Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rene Descartes'i eluloo lühikokkuvõte, teosed, filosoofia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
descartes, filosoof, kahtlus, matemaatika, kahtluse, jurist, armees, sõdur, meetodis, teadused, kõiges, põhjendus, asjas, eksisteerimine, 1596, 1650, matemaatikast, astub, juristina, reiseidus, viibides, baieri, elukutseline, kohtumine, teadusega, unenägu, teadlaseks, sinust, jagab, uurima, meteoore, avastust, keelustati, 1638, esseed, teemadel.........................................................8 KOLMAS ARGUMENT JUMALA OLEMASOLUST.........................................................9 Kokkuvõte........................................................................................................... 10 Kasutatud kirjandus.............................................................................................11 2 Sissejuhatus Oma referaadi teemaks valisin filosoof René Descartese. Ta oli kuulus prantsuse filosoof, matemaatik ja teadlane, kes elas aastatel 1596 1650. Descartese arvates filosoofia sarnaneb puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud (rakenduslikud) teadused. Nagu õunapuu vilju korjatakse okste, mitte tüve või juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike teaduste juures. Descartest peetakse üldiselt esimeseks tänapäeva filosoofiks. Tõepoolest, umbes 50 aastat
Tartu Kivilinna Gümnaasium RENÉ DESCARTES Ander Troost 11e Tartu 2010 Sissejuhatus 1. Sissejuhatus..............................................................................3-4 2. Rene Descartes'i eluloost ja loomingust...................................4-6 3. Descartes'i meetodid...............................................................6-10 4. Descartes ja jumala olemasolu..............................................10-12 5. Kokkuvõte.............................................................................12-13 6. Võrdlus teise filosoofiga.......................................................13-14 7. Kasutatud kirjandus....................................................................15 2 1.Sissejuhatus Oma uurimustöö teemaks valisin filosoof René Descartese
........7 Teine argument jumala olemasolust . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...........7 Kolmas argument jumala olemasolu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................7 Kokkuvõte . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 Kasutatud kirjandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..9 Sissejuhatus Rene Descartes oli kuulus prantsuse filosoof,matemaatik ja teadlane, kes elas aastatel 1596 1650. Descartese arvates filosoofia sarnaneb puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud(rakenduslikud) teadused.Descartest peetakse üldiselt esimeseks tänapäeva filosoofiks.Umbes 50 aastat tagasi enamik filosoofe oleks öelnud, et Descartes oli esimene oluline filosoof pärast Aristotelest. Descartes soovis, et lugejad pööraksid tähelepanu tema argumentidele ja
Rene Descartes Rene Descartes (15961650) oli Prantsuse filosoof. Filosoofia sarnaneb tema arvates puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud (rakenduslikud) teadused. Nagu õunapuu vilju korjatakse okste, mitte tüve või juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike teaduste juures. Tõeline/ tõsikindel teadmine järeldub printsiipidest ning tõeliselt tark on see, kes oskab kõik teadmised tuletada teatud printsiipidest. Paljuteadjad ei ole mõttetargad - nad on kogujad. Mõttetark otsib arusaamist. Printsiipe peavad Descartes'i arvates iseloomustama kaks tunnust: 1. Nad on ilmselged tõed. 2
Rene Descartes (1596 1650) Elulugu. Sündis 31.03 pere kolmanda lapsena. Isa oli jurist, ema suri aasta pärast Rene sündi. 10.aastaselt jesuiitide kolleegiumisse (range kasvatus, kuid mõningased mööndused tehti ikkagi D.-le), huvitus füüsikast, matemaatikast ja loomulikult filosoofiast. Õppis seal 8 aastat. 1614 astub Poitiersi ülikooli, mille lõpetas juristina. Peale lõpetamist tegi ohtralt reise üle terve Euroopa. Hollandis viibides astus sealsesse armeesse, hiljem Baieri armees elukutseline sõdur. Kohtumine arsti ja loodusteadlase Beckmanniga ajendas hakkama tegelema teadusega. 1619 näeb Ulmi lähistel kolm unenägu, mis olevat andnud mõista, et hakka ometi teadlaseks- nii on maailmal sinust rohkem kasu!!! D. Loobubki sõdurielust, kuid mitte reisimisest. 1625-28 tegeleb Prantsusmaal optika, algebra ja tajuteooriatega 1628 emigreerub Hollandisse (tollane vabamõtlemise kants), kus järgneva 20. aasta jooksul
Descartes ja Locke René Descartes Elas aastatel 1596 1650 Prantsuse filosoof, matemaatik ja teadlane Peetakse esimeseks tänapäeva filosoofiks Ta oli 17. sajandi ratsionalismi isa Kuulus ütlus : "Cogito ergo sum,, - "Mõtlen, järelikult olen (olemas)" John Locke Elas aastatel 1632-1704 Inglise filosoof Empirismi peamine põhjendaja Moodsa tunnetusteooria kritiseerija Materialistliku sensualismi rajaja Suure pedagoogika teoreetik Kaine mõistusega, tagasihoidlik, tõsine ja kaalutlev inimene. Descartese teosed "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" "Arutlus meetodist" "Hinge passioonid" Locke teosed "Epistola de tolerantia" "Essee inimmõistusest" Descartese filosoofia
FILOSOOFIA Püha Augustinus, Aquino Thomas, Rene Descartes, Pierre Abelard, Francis Bacon, Benedictus Spinoza PÜHA AUGUSTINUS Eluaeg: 45 saj p.Kr Rahvus: Alziirlane Tsitaat: ,,Issand, muuda mind karskeks, kuid mitte kohe" Teosed: Pihtimused; Jumalariigist Fiosoofia olemus: Kõigepealt hakkas ta manih heistiks (ehk prohvet Mani pooldajaks), mille
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Kairi Õunapuu RENE DESCARTES FILOSOOFIAKÄSITLUS JA I MEDITATSIOON REFERAAT Õppeaines: TEADUSFILOSOOFIA ALUSED Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI11/21 Juhendaja: lektor Endel Mesimaa Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................. 2 1. Meditatsioonide lühitutvustus.......................................... 3 2. Mõtisklusi Esimesest Meditatsioonist................................. 6 Kokkuvõte...........
Rene Descartes Greete Hiiemäe, Karolin Alliksaar 12 humanitaar Frans Hals - Portret van René Descartes Elu ja looming Sündis 31.märts 1596 Tours'i lähedal La Haye's; Isa oli jurist, ema suri aasta peale Rene sündi; Umbes 10.aastasena saadeti poiss La Fleche'i jesuiitidekolleegiumisse Anjous; Peale kaheksa-aastast kooliaega õppis Descartes lühikest aega Poitiers' ülikoolis, mille lõpetas juristina. Elu ja looming Perekondliku traditsiooni kohaselt läks sõjaväkke; Reisis palju väga palju läbi Euroopa; Kohtumine arsti ja loodusteadlase Isaac Beckmanniga ajendas meest teadusega tegelema; Aasta 1619 Ulmi lähistel unenäod, mis
MEDITATSIOONID ESEMESEST FILOSOOFIAST RENE DESCARTES Rene Descartes sündis 31.märtsil 1596 aastal Prantsusmaal. Temast sai üks mõjukamaid mõtlejaid inimkonna ajaloos ja teda peetakse kaasaegse filosoofia asutajaks. Järgnevalt toetume tema suurele filosoofilisele tööle "Meditatsioonid esimesest filosoofiast " aastast 1641.Tegemist on tõlkega I, II ja VI meditatsioonist. Teen antud Marju Lepajõe tõlkest kokkuvõtliku ülevaate ja väljendan sinna juurde oma mõtteid. Descartese I meditatsioonis leiame arutelu selle üle, mis on tõeline ja mis mitte
Descartes'i ,,Meditatsioonid esimesest filosoofiast" René Descartes oli prantsuse matemaatik, loodusteadlane ja filosoof, kes oli 17. sajandi ratsionalismi loojaks. Tema teos ,,Meditatsioonid esimesest filosoofiast" on üks kuulsamaid filosoofilisi teoseid. Esimeses meditatsioonis arutleb ta selle üle, millistes arvamustes on võimalik kahelda; teine meditatsioon keskendub inimvaimu loomusele ning kuuendas meditatsioonis räägitakse materiaalsete asjade olemasolust ning vaimu ja keha seosest ja erinevustest. Descartes usub, et kui tahta teaduses midagi korda saata, tuleb kõik olemasolev enne maatasa teha
Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 5 MEDITATSIOONID Põhiideed: Descartes alustab esimest meditatsiooni mõttega, et kõik, mida ta kunagi on uskunud, on pettus. Eksiarvamuste hävitamiseks tuleb leida mingi põhjus kahelda põhitõdedes. Aga kuigi saame kõik tõed meelte kaudu, ei saa me kõigis tõdedes siiski kahelda, kuna leidub ka selliseid tõdesid, mida ei saa kahtluse alla seada. Näiteks ei saa kahelda selles, et inimene omab keha. Samas võib inimene ka unes asju tajuda, kuid neid asju tegelikult ei eksisteeri, seega on tegemist pettusega. Pealegi ei ole kunagi võimalik eristada unenägu reaalsusest. Descartes jõuab järeldusele, et tõesed on ainult aritmeetika ja geomeetria, kuna need ei uuri keerulisi looduslikke kaheldavaid nähtusi. Nende teaduste uuritavad põhitõed jäävad kehtima ka unes. Lõpuks jõuab Descartes järeldusele, et inimene
SISSEJUHATUS FILOSOOFIA AJALUKKU (lennukolledzile) FLFI.00.044 Kordamisküsimusi 1. Sokrates: sokraatiline meetod (ES lk 16-18) 2. Platoni ideedeõpetus (wordi konspekt) 3. Platoni ühiskonnakäsitus (wordi konspekt) 4. Aristoteles: ideedeõpetuse kriitika, metafüüsika, õpetus kategooriatest ja põhjustest (ES lk 46-48, 50-51, 59-61) 5. Aristotelese eetika: eudaimonism, kesktee (ES lk 67-74) 6. Descartes'i ratsionalism: kahtlus, tõsikindel tedmine, cogito ergo sum, keha ja hinge dualism (ES lk 103-113) 7. Kanti teoreetiline filosoofia: asi iseeneses (lk 202), meelelise tunnetuse aprioorsed tingimused (lk 206), transtsendentaalne filosoofia(lk 204), aru kategooriad (lk 207), mõistuse ideed (lk 210), traditsioonilise metafüüsika kriitika (lk 208) 8. Kanti eetika: kohustus, kategooriline imperatiiv (lk 214-215) 9. Nietzsche: platonismi ümberpööramine, nihilism (word+ ES lk 307-331)
ümber Kepleri seaduse planeetide liikumise kohta, mis on tundud Newtoni seadustena. Ehitas üles matemaatikalis- füüsikalise süsteemi. Sõnastas Päikesesüsteemi. Nägi inimeses universumi valitsejat. Niccolo Machiavelli Itaalia poliitik ja ajaloolane, kirjanik. Nägi ajaloo liikumapanevat jõudu poliitilises võitluses. Inimese tegevust juhib inimene ise. Ta hindas inimeses aktiivsust, tahet, energiat ja edutaotlust. Michel de Montaigne Mõjukaim renessanssi esindaja. Prantsuse filosoof ja kirjanik. Pani aluse uuele zanrile essee lühike, subjektiivses laadis kirjutatud kirjateos, mis on teadusliku või kirjanduskriitilise sisuga. Leiab, et iga inimene valdab ja väljendab kõike seda, mis on omane kogu inimsoole. Filosoofia eesmärgina nägi ta inimest juhtida rõõmule. "Inimene on areneva, muutuva, püsiva looduse osa, mitte keskpunkt." Inimese elu mõte on temas eneses. Thomas More (1478-1535) Inglise poliitik. Oli esimene utopistlike ideede esindaja. Raamat
Ratsionalism eitab kogemuse osa teadmiste saamises, viidates asjaolule, et kogemuse annavad meile meelte andmed, kuid meeled võivad petta (optilised illusioonid, hallutsinatsioonid jt. meelepetted). R.Descartes Descartes loob uue tervikpildi, mis tõukab troonilt aastasadu valitsenud Aristotelese poolt väljatöötatud mõistetesüsteemi, millesse skolastika takerdunud oli. Oli vaja värsket, teistsugust algust ning seda asus looma Descartes, kellest sai uusaja filosoofia rajaja, analüütilise geomeetria edasiarendaja, optika uurija ja mehhaanilise füüsika otsekohene kaitsja.. Mõistuse jõu piire ei tunnistatud oli vaja vaid leida loogiline üldvõti, meetod, mis tagaks tee teadusele. Descartes uskus, et tema oli selle meetodi leidnud Kahtluste puudumine - kõigist kujuteldavatest tingimustest vaba kindlus - see on kriteerium, millega tunnetust tuleb mõõta. Descartes leidis olemasolevatest teadmistest üksnes visandeid.
Universaalidel pole peale reaalsete objektide mingit muud toetuspinda. Näide: Kaks objekti, valget hobust, võivad mõlemad olla 'valged', aga see 'valge' on olemas neis kui kindlates objektide, mitte ei tule universaalina kuskilt teisest maailmast. Nominalism - reaalselt on olemas vaid konkreetsed asjad, universaalid on ainult sõnad. Näiteks ei eksisteeri värvusi eraldi värvilistest asjadest, õiglust eraldi õiglastest tegudest jne. Nii arvas inglise filosoof David Hume ning hiljem iiri filosoof George Berkeley (16851753). George Berkeley Eksisteerida tähendab olla tajutav. Maailm koosneb fenomenidest on üks suur ideedekobar. Hinge idee eksisteerib ainult seal hinges, kus ta on. Teadmaks, et esemed on olems, pean neid mingil viisil tajuma. Eksisteerib subjekt hing ja objektid kõik ideed. David Hume kogemus on kõigi teadmiste allikas. Teadvusele vahetult ilmnev ta enda tegevus ja muljed on teadmiste suhtes prioriteetsed
Sissejuhatus Rene Descartes`i "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" raamat ilmus esimest korda 1641. aastal. Selles referaadis on kasutatud kolme osa esimest, teist ja kuuendat meditatsiooni. Esimeses meditatsioonis räägib Descartes arvamustest, mida saab kahtluse alla seada. Põhiprobleemiks kujuneb see, kas inimese meeled petavad või on nad tõesed? Teine meditatsioon räägib inimvaimu loomusest: et ta on tuntum kui keha. Selle põhiküsimuseks kujunes, kas inimene on niivõrd seotud oma keha ja meeltega, et ilma olla ei saa? Kuues meditatsioon räägib materiaalsete asjade eksistentsist ehk erinevusest inimese hinge ja keha vahel. Ja selle põhiprobleemiks on materiaalsete asjade olemasolu. Referaat annab ülevaate
(et kuningannale filosoofiat õpetada) ning taluma põhjamaa pakast.Suri kopsupõletikku paar kuud pärast Rootsi saabumist.Inimesena mõõdukas.Religioossetelt vaadetelt katoliiklane.Õppis jesuiitide koolis.Katoliku kirik kuulutas kartesiaanluse väärõpetuseks.Tema stiil on kaasakiskuv ja elurõõmus.Ka kirjanikFilosoofia eesmärk - leida tõsikindel teadmine, st teadmine, milles saab täiesti kindel olla.Inimtunnetuse mõõtmise kriteeriumiks on kahtluse puudumine.Et sellist teadmist leida, hakkas ta kõiges kahtlema.Leidis, et taju ei saa usaldada (meeled ei täida kindluse nõuet) - võimalikud on erinevad illusioonid ja tajuvead. Kust ma tean, et ma parasjagu ei maga? Kahtlused võtsid mõõtmed, et isegi pidas võimalikuks paha vaimu olemasolu, kes mõjutab inimese muljeid. Lõpuks jõudis ühe kuulsaima üksikideeni: cogito ergo sum (mõtlen, järelikult olen olemas) - tõsikindel teadmine, kuna selles idees ei saanud kaheldaSeega
FILOSOOFIA KORDAMINE PLATON · Platon (427-347 eKr) on ilmselt kuulsaim antiikaja filosoof, Sokratese õpilane · Platon rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia), kõik ta teosed on ilmselt meieni säilinud · Platon on dualist usub kahe maailma olemasolu: ideede maailm ja meeleline maailm · Ideede maailm on muutumatu (ei teki ega hävi) ja ideedest saab mõelda, meeleline maailm on muutlik, asju ja nähtusi saab meeltega tajuda · Idee ja meeltega tajutava asja vahekorra 3 tõlgendust: asi jäljendab ideed, idee kehastub asjas, asi on idee vari
Teleoloogia- eesmärkide või lõppsihtide uurimine Tunnetusteooria- tunnetusõpetus Epistemoloogia- teadmiseteooria Universaal- üldmõiste nagu nt punane või naine Verifitseeritavus- saame tõestada, et miski on õige / tõestatav Võimalikkus- asi võib olla nii ja võib olla mitte nii. FILOSOOFID SOKRATES Elas 5-4 sajand eKr. Ta oli esimene nö. Sütematiseeritud filosoofilise mõtlemise esindaja. Sokrates ise ei kirjutanud ühtegi teost, enamik teavet temast pä'rineb meile filosoof Platoni ja ajaloolase Xenophoni vahendusel. ,,Ma tean, et ma midagi ei tea"- sellel väitel on 2 komponenti ning kumbi võib olla tõene või väär. Sokratese filosoofia peamiseks meedotiks oli dialektika ehk vestlemine. Ta esitas alati palju küsimusi nt kui keegi rääkis mingit juttu, siis ta esitas palju küsimusi, et näida lollina, kuid lõpuks ta surus selle rääkija nurka, andes talle märku, et hoopis tema on loll. Dialektika raames kasutas ta veel 4 elementi: irooniat,
Determinismi kohaselt tuleneb see inimeste vähestest teadmistest ja piiratud mõtlemisvõimest David Hume'i arvates saab kogeda kahe sündmuse ajalist järgnemist Millise järgneva väitega nõustuks Moritz Schlick ("Põhjuslikkus igapäevases elus ja kaasaegses teaduses")? Determinismi kohaselt on võimalik süsteemi seisundi alusel mingil ajahetkel välja arvutada süsteemi seisund mingil muul ajahetkel Millise mõttelise eksperimendiga on püütud seada kahtluse alla jäika determinismi? Buridani eesli mõttelise eksperimendiga Milliste arusaamadega on kooskõlas väide Kui iga sündmus on determineeritud, siis on vabadus vaid illusioon? See väide on kooskõlas jäiga determinismi ning indeterminismiga, kuid mitte nõrga determinismiga Kas on võimalik, et iga rikas inimene on õnnelikum igast vaesest inimesest, kuid samal ajal mõni rikas inimene ei ole õnnelikum mõnest vaesest inimesest
Determinismi kohaselt tuleneb see inimeste vähestest teadmistest ja piiratud mõtlemisvõimest David Hume'i arvates saab kogeda kahe sündmuse ajalist järgnemist Millise järgneva väitega nõustuks Moritz Schlick ("Põhjuslikkus igapäevases elus ja kaasaegses teaduses")? Determinismi kohaselt on võimalik süsteemi seisundi alusel mingil ajahetkel välja arvutada süsteemi seisund mingil muul ajahetkel Millise mõttelise eksperimendiga on püütud seada kahtluse alla jäika determinismi? Buridani eesli mõttelise eksperimendiga Milliste arusaamadega on kooskõlas väide Kui iga sündmus on determineeritud, siis on vabadus vaid illusioon? See väide on kooskõlas jäiga determinismi ning indeterminismiga, kuid mitte nõrga determinismiga Kas on võimalik, et iga rikas inimene on õnnelikum igast vaesest inimesest, kuid samal ajal mõni rikas inimene ei ole õnnelikum mõnest vaesest inimesest
Kes seda suudab mõista, mõistab kõike. Tegelikkus e Platoni jaoks ideedemaailm on tabatav ainult mõtlemise abil. Meeltega on võimalik tajuda vaid näilikku, nagu koopasse suletud vangid näevad ainult varje. Et küündida tõsiolevani, peame püüdlema tegelikkuse selle taseme poole, mis on meie selja taga ja mille peegeldus on see meeltega tajutav näilisus, varjutegelikkus. Alles mõtlemise abil saavutatud muutumatud ideed teevad tegelikkuse mõistmise võimalikuks. KEHA JA VAIM: Rene Descartes: Descartes ei eita materiaalsuse olemasolu, ta usub, et olemas on nii keha kui vaim, mis on omavahel tihedalt seotud. Ta leiab, et hingel pole loomupäraselt mingit seost ruumilise ulatuvuse, mõõtmete ega muude mateeria omadustega, mis iseloomustavad keha. Tema arvates on hing seotud vaid keha organite tervikuga, see tähendab, et kui eraldada mingi osa keha tervikust, lahkub hing kehast, kuna sel juhul on keha organite omavaheline seos hävitatud.
>> b. Teadusi tänapäevases mõttes ei olnud veel välja kujunenud ning filosoofia hõlmas kõiki teoreetilise uurimistöö valdkondi. c. Filosoofiline meetod võimaldas tollal saavutada paremaid tulemusi -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:57 matis Kommenteerides arvamust, et Gorgias läks kaugemale kui võib minna terve mõistus, viitas Hegel sellele, et a. ükski tõsiseltvõetav filosoof pole läinud vastuollu terve mõistusega. >> b. kuni Kopernikuni oli vastuolus terve mõistusega väita, et Maa tiirleb ümber Päikese. c. kuni Ptolemaioseni oli vastuolus terve mõistusega väita, et Maa on universumi keskel -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:58 matis Sokratese iroonia seisnes selles, et >> a. Sokrates mängis rumalat ja lasi vestluskaaslasel end õpetada, kuid pärast ajas tolle oma
(eironeia) 2)maieutika (õpetamismeetod- õpetaja ei jaga uut teavet, vaid esitab küsimusi, mille vastamine juhib õpilase ihaldatud teadmiseni) 3)määratluse otsimine 4)üldistamine ■ arusaam surmast on ambivalentne(kaksikpidine) a)surm on muutumine eimiskiks b)surm on hinge vabanemine kehast ■ Sokrates mõisteti surma noorsoo hukka-ajamise ja ateismi pärast ■ pro et contra- eel-kristlik filosoof ■ eetika (kõlblusõpetus) - kurja tehakse teadmata, et see on kuri ■ filosoofia eesmärk: õige käitumine ning õige elu 2. PLATON- vanakreeka 427-347 eKr ● Sokratese õpilane ● rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia) ● dualist- usub kahe maailma olemasolu 1)ideede maailm- muutumatu, ei teki ega hävi, ideedest saab mõelda, tõeline nt maja idee, kauniduse idee, arv 12 2)meeleline maailm- muutlik,
Teadmine sisaldab mõistelist elementi, mis puudub aistingus. Seega ei saa teadmine olla vaatlus. II teadmine on õige mõistmine. Aga kui õige mõistmine on juhuslikul või vääral põhjusel? III Teadmine on õige käsitlus või arusaamine koos põhjendusega. See seletus kestab tänapäevani. Filosoofias ei usuta midagi ilma mõistuspärase põhjenduseta. Sokrates – õppimine on meelde tuletamine ehk meenutamine. Teine Sokratese seletus on, et õige mõistmine viib õigete tegudeni. Ta oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist. Platon Kui Sokrates 399ekr suri, oli tema andekaim õpilane Platon 28-aastane. Tema Surma vapustas Platonit ja ta asus teda kirjutistes kaitsma. Mõnedes kirjutas ta Sokratese tegevust, kuid mõnedes peitus Sokratese nime taha ja arendas enda seisukohti. Erinevalt Sokratesest ta kirjutas palju ja tema kirjutised on siiani säilinud. Ta ei olnud niivõrd filosoofiline
Igavik aeg Ruum aeg Juhuslikkus paratamatus (täppisteadus juhuslikkust ei aksepteeri) Võimalikkus tegelikkus Kvaliteet kvantiteet Sisemine välimine Olemine saamine Näivus reaalsus Eesmärk vahend Tarkus kaastunne 2.tunnus : "ultimatiivsed väited". Filosoofia on pigem "ükskõik mille teooria" kui "kõige teooria" (omane täppisteadusele). Filosoofia tekke üheks eelduseks oli mütoloogiast vabanemine. Filosoof püüdles tarkuse (teoreetilise tarkuse mõistmise) poole. Enne 17. saj - filosoofia ja teadus sünonüümid. 17. saj alguses tekkisid teadused (Galileo Galilei teleskoop ehk pikksilm; Newton) ning nüüd küsimus, mis tarkuse poole nüüd filosoofia püüdleb? Asemele tekib uut tüüpi filosoofia. Üldse on 3 liiki küsimusi: 1) Saab vastata kogemuse põhjal 2) Saab vastata deduktiivse arutluse teel (matemaatika, loogika)
kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofia saab filosoofide arvates alguse erinevalt- kas meeleolu, kahtluse või mingi tunde ajel. Mõned neist arvavad isegi, et filosoofiaga polegi võimalik algust teha. · Hegel ja Heidegger arvasid, et filosoofiaga polegi võimalik algust teha, filosoofia algust metoodika mõttes pole olemas. Kas me oleme juba algusest selle sees või jääb see meile alatiseks võõraks. Üleminekut mittefilosoofiast filosoofiasse ei eksisteeri. · Aristotelese arvates tuleb lähtuda meeleolust- tabada ära õige meeleolu, millest filosoofia
Arendasid edasi grammatikat ja ka loogikat ning töötasid välja terve rea sofisme ehk sõna väänamisi. Sarvik! - Kas sa oled kaotanud sarvi? (Ainult vastus ei või jaa). Ei (vastus reeglina), siit järeldus kuna sarvi kaotanud ei ole, järelikult sarvekandja ehk sarvik. KLASSIKALINE ANTIIK-KREEKA PERIOOD Sokrates (469-399 e.Kr) Ta ise ei kirjutanud ühtegi rida ja tema mõtteid tunneme tema õpilaste tööde järgi, eriti Platoni töödest. Ta oli esimene filosoof, kes ütles, et filosoofia ei pea tegelema loodusega vaid inimhingega ja peab õpetama vooruslikult elama. Sokratese tarkus tarkus seisneb selles, kui inimene teadvustab endale oma mitteteadmist, saab aru kui vähe me tegelikult teame kui vähe me maailmast teame. Sokratese meetod ehk dialektia so vestluskunst, arukus vaielda ja argumenteerida, küsida ning vastata nii, et tulemuseks oleks probleemi sügavam mõistmine. Kasutas 4 võtet: IROONIA
retseptiivsest hoiakust üle küsimise ja oponeerimise initsiatiivile on äärmiselt raske ja see õnnestub harva. Lõpuks kätkeb õpetamissituatsioon ületamatut kõnelusraskust, niipea kui ta on läinud väljapoole väikseimagi kõneluse intiimsust. Juba Platon teadis seda väga hästi: kõnelus ei ole võimalik paljudega üheaegselt ega isegi mitte paljude juuresviibimise korral. Descartes: (1596-1650) 16) mis on kaine inimaru, millest tuleb meie arvamuste erinevus ja mille poolest inimene erineb loomast Kaine inimaru on maailmas jaotatud kõige paremini, sest igaüks arvab, et tema on sellega varustatud niivõrd hästi, et isegi need, keda on üliraske rahuldada igas muus asjas, pole harjunud seda ihaldama rohkem kui neil parajasti on. Seejuures pole tõenäoline, et kõik eksivad; see vaid pigem tunnistab, et võime hästi otsustada ja tõde
dogmaatilisus sealpoolse suhtes. Inimene võib saada oma usu ning tava- ja rituaalse tegevuse kaudu mõjustada enda ja ühiskonna FILOSOOFILINE MAAILMAPILT tugineb kõige üldisematele abstraktsetele mõistetele, mis enamasti postuleeritakse või tuletatakse mingil järjekindlal meetodil lähtudes tervest mõistusest või vaieldamatust kogemusest, kus võidakse arvesse võtta filosoofilisi tekste. Tunnuseks on kriitilisus ja kahtlus. Probleeme püütakse lahendada loogilise analüüsi ja mõtteeksperimentide abil. Inimese koht maailmas sõltub konkreetsest filosoofiast. Filosoofia jaotusest (Loogika õpetus korrektse mõtlemise reeglitest) Metafüüsika (Andronikus Rhodoselt I eKr.) Ontoloogia olemisõpetus (Epistemoloogia) Epistemoloogia tunnetusõpetus (Teadusteooria õpetus teaduse metodoloogiast) Väärtusteooria (aksioloogia) e. praktiline filosoofia. Eetika moraalifilosoofia
Mille poolest on Aristotelese arvates loom ja inimene olemuslikult sarnased, millepoolest mitte? · Mõtlemisvõime ainult inimesele omane · kahel jalal kõndimine ei ole olemuslik · aistingud inimesel ja loomal ühine · paljunemine inimesel ja loomal ühine Aristoteles liigitas teadused/teadmised kolmeks: teoreetilised, praktilised ja loomingulised. Seejuures arvas ta, et · teoreetilised teadused on kasutud ning seetõttu pole nendega mõtet tegelda. · teoreetilised teadused väärivad tähelepanu vaid siis, kui neil on mingi praktiline rakendus · teoreetiliste teaduste väärtus seisneb neis endis ning seetõttu võib neid nimetada vabadeks teadusteks. Aristoteles eristas nelja liiki põhjusi/seletusi. Mis liiki on järgnevad seletused, miks lepatriinu lendab? · Tema tiibade rütmiline liikumine tekitab üleslükkejõu tegevpõhjuse kaudu
MEDITATSIOONID ESIMESEST FILOSOOFIAST , kus tõestatakse Jumala olemasolu ning erinevus inimese hinge ja keha vahel René Descartes Tõlkinud Andres Luure ESIMENE MEDITATSIOON Arvamustest, mida saab kahtluse alla seada. Märkasin juba mitu aastat tagasi, kui palju eksiarvamusi ma olen nooruses tõe pähe omaks võtnud ja kui kahtlane on kõik, mis ma nende peale hiljem olen ehitanud, ning taipasin, et kui ma tahan teadustes lõpuks midagi kindlat ja püsivat paika saada, pean ma järelikult kord elus kõik maatasa tegema. et hakata uuesti peale esimestest alustest; aga see töö tundus tohutu, ja ma ootasin, et
annaabi.ee 
