19. sajandi mood (0)

19.sajandi mood
Avapaugu üldse moe suuna tekkimiseks andis tehnika areng ehk õmblusmasina leiutamine 19. Sajandi keskpaigas . See pani aluse rõivaste mehhaniseeritud tootmisele. Rõivaste lõiked muutusid lihtsamaks ja rõivad ise odavamaks.
19.sajandi algus toob moodi kitsamad seelikud . Kuid juba 19. sajandi teisel kümnendil tuli naiste moodi tagasi lai seelik . Kasutusele võeti taas korsett , sest lai seelik nõudis väga kitsas pihta. Varrukad puhviti käharaks. Juuksed kammiti pealaele siledalt lahku ja seati kõrvade taha rull-lokkidesse. Ehteid kasutati rohkesti. Musliinist, siidist ja sametist rõivaid kandsid enamasti rikkamad naised, vaesemad kandsid puuvillaseid riideid . Vaesemad inimesed ei saanud endale ka eriti laiu seelikuid lubada.
Naistel oli ka ülerõivastuse all alusrõivad. „Pantalettid“ olid kõige alumised rõivad, mida üks daam kanda võis. Erinevalt tavalistes alla põlve püksikutest on need „Pantaleti“ püksikud üle põlve. Pükste alumised ääred olid kaunistatud volangidega. Need püksid olid tehtud, kas siidist või linasest riidest . Järgmiseks alusriideks oli pluusi taoline asi, mis jättis kehale justkui liivakella figuuri, seda kutsuti „shimmeyks“. See oli vaba aluspesu, mis ulatus allapoole põlvi. Sellel oli kroogitud paelaga kaelus ja nööbid pükste osal. Pärast seda tuleb korsett, mis käib selle „shimmeyksi“ peale siis. Korsett oli väga paljudes disainides, kuid eelkõige oli selle mõte rõhutada vöökohta ja puusi. Korsetid olid kaunistatud tikandi ja pitsiga. Tagant tümmati korsett nööridega tihedalt ümber. Järgmiseks läks selga alusseelik. See mitu seelikut pandi olenes aastaajast ja temperatuurist, kui oli suvi siis võidi kanda ainult ühte alusseelikut aga talvel kanti 5-6 alusseelikut.
Meeste rõivastuses püsis enamasti frakk, kuid üha enam hakkas moodi tulema pikk- kuub . Frakki hakati pidama rohkem peoülikonnaks ja vähem pidulike sündmuste korral kasutati smokingut. Põlvpüksid olid jäänud täiesti minevikku. Ülikonna juures mängis väga suurt rolli kallis materjal ja hea rätsepatöö. Ülikond koosnes pikkadest pükstest, kuuest ja vestist. Meeste rõivastus oli küllaltki värvikas, kuna kuub võis omada kõikvõimalikke erinevaid värvitoone. Püksid olid aga alati ühte tooni-valged. Torukübar sai moodsaimaks peakatteks. Tumedad toonid kujunesid üpriski tavaliseks. Tänavariietuseks oli palitu ja silinderkübar. Lipsunõel, mansetinööbid ja taskukell kuulusid ehetena mehe tualeti juurde.
19.sajandi kotid olid kroogitud ja rikkalike kaunistustega.
19.sajandil tuli moodi krinoliin ehk kellukesekujuline kohev seelik, mida toestas traatraam. Aja jooksul muutusid krinoliinkleidid aina suuremaks ja uhkemaks, suurenes ka raam, mille peale kõik kleidikihid laotati. Krinoliin võis olla kuni 180cm suuruse läbimõõduga. Tänapäeval peetakse krinoliini kõige surmavamaks moeleiutiseks. Kuna krinoliin oli kerge, oli tuulise ilmaga väga raske liikuda . Kandjal võis seelik tuulehooga üle pea lennata ja halval juhul tõstis tuul daami õhku ning vedas vette. Krinoliiniga ei saanud ka istuda, istudes lendas krinoliin koos raami ja seelikuga üle pea.
Krinoliin
19.saj algus-kitsamad seelikud
19.saj keskel on taas moes laiad krinoliinid. (1852- 1897 )
19.sajandi soengud :
Early bustle period , 1870-1876
1870a. 1871a. 1872a.
1874a. 1875a. 1876a.
Nagu ka piltidel näha võib siis olid tol ajaperioodil moes rokokoo stiilis lokid , mis siis kinnitati kõrgele pähe ja lasti osad lokid rippu. See oli suursugune aeg, kus kõik pidi olema veidi üle pakutud ja suureks aetud, nii ka soengud. Perioodile on omased ka lilli meenutavad klambrid ja muud aksesuaarid juustes.
Natural form period, 1877 -1882
1877a. 1878a. 1879a. 1880a. 1882a.
Vahepeal saabus aga periood, kus naised jätsid lokkide tegemise sinnapaika ja kandsid tavalistes viimistletud suurtes krunnides juuksed. Perioodi nimigi ütleb, et see oli naturaalsest ja tagasihoidlike soengute aeg.
Second bustle period, 1883-1889
1883a. 1884a. 1886a. 1888a. 1889a.
Sajandi lõpuks jõuame siiski tagasi lokkide juurde ja seekord lähevad moodi veelgi peenemad lokid ja veelgi kõrgemale krunni tõstetud soengud. Värvilisi ja suuri kübaraid hakatakse üha enam kandma, ka pärldetailid jõuavad juustesse.
Mood Eestis
Kui rääkid moest Eestis 19. sajandil peaksime rääkima rahvarõivastest. Rahvarõivaste all mõeldakse eelkõige 19. sajandil Eestis kantud pidulikke talupojarõivaid, mis on paljude sajandite pikkuse ajaloolise arengu ja loomingu tulemus. Rahvarõivas andis aimu kandja seisuslikust ja rahvuslikust kuuluvusest (alamseisust ja maarahvast), perekonnaseisust, ealisest erinevusest, päritolust jne. Sealjuures on muutused toimunud aeglaselt, ümbrusele omaste moereeglite kohaselt, traditsioone ja tavasid jälgides. Eesti rahvarõivad jagunevad mitmeks kohalikuks rühmaks. Nelja peamise rühmana võime eristada Lõuna-Eesti, Põhja-Eesti, Lääne-Eesti ja saarte rahvarõivaid.
Naise ja neiu rõivas
Paistis silma suure alalhoidlikuse ja konservatiivsusega. Naise ülikonda kuulus tavaliselt linasest riidest särk, must villane vaipseelik või kokku õmmeldud seelik, pikk kuub, kasukas, põll, vöö, valge pearätik, sõba, sukad , kindad ja pastlad . Särke õmmeldi väga lihtsalt, võeti lihtsalt kaks korda nii palju riiet kui suur pluus on, murti kokku ja õmmeldi ääred kinni ning jäeti lihtsalt kaks käe auku . Osades kohtades olid ka oma regiooni kirjud mustritega õlarätid moes. Naistel oli oluline kohta ka sõlgede ja kaelakettide jaoks.
Meeste rõivad
Mehed olid liikuvama eluviisiga ja kohanesid kiiremini ka rõivauuendustega. Meeste ülikond on olnud alati vähem seotud vanade traditsioonidega kui naiste rõivas. Samuti polnud mehe rõivaste järgi võimalik külas määrata selle kandja perekonnaseisu. 19. Sajandi rõivakomplektis olid: särk, püksid, vatt , pikk-kuub, kasukas, rüü, nahkrihm koos nahktaskuga, lambamustad sukad, pastlad või mustad kingad , lambamust pehme viltkaabu. Särgid olid meestel lühemad, kuid vastupidavamad. Meeste särgid olid sageli rohkem kaunistatud, sest nad liikusid suvel rohkem särgi väel kui naised. Kasukas oli külma ilma kehakate, mis õmmeldi nagu naiste kasukaski valgeks pargitud lambanahkadest või nende puudumisel vasikanahkadest.
Nii naised kui ka mehed kandsid pastlaid, mille nöörid seoti risti ümber jala. Midagi, mis on ka tänapäeval nii.
Gerttel Laiksoo &
Elina Heinorg 11M