Ebatavalised poosid Madonna koos püha Luukaga (Annibale Carracci) Lautomängija ( Caravaggio) Teater Suursugused kostüümid ja dekoratsioonid Vaatemängulisus Esimene ooper-,,Orpheus“ (Monteverdi) Kirjandus Vastandatakse tegelikku ja näilist, reaalsust ja illusioone Inimene on seesmiselt lõhestunud ja moraalselt allakäinud Kujundirohkus, allegoorilisus Mängulisus, mitmetähenduslikkus Žanrid Ilukõne, eleegia, kirjavahetus(2 helget pead tegid kirjavahetust eesmärgiga see publitseerida, et teistele õpetust jagada), hümn, ood, eepos,sonett (renessansi žanr), epigramm (pilkeline lühiluule, tihti lõppeb puändiga), madrigal(galantne daamile adresseeritud, ilma kindla rütmita laul või luuletus) Pedro Calderon Pedro Calderón de la Barca y Barreda González de Henao Ruiz de Blasco y Riaño ,,La vida es sueño“
konkreetsust. Kuna kõnekunsti side praktikaga oli muutunud nõrgaks, siis ei tundunud kumbki stiil loomulik ega olnud ka viljakas. Aasia suuna mõju oli suurem Bütsanti kõnekunsti arengus, atika suund mõjutas rohkem Rooma vabariigi kõne- ja väitluskunsti traditsiooni. (Aava 2003: 18) Retoorika ja kõnekunsti teke oli seotud ühiskonna avalikkuse vajadusega: Ateena ori omamise demokraatia tingimustes (V saj. eKr) arenes sotsiaal- ja poliitiline elu, ja ilukõne muutub kultuuri põhitunnusena. Retoorika teenis Vana-Kreeka ühiskonnas demokraatliku korra (valimised, kohus, kohtumised jne). Kõnekunsti arendamisele Kreekas on ka tugevasti mõjutanud kaubandus: kaubanduse toimingud nõudsid advokaatide osalemist, kelle ülesandeks oli arutleda ja sõlmida kaubanduslepinguid. Põhjalikuks retoorikas iidsetel aegadel oli teooria argumentatsiooni avaliku esinemise. (Udalõh 2010: 8-10) 1.2 Retoorika Vana-Roomas
STIILIVEAD Läbivad stiilivead: · Sõnavara piiratus, algelisus, lamedus. · Tühisõnalisus, pateetika (liigne ilukõne). · Liialdamine võõrsõnadega. Juhuslikud stiilivead: · Sõnade ja tüvede kordused. Kasuta sünonüüme või sõnasta ümber. · Kujundite küsimus: Sabloonne ehk kulunud kujund (...on langenud ...küüsi) Koomiline või konteksti sobimatu väljend. Originaalitsev või ilutsev Absurdne kujund · Asesõnade probleem: Ebamäärane asesõna (Ta ütles talle...)
ka teatud barbareid väljaspool impeeriumi piire. Neljandaks, Hellen võis olla igaüks, kes oskas kreeka keelt. Selline definitsiooni kasutus oli neutraalselt tunnustatud sõltumata religioonist, rahvuskuuluvusest või sotsiaalsest staatusest. Kui viidati lihtsalt kellegi keeleoskusele, siis taoline hellen ei huvitanud eriti kedagi. Viiendaks, Hellenism võis tähendada lihtsalt inimese harimist, mis kaasas endaga kreeka ilukõne arendamist, filosoofilisi teadmisi ning isegi suurlinlike kommete õpetust.
Novgorodis tuli ristimisel rakendada isegi vägivalda. Ristiusu vastuvõtuga kaasnes Bütsantsi kultuuri mõjude tugevnemine. Suur tähtsus oli sellel kirjaoskuse levikul. Bulgaariast võeti üle kaks tähestikku: glagoolitsa ja kirillitsa. Peagi muutus Venemaal valitsevaks kirillitsa(lihtsustatud variandid ka tänapäeval kasutusel venelastel, ukrainlastel ja mõnel lõunaslaavi rahval). Bütsantsist ja Bulgaariast pärines ka kirikukirjandus, milles järgiti bütsantsipäraseid ilukõne reegleid. Kloostrites ja vürstide õukondades hakai ka kroonikaid kuhu tähendati üles tähtsamad sündmused
kahekorruseline sein. Lavatehnika heal tasemel, samuti dekoratsioonid, butafooria(matkised, järeletehtud esemed ehtsate asemel teatrilaval v vaateaknal) ja kostüümid. Näitekirjanikud Plautus, Terentius Filosoofid Caesar, Cicero Luuletajad Horatius ,, Carmina" ja Vergilius ,,Bucolica" MÕISTED Sofistpalgaline õpetaja, väitleja Reetorkõnemees, kõnekunsti õpetaja antiikajal Retoorikakõnekunst, kõnekunstiõpetus; ilukõne Stroof salm, luuleteose osa Eleegiakaebelaul Hümnpidulik ülistuslaul Epigrammpilkeluuletus Epitaafhauakiri Metseenrikas kunsti ja kirjanduse toetaja, toetas kultuuri. Carpe diem kasuta päeva, nopi päeva DEMOKRITOS Demokritos (umbes 460 eKr umbes 370 eKr) oli vanakreeka mõtleja, antiikaja atomismi esindaja, aatomiõpetuse rajajaid ühes Leukipposega. Demokritos väitis, et ümbritsev maailm koosneb lõpmatust arvust üliväikestest jagamatutest osakestest aatomitest.
Õpilane Aristoteles Aristoteles eitas mitmeid Platoni õpetuse põhiteese Kirjutas Platoniga sarnaselt oma vaated ilukirjanduslikesse dialoogidesse, et need arusaadavamad oleksid Filosoofia Platon lõi ja arendas ühe kahest peamisest filosoofilise maailmavaate tüübist. Ta on filosoofilise idealismi rajaja. Platoni idealism hõlmab loodust, inimest, inimhinge, tunnetust, ühiskonna korda, keelt, kunsti, poeesiat, skulptuuri, maali, muusikat, ilukõne kunsti ja kasvatust. Mõned probleemid, millest see süsteem koosnes, huvitasid Platonit sedavõrd, et ta "töötas nad läbi", mitte ainult kui filosoof, vaid ka kui õpetlane. Niisuguste probleemide hulka kuulusid spetsiaalsed matemaatika, astronoomia, muusikalise akustika küsimused. Õpetused Platoni käsitleb oma filosoofias järgmisi teemasid: idealism, teadmised, dialektika ja
Sparta kasvatus · Kasvatuse eesmärk: füüsiliselt tugev ja terve inimene, kes oskas alluda distsipliinile. · Vastsündinud läbisid ülevaatuse (eugeenika test eugenes kr.k. puhtatõuline). · Riiklikud kasvatusasutused nii poistele kui tüdrukutele (kreeka viievõistlus, veidi arvutamist, lugemist, kirjutamist, lakoonilist kõne). 3. Seisusliku hariduse olemus keskajal. 7 vaba kunsti: TRIVIUM Grammatika (ladina keeles lugemine, kirjutamine) Retoorika (ilukõne õppimine) Dialektika (vaidluskunst) QUADRIVIUM Aritmeetika Geomeetria (arhitektuuri ja maateaduse alused) Astronoomia (ajaarvamine) Muusika Vaimulike kasvatus Õpilased: orbunud, vaesunud rüütlilapsed, talupoegade, linnakodanike lapsed Õpetajad: mungad, preestrid Õpetus: -ladinakeelne -trivium + muusika ja aritmeetika Peamine meetod: mehaaniline pähetuupimine vitsa ja kartseri sunnil. Eesmärgiks ei olnud rohked ja sügavad teadmised, vaid jumalakartlikkuse kasvatamine
5. Melanhoolia- tume, masendav, arusaamatu kurbus, lisaks põlgus kaasaegse elu vastu. 6. Looduse ülistus 7. Usklikkus 8. Tihti esinev teoste traagiline lõpp · Sentimentalism- Sentimntalistid üritasid teostes avaldada kannatava inimese sisemaailma. 18.sajand. Sageli kaldusid nad liialdustesse, muutusid härdameelseks. Eestis on sentimentalismi ka utsutud haleduse vooluks.Nad pöörasid suurt tähelepanu ka looduse kirjeldustele. Teoste keelde tuli ilukõne. Võeti kasutusele kirja, päeviku ja eleegia vorm. NT J.Y.Rousseau (prantslane), N.Karamzin (venelane) ja Suve Jaan (eestlane). · Realism- Võeti kasutusele 1850. aastal (19.sajandi keskel). Olid erapooletud, püüdsid ühiskonda paremaks muuta, detailirikkus, kasutati rahvakeele väljendeid, tegelased olid lihtrahvast või keskklassist, sageli pahelised. Meeliszanr oli novell ja romaan. NT Charles Dickens
Mis on sentimentalism? Kuulsamaid sentimentaliste. Sentimentalismi tunnusteks oli liialdatud tundelisus ja emotsionaalsus. Sentimentalistid seadsid klassitsistide mõistuslikkusele vastu tunnetekultuse. Teostes püüdsid nad avada kannatava inimese sisemaailma. Sageli kaldusid nad liialdustesse, muutusid härdameelseks. Sentimentalistid pöörasid suurt tähelepanu looduskirjeldustele. Nad püüdsid tegelaste hingeelu avada looduse kaudu. Teoste keelde tuli ilukõne. Kangelase tunnete vahetuks edasiandmiseks võeti käsutusele uued kirjandusvormid, näiteks kiri, päevik, eleegia. Tuntud sentimentalistid on prantslane Jean-Jacques Rousseau ja venelane Nikolai Karamzin. 6. Romantiline luule Euroopas. Romantilise kirjaniku üldistav elulugu. Byroni, Puskini, Lermontovi , Petöfi, Heine eluloolised erinevused romantilise luuletaja eluloo-maatriksist.
Muuseum), mis kujutab teda koos väikese Dionysosega teel nümfide juurde (Fink, 2000). Pilt 4. Hermes ja Dionysos (2015) 7 1.5 Hermes, kas hea või halb? Ühelt poolt, jumalate saadikuna täidab käske ning toob rahvale sõnumeid, kuulutab rahva tahet jumalatele. Lisaks kaitseb teekäijaid ja juhatab oma herooldi kepi abil surnuid allilma. Viimane õpetas rahvale kaalu ühikuid, numbreid, tähestiku ja ilukõne. Hermes oli psühhopomp: ta viis äsja surnud hingi allilma Hadesesse. Samuti tõi ta elavatele surelikele unenägusid. (Womenstyle life,.2015) Jällegi teiselt poolt vaadatuna, Hermes on leidlik ja kaval, kaupmeeste jumal, kes oskab inimesi hästi petta ja eksitada. Isegi tema sünniloos on teda kujutatud vargana, mil ta varastab, vastsündinuna oma venna, Apolloni, veisekarija ning teeb igale veisele ka jalanõud, et ta vend oma karja üles ei leiaks
ülistamisega. Sentimentalism Sentimentalistid seadsid klassitsistide mõistuslikkusele vastu tunnetekultuse. Teostes püüdsid nad avada kannatava inimese sisemaailma. Sageli kaldusid nad liialdustesse, muutusid härdameelseks. Eesti kirjanduses on sentimentalismi seepärast nimetatud ka haleduse vooluks. Sentimentalistid pöörasid suurt tähelepanu looduskirjeldustele. Nad püüdsid tegelaste hingeelu avada looduse kaudu. Teoste keelde tuli ilukõne. Kangelase tunnete vahetuks edasiandmiseks võeti käsutusele uued kirjandusvormid, näiteks kiri, päevik, eleegia. Tuntud sentimentalistid on prantslane Jean-Jacques Rousseau ja venelane Nikolai Karamzin. Eesti kirjanduses on selle voolu jooni Suve Jaani teostes. Romantism Romantism sai Euroopas valitsevaks kunstisuunaks 18. sajandi lõpul, Eestisse jõudis see järgmise sajandi keskel. Romantikud pöörasid pilgu minevikku
Sentimentalism ja romantism Klasitsistid ei hinnanud tundeid, nad püütsid need allutada mõistusele. 18. Saj kujunes suurte tunnete sajand, mida iseloomustab mitme rahva võitlus vabaduse eest. Sentimentalistid püüdsid avada kannatava inimese sisemaailma. Sageli kaldusid liialdustesse, muutusid härdameelseks. Suur tähelepanu loodus kirjeldustele. Teoste keelde tuli ilukõne. Romantism tekkis 18.saj lõpus Saksamaal ja Prantsusmaal. Romantikud pöörasid pilgu minevikku. Nad otsisid kaugetest aegadest neid ideaale, mida ei leidnud kaasajast. Neile oli tähtis inimese sisemaailm, tema tunded, mõtted ja üllad teod. Üle kõige hindasid nad loodust, inimene oli nende arvates osa sellest. Romantismi kesksed mõisted on armastus ja usk. Kirjanduse põhiliikidest eelistasid romantikud,
iseloomustab liialdatud tundelisus, nutulisus, emotsionaalsus. Sentimentalistid seadsid klassitsistide mõistuslikkusele vastu tunnetekultuse. Teostes püüdsid nad avada kannatava inimese sisemaailma. Sageli kaldusid nad liialdustesse, muutusid härdameelseks. Eesti kirjanduses on sentimentalismi seepärast nimetatud ka haleduse vooluks. Sentimentalistid pöörasid suurt tähelepanu looduskirjeldustele. Nad püüdsid tegelaste hingeelu avada looduse kaudu. Teoste keelde tuli ilukõne. Kangelase tunnete vahetuks edasiandmiseks võeti käsutusele uued kirjandusvormid, näiteks kiri, päevik, eleegia. Jean-Jacques Rousseau->(1712 -1778) Prantsusmaa. Nikolai Karamzin-> (1766-1826) Venemaa. ,,Vaene Liisa", ,,Vene ränduri kirjad" Suve Jaan-> (1777-1851) Eesti. ,,Luige Laus" Romantism Tekkis 1789 1830 Prantsuse revolutsiooni algusest tööstusrevolutsioonini. Kirjanike iseloomustab: konfliktsed suhted jumalatega, suur kujutlusvõime
Intellektuaalne Marion tunneb ilmselt aukartust külalise poeedi- ja maailmaparandaja- nimbuse ees. Ent see hajub varsti. Kolme tegelase suhete pöördepunktiks on stseen Liisa Savioja kirjaga. Liisa on Marioni kooliõde ja Ormussoni äsjane kaasrevolutsionäär. Teel postkontorist koju targutab Ormusson iseendaks jäämise tähtsuse üle. Liisat on korduvalt välja saadetud, ta on ära põgenenud ja nüüd jälle Siberis, temalt lõikab kaasvestleja ilukõne peene pilkega läbi. See tuleb Ormussonile ootamatult. Ta on seni Marioni ilmetuks pidanud ja vaikselt haletsenud. Nüüd armub ta neiusse ülepeakaela, saab Helena vihaaluseks ja Marionilt korvi. Liedes end naeruväärsest seisukorrast, lahkub Ormusson hädavalega, nagu ootaks teda keegi "prantsuse daam". Päevikromaan laseb autoril panna hinnangute eest vastutama minategelase, kelleks on antud juhul nn autorilähedane tegelane. Felix Ormusson on mõneski mõttes
sentimentalism 18. sajandi üks põhilisi kirjandusmeetodeid. Sentimentalistid seadsid klassitsistide mõistuslikkusele vastu tunnetekultuse. Nad püüdsid avada kannatava inimese sisemaailma, seejuures kaldusid nad sageli liialdustesse, muutusid härdameelseks. Eesti kirjanduses on sentimentalismi seetõttu nimetatud ka haledusvooluks. Sentimentalistid pöörasid suurt tähelepanu looduskirjeldustele. Nad püüdsid tegelaste hingeelu avada looduse kaudu. Teoste keelde tuli ilukõne. Kangelase tunnete vahetuks edasiandmiseks võeti kasutusele kirja, päeviku ja eleegia vorm. Tuntud sentimentalistid on prantslane Jean Jacques Rousseau (17121778) ja venelane Nikolai Karamzin (17661826). Eesti kirjanduses on sentimentalismi jooni Suve Jaani (17771851) teostes. "Siuru" kirjanduslik rühmitus, mis loodi Friedebert Tuglase (18861971) algatusel ning tegutses aastatel 19171920. Algselt pidi "Siuru" koondama suuremat osa Eesti kirjanikkonnast.
Samuti ta avalikult teatas, et tõde pole. Seetõttu kõik mida keegi näib on tõsi. 2. Sokrates Sokrates (469-399 eKr) usus, et elumõte seisneb tõde otsmiseks, kõik muu ei ole tähtis. Isegi tema elulaad kinnitas seda seisukoht. Teda ei huvitanud raha ja auhinnad. Sokrates veetis suurema osa oma ajast tänavatel kus ta rääkis ja arutas inimestega. Pidevalt kivistades oma keha pikkade jalutuskäikude ja harjutustega. Sofistide ilukõnele vastandas Sokrates tõelise ilukõne, mis on seotud tõe tunnetamisega ja seetõttu kättesaadav vaid filosoofile. Filosoofia eesmärki nägi Sokrates inimese täiustumises. Õige toimimine tuleneb õigest teadmisest. Järelikult on üldine voorus tunnetatav. Õige teadmise eeldus on aga enesetunnetus. Eriti tähtis on teada oma teadmatuse taset. (Prits 2002: 8) Sokratese dialoogi skeem kui õppimise õpetamise viis on kasutusel ka tänapäeval mitmetes vormides. (Krips 2010: 164) 3. Platon
Goebbels oli arvatavasti üks Hitleri ustavamatest abilistest. Uskudes sügavalt oma ebajumalasse, sai just temast Hitlerikultuse algataja. Goebbels süütas Kolmanda Reichi tõrviku, pannes pruunimeelseid vagatsejaid raamatuid, sünagooge ja tagatipuks inimesi põletama. Mehe taparelvaks olid sõnad. Kui vaadelda Hitleri võimu kui segu võrgutamisest ja vägivallast, jääb Goebbelsile võrgutaja roll. Kaasaegsetele mõjus ta ühteaegu eemaletõukavalt ja ligitõmbavalt. Oma sõnarohke ilukõne, kibedamaigulise küünilisuse ja võimega kõrvalseisjate usku, vihkamist ja andumust oma huvides rakendada, oli võrgutajast Goebbels natsivalitsuse keskpärasest massist peajagu üle. Goebbels kaldus äärmustesse: tema nutulisus ei välistanud kaledust, enesehaletsus iseenese isikule esitatavaid kõrgeid nõudmisi. Mehe võitlev temperament vaheldus lootusetu letargiaga ja alaväärsuskompleks kõrgendatud enesehinnanguga; lunastuse otsimine kaasnes hävitamistahtega.
korratakse · vastuseade e antitees ühes lauses koos positiivne ja negatiivne/eitus ja jaatus, mingile väitele esitatakse vastuväide, nt enda teha kõik ja mitte miski · astendus e gradatsioon tähenduslik tõus, nähtust isel teatud tähendusliku nt paremaks muutumise kaudu · retooriline pöördumine/hüüatus oh jumal, tule taevas appi, tere, hurraa; ilukõne väga rafineeritud kõnepruuk (Tema Majesteet) · sõnamängud e kalambuurid nt aetakse homonüümid ja sünonüümid sassi, kasut samakõlalisi erineva tähendusega sõnu ühes lauses · siire e anzambmaan lause katkeb värsi lõppedes, aga jätkub järgmises värsis (emal meeldib reisida ja isa toas istuda samuti ei malda alati) · parafraas väljend, mis on loodud mingi tuntud väljendu alusel, nt sõda on alles
) KESKAEGNE kultuuriparadigma TOETUB HIERARHIA IDEELE, MIS SAAB ALUSEKS VÄGA RANGETELE SEISUSLIKELE SUHETELE KESKAEGSES ÜHISKONNAS. Keskaegset kultuuriparadigmat iseloomustab: MAAILM Jumala poolt loodud INIMESE kõrgeim eesmärk jumaliku harmoonia tunnetamine HARIDUSE SISU teoloogiline kasvatus ja õpetus läbi "seitsme vaba kunsti" SEITSE VABA KUNSTI, ld.k. septem artes liberales TRIVIUM: Grammatika (ladina keeles lugemine, kirjutamine) QUADRIVIUM: Aritmeetika. Geomeetria. Retoorika (ilukõne õppimine). Dialektika (vaidluskunst). Arhitektuuri ja maateaduse alused. Astronoomia (ajaarvamine). Muusika. Seisuslik kasvatus keskajal: töötasid/võitlesid/palvetasid Rüütlikasvatus. 7-14 paazid. 14-21 relvakandjad. Ratsutamine, ujumine, oda, mõõga, kilbi käsitlemine, vehklemine, jahipidamine, kloostri- ja toomkoolides alates VI saj. Talurahva/linnakehvistu kasvatus. - Peamiselt kodune, esimesed koolid keskaja lõpul - Lihtrahva õpetus: ametiõpe gildides. Vaimulike kasvatus
palju. 1987. a. veebruariks oli toimunu tõttu Reagan langenud suurde masendusse. Kaaluti võimu üleandmist asepresident George Bushile. Seda siiski ei toimunud. Kokkuvõttes tõi Reagani valitsus ilmsiks Valge Maja poliitika kahepalgelisuse ja sündmuste mittekontrollimise: langetati makse, aga samas tõsteti; terroristidega tegemist ei tehtud, aga sama peeti nendega läbirääkimisi ja kaudselt toetati neid. Paljud Reagani saavutused olid lihtsalt osav ilukõne ja pettepildid, samas oli ta aga ka isik, kes aitas kõikuma lüüa NSVLi, käivitada muudatused Ida-Euroopas ja anda ameeriklastele tagasi eneseusu. Ta muutis USA presidendivõimu pärast Watergate taas toimivaks ja stabiilseks süsteemiks. GEORGE BUSH (1989-1993, V) seenior Tema presidendiks oleku ajal toimusid I-Euroopas ja NSVL-is murrangulised sündmused. BILL CLINTON (1993-2000, D) GEORGE W. BUSH (2000- 2008 , V) juunior
palju. 1987. a. veebruariks oli toimunu tõttu Reagan langenud suurde masendusse. Kaaluti võimu üleandmist asepresident George Bushile. Seda siiski ei toimunud. Kokkuvõttes tõi Reagani valitsus ilmsiks Valge Maja poliitika kahepalgelisuse ja sündmuste mittekontrollimise: langetati makse, aga samas tõsteti; terroristidega tegemist ei tehtud, aga sama peeti nendega läbirääkimisi ja kaudselt toetati neid. Paljud Reagani saavutused olid lihtsalt osav ilukõne ja pettepildid, samas oli ta aga ka isik, kes aitas kõikuma lüüa NSVLi, käivitada muudatused Ida-Euroopas ja anda ameeriklastele tagasi eneseusu. Ta muutis USA presidendivõimu pärast Watergate taas toimivaks ja stabiilseks süsteemiks. GEORGE BUSH (1989-1993, V) seenior Tema presidendiks oleku ajal toimusid I-Euroopas ja NSVL-is murrangulised sündmused. BILL CLINTON (1993-2000, D) GEORGE W. BUSH (2000- 2008 , V) juunior
Sissejuhatus (exordium) Jutustus (narratio) Argumentatsioon (argumentatio): oma väidete põhjendamine (conformatio), vastase väidete kummutamine (refutatio) Kokkuvõte (peroratio) Topoi: kindlad kohad Tänapäeva retoorika-uurimisobjekstiks on kirjalik kõne Troopide (kujundite) uurimine lingvistiliste meetodite abil Tekstiretoorika (neoretoorika, kognitiivne retoorika jne)- teksti uurimine, üldine tekstiteooria, täpis- ja loodusteaduste keelte retoorilisus Kõlakujundid "Eufoonia"- ilukõne, kõlakujundlikkus/ hääliku, ühendi esiletungimine, koondumine, esilenihkumine "kakofoonia"- kole, inetu, kõle Alliteratsioon- kaashäälikute kordumine Assonants- täishäälikute kordumine Mets oli helde, laas oli lahke, Mets oli helde andemaie, Laas oli lahke lubamaie... (K. Merilaas. Laul ühe jalaga härjast) Koit mu rinda raius Õhetava haava, Üle laante laius Vere aurav laava (H. Talvik. Hommik) Onomatopöa (helijäljendus) ...röökiva öö pöörastes pööristes
Eriti oluliseks sai kõnekunst demokraatlikus Ateenas, kus kõik kodanikud võtsid osa koosolekuist ja kaitsesid ennast kohtus. 68. Kes olid sofistid? rändavad kõneõpetajad, pragmaatiline lähenemine (kõne peab veenma, tõde pole oluline), samas olid mitmekülgselt haritud 69. Millist kuulsat kõneteoreetilist teost tead? Aristotelese ,,Retoorika" 70. Kirjelda Aristotelese kõneteooriat teoses ,,Retoorika". Jaotas kõned kolme liiki: kohtukõne, poliitiline kõne (rahvakoosolekul), ilukõne (ehk epideiktiline kõne): kellegi ülistamine või mingi sündmuse puhul. 1. Sissejuhatus (kuulajate heatahtlikkuse saavutamine) 2. Jutustus (olukorra kirjeldamine) 3. Tõendid 4. Epiloog (sageli tunnetele rõhumine) 71. Kes oli Isokrates, mida ta tegi ja milliseid ta teoseid tead? Kuulus Ateena kõnemees, rajas Ateenasse retoorikakooli. Teos ,,Busiris" 72. Kes oli Demosthenes ja mis ajaloosündmusega on seotud ta kuulsaimad kõned?
Nad harrastavad asjaolude mahendamist ja vaoshoitust; nad annavad vastasele algusest peale lisapunkte, et vaidluselt auru maha võtta, kuid nende toonist võib mõista, et tegelikult on õigus ikkagi neil endil. Nad teavad, kuidas jääda ebamääraseks, et säilitada viisakust või hoida ära lahkhelisid, ja nad on meistrid udu ajama, kui tahavad mõne küsimuse arutamist edasi lükata või midagi varjata. Hispaanlased ja itaallased suhtuvad oma keelde, nagu oleks see mingi pill ilukõne esitamiseks, ja kasutavad seda meeleldi kogu selle ulatuses, pidades vajaduse korral välja iga pausi, et vaid saavutada suuremat väljendusrikkust, kirjeldab Lewis (2003, lk 119) oma raamatus. Enda mõtete täielikuks edasiandmiseks tuhlavad nad läbi kogu oma tohutu sõnavara, kasutavad käsi, miimikat ja hääletooni. Nad tahavad, et inimesed teaksid, mida nad tunnevad. Nad rõhuvad keerutamata ja kõvasti praktilisele
(tragöödia) ja madalaiks (komöödia, satiir), tegelased liigitati positiivseteks ja negatiivseteks, jäljendati antiikkirjandust, põhiliseks kirjandusliigiks kujunes näitekirjandus. ( Esindajad Eestis: K. J. Peterson, F. R. Faehlmann). Sentimentalism, romantism - 18.saj. Suure Prantsuse revolutsiooni ajal, Püüti avada kannatava inimesesisemaailm, pöörati tähelepanu looduskirjeldustele, teoste keeleks oli ilukõne, kasutati kirja, päeviku ja eleegia vormi, Prantsusmaal Jean Jacques Rousseau, Venemaal Nikolai Karamzin, Eestis Suve Jaan. Romantism - pöörati pilk minevikku, püüe vabaduse poole, oluline oli jumalakunst, inimene oli eelkõige hingeline olend, peeti tähtsaks loodust, kesksed mõisted on armastus ja usk, eelistati luulet, proosat, ja romaane. Eestis Lydia Koidula, Eduard Bornhöhe, Saksamaal Johann Wolfgang Goethe, Prantsusmaal V. Hugo, A.de Musset, Inglismaal W.Scott, G.G.N
a. Jutustuse esimene osa kirjeldab eesti poiste põgenemist kaluripaadis üle lahe Soome, väljaõpet Soome sõjaväes ja võitlusi Karjala maakitsusel. Teine osa on pühendatud vabatahtlike tagasipöördumisel kodumaale, nende lootustele ja pettumustele ning viimsele võitlusele kodumaa pinnal. Jutustust kirjutades kandis kirjanikku soov anda meeleolud ja sündmused edasi tõetruult, midagi ilustamata ja ütlema jätmata, ning luua samal ajal ilma paatose ja ilukõne mõjutavalt vabadusvõitluse idee ja Eesti Vabariigi ajal sündinud meeste ustavus kodumaale. See on ka õnnestunud. Üldise laose ja masendusmeeleolude kõrval jääb teose lõpul siiski kajama lootus, et kuni rahvas on alles ei ole veel kõik kadunud. Järgmine, samuti sõjamälestustele toetuv jutustus ,,Sarviku sulased" I ja II (1985) kirjeldab kahe kurja vahel lootusetusse olukorda sattunud eestlaste põgenemist hävingu eest ja
mille kodanikel oli olemas omavalitsus (raad) ja omad seadused (nt Lüübeki linnaõigus). Toomkool ehk katedraalikool oli toomkiriku juures asuv või selle poolt ülavpeetav õppeasutus. Toomkoolid tegutsesid peamiselt reformatsioonini. Toomkapiitlite mainimine: Pärnus 1251, Tartus enne aastat 1250, Tallinnas 1266, toomkool Toompeal a 1319. Toomkooli lõpetanu pääses ülikooli. Toomkoolis oli kaks astet: 1)Trivium ehk alamaste, milles õpetati grammatikat (ladina keelt), retoorikat (ilukõne), dialektikat (vaidkluskunst, mõeldud usudogmade kaitsmiseks). 2) Quadrivium ehk ülemaste, nelja ainega ülemaste suuremates toomkoolides: need olid muusika, arvutamine (rooma numbritega), geomeetria (sisaldas arhitektuuri ja maateaduse algmeid), astronoomia (peamiselt ajaarvamine, liikuvate kirikupühade kalendri koostamine. Läänistamine 1315. a sõnastatakse kirjalikult Valdemar-Eriku lääniõigus, Harju-Virus Taani võimu ajal kehtinud õigusnormide kogum
Nende arvates sai iga asja kohta esitada kaks vastandlikku argumenti; levinud oli tõenäosuse argument. Nad uskusid, et kõne peab veenma, tõde on suhteline 68. Millist kuulsat kõneteoreetilist teost tead? Aristotelese "Retoorika" 69. Kirjelda Aristotelese kõneteooriat teoses ,,Retoorika". Aristotelese ,,Retoorika" näol on tegemist kõige tuntuma kõneteoreetilise teosega, mis jagas kõned kolme liiki: kohtukõned, poliitilised kõned rahvakoosolekutel, ilukõne kellegi ülistamiseks või tähtpäeva puhuks. Kõned olid üles ehitatud nii: Sissejuhatus (kuulaja heatahtlikkuse saavutamine) Jutustus (olukorra kirjeldamine) Tõendid o Kunstilised tõendid (loogilised arutlused, eetos (inimeste iseloomu kirjeldamine); paatos (publiku tunnetele rõhumine) o Kunstitud ehk rohkem faktilised tõendid (seadused, tunnistajad, lepingud, vanne) Epiloog, kus sageli rõhuti tunnetele
68. Kes olid sofistid? Sofistid rändavad kõneõpetajad, pragmaatiline lähenemine (kõne peab veenma, tõde pole oluline), samas olid mitmekülgselt haritud. Ateena demokraatia tulekuga said tähtsaks. 69. Millist kuulsat kõneteoreetilist teost tead? 70. Kirjelda Aristotelese kõneteooriat teoses ,,Retoorika". Jaotas kõned kolme liiki: * kohtukõne (minevik) * poliitiline kõne (rahvakoosolekul)(tulevik) * ilukõne (ehk epideiktiline kõne)(olevik): kellegi ülistamine või mingi sündmuse puhul * Kõne osad: 1. Sissejuhatus (kuulajate heatahtlikkuse saavutamine) 2. Jutustus (olukorra kirjeldamine) 3. Tõendid 4. Epiloog (sageli tunnetele rõhumine) Kunstilised tõendid: * loogilised arutlused * eetos inimeste iseloomude kirjeldamine * paatos publiku tunnetele rõhumine Kunstitud tõendid: * seadused * tunnistajad * lepingud * piinamine * vanne
Hiina, piinad d) Konsonant riim. Rinda, randa e) Liit r. Too mind roolind f) Siirt riim g) Silpide arvu järgi. Mees riim ühesilbiline. Nais riim h) Asendi järgi: Paaris riim. Aa Bb i) Rist riim. Ab Ab j) Süli riim. AbA AbA Lausekujundid Retoorika ilukõne, kõnekunst Kordused pärit regivärsist Kliimaks astmeline tõus. Rääkimine hõbe vaikimine kuld Antitees vastandamine. Olid head ja halvad päevad Luulel on palju erinevaid liike ja zanre. Luuletusi kirjutatakse mitmesugustel teemadel. Kõigerohkem aga loodus luulet ja armastusluulet. Tihti kirjutab luuletaja iseendast (isikuluule) ja oma mõtetest (Mõtteluule). Tihti ka isamaaluulet ja koduluulet. Luule kirjeldab luuletaja hingeseisundit ja tegelaseks on autor oma mõtetega.
sentimentalism 18. sajandi üks põhilisi kirjandusmeetodeid. Sentimentalistid seadsid klassitsistide mõistuslikkusele vastu tunnetekultuse. Nad püüdsid avada kannatava inimese sisemaailma, seejuures kaldusid nad sageli liialdustesse, muutusid härdameelseks. Eesti kirjanduses on sentimentalismi seetõttu nimetatud ka haledusvooluks. Sentimentalistid pöörasid suurt tähelepanu looduskirjeldustele. Nad püüdsid tegelaste hingeelu avada looduse kaudu. Teoste keelde tuli ilukõne. Kangelase tunnete vahetuks edasiandmiseks võeti kasutusele kirja, päeviku ja eleegia vorm. Tuntud sentimentalistid on prantslane Jean Jacques Rousseau (1712 1778) ja venelane Nikolai Karamzin (17661826). Eesti kirjanduses on sentimentalismi jooni Suve Jaani (17771851) teostes. sidusus kohessioon ehk kokkukuuluvus.Vahendid, millega luuakse laustevahelised seosed tekstis. Sidusus on teksti põhiline tunnus. Sidusus
põgenemise ja tunnete ülistamisega. Sentimentalism Sentimentalistid seadsid klassitsistide mõistuslikkusele vastu tunnetekultuse. Teostes püüdsid nad avada kannatava inimese sisemaailma. Sageli kaldusid nad liialdustesse, muutusid härdameelseks. Eesti kirjanduses on sentimentalismi seepärast nimetatud ka haleduse vooluks. Sentimentalistid pöörasid suurt tähelepanu looduskirjeldustele. Nad püüdsid tegelaste hingeelu avada looduse kaudu. Teoste keelde tuli ilukõne. Kangelase tunnete vahetuks edasiandmiseks võeti käsutusele uued kirjandusvormid, näiteks kiri, päevik, eleegia. Tuntud sentimentalistid on prantslane Jean-Jacques Rousseau ja venelane Nikolai Karamzin. Eesti kirjanduses on selle voolu jooni Suve Jaani teostes. Romantism Romantism sai Euroopas valitsevaks kunstisuunaks 18. sajandi lõpul, Eestisse jõudis see järgmise sajandi keskel. Romantikud pöörasid pilgu minevikku. Nad otsisid kaugetcst aegadest neid
tundetusele vastasid kunstnikud reaalsusest põgenemise ja tunnete ülistamisega. Sentimentalistid seadsid klassitsistide mõistuslikkusele vastu tunnetekultuse. Teostes püüdsid nad avada kannatava inimese sisemaailma. Sageli kaldusid nad liialdustesse, muutusid härdameelseks. Eesti kirjanduses on sentimentalismi seepärast nimetatud ka haleduse vooluks. Sentimentalistid pöörasid suurt tähelepanu looduskirjeldustele. Nad püüdsid tegelaste hingeelu avada looduse kaudu. Teoste keelde tuli ilukõne. Kangelase tunnete vahetuks edasiandmiseks võeti käsutusele uued kirjandusvormid, näiteks kiri, päevik, eleegia.Tuntud sentimentalistid on prantslane Jean-Jacques Rousseau ja venelane Nikolai Karamzin(Vaene Liisa). Eesti kirjanduses on selle voolu jooni Suve Jaani teostes.Romantism sai Euroopas valitsevaks kunstisuunaks 18. sajandi lõpul, Eestisse jõudis see järgmise sajandi keskel. Romantikud pöörasid pilgu minevikku
Sentimentalism Sentimentalistid seadsid klassitsistide mõistuslikkusele vastu tunnetekultuse. Teostes püüdsid nad avada kannatava inimese sisemaailma. Sageli kaldusid nad liialdustesse, muutusid härdameelseks. Eesti kirjanduses on sentimentalismi seepärast nimetatud ka haleduse vooluks. Sentimentalistid pöörasid suurt tähelepanu looduskirjeldustele. Nad püüdsid tegelaste hingeelu avada looduse kaudu. Teoste keelde tuli ilukõne. Kangelase tunnete vahetuks edasiandmiseks võeti käsutusele uued kirjandusvormid, näiteks kiri, päevik, eleegia. Tuntud sentimentalistid on prantslane Jean-Jacques Rousseau ja venelane Nikolai Karamzin. Eesti kirjanduses on selle voolu jooni Suve Jaani teostes. Romantism Romantism sai Euroopas valitsevaks kunstisuunaks 18. sajandi lõpul, Eestisse jõudis see järgmise sajandi keskel. Romantikud pöörasid pilgu minevikku. Nad otsisid kaugetcst aegadest
Sentimentalism Sentimentalistid seadsid klassitsistide mõistuslikkusele vastu tunnetekultuse. Teostes püüdsid nad avada kannatava inimese sisemaailma. Sageli kaldusid nad liialdustesse, muutusid härdameelseks. Eesti kirjanduses on sentimentalismi seepärast nimetatud ka haleduse vooluks. Sentimentalistid pöörasid suurt tähelepanu looduskirjeldustele. Nad püüdsid tegelaste hingeelu avada looduse kaudu. Teoste keelde tuli ilukõne. Kangelase tunnete vahetuks edasiandmiseks võeti käsutusele uued kirjandusvormid, näiteks kiri, päevik, eleegia. Tuntud sentimentalistid on prantslane Jean-Jacques Rousseau ja venelane Nikolai Karamzin. Eesti kirjanduses on selle voolu jooni Suve Jaani teostes. Romantism Romantism sai Euroopas valitsevaks kunstisuunaks 18. sajandi lõpul, Eestisse jõudis see järgmise sajandi keskel. Romantikud pöörasid pilgu minevikku
eest. Sentimentalism · Sentimentalistid seadsid klassitsistide mõistuslikkusele vastu tunnetekultuse. Teostes püüdsid nad avada kannatava inimese sisemaailma. · Sageli kaldusid nad liialdustesse, muutusid härdameelseks. Eesti kirjanduses on sentimentalismi seepärast nimetatud ka haleduse vooluks. · Sentimentalistid pöörasid suurt tähelepanu looduskirjeldustele. Nad püüdsid tegelaste hingeelu avada looduse kaudu. · Teoste keelde tuli ilukõne. Kangelase tunnete vahetuks edasiandmiseks võeti käsutusele uued kirjandusvormid, näiteks kiri, päevik, eleegia. · Tuntud sentimentalistid on prantslane Jean-Jacques Rousseau ja venelane Nikolai Karamzin. Eesti kirjanduses on selle voolu jooni Suve Jaani teostes. Romantism · Romantism sai Euroopas valitsevaks kunstisuunaks 18. sajandi lõpul, Eestisse jõudis see järgmise sajandi keskel. · Romantikud pöörasid pilgu minevikku
venda Jehani, kes Gondelaurier' maja lävel üht kõrgemat ohvitseri kõnetas. See oli tõesti härra kapten Phoebus de Chäteaupers. Ta toetus seljaga vastu oma pruudi maja nurka ja vandus kui pagan. «Jumala eest, kapten Phoebus,» ütles Jehan tal käest kinni võttes, «olete päris meister vanduma!» «Käi kus kurat!» vastas kapten. «Käi ise kus kurat!» vastas skolaar. «Kuid, armas kapten, öelge, kust tuleb teil see ilukõne tulv?» «Vabandage, armas Jehan,» hüüdis Phoebus ta kätt raputades, «nelja kihutav hobune ei jää nii äkki seisma. Mina aga vandusin täies galopis. Tulen nimelt nende nukukeste juurest siit, ja iga kord, kui ma sealt ära tulen, on mul suu sõimu täis. Pean selle välja sülitama, muidu lämbun, pergli pihta!» «Kas te ei taha minuga jooma tulla?» küsis skolaar. Ettepanek rahustas kaptenit. «Miks mitte, aga mul pole raha.» «Mul on!»
annaabi.ee 
