Õpetamine ja refleksioon Küsimused: 1. Kirjeldage mäluprotsesse meeldejätmist, säilitamist ja reprodutseerimist lastel ( KELA eelkooliealistel lastel, HUM + KÕM kooliealistel lastel). Millised sisemised ja välised tegurid võivad mälu häirida? 2. Mis on funktsionaalne keeleoskus? Kuidas saab õpetajalasteaias/koolis toetada laste funktsionaalse keeleoskuse arengut? 3. Millised tegurid mõjutavad lapse sotsiaalsete oskuste arengut (kodus, lasteaias/koolis jm). Nimetage vähemalt 5 tegurit. Millised negatiivsed tagajärjed võivad olla laste puudulikel või vähestel sotsiaalsetel oskustel? 4
· Tähtis on valguline mitmekesisus o Kasvamine paljunemine · Valgud on organismi jaoks tähtsad 6 funtsiooni tõttu Vitamiinid · Reguleerivad organismi kasvu ja ainevahetust ning tugevdab haigustele vastupanu · Vitamiinidega üledoseerimist pole karta · A-vitamiin - loomne ja tekib taimsest toidust · B-vitamiin immuunsüsteemi kontrolliv · C-vitamiin ainevahetust konrolliv · D-vitamiin luustikku kontrolliv · E-vitamiin reprodutseerimist kontrolliv Mineraalained · Na regueerib ainevahetust · Ca luustiku tugevus · K südameregulaator · P luustikutugevdaja · Fe vere koostiselement · S valkuda ja kudede ehituseks · Mg närvisüsteemi regulaator · I kilpnäärmetegevuse regulaator · Ülejäänud elemendid on mikroelemendid, mida on vähem vaja. Tehistoiduained · 1747 Andreas Marggraf peedisuhkur
autoriõiguse seadus, kuid samuti võlaõigusseadus, karistusseadustik ja põhiseadus. Viimases ütleb §39, et „Autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigusi.“ (Eesti Vabariigi 2015) Autoriõiguse seaduse kohaselt on autoriõigus autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum ning antud seaduse järgi tekib autoriõigus teosele teose loomisega. „Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis“ (Autoriõiguse 2019). Autoriõigus on tugevasti seotud ka teiste õigustega, mida nimetatakse naaberõigusteks ja mis omakorda tekivad juba autoriõigustega kaitstud tööde ümber. „Naaberõigused tulenevad autoriõiguse põhimõtetest ja antakse teoste esitajatele, fonogrammitootjatele, raadio- ja teleorganisatsioonidele ning andmebaaside loojatele või valdajatele. Autorite õigusi oma
olnud ma puutunud kokku pea, et kordagi reaalsete võimalustega õpitut praktikas rakendada. Selleks, et õpetajad suudaksid õpilasi juhtida mõtestatult õppima, peavad nad juba enese õppimise ajal ka ise osa saama mõtestatud õppimise protsessist (Löfström 2008). Väga tähtsat rolli minu õppimise motivatsiooni kui ka efektiivsuse juures omab õppejõud, kes antud aine eest vastutab. Kahjuks olen kokku puutunud mitmete õpetajatega, kes soovivad vaid enese sõnade reprodutseerimist ning lämmatavad sedasi tegutsedes igasuguse motivatsiooni ning huvi aine vastu. Leidub aga ka vastupidiseid näiteid, kelle tundi oli alati huvitav minna nende innovatiivsuse tõttu. Kuuendas klassis käies ei olnud bioloogia puhul tegu mu lemmikainega. Kõik muutus aga aasta hiljem, kui meile tuli uus õpetaja, kes suutis klassi motiveerida õppima ning muutis õpetatava elulähedaseks ning huvipakkuvaks. Õppijana omab minu puhul suuremat rolli õppejõud kui aine ise
Varad Arvutis salvestatud andmebaasi väärtus võib sageli ületada pangaseifi sisu väärtuse. Loogika pomm on trooja hobune, kes teostab siis, kui konkreetsed tingimused. Käivitab loogika pommid saab hõlmavad muuta faili, klahvivajutused, eriti seeria või kindlal ajavahemikul või kuupäeva. Viirus e. arvutiviirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Võltsing laias tähenduses hõlmab võltsitud objektide lisamist infosüsteemi, sõnumite reprodutseerimist vääras kontekstis, sõnumi saatmise või saamise salgamist. Social engineering, in the context of information security, refers to psychological manipulation of people into performing actions or divulging confidential information. Turvameetmed on teoviisid, protseduurid või mehhanismid, mis võivad kaitsta ohu eest, kahandada mingit nõrkust, piirata soovimatu intsidendi toimet, avastada soovi-matuid intsidente ja soodustada taastet.
Valgud Taimsed ja loomsed 20 aminohappest koosnevad 8 on asendamatut aminohapet, mida saab lihatoidust Thtis on valguline mitmekesisus Valgud on organismi jaoks thtsad 6 funktsiooni tttu Vitamiinid reguleerivad organismi kasvu ja ainevahetust ning tugevdab haigustele vastupanu Vitamiinidega ledoseerimist pole karta A-vitamiin loomne ja tekib taimsest toidust B- vitamiin immuunsusteemi kontrolliv C- vitamiin ainevahetust kontrolliv D-vitamiin luustikku kontrolliv E-Vitamiin - reprodutseerimist kontrolliv MINERAALAINED Na- ainevahetuse regulaator Ca- luustiku tugevdaja K- Sdameregulaator P- luustikutugevdaja, energiavahetuses Fe- vere koostiselement S-valkude ja kudede ehituseks Mg- nrvissteemi regulaator J- kilpnrmetegevuse regulaator lejnud elemendid on mikroelemendid
välja selle juriidilise või füüsilise isiku nime või nimetuse all. Audiovisuaalsed teosed. Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise kasutamise kompenseerimiseks autoritele, teose esitajatele ja fonogrammitootjatele maksavad isiklikuks reprodutseerimiseks ettenähtud salvestusseadmete (magnetofonid, videomagnetofonid jms.), tühjade (salvestuseta) audio- ja videosalvestusvahendite (lindid, kassetid, laserplaadid, CD- toorikud, minidiskid jms.) ning muude teoste isiklikku reprodutseerimist võimaldavate tehniliste vahendite tootjad ja importijad tasu. 5 Tuletatud teosed. Algupärase teose ükskõik millises vormis muutmise tulemusel saadud uut teost nimetatakse tuletatud teoseks Territoriaalsuse põhimõte patendiõiguses. Kaubamärgiõiguse küsimused Kaubamärgi kasutamise kohustus. Kaubamärgi registreerimisega tekivad ettevõtjal
kultuuritööstus aga autoriõigusel. IOl põhinev tööstus on kasvufaasis ja seal töötab märkimisväärne osa elanikkonnast. Ettevõtte tasandil omab tähtsust IO portfelli koostamine, IO väärtuse hindamine ja IO turustamine kommertsialiseerimine) mitmesuguste lepingute abil. 2. autoriõiguse tekkimine Autoriõigus teosele tekib teose loomisega. Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis. Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste täitmist. 3.patentsuse kriteeriumid Patent on oma olemuselt monopol. Aga patent ei tähenda automaatselt rikkust, seda tuleb samuti müüa nagu iga kaupa. IO lähtealused on valgustusajastus, inimene on loodu isa jne; nüüd aga on põhiteema äri tegemine. Patent kaitseb leiutisi
kirjandus, kunsti- ja teadusteoste autorile spetsiaalse õiguse (st. autoriõiguse) kaitse oma loometöö tulemustele; isikute ringi, kes võivad omandada õigusi autori poolt loodud kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele ning nende õigused ning autoriõigusega kaasnevad õigused (õigused teoste esitajatele). Autoriõigus tekib teose loomisega. Teose loomiseks loetakse teose mingis objektiivses tajumist ja reprodutseerimist võimaldavas vormis fikseerimise momenti. Autoriõiguse tekkimiseks ja teostemiseks ei nõuta mitte mingeid formaalsusi (näiteks: registreerimist, deponeerimist jne.).Teos loetakse avaldatuks, kui teos või teose mistahes vormis reprodutseeritud koopiad on autori nõusolekul antud üldsusele kasutamiseks koguses, mis võimaldab üldsusel sellega tutvuda või seda omandada. Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud mittevaralised ehk
dokumentide loetelude ja säilitustähtaegade kohta enne nende kehtestamist; 8. juhendab järelevalvealuseid asutusi ja isikuid asjaajamise ja arhiivinduse valdkonnas ning "Arhiiviseaduse" ja "Arhiivieeskirja" rakendamisel; 9. väljastab arhiiviteatisi, koopiaid ja väljavõtteid; 7 10. korraldab arhivaalide kasutamist, sealhulgas arhivaalide ja nendes sisalduva informatsiooni avaldamist ning arhivaalide reprodutseerimist; 11. levitab arhiivindusalast teavet ja teadmisi ning korraldab konverentse, seminare ja muid arhiivindusalaseid üritusi; 12. teeb koostööd Rahvusarhiivi teiste struktuuriüksustega, haridus- ja teadusasutuste, muuseumide, raamatukogude, mittetulundusühingute ning teiste asutuste ja isikutega; 13. teeb riigiarhivaarile ettepanekuid kultuuri-, ajaloolise või praktilise väärtusega eraarhivaalide kandmiseks arhiiviregistrisse; 14
.., vastandudes ... uurimustele "puhtast" mälust (a) Atkinson, Shiffrini (b) Tulving, Normani (c) Sperling, Milleri (d) D. Bartlett, Ebbinghausi 25. Üks alltoodud väidetest on vale; milline? (a) meenutamine on enamasti raskem kui äratundmine (b) meenutamisraskused on tüüpilised amneesia korral (c) taastamistunnuste ja mandamistunnuste suur kattuvus kergendab reprodutseerimist (d) äratundmine on enamasti raskem kui meenutamine 26. Inimene ei saa olla vahetult teadlik teabe esindusvormist ja esindamise struktuurist (a) autobiograafilises mälus (b) lühiajalises- ja töömälus (c) praimingus ja protseduurimälus (d) episoodilise ja semantilise mälu süsteemides 27. Mõtlemine on (a) konkreete sensoorne tunnetusprotsess (b) D. abstraktne intelliktuaalne tunnetusprotsess
3 1. Teose vaba kasutamise olemus 1.1 Teose kasutamine ilma autori nõusolekuta Enamasti on õigus teoseid kasutada vaid autori eelneval nõusolekul, kuid eranditena teatud juhtudel ja mahus on võimalik teoseid kasutada ka autori nõusolekuta. 1 Berni konventsiooni artikli 9 kohaselt kuulub konventsiooni järgi kaitstavate kirjandus- ja kunstiteoste autoritele ainuõigus lubada teoste reprodutseerimist igal viisil ja igas vormis, kuid liitu kuuluvad riigid võivad otsustada, kas lubada selliste teoste reprodutseerimist teatud erijuhtudel.2 Eelviidatud erijuhtude kehtestamise võimalusele tuginedes on ka Eesti autoriõiguse seaduses sätestatud erandid, millal tohib teost vabalt kasutada. Teose vaba kasutamise võimalused tulenevad otseselt ja ammendavalt seadusest ning seaduse vaba ja laiendav tõlgendamine ei ole lubatud.3
samuti on ta iseseisev normistik riigi õigussüsteemis ja selle normistikuga loojatele garanteeritud õigused. Eesti siseriiklikus õiguses reguleerib autori õigusi autoriõiguse seadus, võlaõigusseadus, karistusseadustik aga samuti Põhiseadus. Autoriõigus on autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum. Autoriõiguse seaduse § 7 järgi tekib autoriõigus teosele teose loomisega. Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis2. Nimetatud seaduse tähenduses loetakse teoseks mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. Autoriõigus kui iseseisev normistik riigi õigussüsteemis moodustab eraõiguse ühe osa ehk
Arhiiviseaduse ja Arhiivieeskirja rakendamisel. Näiteks nende kodulehel on väga hea rubriik ,,Nõuanded" antakse näiteks soovitusi fotokoguga tegelemisel, kuidas ja milliste formaatidega fotosid ning heli- ja videofaile säilitada jms; 9. väljastab arhiiviteatisi, koopiaid ja väljavõtteid; 10. korraldab arhivaalide kasutamist, sealhulgas arhivaalide ja nendes sisalduva informatsiooni avaldamist ning arhivaalide reprodutseerimist; 11. levitab arhiivindusalast teavet ja teadmisi ning korraldab konverentse, seminare ja muid arhiivindusalaseid üritusi; 12. teeb koostööd Rahvusarhiivi teiste struktuuriüksustega, haridus- ja teadusasutuste, muuseumide, raamatukogude, mittetulundusühingute ning teiste asutuste ja isikutega; 13. teeb riigiarhivaarile ettepanekuid kultuuri-, ajaloolise või praktilise väärtusega eraarhivaalide kandmiseks arhiiviregistrisse; 14
põhimõtteliselt hoopis teise tulemuse, ehk (SM) mälu maht võib olla suurem kui seni teati, - võrrelgem tema kahe katse tulemusi: 1.katse:G.Sperling (1960) esitas inimestele kuni 12 tähelisi maatrikseid lühiajaliselt (1/20 sek) Tulemus: enamik inimesi suutis õigesti meenutada max 4-5 tähte. Kas põhjus oli selles, et polnud aega kõiki tähti vaadata? Sperlingi vastus oli ,,ei ! Mispärast? ·See selgus katsest, kus ta kasutas osalist reprodutseerimist helitooni järgi... Vastavalt helitoonile pidid inimesed nimetama ainult vastavas reas asuvaid tähti. Nüüd vastasid nad täpselt, sõltumata reast. ·Ilmsesti olid kõik nähtud read sensoorsesse mällu hoiustatud (ka 1.katses!), kuid esimeste tähtede sõnastamisel kustus ülejäänute kohta olev info. ·Nägemises nn ikoonilise mälu kestvus on umb 300 msek / ·kuulmises nn kajamälu kestvus 2-3 sek. Kokkuvõttes: EI ole tähtis (staadiumide) ajaline järgnevus ... vaid... pigem on
8 on asendamatut aminohapet, mida saab lihatoidust. Tähtis on valguline mitmekesisus. Valgud on organismi jaoks tähtsad 6 funktsiooni tõttu. VITAMIINID Reguleerivad organismi kasvu ja ainevahetust ning tugevdab haigustele vastupanu. Vitamiinidega üledoseerimist pole karta. A vitamiin loomne ja tekib taimsest toidust. B vitamiin imuunsüsteemi kontrolliv. C vitamiin ainevahetust kontrolliv. D vitamiin luustikku kontrolliv. E vitamiin reprodutseerimist kontrolliv. KORDAMINE Teemade järgi, mis tulevad 2. vahearvestuses: Ehitusmaterjalide liigitus ja kasutus (tehis ja looduslikud) Süsteemne maja. Olmematerjalid, nende liigitus ja kasutusvaldkonnad. Koduhooldusprotsessid. Toitainete liigitus. Tervisliku toitumise reeglid (kalorsus). Referaadid. Kütteviiside tööpõhimõtted (päikeseküte, maaküte, õhk-õhk küte).
Kui mitu autorit loovad teose ühiselt on tegemist ühise autorsusega, mis jaguneb: - ühisautorsus, kui teoses ei saa piiritleda autorite panust; - kaasautorsus, kui panus on teoses piiritletav. Autoriõigused tekivad teosele kolmel tingimusel: 1. originaalne, 2. väljendatud objektiivses vormis, vormi kaudu tajutav, 3. reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis. Mittevaralised õigused: Teose autoril on: 1) õigus autorsusele; 2) õigus autorinimele; 3) õigus teose puutumatusele; 4) õigus teose lisadele; 5) õigus autori au ja väärikuse kaitsele; 6) õigus teose avalikustamisele; 7) õigus teose täiendamisele; 8) õigus teos tagasi võtta; 9) nõuda oma autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt. Varalised õigused: Autorile kuulub ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose
väljas. Näiteks riigi ametlike sümbolite kaitse on ette nähtud avaliku õiguse normidega ja teatud juhtudel võib faktide ja andmete moonutamine kaasa tuua kriminaalvastutuse. 6. Autoriõiguse tekkimine. - slaid 10; AutÕS § 7 Autoriõiguse tekkemoment: § 7. Autoriõiguse tekkemoment (1) Autoriõigus teosele tekib teose loomisega. (2) Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis. (3) Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste täitmist. 3 [RT I 1999, 97, 859 - jõust. 06.01.2000] Autoriõigus tekib teose loomisega. Teose loomise momendiks on oma loometulemuse mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist võimaldavas vormis fikseerimise hetk. Kas teos
epl.ee/news/majandus/tarkvarapiraatlus- kas-pahe-voi-kuritegu.d?id=50725542 (12.10 2012) 3.1 Tarkvarapiraatluse liigid Ühe liigituse kohaselt jaguneb tarkvarapiraatlus motivatsiooni alusel ebaseaduslikuks kopeerimiseks, tarkvara kõvakettale laadimiseks, võltsimiseks, BBS-piraatluseks, tarkvara rentimiseks, vaesuspiraatluseks, hobipiraatluseks, äripiraatluseks, tutvumispiraatluseks ja hoolimatuspiraatluseks. 12 Lähemalt kirjeldan aga arvutiprogrammide ebaseaduslik reprodutseerimist, tarkvara võltsimist ning selle turustamist ja kasutamist, litsentsita programmide installeerimist, piraatkoopiate levitamine Internetis ja selle vahendusel saadud piraatkoopiate kasutamist ning tarkvara rentimist või laenutamist. 3.1.1 Arvutiprogrammide ebaseaduslik reprodutseerimine Arvutiprogrammide ebaseaduslik kopeerimine jaguneb kaheks: ebaseaduslik reprodutseerimine ilma otsese tulu saamise eesmärgita ning ebaseaduslik reprodutseerimine
absoluutne). Definitsioon Intellektuaalomand on omandiõigus infohulkadele, mida on võimalik inkorporeerida arvutusse hulgasse materiaalsetesse esemetesse. Intellektuaalomandi esemeks on info, mitte materiaalsed esemed (asjad); info, mis moodustab intellektuaalse omandi eseme, peab olema kopeeritav teiste isikute poolt. Selleks peab see info olema määratletud (fikseeritud: Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis; AutÕS § 7 lg 2) ja piiritletud (Kasuliku mudeli nõudlus on leiutise olemuse selge, täpne ja lühike sõnaline väljendus; KMudS § 9 lg 1). Teiseks olemuslikuks tingimuseks intellektuaalomandi suhtes on originaalsus: Teoseks loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning
kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. 5. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. 6. Autoriõiguse tekkemoment (1) Autoriõigus teosele tekib teose loomisega. (2) Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis. (3) Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste täitmist. 7. Teos loetakse avaldatuks, kui see on salvestatud arvutisüsteemi, mis on üldsusele avatud. 8. Autoriõigus on tsiviilõiguse normide kogum, millega korraldatakse kirjandus, kunsti ja teadusteoste loomisel ning kasutamisel tekkivaid suhteid.
autoriks. ● Autorluse vaidlustamisel lasub tõendamiskoormis vaidlustajal ehk vaidlustaja peab tõendama, et teosele kantud isik ei ole autor. 10. Kuidas tekivad autoriõigused, kas autoriõigus tuleb registreerida? Autoriõigus teosele tekib teose loomisega. ● Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis. ● Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, 11. Kas teose avaldamine omab tähtsust autoriõiguste tekkimisel? Autoriõigus tekib nii avalikustamata kui ka avalikustatud (avaldatud, üldsusele suunatud) teostele. AutÕS § 9 Teos loetakse avaldatuks, kui:
ning reprodutseerimine. Nii omandatakse harilikult läbiloetud tekst. c) Emotsionaalne mälu e. tundmuste mälu säilitab inimese poolt läbielatud tundmusi. Inimene võib kahvatuda ainuüksi läbielatud hirmu meenutamisel või punastada, meenutades tegu, mis varem häbitunde esile kutsus. d) Kujundiline mälu soodustab nägude, looduspiltide, olukordade, meloodiate, lõhnade ja maitsete meeldejätmist ning reprodutseerimist. Mälu jaotatakse kestvuse alusel: Sensoorne (ülilühiajaline), lühimälu, püsimälu, operatiivmälu (töömälu) Mälu jaotus meelteinfo alusel: Vastavalt sellele eristatakse nägemismälu, kuulmismälu, haistmismälu. 22. Kes on E. Tulving? Kirjelda tema mälustruktuuri (semantiline, protseduuriline, episoodiline). Too näide iga struktuuriosa kohta. On teenekaim ja kuulsaim Petserist pärit väliseestlasest psühholoog, kelle peamiseks
Autorlust eeldatakse, ehk isik, kelle nimi on kantud teosele loetakse selle teose autoriks. Autorluse vaidlustamisel lasub tõendamiskoormis vaidlustajal ehk vaidlustaja peab tõendama, et teosele kantud isik ei ole autor. 11. Kuidas tekivad autoriõigused, kas autoriõigus tuleb registreerida? Autoriõigus teosele tekib teose loomisega. Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis. Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste täitmist. Berni konventsioon keelab liikmesriikidel kehtestada formaalsusi autoriõigusliku kaitse eeldusena. 12. Kas teose avaldamine omab tähtsust autoriõiguste tekkimisel? Autoriõigus tekib nii avalikustamata kui ka avalikustatud (avaldatud, üldsusele suunatud) teostele.
1. originaalne (autori enda intellektuaalse loomingu tulemus, ei pea olema maailmas uudne), 2. väljendatud objektiivses vormis, vormi kaudu tajutav, 3. reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Autoril tekib õigus oma teosele selle loomise hetkest, sõltumata sellest, mis eesmärgil ja vormis see loodi. Õigus tekib ka avaldamata teostele ja pooleli olevatele teostele. Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis. Autor ei pea õiguste tekkimiseks täitma ühtegi formaalsust. Teose tähistamine on vabatahtlik ja ei oma õiguslikku tähendust. Autorsuse eeldamine Kui keegi väidab, et teos ei vasta seaduse nõuetele ja pole kaitstav, siis peab vaidlustaja seda ka tõendama (AutÕS § 4 lg 6). Kui keegi vaidlustab teose autorsuse, kohustub vaidlustaja seda ka tõendama (§ 29 lg 1). Õiguste sisu
Autorlust eeldatakse, ehk isik, kelle nimi on kantud teosele loetakse selle teose autoriks. Autorluse vaidlustamisel lasub tõendamiskoormis vaidlustajal ehk vaidlustaja peab tõendama, et teosele kantud isik ei ole autor. 10. Kuidas tekivad autoriõigused, kas autoriõigus tuleb registreerida? Autoriõigus teosele tekib teose loomisega. Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis. Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste täitmist. Berni konventsioon keelab liikmesriikidel kehtestada formaalsusi autoriõigusliku kaitse eeldusena. 11. Kas teose avaldamine omab tähtsust autoriõiguste tekkimisel? Autoriõigus tekib nii avalikustamata kui ka avalikustatud (avaldatud, üldsusele suunatud) teostele.
Isikule, kellele autor autorilepingu alusel: Loovutab oma õigused Annab kasutusloa ehk litsentsi (lihtlitsents, ainulitsents) Riik seaduses ettenähtud juhtudel Pärimisel 11. Kuidas tekivad autoriõigused, kas autoriõigus tuleb registreerida? Autoriõigus teosele tekib teose loomisega. Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis. Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste täitmist. Berni konventsioon keelab liikmesriikidel kehtestada formaalsusi autoriõigusliku kaitse eeldusena. 12. Kas teose avaldamine omab tähtsust autoriõiguste tekkimisel? Autoriõigus tekib nii avalikustamata kui ka avalikustatud (avaldatud, üldsusele suunatud) teostele.
kasutati peamiste võtetena pildiseeriate järjestamist, puuduliku struktuuriga (puudub kas algus, keskpaik või lõpp) jutustuse kuulamist ja sellele järgnevat struktuuri analüüsimist ning jutule puuduva osa mõtlemist. Tegevustes analüüsis laps teksti täiskasvanu suunavate küsimuste toel (mis põhjusel, mis eesmärgil, tegelased nii käitusid). Eeltööna järgnevale etapile viidi tegevustes läbi lausete keelelise verifitseerimise ülesandeid ning põimlausete reprodutseerimist ja aega, eesmärki ja põhjust väljendavate põimlausete moodustamist analoogia alusel. Tegevuste lõpuks oskas laps esile tuua, millest tuleb jutu alguses, keskpaigas ja lõpus rääkida. Etapi lõpus esines lapse jutustustes mõttelünki või ei võtnud laps juttu kokku lähtuvalt eelnevast sisust. Laps ei toonud alati esile tegelaste kavatsusi või käitumismotiive. Seetõttu seadsin eesmärgiks rohkem teadvustada jutu lõpetamise oskust, samuti motiive puudutava info olulisust.
kolmeks alaliigiks. Esimeseks sünteesioskuseks on taksonoomia järgi tervikliku suulise või kirjaliku sünumi koostamine, sellele järgneb randematele kriteeriumidele vastava terviku, näiteks eksperimendi kavandamine, ja lõpuks abstraktsete seoste loogilise süsteemi koostamine, mille näitena on tabelis toodud matemaatilise teoreemi tõestamine. Siinkohal peetakse silmas originaalse tõestuse väljatöötamist, mitte õpetaja esituse või õpikust loetu reprodutseerimist. Hindamine on kognitiivsete õpitulemuste kõrgeimaks astmeks, sest see eeldab kõigi eespool kirjeldatud oskuste kasutamise võimet. Taksonoomias eristatakse selle kategooria all hindamist seesmise kooskülalisuse alusel, näiteks mingi mõttearenduse üle otsustamine selle loogilisuse aluse, ja hindamist väliste kriteeriumide järgi, kus hinnanguline otsustus langetatakse randema mõõdupuu alusel. 10
Theatron- tänapäeval koht teatri etenduste andmiseks. Kreeka keeles- etenduse vaatamise koht kasutati mitte üksnes draamateatri vaid ka staadioni tribüüni kohta. 17. Mida tähendavad tragöödia puhul sõnad ,,mimesis"matkimine, kuid pigem reprodutseeimine, ,,hamartia" patt, ,,anagnorisis" äratundmine, ,,peripeteia"ootamatu pööre ja ,,katarsis" hingepuhastus? Mimesis- jäljendamine, mis ei tähenda mitte kopeerimist, olemasoleva reprodutseerimist, vaid eelkõige looduse jäljendamist Hamartia- patt, iseloomu viga, traagiline viga Anagnorisis- äratundmine Peripeteia- ootamatu pööre, süzeekäänak Katarsis- hingepuhastuselamus, seesmine vabanemine, kunstielamusest tekkiv hingeline puhastumine, õilistumis-ja vabanemistunne. 18. Mille poolest erinevad teineteisest vana-atika ja uusatika komöödia? Kes on tuntumad autorid kummaski vallas? Kas võite nimetada nende teoseid? Vana-atika: 5. Saj. II poolel
tõttu. · Infopüük (interception) tähendab mingi volitamata subjekti (isik, programm, arvutisüsteem) rünnet konfidentsiaalsusele (ebaseaduslik kopeerimine, pealtkuulamine jne). Süsteemi poolt vaadatuna on see andmeleke. · Modifitseering (modification) on volitamatu muudatuste tegemine. · Võltsing (fabrication) laias tähenduses hõlmab võltsitud objekti lisamist infosüsteemi, sõnumi reprodutseerimist vääras kontekstis, sõnumi saatmise või saamise salgamist [13, lk 16]. Joonis 3.5 Arvutisüsteemi ohtude põhitüübid (Andmeturbe infotehnoloogilised meetodid, lk 5 ) Tabel 3.2 Arvutisüsteemi ohtude toimimine süsteemi komponentidele (Andmeturbe infotehnoloogilised meetodid lk, 5 ) 63
’kadumises’ st juurdepääs esialgsele mälujäljele on raskendatud Alternatiivne hüpotees: - Materjal ei kao ise kuhugi ära ega segune vaid tunnistus on sp muutunud et inimene püüab vastata nii nagu talt oodatakse - Barlett – rekonstruktsiooniprotsesside osast materjali taastamisel. Aluseks on see mis ’peaks olema õige’ vastavalt inimese eelnevale kogemusele (kultuurilised mõjutused) Suunavad küsimused mõjutavad rohkem ebaoluliste detailide reprodutseerimist kui kesksete detailide mäletamist Paremaid tulemusi mälul põhinevate tunnistuste kogumisel saab siis kui mitte esitada rohkesti küsimusi vaid esitada üldiseid lahtisi küsimusi ning lasta vaba meenutamise põhimõttel pealtnägijal niipalju omapoolset infot anda kui talle vähegi meenub Kognitiivse intervjuu idee: metauuringud on näidanud et see annab 30-40% Kognitiivse intervjuu põhimõtted: Retrospektiivne ja prospektiivne mälu
protseduurilise (tean kuidas teha) teadmisega. Viimast nimetatakse ka implitsiitseks ehk tingimusteta ehk ilmutamata (tahtmatuks) mäluks (oskus mängida klaverit), esimest eksplitsiitseks ehk üksikasjalikuks ehk ilmutatud (tahteliseks) mäluks (oma õpetaja nime teadmine). Implitsiitse ja eksplitsiitse mälu varasemad nimetused olid tahtmatu ja tahtlik mälu. Kuigi see tahtmatuse/ tahtlikkuse nüanss on endiselt säilinud, on kaasaegne arusaam varasemast avaram ja mitmekülgsem. Püsimälust reprodutseerimist mõjutab jällegi Endel Tulvingu avastatud eelesituse (praimingu) nähtus. Seda on uuritud kordamis -eelesituse vormis: varem näidatud sõnade äratundmine toimub kiiremini kui mitte näidatud sõnade korral. Neist uuringuist on järeldatud, et inimestel võib implitsiitses mälus olla infot, mis pole kättesaadav eksplitsiitsele mälule. Seda järeldust kinnitavad ka paljud mälu patoloogia juhud. Ajukahjustustega patsiendid demonstreerivad enamasti suuri kahjustusi eksplitsiitses mälus ja
5) riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale (lipud, vapid, ordenid, medalid, märgid jne); 6) päevauudistele; 7) faktidele ja andmetele; 8) ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid, kaasa arvatud programmi kasutajaliidese aluseks olevad ideed ja põhimõtted. Autoriõiguse tekkemoment Autoriõigus teosele tekib teose loomisega. Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis. Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste täitmist. Autoriõigus tekib nii avalikustamata kui ka avalikustatud (avaldatud, avalikult esitatud, üldsusele näidatud ja üldsusele edastatud) teostele. Üldsuseks loetakse määramata isikute ringi väljaspool perekonda ja lähimat tutvusringkonda. Autoriõiguse sisu Teose autoril tekib teose loomisega autoriõigus sellele teosele
rakendamise, eriti kirjestandardite levitamise vallas. Veebivahenditega saab arhiiv tõhusalt osaleda uusi tegevussuundi välja töötavates ning diskussiooni ja uurimistööd arendavates võrgustikes. Eesmärk nr 5 (sektorisiseste nõuete ja eeskirjade esitus). Arvestades seda, et dokumentaalsel pärandil on mineviku, oleviku ja tuleviku järjepidevuse ideaali kohaselt nii ajalooline kui ka juriidiline väärtus, on dokumentide koostamist, säilitamist ja reprodutseerimist ning nendele juurdepääsu käsitlevate piirkondlike ja siseriiklike eeskirjade ning kirjestandardeid puudutavate ametlike dokumentide esitamine veebisaitidel üks arhiivide põhiteenustest. Eesmärk nr 6 (kultuuriainese levitamine). Peamiselt levitavad arhiivid veebi kaudu kultuuri, esitades enam või vähem üksikasjalikku arhiivipärandit ja töödeldes selle navigeerimiseks mõeldud teemakeskkondi (näiteks teemadel: maa-ala ja väljarännete
annaabi.ee 
