Tema õukonnatseremooniaid ja rõivastust järgisid teised Euroopa kuningakojad mitu aastakümmet. Barokkrõivastus Alates 17 saj. on Prantsusmaa põhiline moe dikteerija. Barokkrõivad kujutasid endast sünteesi eelnevatest ja uutest suundadest Hollandi ja Prantsuse aristokraatia moest. Barokkrõivastusele oli iseloomulik lopsakas maaliline figuur, vaba rõivastuse juurde kuulus aeglane "ujuv" liikumine ja keeruline tseremoniaalsus. Rõivastus oli ekstsentriline ja luksuslik, väga dekoratiivne ja rikkalikult kaunistatud. Kaunistuselementidena kasutati kõikidel rõivaosadel pitsi, linte, lehve, tikandeid, nööpe. Rõivad valmistati tavaliselt mustrilisest brokaadist või atlass-siidist. Väga oluline oli luksuslik aluspesu, mis kohati paistis pealisrõivaste alt. Dekoltee oli julge ja sügav. Sai kombeks kanda erinevatel elujuhtudel erinevaid rõivaid: ballikleidid, jalutuskäigukleidid, buduaarirõivad, kodukleidid, jahirõivad jne
.............. 18 Lisad..................................................................................................................................... 19 2 Sissejuhatus 19. sajandi naisterõivastus oli väga muutuv. Vahetusid aastad, valitsejad, vahetus ka rõiva mood. Laiad kleidid läksid kitsamaks, pikemad lühemaks. Kellele karusnahk, kellele siid. 3 Rõivatööstus Tehnika kiire võidukäik tõi seni nõelaäriks nimetatud õmblustöödesse täiesti uue tegevusalana massõmblemise. 1846. aastal leiutas ja patenteeris Isaac Singer õmblusmasina, mis sai valmistaja nime all kiiresti tuntuks ja nõutuks. Hakati levitama riiete lõikeid. Järgmistena tulid masinad nööpide etteõmblemiseks ja nööpaukude tegemiseks. Trikotaazi
Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest.
Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest.
Lesbiline kooselu polnud 17. ja 18. sajandil võõras nähtus, kuid üks pooltest riietus tavaliselt meesterõivastesse. Naiste põhitegevus oli ikkagi laste kasvatamine ja abielu. Jõukate naiste rasedus ja sünnitus kulgesid endisest turvalisemalt, aksepteeriti ka meessoost naistearste.Toidu paranemine tähendas laste suremuse vähenemist. Võeti ka kasutusele rasestumisvastased vahendid ja laste arvu hakati ette planeerima. -5- 3. Rõivastus Moe areng kiirenes. Parem elujärk võimaldas inimestel katsetada erinevaid riietusmisstiile. Aastatel 1672-1674 vahetus varrukamood vähemalt seitse korda. Esmalt oli moes varrukad, millel olid randmel nööbid. Seejärel keerati varrukaotsad tagasi ja kaunistati värvilise rüüsidega. Järgmiseks tuli varrukas, mis laskis käsivarrel terves pikkuses välja paista. Oli pitside ja paeltega üle kuhjatud varrukas ning ka selline, millel oli kätisel ja käsivarre kohal kaks pitsiriba.
19.sajandi mood Avapaugu üldse moe suuna tekkimiseks andis tehnika areng ehk õmblusmasina leiutamine 19. Sajandi keskpaigas . See pani aluse rõivaste mehhaniseeritud tootmisele. Rõivaste lõiked muutusid lihtsamaks ja rõivad ise odavamaks. 19.sajandi algus toob moodi kitsamad seelikud. Kuid juba 19. sajandi teisel kümnendil tuli naiste moodi tagasi lai seelik. Kasutusele võeti taas korsett, sest lai seelik nõudis väga kitsas pihta. Varrukad puhviti käharaks. Juuksed kammiti pealaele siledalt lahku ja seati kõrvade taha rull-lokkidesse. Ehteid kasutati rohkesti. Musliinist, siidist ja sametist rõivaid kandsid enamasti rikkamad naised, vaesemad kandsid puuvillaseid riideid. Vaesemad inimesed ei saanud endale ka eriti laiu seelikuid lubada. Naistel oli ka ülerõivastuse all alusrõivad. ,,Pantalettid" olid kõige alumised rõivad, mida üks daam kanda võis. Erinevalt tavalistes alla põlve püksikutest on
inimesekeskse maailmapildi suunas. Iseloomulikuks sai arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Varem olid kunsti headuse kriteeriumid lähtunud sellest, mis on õige ning see õigsus oli inimesest kõrgemal. Nüüd hakati taotlema elamuste pakkumist inimese meeltele Tuntumateks renessansi suurkujudeks võib pidada Leonardo da Vincit ja Michelangelot RIIETUS Renessansi edenedes muutusid kangad ühe uhkemateks ja ekstravagantsemateks - lina, vill, brokaat, siid, samet, karusnahad Flandrias toodeti parimat brokaati, rasket bütsantsi siidi samite'i, tafti ja sametit Rõivaste ääristamiseks olid jätkuvalt soosingus karusnahad - hermeliin, orav, tallenahk, rebane, ondatra ja kodujänes Salle, taskurätikuid ja loore tehti õhukesest siidist, sifoonist ja krepist. Sellest ajast pärineb ka pits Tudorite suur mõju Lääne-Euroopa moele - Henry VIII ja Elizabeth I Puhvis varrukad ja õlajoon Mõjutused keskaja rõivastusest
sotsiaalset kuuluvust. Mehed uhkeldasid ka valehabemetega, mis olid eelnevalt lokitud ja ka punutistega ehitud. Et parukatel oleks kaunis must värvus, tooniti neid indigoga, kui aga juustele ja küüntele sooviti punakas-oranzikas läiget, saadi abi hennast. Umbes 1150 e.m.a ilmusid parukatesse sellised toonid nagu sinine, roheline ja punane. Kõige populaarsemaks soenguks oli sirgelt lõigatud juuksed, mille pikkus varieerus lõuast kuni õlgadeni. Kuna juuste eest kanti erilist hoolt, siis kas seetõttu et neid paremini eksponeerida, ei ole veel peakatetel märkimisväärset rolli. Kanti kolmnurkseid triibulisest riidest rätte, mis seoti nii, et nad moodustasid korrapärase voldistiku. Vaarao pere liikmed kandsid ühelt küljelt all rippuvat jämedat patsi ja sinise-kollasetriibulist rätti, mida tohtisid kanda ainult nemad. Vaarao peakate oli Ülem-Egiptuses valge suhkrupeakujuline ja Alam-Egiptuses 4
8a klass Juhendaja: Õp. Piia Jullinen Tartu 2009 SISUKORD Sisukord lk. 1 Sissejuhatus lk. 2 Teadussaavutused lk. 3 Kultuur 1) Barokk lk. 4-5 2) Klassitsism lk. 6 3) Romantism lk. 7 Mood ja rõivastus 1) Naiste riietus lk. 8 2) Meeste riietus lk. 12 3) Ehted, soengud, jalanõud lk. 15 Kokkuvõte lk. 16 Kasutatud materjalid lk. 17 1 SISSEJUHATUS Uusaja algus tõi kaasa inimese maailma avardumise, süvendades üldist veendumist, et inimesed suudavad maailma paremaks muuta. Maadeavastused laiendasid asustatud maailma piire ning
lugupeetud. Varsti hakkas ka keskklassi rahvas kandma väheke raskema tegumoega kleite ja kuubesid. VARAJANE KAASAEGNE EUROOPA 16. sajandi esimesel poolel olid madalmaade, Saksamaa ja Skandinaavia mood arenenud teise suunda kui inglise, prantsuse ja itaalia oma, kuigi mingisugust mõjutust olid nad saanud 1520-ndate aastate itaalia kleitidest. Paljudel naiste kleitidel olid sügavad sisse lõiked. Ning musta kanti suuremal osal ajast vaid matustel, leina perioodi või tõeliselt ametlike ürituste ajal. Niplispits tekkis senillist 16-nda sajandi keskel Flandrias. Sel ajal tulid ka moodi krooked, mis kiirelt arenes lihtsatest kroogetest kaelusel, suurteks rataskroogeteks. Kõige ekstravagantsemad krooked vajasid traadist tugesid 17-nda sajandi algul võis ka märgata vahet kaine moe poolt soositud protestantlikul Inglismaal ja Hollandis millel oli veel tunda Hispaania tugevat mõju, paljastades nõnda
Ajapikku muutusid soengud parukatel keerulisemaks. (väikesed patsikesed ridadena, lokk külmal e. märjal meetodil – juuksesalgud keerati ümber puupulga määriti saviga kokku ja hoiti kuni savi kuivamiseni. Juuksesalgud muutusid punakaks ja laineliseks. Juuste pikkus õlgadeni. Tukk laubal või lahuga. Soenguid määriti aromaatsete õlide ja essentsidega. Mehed ajasid habet. Pidulikel sündmustel kanti kunsthabet (võis olla erineva kujuga, lokitud patsikestega, ehitud kuldlindiga jne.). Naiste soengud olid keerulisemad. Tähtsad naised ajasid juuksed maha ja kandsid parukat. 2 parukasoengu vormi: Juuksed jaotatud 2 ossa, mis ümbritsesid nägu, lõigatud ühepikkuseks Ümar pallikujuline Kolmeosaline parukas Lokk, mis saadi peente patside lahtikammimisel. . 2 3 Lapsed
Gooti ajastul peeti tähtsaks roosi kui neitsi Maarja lille. Roosi õielehti pandi peekrisse joogi sisse või käidi õitega kaetud vannis. Roosid, tulbid ja viinamarjad on esimesed taimornamendid, mis kooti ka riietesse sisse. Lisaks kasutati ka tikandit, mis tugevdas õmblusi Jalatsitest levisid pika ninaga n. ö. nokk-kingad või saapad. Õukondlaste jalatsid olid kaunistatud mitmevärviliste nahatükkidega, karusnahaga, paeltega RIIETUS NAISED Naiste rõivastus muutus plastiliseks ja graatsiliseks. 12. saj. alguses kandsid naised väga liibuva pihaosaga kleiti. Alates puusajoonest on seelikuosa laienev. Laiendamiseks õmmeldi seelikuosale vahele kolmnurksed kiilud. Varrukad olid alt tugevasti laienevad ja nii pikad, et nendest moodustus slepp. Vahel seoti varrukate pikad nurgad sõlme. Pea kaeti ovaalse linikuga. Ülerõivana kanti poolringikujulist keepi 12. saj. keskel levis ka naisterõivana bliaut. Alusrõivana kanti kaelusest kroogitud alussärki
seelikutega. Dior võimutses moemaailma kõrgeimal positsioonil, seda tublisti tänu õigele ajastusele ja vapustavatele ideedele. Mood muutus naiselikumaks ning sai alguse periood, mida kutsutakse senini „50ndate glamuuriks“. Ajastu märksõnad: * Jacques Fath’i suured mantlid, mille alla oli võimalik puhvseelikuid mahutada * A-kujuline siluett * Trapetslõikega kleidid * Noorte seas said populaarseks hobusesabad * Aksessuaariderohkus – kindad, ehted, vööd ja kotikesed * Dusty Springfieldi kõrge beehive (mesilastaru) soeng * Teenagers ja Teddy boys * Varbaid paljastavad kingad (peeptoe shoes) ning stiletod * Värvilised korsetitaolised trikood ja ujumismütsid * Erksates värvides kindad * Tulipunased ja kärtsroosad huulepulgad ning laias valikus lauvärve * Suured kirjud prossid ja naiselikud baretid * Pisikesed käekotid * Teksapüksid Sõja-aastate tõttu oli kümnendi algul raske saada villaseid ja siidkangaid, ka
kulla ja kalliskividega. 2. Keskaja naine Naise tavaliseks riietuseks oli ikka kleit. Tavaliselt kantsid naised villast tuunikat või hõlmikseelikut. Kleite valmistati erinevatest materjalidest (puuvill, lina, vill). Tavaliselt olid kleidid ikkagi pikad ja kodused, selliseid kleite valmistati ikka odavamast riidest. Tavalised naised mitte aadlikust naised kandsid tagasihoidlikes värvides kleite (pruun, beez, tumepruun ) või maarohtudega värvitud kangas. Samuti kanti ka villaseid asju, sest neid tihti peale saadi kodust. Kirevamast kangast riiete kandmine näitas juba paremale järjele jõudmist. Aadlikuprouad kandsid pikki, uhkeid värvi kirevaid kleite. Piha osa oli peenike ja kokkutõmmatud. Mõned naised murdsid või lasid ära opereerida alumised ribid, siis oli korsett ilusti. Kui taheti, et kleit paistaks välja nii nagu oleks kaks kleiti seljas, siis seda laiendati kiilu, ehk slepi abil. Palju kanti ka pealismantleid.
tselluliit. Üks koledamaid sünnitisi oli kihilinemood, mis võeti omaks koos laiade särkkleitide smock´idega. Triooli talupojaseelik koos kohmaka meremehejaki-taolise rõivaesemega ning lontis saabastega olid kohutavalt tülikad kanda. Kümnendi lõpus tuli diskostiil, mille lemmikuteks olid atlass-siidist bokseršortsid ja kõrged kontsad, haaremipüksid ja leopardid, tibatillukese looriga Hollywoodi kübarad, ning nahk püksid, mida kanti kõrge kaelusega pitspluuside ja madalate kingadega. Kümnendi lõpuks olid liibuvad (läbipaistvad kui ka ihuvärvi) seksikad rõivad saanud võidu laia lohvaka stiili üle. PUNK sündis tänaval suhteliselt lühiajalise protesti- ja kultusemoena. Selle stiili juurde käisid provotseerivad T-särgid ja ämblikmehemustriga mohäärsviitrid. Kobakate saabaste, kettide ja neetidega nahkjakkide juurde käisid ainsa võimaliku
Meie sajandi iluiseaalid. Tallinn: Varrak 7 Vabalt langeval särkkleidil oli lihtne varrukateta ülaosa ja alla viidud vöökoht. Esmakordselt ajaloos paljastati naiste jalad. Õhtukleidil jäeti katteta ka õlad ning selg. Kasutati läbipaistvat kangast ning vähe kaunistusi, mis tõi alastioleku ilme veelgi rohkem esile. Kleidile lisati pärlid, mis valgust peegeldades peokleidi särtsaka iseloomu hästi esile tõid (vt joonis 6). Vabal ajal kanti spordi- ja vabaajarõivaid. Kõige populaarsemad spordirõivad olid supeltrikoo ja tennisekostüüm (vt joonis 7). Suvel kanti kleite, mida hiljem ka varrukateta tehti7. Talvel aga plisseerituid seelikuid koos kardigani või mantliga (vt joonis 8). Riietusele lisati karvast detailidega mantleid ning salle. Joonis 6. (Vasakult) Chanel'i (1925), Molyneux'i (1925) ja Paquin'i (1927) disainitud peokleidid Allikas: http://glamourdaze.com/history-of-womens- fashion/1920-to-1929 (15.05.17)
väärtustanud ja taas väärtustamas. Kuidas muidu oleks sellisel suurel hulgal informatsiooni säilinud muuseumite kogudes ja inimeste kodudes ning mälus. TORI NAISE RAHVARÕIVAD Tori naise rõivakomplekti moodustavad: särk, seelik, lambapruun händega pihtkuub (varasem), mustast vabrikukalevist pidevseesiline kampsun (hilisem), torutanu (varasem), kabimüts (hilisem), põll, kirivöö, laia säärekirjaga villased sukad, õlarätik, mustad kingad, krae kinnitamiseks vitssõlg või väike prees, rinnal suurem prees, kaelas helmed ja hõbekett või helmekee kaelarahadega. Talviste rõivastusesemetena on kasutusel veel müts, kasukas ja kindad. TORI NAISEd pidurüüs Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Naiste särk
1. Kleidid Naiste kleidid tegid läbi palju muudatusi alates Esimesele maailmasõjale eelnenud ajast, kuni Teise maailmasõjani. Suur roll selles oli just tingimustes, milles naised elama pidid. Samuti oli suureks mõjutajaks maailma tabanud majanduskriis 1930. aastatel. 1.1 Enne Esimest maailmasõda Esimese maailmasõja eelsel perioodil, ulatusid kleidid endiselt maani. Naised kandsid korsette, mis muutsid nende kehad liivakellade taoliseks. Moekas oli väike piht, suur rind ning varrukad, mis nägid välja nagu herilasepesad. Liivakellakuju muutus pärast 1897. aastat rohkem S-kujuliseks, mis oli moes 1897.-1908. aastani (Lisa 1). See muutus tuli pikematest korsettidest, mis toetasid selgroogu ja alakõhtu. Selle aja kleit oli suuresti mõjutatud Naisõiguslike liikumiste poolt, kus naised tahtsid olla meestega võrdsemad ning olla lubatud valimistel osaleda. Kujundati üha mugavamaid ja kergemaid kleite. Kergus tulenes ka materjalidest, mis muutusid rohkem naturaalseteks
kaunistama hoonete fassaade, interjööre ja parke. Rohkesti kujutati mitmesuguseid püha-kuid. Skulptuuris eelistati maalilisust, mis saavutati rohkete detailide, arvukate põimumiste, teravate valguse ja varju kontrastidega. Mood - Mehed hakkasid kandma pikki, vabalt saabastesse ulatuvaid pükse ning lühikest kuube. Kõrged, tärgeldatud krookkraed asendusid tärgeldamata, õlgadeni ulatuva kraega, millel oli sageli lai pitsääris. Peas kanti laiaservalisi sulega kübaraid ning jalas kõrgekontsalisi kään issaapaid. Aadliku rõivastuse juurde kuulus tingimata mõõk. Naise riietus koosnes sügavalt dekolteeritud pihaosast ja kahest seelikust. Kõrged soengud püsisid üleval traadi ja paelte abil. Jalas kanti tikitud siidsukki. Riietust täiendasid kindad ja lehvikud. Eelistatud riidematerjalideks oli nii meestel kui ka naistel samet ning kuld- ja hõbebrokaat. Rokokoo
Minu lemmik disainer on tema ning lõhnaõlide tootja samuti. Tema disain: Siin pildil on täna Paco Rabanne loomingut, kui ka teda ennast veidike. Ta asub vasakul. 4. MOOD 60.NENDATE ESIMESEL POOLEL 4.1 1960-1961. Domineeris sportlikrõivastus ja suureruuduga riietus.( mugav,soojapidav,kergesti kohandatav ilmale). Suure ruudulised rõivad ning villased, eelkõige olid moes mantlid..Moes oli nii laialõikeline mantel kui ka kehasse töödeldud mantelkostüüm. Kanti sest need oli varieeruvad garderoobis.Seelikutel oli sirge lõige,vöökoht volitud, tahetigi esile tuua vöökohta, pandi kas siis nahastvöö või õmmeldi seeliku materjalist kõva vöö,seelikul oli veel omapärane tasku kant ja moodsa asetusega nööbid.Noored kandsid sportlike seelikute ja pullooverite juurde värvilisi sukki. Sellel ajal domineerisid poolvarrikud ja erinevad kraed. Aksessuaare oli ka mitmeid näiteks kanti sõltuvalt seongust kübaravormi
Jõhvis ja Lisakus mäletati, et Soome saartelt on naised toonud niplispitsi, tasu makstud toiduainetes. Ka käiste kriipsutamisega pole kõik hästi hakkama saanud, rääkimata väljaõmblemisest. Igapäevased käised olid reeglina jämedamast riidest ja lihtsamad. Öeldi: "Väljaõmblus ei taha pesemist." Käiste all kantav särk oli Alutaguselgi eesti naiste särkide üldise tava järgi kokku õmmeldud peenemast linasest pihast ja jämedamast takusest riidest alasest, alesest. Puudusid varrukad ja õlalapid. Kaelaauk oli ovaalne avar, äärepalistusest läbipoetatud paelaga koomale tõmmatav. Seelikud tegid Alutagusel 19.saj. jooksul läbi õige rohkesti muudatusi. 18.sajandist tuntud kitsad seelikud - must villane ümbrik ja valge linane palapoolik olid kasutusel 19.saj. algulgi. Kui linane seelik värviti soomaakega mustaks, siis kutsuti seda piedu. Musta villase ümbriku alaäärt on mitmel viisil kaunistatud. Kõige tagasihoidlikum oli villastest lõngadest palmitsetud punane
sukkpükste sääred erinevat värvi ja naiste heledad juuksed väga trendikad - pleegitati mikstuuride abil päikese käes). 15. sajandil sai Itaalia üheks juhtivamaks maaks moe alal. Ka taskurätt võeti just renessansiajal kasutusele. 16. sajandi teisel poolel levis Hispaania mood, mis nõudis ka meestelt korseti kandmist. Naised suruti võruseelikutesse, mehed kandsid puhvpükse ja peleriini, mille juurde kuulusid parfüümitud kindad. Terava ninaga kingad, kikkhabe ja vurrud ei puudunud ühegi endast vähegi lugupidava härrasmehe juurest. 4 Renessanssi muusika Muusikaloo puhul kasutas renessansi-mõistet esimesena August Wilhelm Ambros (1816 1876), kes ei seostanud selle ajastuga muusikat enne 15. sajandit. Temast alates sai tavaks kasutada nimetust `renessanss' eelkõige muusika puhul, mis on pärit umbes ajavahemikust
Maal olid neist tähtsamad vana traditsiooni järgi isamees ja kõrvatsinaine. Tihti kutsuti just nemad registreerimisel tunnistajaks. Pruutneitsid ja peiupoisid olid olulised nii maal kui linnas. Rõivad Riides oli pruutpaar muidugi moekohaselt. Kui 1920-ndail aastail muutus naiste kleit lühemaks, siis olid ka pruudikleidid enamasti moejoonelt vastavalt mitte enam päris maani, vaid poolde säärde. Värvidest valitses valge ja materjalidest siid ja peenvillane. Moes olid ka valged sukad ja kleit pidi ikka nii lühike olema, et moesukad korralikult välja paistaksid.1930- ndatest aastatest sai taas valdavaks maani pruudikleit. Iseloomulik oli kleidi ülipeen teostus ja hulgaliselt vaevu välja paistvaid, kuid äärmiselt keerukaid detaile. Koos lühikeseks lõigatud juustega tulid ka loorid, mis katsid pealae ja olid juustesse pärjaga kinnitatud. Üldiselt oli loor pikk, vahel isegi väga pikk.
Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses 1. Loeng ÕS-is on palju mõisteid seoses enese..ga mitte niivõrd mina..ga. 40% enesega seonduvatest mõistetest on negatiivsed. Sissejuhatus. Enesekohane ja sotsiaalne pädevus õppekava osana inimeseõpetuse ainetsüklist. Enesekohane ja sotsiialne pädevus õppekava kontekstis: Hariduse andmisega sotud eesmärgid seoses ÕK arendusega jagunevad: Intellektuaalne dimensioon Produktiive Sotsiaal- personaalne, mis sisaldab persooni- ühiskkond jne (ei tegele)
palju varem, ent paraku puuduvad noist reisidest pärimused, rääkimata kirjalikest teadetest. Pole teada isegi ühegi tollase maadeavastaja nime. Läänepoolkeral ei ole sellist hiiglaslikku veevälja nagu Vaikne ookean, kuid läänlaste Varajastest reisidest on meil õnneks küllalt kirjalikke teateid. Vahemerd peeti antiikajal maailma keskmeks Selle rannikumaad said omavahel meritsi kaubelda, aga võisid kaubelda ka Vahemerest eemal olevate maadega. Idast tulevad eksootilised kaubad nagu siid ja vürtsid jõudsid kohale maad mõõda, Siiditee kaudu. Selge on see, et need luksuskaubad tulid kaugelt ja olid enne turgudele jõudmist aastaid teel, kuid võib vaid oletada, kui kaugelt ja kui kaua täpselt need teel olid. Loomulikult mõistatasid antiikfilosoofid milline on maailm nende silmapiiri taga, kus see algas ja kus lõppes. Nende tasapinnaline maailm ei saanud olla lõputu, sest kõik esemed langevad maha ja nii pidi iga küllalt kaugele küündiv retk lõpuks
on karvad ära kraabitud. Rohkesti kannavad naised ostetud rõivaid: kleite, pükse, kampsuneid, dzempreid, mantleid, jopesid, kummikuid ja kingi. Meeste traditsioonilistest rõivastest kantakse tänapäeval vähesel määral särki, rohkesti aga ülerõivaid ja jalanõusid. Traditsiooniline särk on aplikatsioonidega kaunistatud. Suviseks ülerõivaks on riidest umbkuub, talviseks põhjapõdranahast umbkasukas, mõlemad on kapuutsiga. Umbkasukal on karvad ihu poole, kindad on varrukate otste külge õmmeldud ning kasuka peal kantakse riidest kattekuube. Külmade ilmadega pannakse selga veel teine umbkasukas, millel on karvad väljapoole. Hantide umbkasukad on otstarbekohased rõivad sealses karmis kliimas. Nagu naistel nii on ka meestel traditsioonilisteks talvejalanõudeks karvasaapad ning suvesaapad valmistatakse nahast, millel on karvad ära kraabitud.
Olete palutud osalema koolitusfirma "Tarkur" 10. aastapäevale pühendatud aktusele ja sellele järgnevale "Pokaalile vahuveinile" · Toimumise aeg Nädalapäeva nimetus, kuupäev kuu aasta ja kellaaeg Laupäeval, 7.märtsil 2013 algusega kell 19.00 Kellaaeg võib olla märgitud ajavahemikuna 19.00 23.00 · Toimumise koht Aadress märgitakse kutse paremasse või vasakusse alumisse nurka. Kutsele võib lisada vastuvõtu toimumise asendiplaani või kohalesõidu juhise · Vajadusel märkus riietuse kohta Meeste riietus märgitakse kutse alla vasakusse nurka, naised riietuvad vastavalt härra riietusele · Dark suite/tume ülikond; Black tie/smoking; White tie/ frakk; Informal/päevaülikond Diplomaatilisel kutsel võib olla märgitud riietusena rahvariided ja see on pidulik riietus naistele. Kutsetel päevastele vastuvõttudele võib olla riietuse kohta märge "Vaba riietus" (ing.k. Casual) · Kutsele vastamise märge Vastus kutsele kirjutatakse kutse paremasse nurka Palume vastata 15
ajakirjandusega suhelgu juhtivtöötaja isiklikult või selleks volitatud isik väliskomandeeringus viibides andku juht endale aru, mis kell ja kus vajatakse abi kohalviibimist juht loobugu autoritaarsetest käskudest, sest need pigem takistavad kui edendavad tööd. Visiitkaardid ja nende kasutamine Visiitkaarte hakati kasutama Vana-Hiinas. Euroopas võeti nime- ehk visiitkaardid kasutusele 16. sajandi alguses, aga alles Louis XIV (1638–1715) õukonnas kanti nende tarvitamisjuhend seltskonnaelu kombe- raamatusse. Algsed nimekaardid olid kindlate mõõtmeteta paberiribad, mida kasutati lühikeste sõnumite edastamiseks, kohtumiste määramiseks jne. Nimekaardi jätmine daami või härra eramu eesruumi (selleks oli seal eriliselt kujundatud ja kaunistatud alus) võrdus visiidiga ja näitas ühtlasi tähelepanu ning lugupeetavuse astet. Nende hulga järgi otsustati, kas ollakse seltskonna silmis soosingus. Visiitkaartide
Nälga enam pole Euroopas, populatsioon kasvab. Kindel oli ka see, et see tõus ei olnud ühtlane, ehkki see toimus mitmes Euroopa ja Ameerika osas korraga. Klassid, sood, isegi perekondliku kuuluvus mõjutasid seda kõvasti. 2 Kuid kindlasti hakkasid rohkem levima majapidamiskaubad: mööbel, maalid, keraamika, nõud, tekstiilid, peeglid; isiklikud ornamendid: vihmavarjud, kindad, nööbid, sukad; uued toiduained: suhkur, tee, kohvi, kakao, tubakas; vaba aja veetmise vormid: sport, teater, lõbustused; mänguasjad, raamatud. Kõige olulisemad kolm teooriat, mis on välja pakutud tarbimisühiskonna sünni kohta on: konsumeristlik, põhinedes reklaamil (McKendrick 1982), modernistlik, põhinedes hedonismil (Campbell 1987) ja kaubanduslik, põhinedes kodusel - eriti naiste - tarbimisel (Jan De Vries 1975 - natsisüüdistusega lingvist ja ajaloolane, muide sama nimega kui
Nüüd oli esimest korda olemas varandus, mida võis säilitada, kartmata selle riknemist. Hõbekange võis tasu eest ka teistele laenata. Raske oli liigkasuvõtjate ja rikaste kätte sattunud orjade elu. Orjad töötasid hommikust õhtuni aasta läbi, tundmata puhkepäevi ja pühasid. Oma ebainimliku töö eest said nad peotäie otri. Orjade kätega taastati ja ehitati niisutuskanaleid, püstitati linnamüüre, templeid, paleesid ja elumaju, valmistati rõivaid ja jalanõusid, kanti koormaid, veeti jõel laevu jne. Sõnakuulmatuil orjadel torgati mõnikord välja silmad, et võtta neil võimalus põgenemiseks. Ka pimedatele leidus tööd, näiteks käsikiviga viljajahvatamisel. Suuri saavutusi tehti ehituskunstis. Nii näiteks olid Mesopotaamia linnad korrapärase tänavavõrguga, seal oli kanalisatsioon. Suurt rõhku pandi linna kindlustamisele. Näiteks Uruki linnamüür oli 5 m kõrge ja seda liigendas 800 torni. Kindlusi meenutasid ka tolleaegsed templid
«See on püsti ülekohus!» hüüdsid skolaarid. «Maha Sainte-Genevieve'i laekahoidja!» «Ohoo, meister Joachim de Ladehors! Ohoo, Louis Dahuille! Ohoo, Lambert Hoctement!» «Susi söögu Saksa korporatsiooni prokuraatorit!» «Ja Sainte-Chapelle'i kaplaneid ühes nende hallide nahkvattidega; cum tunicis grisis M» «Seu de pellibus grisis fourratish ' «Ohoo, kunstide meistrid *! Küll on neil aga kaunid mustad rüüd! Küll on aga kaunid punased rüüd!» «Ilus saba rektori taga!» «Nagu Veneetsia doodzil, kes merepulma sõidab.»* 8 «Vaata, Jehan! Sainte-Genevieve'i kanoonikud!» «Käigu põrgu kõik kanoonikud!» «Abt Claude Choart! Doktor Claude Choart! Kas te otsite Marie-la-Giffarde'i?» «Too elab Glatigny tänavas *.» «Ta teeb pordumajade ülemale voodit.» «Ta maksab talle neli teenarit; quatuor denarios3.» «Aut unum bombum.»4 «Kas tahate öelda, et igalt ninalt?» «Sõbrad! Meister Simon Sanguin, Pikardia elektor, kellel naine laudjal istub.»
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana,
Niisiis ennetas ta tädi arvatava järgmise käigu. «Mõned meist pumpasid endale vett pähe -- minu pea on veel praegu märg. Katsu!» Tädi Polly tundis tuska, et ta oli selle kaudse tõenduse kahe silma vahele jätnud ja et ta polnud seda kavalust kasutanud. Siis tuli tal uus mõte: «Tom, ega sa ei tarvitsenud pumba all särgi kraed lahti rebida, mille ma kinni õmblesin? Tee kuuenööbid lahti!» Tomi näolt kadus murepilv. Ta avas kuue. Särgi krae oli korralikult kinni õmmeldud. «Tont võtaks! Noh, olgu peale. Ma olin kindel, et sa poppi tegid ja suplemas käisid. Kuid ma andestan sulle, Tom, usun, sa oled selline kass, kes on kord juba oma käpad kõrvetanud, nagu öeldakse. Oled parem, kui sa välja näed -- seekord.» Tädi Polly oli pooleldi kurb, et tema teravmeelsus polnud märki tabanud, ja pooleldi rõõmus, et Tom oli ometi kord kogematagi kuulekalt käitunud. Kuid Sidney ütles:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
