt eestis ning nüüd 9 aastat hiljem tuli ta jälle jazzkaare raames eestisse esinema. Tema Kvinteti kuulusid Richard
RAM kontsredi retsensioon 11. oktoobril käis Loo keskkoolis Eesti Rahvusmeeskoor kes esitas meile 8 laulu. Laval kokku esines 35 meest ja üks naine kes oli pianist, dirigendid olid Rasmus R rismaa ja Kuldar Schütz. Esimese loo nimi oli "Pärismaalase lauluke" mille oli kirjutanud Veljo Tormis. Laulu sõnad tndusid lihtsad koguaeg lauldi sõna "Tabu!", palas oli palju ehmatavaid forte käike, palas mängiti ka mingisugust indiaanlaste trummi. Teise laulu nimi oli "Nekruti põgenemine..."mille autor oli sammuti Veljo Tormis. Laul oli kiire tempoline ning kasutati väga palju kõrgeid noote mis üllatav ja natuke naljakas. Kolmas laulu nimi oli "Yuuyake koyake, Otsukisama" ning selle loo autor oli Hideyuki Nishimura. Laulu nimi tähendab jaapani keeles sõna "võim" kõik laulsid jaapani keeles. Laulul oli aeglane tempo ning palal oli väga võimas kõla mis mulle väga meeldis, laulul oli ka solist. Neljas lugu mis esitati oli saami keeles nin
Akustiline muusika võimaldab olla üksinda ühes bändis. Samuti rääkis Nevil meile kui palju sõltub üks kontsert pealtvaatajatest ning lubas ka meil mingil määral teda mõjutada ja osa võtta. Kunagi ei saa toimuda kaks täpselt samasugust kontserti. Väga palju lihtsalt sõltub seltskonnast ja meeleolust. 1),,Smells like blues" Juba kontserdi alguses võis märgata, et esitamisel oli palju inspireerimist. Meie muusik tundis ennast vabalt ja esitas igat lugu vastava hetke meeleoludele vastavalt. Kontserdi lugude valik polnud ette valmistatud nagu meile öeldi, vaid vastavalt olukorrale tuli ka uus lugu. 2)Tommy Himalay - ,,Need kes ootavad" Nevil rääkis meile ka oma erilisest kitarrist, mis on pärit Ameerikast ja esimene selline pill valmis juba 1939. aastal. Tal on kitarrimängijatest oma kindel eelistus ja on palju inimesi kellest ta lugu peab. Üks nendest on Himalay
(klahvpillid, akordion), David Goodier (bass) ja Scott Hammond (trummid), tegelikult pidi kitarristiks olema sellel kontserdil Jethro Tulli kitarrist Martin Barre, kuid tervislikel põhjustel ei olnud tal võimalik kontserdist osa võtta ning tema asemele leiti kitarristiks sakslane Florian Opahle Kontserttuur viidi läbi plaadi ,,Aqualung" 40. aastapäeva tähistamiseks. Ian Anderson alustas muusikukarjääri aastal 1962, mil asutas koolivendadega ansambli The Blades. Anderson mängib kitarri, suupilli, saksofoni, mandoliini, klahvpille ja temale kõige rohkem tuntust toonud instrumenti flööti. Flööti mängib ta ühel jalal seistes, see on üks rokkmuusika tuntuimaid sümboleid. Oma tuntuima rockbändi Jethro Tull asutas Anderson 1967. aastal. Kontsert kestis koos 30 minutilise vaheajaga 2 tundi. Esitati eri stiili rockilugusid Ian Andersonilt ja Jethro Tullilt läbi aastate. Kuna mulle Jethro Tull väga meeldib, siis meeldisid
laule, mida sai kaasa ümiseda. Arensburgi päikeseterrass on minu meelest ideaalne koht sellise mõnusa õhtu veetmiseks. Sealne õhkkond oli mõnus ning sooja jooki nautides tekkis väga hubane tunne. Samuti polnud rahvast väga palju, tänu millele sujus kõik rahulikult ja mõnusalt. Jäin rahule kõikide esituses olnud lugudega, kuid nüüd retsensiooni kirjutades ja laule meenutades tulid mul meelde lood, mille kuulamist eriliselt nautisin. Üheks selliseks looks oli “Hold back the river”, mis originaalis on James Bay lugu. Lugu ise oli juba mõtteliselt kaunis ja edastas ilusa sõnumi. Loo alguses oli meloodia mahe ning mulle meeldis, kuidas Andreas suutis ka rahuliku laulu muuta oma häälega jõulisemaks. Lugu oli ise esituses kontserdi lõpu poole, kuid meelde tuli mul nüüd esimesena. Esinejate lavaline olek ja kogu esitus ise tõid mulle külmavärinad peale ning suu kiskus naerule.
Retsensioon ,,Kevadöös su kõrval käin" Käisin 20. aprillil kell 19.00 Kuressaare Kultuurikeskuses kontserdil ,,Kevadöös su kõrval käin". Kontsert kestis üks ja pool tundi. Esinesid solistina Hedvig Hanson, klaveril Kristjan Randalu, kitarri mängis Andre Maaker, kontrabassi Ara Yaralyan ning trumme Ahto Abner. Muusika, mida grupp esitas, oli jazzilik. Laval oli sinakas valgus, mis mõjus rahuliku ja hubasena. Kogu õhkkond oli meeldiv ja lõõgastav. Esitatav kava koosnes õrnadest meloodiatest. Kontserdil esitati laule, mille tekstide autorid on tuntud Eesti poetessid Marie Under, Ilmi Kolla jt. Esitati ka teisi häid Eesti heliloojate lugusid. Mina käisin jazz-tüüpi kontserdil esimest korda
Pärnu Hansagümnaasium 11. b klass ,,SOFIA JOONSI ROOTSI PÄRIMUSMUUSIKA" KONTSERDIARVUSTUS MUUSIKAAJALOOS Juhendaja: E. Kesküla Pärnu 2012 Kontsert toimus 3. oktoobril kell 17.00 Pärnu Raamatukogus. Esinejaks oli Sofia Joons, kes on päritolult rootslane, kuid nüüd on ta elanud peaaegu pool oma elust Eestis. Tema muusikalisus pärineb tema vanaemast, kellel oli palju vendi, kes kõik mängisid midagi kes kitarri, mandoliini, viiulit, akkordioni. Sofia isa on eestlane ning ema rootslane. Rootsis õppis Sofia rootsi rahvalaule ning reisis ringi koos tuttavate muusikutega. Sofia esines väga paljudes Rootsi linnades, seega tuli tal suhteliselt palju ringi sõita. Kuna reisid olid vahest väga pikad, jäi palju aega pilli mängimiseks ning harjutamiseks. Sofia enda sõnul, suurest igavusest, mängis ta ükskord viiulit rongi tualetis. Alles 1994 tuli Sofia Eestisse, et õppida viiulit nin
Kuna polnud lauljannast varem kuulnud, pani mind imestama, et nii palju huvilisi oli kohale tulnud. Esinejad suutsid luua täpselt vastava atmosfääri ümbrusega, rahulik ja hea oli kuulata nende laule samal ajal nautides restoranis pakutavaid hõrgutisi. Jäin rahule kõikide lauljanna esitatud lugudega, kuid nüüd retsensiooni kirjutades ja laule meenutades tulid mul meelde lood, mille kuulamist eriliselt nautisin. Üheks selliseks looks oli Eivør´i lugu "True love". Lugu ise oli juba mõtteliselt kaunis ja edastas ilusa sõnumi tõelisest armastusest. Loo alguses oli meloodia mahe. Lõpu poole läks lugu aga rütmikamaks ja võimsamaks, mille tulemusena muutus ka rahvas elavamaks. Minu meelest sobisid Eivør´i kõlav hääl ja laulu rütmilisus imehästi kokku. Meeldis väga tema lavaline olek ning esitus ise tõi juba külmavärinad peale. Veel meeldis mulle väga tema esituses kõlanud lugu nimega "Rain".
Ott Lepland on sündinud 17. mail 1987. aastal. Ta on saate ,, Eesti otsib superstaari" kolmanda hooaja võitja. Laulmisega on ta tegelenud juba lapsest saati, ta on osalenud saates ,, 7 vaprat". Peale laulmise on ta natuke tegelenud ka näitlemisega. Hiljuti osales ta saates ,,Laulupealinn", milles ta esindas Kärdlat ja saavutas esimese koha. Lenna Kuurmaa Lenna Kuurmaa on sündinud 26. septembril 1985. aastal. Ta on eesti muusik ja ansambli Vanilla Ninja liige. Bändis ta laulab ja mängib kitarri. Ta valiti Kroonika poolt 2006. ja 2008. aasta seksikaimaks naiseks. Laulmisega tegeleb ta juba 3. aastasest saati. Liis Lemsalu Liis Lemsalu on sündinud 20. oktoobril 1992. aastal. Ta on ,, Eesti otsib superstaari" neljanda hooaja võitja. Tema isa on endine Eesti jalgpallikoondise liige Marek Lemsalu, sarnaselt tema isale on Liis Lemsalu üheks hobiks jalgpall.
Kuressaare Gümnaasium Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent Paavo Järvi Silver Ainomäe Tütarlastekoor Ellerhein Muusika retsensioon Ahti Murd 10A klass Kuressaare 2008 Kontsert, mida mina kuulamas käisin, toimus 10. oktoobril Estonia kontserdisaalis. Seal mängis Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, tsellist Silver Ainomäe ning kuulasime ka Ellerheina tütarlastekoori. Dirigendiks oli üks oma põlvkonna maailmas nõutuim dirigent Paavo Järvi, kes on üks olulisemaid Eesti heliloojate teoste esitajaid ja plaadistajaid. Erinevatest aegadest pärit klassikalise instrumentaalmuusika valikust tulid esitusele kolme erineva helilooja - Benjamin Britteni, Joseph Haydni, Gustav Holsti teosed. Mängiti ette Benjamin Britteni teost ,,Sinfonia da requiem" D-duur, Joseph Haydni tsellokontsert nr 1 C-duur ning Gustav Holsti teos ,,Planeedid", mis koosneb seitsmest eri osast.
Kontserdiarvustus Katre Koppel 30.11.2014 22. novembri õhtu oli Tallinnas pime ja hall, Niguliste kirikus räägiti aga valgusest ning kõlas Valgus Muusikas. Just nagu inimese elu on pidev rännak pimedusest valgusse – ööst päeva, võib samasugust vastandumist leida ka meie mõtetes, käitumises ning seeläbi ka igasuguses kunstis. Sünnib muusika, mis ongi inimese võitlus valguse ja pimeduse vahel. Niimoodi rääkis Linnar Priimägi, kes juhatas sisse selle pimeda õhtu kontserdi loenguga just sellisel valgustaval teemal. Sõnadest üksi jäi aga väheseks ja oli muusika kord näidata oma sisemist valgust ja pimedust. Lavale astus Eesti Filharmooniakammerkoor kontsertprogrammiga Valgus Muusikas. Kahe Grammy-auhinnaga pärjatud koori juhatas Kaspars Putniņš, kes tõi publikuni ühe n-ö igapäevase tsükli elust ehk viis meid läbi muusika pimedusest valgusesse. Kava alustas 16. sajandi Itaalia helilooja Carlo Gesualdo ning tema „Tenebrae responsorien“. Tenebrae ise t
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
