PROJEKTITÖÖ Loengukonspekt SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1. PROJEKTITÖÖ PÕHIALUSED.....................................................................................4 1.1 Projekt ja projekti etapid............................................................................................4 1.2 Projektiorganisatsioon ja projektid põhiorganisatsioonis.......................................... 7 1.3 Projektide liigid..........................................................................................................8 2. PROJEKTI MÄÄRATLEMINE......................................................................................9 3. PROJEKTI PLANEERIMINE (KAVANDAMINE).................................................... 16 4. PROJEKTI PLAAN.............................................................................
7. Kirjelda tehnikat, mida on mõistlik projekti loogika kirjutamisel kasutada. Seinatehnika 4 IT Kolledz 8. Mis on projekti töö (task) projekti juhtimise mõttes? "töö" (task) projektijuhtimise mõttes - Töö on hulk ressursijuhile delegeeritud tegevusi projektis, mida teeb üks või mitu ressurssi - Töö vajab oma sisendiks ühe või mitme eelneva töö väljundit - Töö tulemust on vaja ühe või mitme järgneva töö tegemiseks - Töö ei saa alata enne, kui kõik tööks vajalikud sisendid on töö tegijal käes - Töö ei ole lõpetatud enne, kui töötulemused on järgmistele tegijatele viidud 9. Kirjelda juhtumeid, millal on vajalik projekti töö jagada osadeks (projekti juhtimise mõttes).
................................................................................................................................. 30 Projektide järjestamine.................................................................................................................................... 30 Kuidas leida kõige koormatumat ressurssi?................................................................................................ 30 Trummi plaan ja järjestatud projektid .......................................................................................................... 30 Üksiku projekti juhtimine ..................................................................................................................................... 33 Kriitiline ahel .................................................................................................................................................... 33 Projektide turvamine puhvrite abil ..............
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 3. peatükk PROJEKTI KAVANDAMINE Selles peatükis käsitletakse projektide planeerimist ja arendamist, tutvustatakse loogilist maatriksit, eesmärkide, väljundite, tegevuste ja sisendite sekkumisloogikat ning kirjeldatakse, kuidas on selle loogikaga seotud eeldused ja riskid. Loogilise maatriksi ehk LogFrame'i meetod LogFrame'i meetod on praktiline vahend nii projektide planeerimiseks kui ka nende teostamiseks ja hindamiseks. Tegemist on süsteemse lähenemisega, mis selgitab välja püstitatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud toimingud. Selles protsessis näitab LogFrame'i meetod kätte tasandite vahelised loogilised seosed ning määratleb eelduste ja riskide kaudu tingimused, mille juures probleemi lahendamisse on võimalik sekkuda. Sekkumisloogika sõltub projekti otstarbest ning sätestab projekti üldised eesmärgid, väljundid, tegevused ja sisendid. LogFrame'i meetod pakub ka standardse
Kuna organisatsioonid tegutsevad tänapäeval aina kiiremini muutuvas tegevuskeskkonnas, sõltub ettevõtte konkurentsivõime ja elujõulisus aina enam selle paindlikkusest ja arenemisvõimest. Tähelepanuväärne on see, et osa projektidest ongi tänapäeval seotud organisatsiooni arengutegevusega. Arendustegevus fikseeritakse pikaajalises, 3-5 aastases strateegilises plaanis (arengukavas). Arendusprogrammid jagatakse samaaegseteks ja /või üksteisele järgnevateks projektideks. Projektid lülitatakse aastaplaani. Projektide abil jaotatakse organisatsioonide strateegiline arendusprotsess seega konkreetseteks osadeks ja etappideks. Oluline on, et projekti ülesanne ja eesmärgid lähtuksid arengukava eesmärkidest ning oleksid kooskõlas organisatsiooni põhitegevuse, äriidee ja missiooniga. (Salla, 2007, lk 5) Projekt on kindla tähtaja ja eelarvega eesmärgipäraste tegevuste kogum (Lees, 2007, lk 13).
2. Leia näidisprojektist projekti riskide kirjeldamine. Hinda, kui hästi on näidisprojektis neid kirjeldatud. Too välja, mis on selles hea ja mis vajab parandamist. 3. Esita oma poolt kirjeldatuna näidisprojekti riskid. III Sõnastage projekti definitsioon ja selgitage selle sisu lahti. Projekt on kindla saavutatava eesmärgiga ja kindlaks määratud tulemusega ajutine ülesanne, mis tuleb teostada tähtaegselt, kasutades selleks kindlaksmääratud ressursse. Kõik projektid lähtuvad uutest ideedest, projekte on võimalik hinnata ehk tal on mõõdetavad eesmärgid. 1. Too näiteid erinevate projektilaadsete tegevuste kohta. Teeme ära! Jõulud haiglas, Jõulutunnel 2. Leia näidisprojektist need tunnused, mille poolest seda võib projektiks nimetada. Hinda, kui hästi on näidisprojekt projekti reeglite järgi kirjutatud. Too välja, mis on selles hea ja mis vajab parandamist. 3
Mõnikord mõne äärmiselt olulise probleemi ülikiireks lahendamiseks on vaja moodustada väike (1-2 inimest) "tiigrirühm", kes selleks ajaks vabastatakse oma muudest töökohustustest. Siinjuures peab arvestama inimeste erineva suhtumisega: mõni tõlgendab "tiigrirühma" kuulumist kui erilist tunnustust, teine aga kui põhitöö segamist. Ajaarvestus. Projekti algusfaasis on oluline järgida projektimeeskonna ajakasutust. See on aluseks ajakulu hinnangute tegemisel, seda nii jooksvas projektis kui eriti uute projektide kavandamisel. Näite ajakasutuse kategooriatest (st tegevustest, millele kuluvat aega mõõdetakse ja analüüsitakse), võib leida aadressilt www.construx.com/survivalguide. Ajaarvestuseks on loodud ka sellekohast tarkvara (time-accounting programs, vt. eelpooltoodud aadressilt). 1. 2. 1.1. Nõuete väljatöötamine Nõuete väljatöötamise faasis analüüsitakse tarbija/tellija vajadusi (sealhulgas ka analoogseid
Klient- selle all mõistetakse inimest või organisatsiooni, kes hakkab projekti toodet, teenust või tulemit kasutama. Skoop (ulatus)- kõigi toodete, teenuste ja tulemite summa, mida projekt peab tagama. Kvaliteet- näitab, kui hästi teatud sisemiste karakterisikute kogum rahuldab nõudeid. Projektijuhtimise protsessirühm (Project management process group) – PMBOK Guide’is kirjeldatud projektijuhtimise protsesside loogiline rühmitus. Need viis protsessirühma on vajalikud igas projektis, neil on selged sõltuvused ja neid peab täitma üksteise järel samas järjekorras iga projekti korral, sõltumata rakendusvaldkonnast või rakendatava projekti elutsükli spetsiifikast. PMBOK projektijuhtimise protsessirühmad: Algatamine- määratleb ja kinnitab projekti või projekti faasi. Planeerimine- määratleb ja täpsustab eesmärke ning kavandab tegevusi eesmärkide saavutamiseks. Täitmine- koordineerib ja juhib inimesi ja teisi ressursse saavutamaks projekti kavandatud tulemit.
rakendada eeskujusid sobival viisil oma organisatsioonis. Võrdlusanalüüsi olemuseks on seega nö käibetõde, et „tark õpib teiste vigadest“ (antud juhul siis edulugudest). Võrdlusanalüüsi protsessi on mitmeti erinevate autorite poolt määratletud. Järgnevalt on ära toodud Robert Campi poolne lähenemine võrdlusanalüüsiprotsessile (Oppi 2011): 1. Vali soovitav teemavaldkond 2. Kirjelda täpsemalt planeeritud võrdlusanalüüsi protsess 3. Määratle võimalikud partnerid 4. Määratle vajalikud andmed 5. Kogu andmed ja vali partnerid 6. Milline on vahe? 7. Määratle protseduurilised erinevused täpsemalt 8. Sea eesmärgid edasiseks parenduseks 9. Kommunikeeri 10. Vajadusel kohenda eesmärki 11. Rakenda 12. Hinda tulemust Benchmarking on ettevõtte üks arendusmeetodeid, mille kaudu samal alal tegutsevad ettevõtted teevad omavahel koostööd kõrvutades protsesse sisemiste ja väliste
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz PROJEKTIPERSONALI JUHTIMINE 3EAP Loengukonspekt Gerda Mihhailova Pärnu 2012 SISUKORD 1. PROJEKTIPERSONALI JUHTIMISE ERIPÄRAD ORGANISATSIOONIDES. .......... 3 1.1 Projektid ja projektipersonal organisatsioonikeskkonnas. ........................................... 3 1.2 Projektijuhi töö ning pädevused. ................................................................................ 13 1.3 Personalitöö korraldamise eripärad projektimeeskonnas. .......................................... 28 1.4 Stress ja stressijuhtimine ............................................................................................ 46 2
institutsioonide hulk, kes lasevad projektitaotlust nn "vabalt" kirjutada. Enamikul juhtudel kasutatakse siiski spetsiaalseid formulare, mis kergendavad oluliselt projektiplaani koostamist. Iga projekti plaani lõpus esitatakse tavaliselt lisadena: 1. skeemid (nt projektiorganisatsiooni skeem) 2. graafikud (nt ajagraafik) 3. hinnapakkumised 4. toetus ning garantiikirjad 5. eelarve 6. projektis osalejate CVd 7. lepingud allhankijatega jms. Lisad sõltuvad eelkõige sellest, kellele see plaan esitatakse. Näiteks finantseerimisotsuse või projekti eeltingimuseks oleva otsuse taotlemise puhul on kasulik lisada läbiviijate elulookirjeldused ning eelarve, töövahendiks mõeldud plaanile on kasulik liita aga ülesannete detailsed kirjeldused. Tavaliselt viidatakse lisadele plaani vastavas alaosas. Kuidas projektiplaani koostada?
1.2 Organisatsiooniline üle- · Organisatsiooni (peamised) eesmärgid, struktuur, vastutusalad. vaade · Äristrateegia põhiaspektid: strateegiline visioon ja -plaan(id) ning jätkuvad eesmärgid (mis jäävad väljapoole projekti). · Olulised strateegilised võtmeteemad ja valdkonnad, programmid ja projektid, mida vaadeldav äriplaan puudutab (nii sisesed kui ka välised riigi, regiooni, majandusharu jne tasandit puudutavad). 1.3 Panus võtme-ees- · Kuidas projekt panustab võtme-eesmärkide saavutamisse. märkide saavutamisse 1.4 Huvigrupid · Peamised huvigrupid ja nende panus projekti või seotus sellega, sh potentsiaalsed konfliktid erinevate gruppide ja huvide vahel. 1
Lisaks nimetatakse väikeettevõtluse soodusteguritena veel: · teenindussektori kasvu (haakub ka heaolu kasvu teooriaga), · masstootmise siirdamist arengumaadesse, · energiakandjate hindade kasvu, · moevoolude muutusi (sisuliselt innovatsioone) ja muid tegureid. 10. VÄIKEETTEVÕTLUSE ROLL NÜÜDISÜHISKONNA ARENGUS Väikeettevõtlusele omistatakse. Väikeettevõtlusel on eripärad, mis võimaldavad täita erilisi rolle majanduses jm ühiskonnaelu valdkondades paremini kui muud taolised institutsioonid (sh suurettevõtlus). Väikeettevõtluse rollidena nähakse: · innovatsioonide levitamist, · tööpuuduse likvideerimist (st tööhõive tekitamist), · paindlikkust, · ühiskondliku stabiilsuse kindlustamist, · varimajanduse osatähtsuse tõstmist, · riikliku regionaalpoliitika vahendina toimimist, · õppiva majanduse ja piirkondlike konkurentsieeliste kujundamist. 11. ETTEVÕTLUSPOLIITIKATE TÜÜBID (Lundström & Stevenson 2001):
vastavalt frantsiisilepingust tulenevatele nõuetele. Projekti eeliseks on see, et kuna hetkel puudub The Body Shop Eesti esinduskauplustel e-pood ning tegemist on ülemaailmselt populaarse ilutoodete brändiga. E-poe avamine on erinevate huvigruppide jaoks äärmiselt oluline, aidates laiendada kliendibaasi, tõsta klientide ostumugavust ning suurendada ettevõtte kasumlikkust. Kogu projekti eelarveline suurus on 18 744 €, mistõttu toimub projekti rahastamine nii laenu kui ka omafinantseerimise abil. Projekti kestvuseks on 3 kuud, mille vältel on projektimeeskonna ülesanneteks esindada võimalikult hästi projektimeeskonna huve, luua koostöös e-platvormi teenusepakkujaga sobiv ja toimiv e-pood. Lisaks leida ka sobiv laoruum ning töötajad selleks ja seadistada laoruum vastavalt ettevõtte nõuetele ja vajadustele. Projekt lõppeb suurejoonelise e-poe avamisüritusega Tallinnas Viru Keskuses
1996, lk.25). 11 Lisa 1 JUHEND ÄRIPLAANI KOOSTAMISEKS FINANTSEERIJALE 1. Sisukord 2. Seletav kokkuvõte 3. Ettevõtte iseloomustus 3.1. Tänase tegevuse iseloomustus 3.1.1. Andmed ettevõtte kohta Nimi, asukoht, omanikud (lisada curriculum vitae'd) ja osalus Iga partneri: · osa vaadeldavas projektis · eelnev tegevus ja kogemus · finantsseisund · eeldatav finantspanus · muu informatsioon 3.1.2. Töötajad · juhtkonna koosseis ( lisada curriculum vitae'd) · tööülesanded ja vastutuse ulatus 3.1.3. Ehitised ja sisseseaded 3.1.4. Olemasolev toodang ja turg, konkurents 3.2. Käivitatav äriidee Projekti lühiiseloomustus ja maksumus · äriidee · projekti kirjeldus ja päritolu
hindamisest, sotsiaalteaduskonna üliõpilased tunnevad rohkem huvi üldjuhtimise temaatika vastu). Konspekt on küll avalikult Internetis kõikidele huvilistele lugemiseks, kuid selle ülesehitus ei ole iseõppijale sobiv. Õppematerjalide kõrval on ka konkreetse kursuse ajakava ja õppetöö tulemused. 1.2 Põhjused Eelpool mainitud probleemid on tingitud järgmistest põhjustest: 1. Projektijuhtimise eriala on suhteliselt noor, mistõttu on terminoloogia ja fundamentaalsete teemade ring alles välja kujunemas. 2. Magistrandi esimene projektijuhtimise konspekt valmis õppetöö käigus. See sobis hästi ühele konkreetsele õpperühmale. Jäik ülesehitus (teemade jagamine peatükkidesse, peatükkide numeratsioon, näidetele viidatakse peatükkide seest) ei tekitanud esimesel korral probleeme. 3. Õppematerjalid on vaheldumisi õppejõu poolt hinnatavate testidega, üliõpilastele mõeldud
et nende vastuseis ei seaks projekti ohtu. Kõiki projektiga seotud gruppe, nii toetajaid kui potentsiaalseid vastaseid, nimetatakse selles käsiraamatus sidusgruppideks. Missugused on poliitilised suunad? Tuleb endale selgeks teha riigi, omavalitsuse, organisatsiooni jne prioriteedid ning meie kavatsuste kokkusobivus nendega. Näiteks, kui valitsuse prioriteediks on sotsiaalse heaolu tõstmine, siis võib oletada, et ettevõtluse soodustamise projektid pälvivad vähe poolehoidu. Parimateks allikateks poliitiliste eelistuste tuvastamisel on olemasolevad strateegilised dokumendid sõnastatud poliitilised platvormid, programmid, tegevusplaanid jne. Missugused on väärtused ja põhimõtted? Ei saa ignoreerida projekti keskkonnas elavate ja töötavate inimeste väärtushinnanguid, mõtteviisi ja harjumuspärast elustiili. Näiteks on uusettevõtluse projekte tunduvalt keerulisem algatada vananeva
5 loomingulisust ja kollektiivset loomingulisust, selleks et lõigata kasu projektile mille kallal töötatakse. Projektijuhi ülesandeks on luua meeskonna jaoks sobivad tingimused loominguliste ideede väljatöötamiseks. Loomingulised ideed vajavad tihti algatajat, kes suudaks saada nendele ideedele toetajaid meeskonnas. Loomingulisus on üks tähtsamaid kompetentse eduka projekti juures. Kui projektis tekivad probleemid, peab projektijuht otsustama kas loominguline lähenemine on õige viis nende lahendamiseks. Kui see nii on, siis peab projektijuht otsustama millist meetodit tuleks kasutada loominguliseks lähenemiseks probleemile. Üks populaarsemaid meetodeid on “ajurünnak”, kus meeskonna liikmed ja teised organisatsiooni liikmed väljendavad oma ideid. Hiljem kõige paremad ideed täiustatakse ja parimad nendest valitakse välja. Mis meetodeid ka ei
16. Omandiõigusest tulenevad piirangud, mida ehitusetööde teostajad tööde tegemisel peavad arvestama Võrdse kohtlemise ja ühetaolisuse põhimõte tagamiseks peab omandiõiguse piirangute seadmisel arvestama kogu riigi territooriumil ühtsete kriteeriumitega. Kohalike omavalitsuste territooriumil ehitustegevust reguleerivad ehitusmäärused tuleb viia nimetatud põhimõtetega vastavusse. Kuna ehitusmäärustes sisalduv regulatsioon seab piiranguid omandi kasutamisele, mistõttu tuleb selliste määruste kehtestamine allutada seaduses sisalduva täpse, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses olevale volitusnormile 17. Maaomand, sellega seotud kohustuste ja õiguste mõju ehituskorraldusele Maaomand kolmemõõtmelisus ja selle arvestamise vajadus ehitiste korrashoiul. Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel
Vaatamata sellele tekkisid aga ka siin vead ehituse maksumuse hindamises. Esimene oluline suunamuutus Tööstusliku revolutsiooni järel muutus olukord ehituses aga eelkõige kolmel põhjusel: 1) Esiteks olid suurte ehitusprojektide kavandajad üha enam huvitatud kulude arvutusest: tööstureid huvitas eelkõige kasum, riigitegelased pidid aga andma vastust oma tegevusest, ühistegevuse puhul olid aga need mõlemad põhjused ühendatud. 2) Teiseks muutusid projektid tehnoloogiliselt keerukamateks ja nüansi rohkemateks. 3) Kolmandaks oluliseks põhjuseks oli aga see, et sajandite jooksul väljakujunenud majanduselu ja ühiskonnakorraldus muutus keerukamaks ning dünaamilisemaks. Uuest olukorrast tulenevate nõudmistega kohandumiseks hakkas aga arenema kulutuste eelneva hindamise süsteem, et kokkulepitud hinna alusel anda kogu vastutus projekti tööde täitmise eest peatöövõtjale
4 Lisaks sõnalisele lühiülevaatele võib esitada tabeli. Näiteks: Tabel. Teadus- ja arendustegevus aastatel ...... Osalevate Koostöö- Lahendatav Eelarve Arendusprojekt töötajate Periood partnerid, probleem EEK arv teadusasutused Kirjeldage ettevõtte põhiprotsesse: mida peab ettevõte tegema, et toota või teenust osutada. Kirjeldage kogu tootmisprotsessi alates varustamisest kuni valmistoodangu/teenuse kliendini jõudmiseni. Selgitage, milliseid toormaterjale, millist tootmistehnikat, transpordivahendeid, kontoritehnikat, ruume, litsentse, kooskõlastusi,
(ehituskulud), selle asemel, et optimeerida kogukulusid. Näiteks krundi maksumusel võib olla nii suur osakaal kogukuludest, et kõik ülejäänud kulud on temast sõltuvad, ja omaette probleemiks kujuneb siis see, kuidas saada ehitisest maksimaalsed kasutusomadused vaatamata nendele kuludele. Mõnikord juhtub aga, et ehitustööd moodustavad vaid tühise osa kogu projektist. Näiteks mobiilimasti rajamisel on masti, elektrooniliste seadmete ja kaablite paigaldamine projektis domineerivad, hoone ehitus aga on väiksema maksumusega. Ka selles olukorras on vale pidada ehitusmaksumust eraldatuks kogumaksumusest, ta on isegi veel olulisem, sest sellel tugineb kogu programm ning tõrked ehitusel võivad tekkida omakorda tõrked ehitustöödel. 2.3. Majanduslikult tasuvate ja ühiskonnale vajalike ehitiste maksumuse kujunemine Lähtudes kuludest, võib eristada era- ja riiklikku sektorit, aga ka ehitisi, mis on majanduslikult tasuvad
MAJANDUSANALÜÜS Õppematerjal 2 SISUKORD ÕPPEMATERJAL 1 SISSEJUHATUS 5 I KULUARVESTUS 6 1.Kuluarvestuse eesmärgid ....................................................................................................6 2.Kuluarvestuse süsteem, kululiigid.......................................................................................8 3.Kulukohtade arvestus ........................................................................................................11 4.Kuluarvestuse põhimõtted .................................................................................................11 5.Kuluarvestuse meetodid...............
Kõigepealt peab rahavoog olema piisav, siis vaatleme kuidas seda finantseerida. 14. Mis on kapitali hind (WACC) ja kuidas seda hinnatakse ja kuidas rakendatakse? WACC weighted average cost of capital ehk kaalutud keskmine kapitali hind Lihtsustatult on WACC ettevõtte minimaalne nõutav tulumäär investeeringutelt. Firma vaatenurgast, ettevõtte soov teenida tulu, et rahuldada finantseerijaid antud riskitaseme juures. Investorite poolt nõutav tulusus ongi firmale kapitali hinnaks, kui firma ei paku sellist tulu, siis investorid raha ei anna. Kasutatakse: Investeeringute eelarvestamisel (projektide analüüs): Projekti IRR (või MIRR) peab ületama kapitali hinda. Kui kapitali hind on suurem või vähemalt võrdne, siis tasub projekt vastu võtta. NPV arvutamisel kasutatakse diskontomäärana (sisuliselt ka projekti rahavoogude re-investeerimismäärana) Finantseerimisallikate valimisel(kapitali struktuuri kujundamisel)
2 otseläbirääkimiste alusel, siis peaks eelduseks olema vähemalt tellija enese poolt tehtavate vajadusuuringute lõpetamine ja edasine projekti arendus toimub juba koos ettevõtjaga. Joonis 3.2 Võimalik projekteerimis-ehitustöövõtu korraldusskeem Kuna võistupakkumisel ebaõnnestunud pakkujate kulud projekteerimisele on küllalt suured, siis on loogiline et need lisatakse järgmiste pakkumiste hindadele, mistõttu on keskmine hinnatase selle meetodi puhul, võrreldes teiste töövõtu meetoditega, ilmselt kõrgem. Kvaliteedi tagamiseks oleks vaja, et projektlahendid saaksid enne töösse rakendamist omanikujärelvalve heakskiidu, mis võib tähendada aga keskmisest suuremaid kulutusi omanikujärelvalvele. Sellepärast on soovitatav võistupakkumise rakendamisel kasutada kaheetapilist eelkvalifitseerimisega meetodit. 3. Juhtimistöövõtt
6. Varustab kohalikke omavalitsusi, Järvamaa politseijaoskonda, ohvriabitöötajaid ja perearstikeskusi Kriisikodu reklaamimaterjalidega. 7. Organiseerib e- koolitusprogrammi tehnilise valmimise. 8. Turundab koolitusi e- maili teel. 9. 10. Tegeleb projekti aruandlusega Projektijuht töötab osalise tööajaga. Projekti raamatupidaja 1. Koostab arveid kohalikele omavalitsustele osutatud teenuste kohta. 3. Teeb rahalisi ülekandeid maksuametile ja projektis osalejatele. 4. Peab arvestust projektiga seotud kulude osas. 5. Teeb projekti aruande finantsosa. Nõustajad– osutavad nõustamisteenust vastavalt vajadusele Kriisikodu nõustamiskeskuses või kokkuleppel kohaliku omavalitsuse territooriumil. Esmanõustaja peamine ülesanne on hinnata abivajaja probleeme, siduda klient talle vajalike teenustega: suunata edasi psühholoogilisele või juriidilisele nõustamisele, vajadusel
koordineeritakse ühest kohast. Optimeeriv lähenemisviis optimeerides juhtimistegevust, võimalik kerge vaevaga lülitada keerulisi matemaatilisi tingimusi; *mudeli analüüsimine *seadmed, *kinnisvara. Varud os seotud väljunditega ja sisenditega. Varud põhjustavad asendame kvalitatiivsed hinnangud kvalitatiivsete näitajatega. Kasutatakse on hõlpsasti teostatav; *mudeli muutmine on lihtne ja kiiresti teostatav lisakulusid, mistõttu on nad majanduslikult ebasoovitavad, kuid vajalikud tarbijate inseneriteaduste, matemaatilisi ja statistilisi meetodeid, eksperthinnanguid jne. Ülesandeks §3. Prognoosimine. nõudluse operatiivseks rahuldamiseks, tootmisprotsessi kulgemise tagamiseks, püsiva on leida optimaalsed seosed organisatsiooniliste , tehniliste ja majanduslike seoste vahel. 3.1.Prognoosimise olemus ja liigitus
........................................3 1.1 Seletuskiri.................................................................................................................4 1.1.1 Alamprogrammide koostamine, eesmärgid ja prioriteedid................................4 1.1.2. Esitatud taotluste ülevaade prioriteetide lõikes................................................6 1.1.3 Rahastamisettepanek ja eelarve eelnõu tabel.....................................................7 1.2 Riiklikud projektid, eesmärgid ja ettepanekud.........................................................8 1.3 Eeldatav mõju prioriteetide lõikes..........................................................................13 Lisad: Lisa 1. KIK-ist laekunud rahastamistingimustele vastavate projektitaotluste tabel Lisa 2. Esitatud projektitaotluste hindamistabel Lisa 3. Rahastamisettepaneku tabel Lisa 4. Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamise alamprogrammi ja
kas ohvri või vägivalla toimepanija kodus või väljaspool seda, näiteks tänaval, külas või mujal. Paarisuhtevägivalda võib mõista kui praeguse või endise abikaasa, elukaaslase või partneri poolt toime pandud tegu, mis sisaldab kontrollivat käitumist, psühholoogilist, füüsilist või majanduslikku vägivalda või seksuaalset sundust ning mis võib tekitada ohvrile psühholoogilisi kahjustusi ja füüsilist valu. Vägivald võib jätkuda peale suhte lõppemist, mistõttu ohvri ja vägivallatseja ühine eluase pole määrav. Vägivalla liigid Vaimne vägivald verbaalne või mitteverbaalne vägivald eesmärgiga teist isikut alandada ja oma kontrollile allutada. Vaimne vägivald on pidev ja tahtlik teisele inimesele haiget tegemine ja tema tunnete riivamine. Emotsionaalne vägivald ei pea olema alati teise inimese otsene solvamine või ta peale karjumine. See võib väljenduda ka peenekoelise ja oskusliku manipuleerimise ja alandamise kaudu
eripärad? 1. Investeerijad (aktsionärid) 2. Laenuandjad, võlakirjade omanikud 3. Analüütikud, konsultandid, ajakirjanikud 4. Advokaadid ja hagejad 5. Hankijad ja kreeditorid 6. Riigiorganid (n MTA) 7. Avalikkus 8. Ettevõtte juhtkond 9. Ettevõtte töötajad Kõigil on erinevad huvid. Nt tarnijaid ja konkurente huvitab, kui edukas on ettevõtte. Kliente huvitab kui usaldusväärne partner see firma oleks. Kõik grupid ei vaja ühtset informatsiooni, vaid neid võib eristada erihuvide kaudu. 14. Teate bilansi ning kasumiaruande põhilist loogikat. Teate olulisi kirjeid ning nende sisu (a la mis on debitoorne ning kreditoorne võlg, brutokasum jne, põhivara, EBITDA, EBIT jne) 4 Bilans - informatsioon ettevõtte finantseisundist majandusaasta algul ja lõpul.
eripärad? 1. Investeerijad (aktsionärid) 2. Laenuandjad, võlakirjade omanikud 3. Analüütikud, konsultandid, ajakirjanikud 4. Advokaadid ja hagejad 5. Hankijad ja kreeditorid 6. Riigiorganid (n MTA) 7. Avalikkus 8. Ettevõtte juhtkond 9. Ettevõtte töötajad Kõigil on erinevad huvid. Nt tarnijaid ja konkurente huvitab, kui edukas on ettevõtte. Kliente huvitab kui usaldusväärne partner see firma oleks. Kõik grupid ei vaja ühtset informatsiooni, vaid neid võib eristada erihuvide kaudu. 17. Majandusaasta aruande komponendid 1. Bilanss - informatsioon ettevõtte finantsseisundist majandusaasta algul ja lõpul. 2. Kasumiaruanne - informatsioon ettevõtte majandusaasta tulemusest 3. Rahavoogude (-käibe) aruanne info finantsseisundi muutustest, e/v raha allikatest ja nende kasutamisest 4
loendi alusel. Juhtimistöövõtu puhul on väike erinevus siis, kui töövõtja valitakse juba varakult läbirääkimistel: põhierinevuseks on siis see, et töövõtjast saab maksumusplaanimises osaleja palju varem kui muidu. 1. LÄHTEÜLESANDE ETAPP - Esialgne eelarve põrandapindade alusel Tuginedes lähteülesandele suudab maksumusplaanija sel etapil teha minimaalset: pole jooniseid, on vaid ebamäärased algandmed, mistõttu on mõttetu konstrueerida mingeid kompleksseid mudeleid. 2. ESKIISKAVAND - Põhimõtteline eelarve konstruktiivelementide alusel Selline eelarve koostatakse selleks, et hinnata projekteerija esimesi eskiisjooniseid või ka selleks, et aidata põhjendada sobivat hoone kuju ning põhiplaani. Vajalikud on lihtsad joonised seinte, põrandapindade jm. arvutamiseks. Selliselt koostatud plaani nimetatakse ka esmaseks maksumusplaaniks, kuigi see nimetus
kohviku sisemine müügisaal jääb edasisel teenuse pakkumisel liiga tagasihoidlikuks. Ruumide remondiks kirjutatakse esmalt projekt, millele järgneb teostus. Lühiajalised eesmärgid – teostada kohvikuruumides remont ning viia need vastavusse toidu- ja veterinaarameti nõuetega (vt tabel 3.) Pikaaajlised eesmärgid on luua sõbraliku ja koduse keskkonnaga kliendisõbralik kohvik. Probleemipuu aitab välja selgitada projektis ette tulevad probleemid (vt joonis 1.) Suurimaks probleemiks on väike müügipind. Kuna spordihoone majastruktuur paremaid lahendusi ruumide juurdekasvul kohvikule pakkuda ei suuda, siis tuleb luua plaan, mida saaks edaspidiselt kliendi hoidmiseks ja meelitamiseks ette võtta, eelkõige konkurentsis püsimise eesmärgil. Kohviku tegevus/müük toimub spordihoones tagasihoidlikul müügipinnal, millest on tingitud piiratud võimalustega müük ja seega piiratud võimalustega kliendile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
