(PASSIVA) KOKKU PÄEVARAAMAT Summa Jrk nr Kuupäev Kontode nimetused ja operatsiooni sisu Konto nr DEEBET Anti rendile laoruumid (01.12.20x1- 1 01.12.20x1 31.05.20x2) Arvelduskonto 1,800 Ettemakstud renditulu 2 03.12.20x1 Osteti laoriiulid (arve) Materiaalne põhivara 1,206 Võlad tarnijatele 3 12.12.20x1 Müüdi kaupa Ostjate tasumata arved 5,000 Müügitulu Müüdud kauba soetusmaksumus 4 12.12.20x1 kajastati kuluna
1 Kasumi ümberjagamine Aruandeaasta kasum 1 095 Eelmiste aastate jaotamata kasum 1 095 2 Palga maksmine Arvelduskonto 1 005 Palgavõlg 1 005 3 Renditulu Arvelduskonto 3 000 Saadud ettemaksed 3 000 4 Nõuded ostjate vastu Müügitulu 26 400 Ostjate tasumata arved 26 400 5 Laekumine ostjalt
Stipendium 200 euro. Eestkostetava kinnisvara (sh kinnis-vara aadress): Eramaja, asub aadressil Tammsaare tee 77. Eestkostetava muu oluline vara: Auto, Honda Civic (2009). Suvila, aadressil Lagedi, Jõe tee 15. Korter, aadressil Nõmme tee 48. Eestkostetava vara arvelt saadavad sissetulekud (sh üüri- või renditulu, Renditulu 140 euro. intressid hoiuselt jne): Hooldamise leping. Tervisetõend. Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduse Instituudi tunnistus. Lugupidamisega, esindaja [...]
Sissetuleku tüüp Igakuiselt laekunud summa Palk (pärast makse) Pension Toetused ja abirahad Tulud investeeringutelt Renditulu TULU Tulud kokku € Majapidamiskulud Söök ja jook Üür Toiduained Elekter Tööpäeva lõunad Gaas Muu väljas einestamine Küte Alkohol Vesi Tubakatooted Prügivedu Muud kommunaalkulud Telefon, internet, TV Kokku €
a. Reaalne SKP ei muutu b. Reaalne SKP suurenes, kuid vähesemal määral kui hinnad c. Reaalne SKP vähenes d. Antud info ei võimalda määrata reaalset SKP dünaamikat e. Kõik vastused valed 5. Allpooltoodud agregeeritud summadest ei lähe arvesse rahvatulu (NI) arvutamisel: a. Aktsiaseltsi kasum b. Riiklikud siirdemaksud c. Ettevõtjate poolt makstavad laenukapitali intressid d. Renditulu e. Töötasu ja palk 6. Töötasu arvutatakse: a. SKP arvutamisel tulude meetodil b. SKP arvutamisel kulude meetodil c. Puhasekspordi arvutamisel d. Subsiidiumide maksmisel riiklikele ettevõtetele e. Kõik vastused valed 7. Hinnaindeksit võib kasutada selleks, et: a. Hinnata tootmise struktuuri muutumist erinevatel aastatel b. Hinnata „tarbjakorvi“ maksumuse erinevust erinevatel perioodidel c
umbes: a. 7 b. 6 c. 5 d. 4 4. Tootlusnormi suurendamisel 10% väheb ajanorm: a. 11,1 % b. 10,1 % c. 9,1 % d. 9,6 % 5. Loomulikuks töötuse määraks on: a. siirde -, tsüklilise - ja struktuurse töötuse summa b. siirde ja tsüklilise töötuse summa c. siirde - ja struktuurse töötuse summa d. tsüklilise ja struktuurse töötuse summa 6. Transver e. siirdetuludena käsitletakse a. Renditulu b. Töötasu c. Pension d. tulu ettevõtlusest e. saadud pangaintresse 7. Kõige madalama elukestva õppe %-ga rahvas EL-s on: a. Bulgaaria b. Taani c. Island d. Rumeenia 8. Gini koefitsiendi lähenemine 1-le näitab a. tulude ebavõrdsuse vähenemine b. tulude ebavõrdsuse suurenemine 3. MIX c. elanikkonna jõukamate gruppide arvu suurenemine d. ühiskonna heaolu suurenemine e
Nii nagu varade suurenemine nii ka kulude suurenemine, kajastub kulukonto deebet poolel. Näiteks ettevõte tasub telefonikulude eest 120 krooni sularahas. Siin kajastatakse tehing : D - telefonikulu K kassa 120 krooni Seega tekkis kontodel omavaheline seos ja on kahekordne kirjendamine. Kulude suurus sõltub tihti tegevusest ja kuidas me seda teeme! Tulud on vastand kuludele ja tulude suurenemine kajastub tulukonto kreeditis Näiteks: ettevõttele laekus renditulu 1000 krooni panka D- pank K- renditulu 1000 kr Majandusaasta lõpul suletakse kõik kulude ja tulude kontod ning tuuakse välja ettevõtte üldine tulemus kasumi/ kahjumi kontol. Kuna sulgemise tingimuseks on kulu- ja tulukontodel peavad olema käibed võrdsed, siis kulukontod suletakse neid krediteerides ja tulukontod suletakse neid debiteerides kontodel kajastatud summade võrra. Finantsaruannetes kajastamise järgi liigitatakse:
mõni muu süstemaatiline meetod peegeldab objektiivsemalt varast tulenevate hüvede ajalist jaotumist. Rendiperioodi jooksul saadavad maksed kajastatakse tuluna ühtlaselt kogu rendiperioodi jooksul, sõltumata sellest, millistel perioodidel ja kui suured maksed tegelikult toimuvad. Kasutusrendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad kulutused kajastatakse kuluna rendiperioodi jooksul proportsionaalselt renditulu kajastamisega (IAS 17p44). Juhul kui eespool nimetatud kulutuste summa on ebaoluline, võib selle lähtudes olulisuse printsiibist kajastada kohe kuluna. Väljarenditavat vara amortiseeritakse lähtudes ettevõttes sama tüüpi varade osas rakendatavatest tavalistest amortiseerimispõhimõtetest. Juhul kui on kahtlusi väljarenditava varaobjekti väärtuse langemise suhtes alla tema bilansilise väärtuse, viiakse läbi vara väärtuse test vastavalt juhendile RTJ 5.
d) Emiteeritud aktsiate müügil alla nimiväärtuse; e) Mitte ühelgi eeltoodud juhul. 34. Majandustehing Pangakontolt tasuti Lühiajalise laenu põhisummat 83 000.-: a) Mõjub kasumile suurendavalt; b) Mõjub kasumile vähendavalt; c) Kasumit ei mõjuta; d) Tehingu mõju kasumile ei saa kindlaks määrata. 35. Aruandeperioodi lõpul ei suleta: a) Tulude kulude koondkontot; b) Akumuleeritud kulumi kontot; c) Renditulu kontot; d) Mitmesuguste tegevuskulude kontot. 36. Juhul kui firma ostab maatüki, tasudes selle eest kohe, siis selle tulemusena: a) Suureneb vara ja suureneb omakapital; b) Mõju varale on 0; c) Toimub omakapitali suurenemine; d) Mitte ükski eeltoodud variant pole õige. 37. Äriühingu vara üldsumma on 2 800 000.- ja omakapital 1 100 000.-. Kohustiste üldsumma on: a) 3 900 000.-; b) 1 100 000.-; c) 1 700 000.-; d) 2 800 000.-. 38
a. II maailmasõja lõpp b. sotsiaalsete vastuolude lahendamine riikides rahulikul teel c. Rahvaste Liiga loomine d. uute rahvusvaheliste organisatsioonide loomine Tagasiside Õige vastus on: sotsiaalsete vastuolude lahendamine riikides rahulikul teel. Küsimus 14 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Transver e. siirdetuludena käsitletakse Vali üks: a. töötasu b. saadud pangaintresse c. renditulu d. tulu ettevõtlusest e. pension Tagasiside Õige vastus on: pension. Küsimus 15 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Kõige kallim töötund ELs on: Vali üks: a. Rumeenia b. Norra c. Luxemburg d. Bulgaaria Tagasiside Õige vastus on: Luxemburg. Küsimus 16 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Töö mobiilsuse faktoriteks, mida saab mõjutada tööandja on Vali üks: a
17. Tööjõu pakkumise asendusefekt on teatavasti positivne, s.t kui palk tõuseb siis tööjõu pakkumine kas suureneb 18. Kui keevitajate palk kasvab 3,5% ja keevitajate tööjõu nõudluse elastsus on -0,5 , siis keevitajate tööjõu nõudluse muutus peab olema -1,75% 19. Millises suunas muutub, kas tõuseb või langeb tasakaalupalk, kui nõudlus toodangule väheneb. - tööjõu nõudluskõver nihkub vasakule Mis võib seda muutumist takistada? 20. Kapitali omanik teenib renditulu, intressitulu, dividende või tulu väärtpaberi hinnavahelt. 21. Laenuandja krediteerib rahakasutajat ja teenib intressitulu. õige 22. Kapitalist saadav tulu on kapitali kasutada andmise eest saadav tasu. Kapitali väljarentimisest saadav raha on tulu, kapitali müügi puhul võiks rääkida ostuhinna ja müügihinna vahe puhul tulust (kasumist) 23. Finantskapitali paigutaja tuluks on dividendid ettevõtte kasumist, laenuandmise intressid, võlakirja kupongimakse
ületa samasuguse töö eest ettevõtluses harilikult makstavat tasu. 12. Milliseid tulusid peab residendist füüsiline isik deklareerima? Tulumaksuga maksustatakse residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu. Deklareerima peab järgmiseid tulusid: 1) palgatulu 2) ettevõtlustulu 3) kasu vara võõrandamisest 4) renditulu ja litsentsitasud 5) intressid 6) dividendid 7) pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad ja hasartmänguvõidud 8) kindlustushüvitised ja väljamaksed pensionifondist 9) madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu 13. Millised tulud kuuluvad palgatulu alla? Palgatulu alla kuuluvad kõik rahalised tasud, mida makstakse töötajale või ametnikule, sealhulgas palk, lisatasu, juurdemakse, puhkusetasu, töölepingu
võrdsustades: a. Ressursi hinna ja MRC b. Ressursi hinna ja MRP c. Ressursi piirtootlikkuse ja ressursi hinna d. Ressursi piirtootlikuse ja MRC 2. Maa kogupakkumine: a. On suurem lühiperioodil b. On absoluutset elastne c. On absoluutselt mitteelastne d. On iseloomustatav positiivse tõusuga kõveraga 3. Kui maa toob igaaastast renditulu summas 3000 €, siis tema hinnaks 6% kapitali hinna (intressi) puhul kujuneks: a. 50000 b. 20000 c. 18000 d. 5000 4. Töö pakkumise kõvera positiivse kalde põhjuseks on: a. Alanevad MRC b. See, et iga tööandja tegutseb täieliku konkurentsi tööturul c. Kahanev tulu d. Kasvavad alternatiivkulud vabast ajast loobumisel 5. Majandusrent: a
· tema kasutamisest saadavat tulu on võimatu mõõta · ta on amortisatsiooni subjekt Materiaalse põhivara mõiste alla kuuluvad muuhulgas maa ja hooned (või osa hoonest) ja nendega seotud õigused (näiteks hoonestusõigus), mida ettevõte kasutab enda majandustegevuses (ükskõik, kas toodete tootmisel, teenuste osutamisel või administratiivhoonena). Materiaalse põhivara mõiste alla ei kuulu maa ja hooned, mida ettevõte hoiab renditulu teenimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ta ei kasuta enda majandustegevuses. Materiaalse põhivara mõiste alla kuuluvad ka raamatupidamiskohustuslase, kelle põhiülesanne on teatud varade säilitamine või eksponeerimine (näiteks arhiivid, muuseumid, raamatukogud), poolt alalhoidmisele määratud varad. Lähtudes olulisuse printsiibist ei kapitaliseerita põhivarana väheväärtuslikke varasid, isegi juhul, kui nende kasutusiga ületab ühte aastat
Vali üks: a. suurendades nõudlust toodetavale kaubale b. alandades asendusressursside hinda c. tehes kõike loetletut d. töstes täiendressursside hinda e. tõstes liikmete tööviljakust ÕIGE Küsimus 14 Fakt, et 1000 EUR täna ei ole sama väärtusega kui homme, on aluseks: Vali üks: a. liitprotsendi mõistele b. kõigele ülaltoodule c. rendi ja kapitali kontseptsioonile d. nüüdisväärtuse mõistele ÕIGE Küsimus 15 Kui maa toob igaaastast renditulu summas 3000 €, siis tema hinnaks 6% kapitali hinna (intressi) puhul kujuneks: Vali üks: a. 18 000 b. 5000 c. 50 000 ÕIGE d. 20 000 Küsimus 16 Firma töö nõudluse kõver: Vali üks: a. on negatiivse kaldega tulenevalt kahaneva piirkasulikkuse seadusest VALE b. on absoluutselt elastne c. on alati väiksem kui üks d. on negatiivse kaldega tulenevalt kahaneva piirtootlikkuse seadusest ÕIGE Küsimus 17 Üksik ettevõte täieliku konkurentsi tööturul puutub kokku:
a. kõigest ülaltoodust b. kapitali alternatiivkulust harus c. kapitali MRP -st d. kapitali pakkumise elastsusest Küsimus 9 1,00 punkti 1,00-st Firma töö nõudluse kõver: Vali üks: a. on negatiivse kaldega tulenevalt kahaneva piirkasulikkuse seadusest b. on alati väiksem kui üks c. on negatiivse kaldega tulenevalt kahaneva piirtootlikkuse seadusest d. on absoluutselt elastne Küsimus 10 0,00 punkti 1,00-st Kui maa toob igaaastast renditulu summas 3000 , siis tema hinnaks 6% kapitali hinna (intressi) puhul kujuneks: Vali üks: a. 18 000 b. 20 000 c. 5000 d. 50 000 Küsimus 11 1,00 punkti 1,00-st Kui tööandja on monopson, siis: Vali üks: a. MRC kõver asub töö nõudluse kõverast madalamal b. siis ta peab olema monopol ka kaubaturul c. töö pakkumise kõver omandab positiivse tõusu ja MRC kõver on sellest kõrgema d
19.D Lähetuskulu 2500 K Kassa 2500 20. D Omaaktsiad (nimiväärtuses) 10 000 (10*1000) D Ülekurss 2000 K Arvelduskonto 12 000 21. D Valuutakonto 24 000 (1,2*20 000) K Arvelduskonto 24 000 (1,2*20 000) 22. D Nõuded aruandvatele isikutele 5000 K Arvelduskonto 5000 23. D Arvelduskonto 7000 D Kahjumid finantsinv-st 3000 K Lühajalised finantsinvesteeringud 10 000 24. D Trahvide ja viiviste kulu 8000 K Arvelduskonto 8000 25. D Nõuded ostjatele 6000 K Renditulu 5000 K Käibemaks 1000 26. D Masinad ja seadmed 30 000 AMORTISEERITAKSE ILMA KÄIBEMAKSUTA! D Käibemaks (ettevõtlusega seotud,õigus käibemaksu tagasi küsida) 6000 K Võlad tarnijatele 36 000 27. D Arvelduskonto 300 000 K Konto 2080-sihtfinantseerimine 300 000 See, mis on ettemakstud, tuleb bilansis kajastada kohustusena. 28. D Kaubakulu 550 000 K Müügiks ostetud kaubad 550 000 29. D Töötasukulu 350 000 K Võlad töötajatele 350 000 30
- muu materiaalne põhivara, - lõpetamata ehitised ja ettemaksed. ·bioloogilised varad; ·immateriaalne põhivara; - firmaväärtus, - arendusväljaminekud, - muu immateriaalne põhivara, - ettemaksed immateriaalse põhivara eest. Pikaajalised finantsinvesteeringud on raha paigutus näiteks teise ettevõtte väärtpaberitesse pikemaks perioodiks kui üks aasta eesmärgiga teenida dividendi- või intressitulu jne. Kinnisvarainvesteeringud on maa ja hooned, mida ettevõte hoiab renditulu teenimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ta ei kasuta enda majandustegevuses. Kinnisvarainvesteeringuks võib olla ka selline objekt, mida raamatupidamiskohustuslane ei oma, vaid rendib endale kapitalirendi tingimustel. Teatud juhtudel võib ettevõte kasutada mingit osa kinnisvaraobjektist enda äritegevuses ning mingit osa renditulu teenimise eesmärgil. Juhul kui need kinnisvaraobjekti osad on funktsionaalselt ja juriidiliselt eraldi
9,6 % 11. Koduperenaine, kes kasvatab ka oma kahte alaealist last, kuulub a. Heitunud isikute kategooriasse b. Tööjõu kooseisu c. Töötute hulka d. Väljaspool tööjõudu olevate inimeste hulka e. ,,põrandaaluste" töötajate ridadesse 12. Kõige madalama elukestva õppe %-ga rahvas EL-s on: a. Bulgaaria b. Taani c. Island d. Rumeenia 13. Elanikkonna faktortuludena ei käsitleta: a. saadud pangaintresse b. renditulu c. tulu ettevõtlusest d. töötasu e. pension 14. Vahetusesisesed ajakaod moodustasid baasaastal 10% tööajafondist. Organisatsiooniliste uuenduste tulemusena õnnestus ajakadusid vähendada tasemele 5% ajafondist. Töö tootlikkus võiks suureneda a. 6,5% b. 4,5% c. 5,5% d. 7,5% 15. Gini koefitsiendi lähenemine 1-le näitab Töö-ökonoomika arvestustest a. tulude ebavõrdsuse vähenemine b
Investeeringud põhivarasse. Põhivarad on varad, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel (mitte äriühingust juriidiline isik talle seatud eesmärkide täitmisel)ja finantstulu teenimiseks ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Põhivara mõiste alla kuuluvad materiaalne põhivara, immateriaalne põhivara ja pikaajalised finantsinvesteeringud. Põhivara mõiste alla ei kuulu maa ja hooned, mida ettevõte hoiab renditulu teenimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ta ei kasuta enda majandustegevuses (vt. RTJ 6 “Kinnisvarainvesteeringud”). Materiaalseks põhivaraks loetakse üle ühe aastase kasutuseaga varasid, mille soetusmaksumus ületab 10 000 krooni. Lühema kasuliku tööeaga ja madalama soetusmaksumusega varad kantakse nende soetamisel kuludesse. Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses ja amortiseeritakse lineaarsel meetodil lähtudes kasulikust tööeast
Põhivarad- kõik pikaajalised üle 1 a. varad. Kasutusiga pikem kui 12 kuud. Ühikumaksumus on kõrgem piirmäärast. Riigiettevõtetel kindel ühikumaksumus. Kuuluvad esemed, mida ei planeerita ega kavatseta müüa. 1. Pikaajalised finantsinvesteeringud: aktsia;, teiste ettevõtete aktsiad ja tulu, mida ei kavatse müüa järgmise 12 kuu jooksul. 2. Kinnisvarainvesteeringud: maa või hoone või mõlemad, mida rmpkoh omab väärtuse kasvu eesmärgil või renditulu teenimise eesmärgil. 3. Bioloogilised varad: taimsed ja loomsed elusoragnismid, lüpsilehmad 4. Immateriaalsed varad: füüsilise substantsita-arvuti tarkvara (ei kuulu raamatupidamisetarkvara). Ettevõtte, kes teeb ntx projekte, milleks on tal programm, millega teenib tulu. Arvutitarkvara, patendid, litsensid, firmamärgid, piimakvoodid, firma väärtus, 5. Materiaalsed põhivarad: hooned, rajatised, inventar, masinad, seadmed. Jaguneb: 1
Kanne soetamisel: D-Immateriaalne põhivara D- Käibemaks K-Tarnijatele tasumata arved KINNISVARAINVESTEERINGUD Kinnisvarainvesteering on kinnisvaraobjekt ettevõtte põhivara hulgas, maa või hoone või osa hoonest või mõlemad, millel ettevõte ise majandustegevust ei tee. Hoiab (kas omanikuna või kapitalirendi tingimustel rendituna) eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, mitte aga kasutamiseks toodete või teenuste tootmisel, halduseesmärkidel või müügiks tavapärase äritegevuse käigus. Kinnisvarainvesteeringuks võib olla ka hoonestusõigus, mis vastab kinnisvarainvesteeringu mõistele. Vastandiks kinnisvarainvesteeringule on maa ja hooned, mida ettevõte kasutab enda majandustegevuses (kas toodete või teenuste tootmisel või administratiivhoonena) – selliseid varasid käsitletakse
sellest 0% määraga maksustatavat müügitulu 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 sellest 9% määraga maksustatavat müügitulu 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 sellest 20% määraga maksustavat müügitulu 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Muud äritulud (renditulu, intressitulu jne.) Käibemaks 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Kapitali sissemaksed Pikajalised laenud kreeditoridelt (pangalaen jm.) Lühiajalised laenud kreeditoridelt (pangalaen jm.) Muud laekunud toetused hoonete ehitamiseks ja omandis olevate ruumide renoveerimiseks Muud laekunud toetused muu põhivara ostuks Muud laekunud toetused kulude katteks
00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0 0 0 0 sellest 20% määraga maksustavat müügitulu 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0 0 0 0 Muud äritulud (renditulu, intressitulu jne.) 0 Käibemaks 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0
00 390.00 585.00 390.00 585.00 390.00 585.00 6045 9400 11200 14000 sellest 20% määraga maksustavat müügitulu 890.00 925.00 890.00 925.00 890.00 925.00 890.00 925.00 890.00 925.00 890.00 925.00 10890 15585 19140 24570 Muud äritulud (renditulu, intressitulu jne.) 0 Käibemaks 231.00 238.00 213.00 238.00 213.00 238.00 213.00 238.00 213.00 238.00 213
00 #VALUE! 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 sellest 9% määraga maksustatavat müügitulu 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 sellest 20% määraga maksustavat müügitulu 118.80 #VALUE! 4,695.45 6,501.30 3,678.70 10,683.95 3,146.85 3,193.75 Muud äritulud (renditulu, intressitulu jne.) Käibemaks 24.00 #VALUE! 939.00 1,300.00 736.00 2,137.00 629.00 639.00 Kapitali sissemaksed 2,500.00 Pikajalised laenud kreeditoridelt (pangalaen jm.) Lühiajalised Muud laekunudlaenud kreeditoridelt toetused hoonete(pangalaen jm.)
kajastamine 31. 12. 2005. a.: D: intressikulu 6344 D: pikaajaline rendikohustis 30 212 D: depretsiatsioonikulu 33 333 D: avanssrenditulu 6667 (20 000 : 3) K: intressivõlg 6344 K: lühiajaline rendikohustis 30 212 K: renditud seadme akumuleeritud kulum 33 333 K: renditulu 6667 Teise rendimakse tasumine 01. 01. 2006. a.: D: intressivõlg 6344 D: lühiajaline rendikohustis 30 212 K: pangakonto 36 556 Analoogsed kanded teeb AS Mürakaru ka järgmiste maksete tähtpäeval ja järgnevate majandusaastate lõpul. 11 AS Jääkaru raamatupidamiskanded on järgmised.
(TuMS § 11 lg 4 p 8) 12. Milliseid tulusid peab residendist füüsiline isik deklareerima? Tulumaksuga maksustatakse residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas: (TuMS § 12 lg 1) - palgatulu (TuMS § 13); (TuMS § 12 lg 1 p 1) - ettevõtlustulu (TuMS § 14); (TuMS § 12 lg 1 p 2) - kasu vara võõrandamisest (TuMS § 15); (TuMS § 12 lg 1 p 3) - renditulu ja litsentsitasud (TuMS § 16); (TuMS § 12 lg 1 p 4) - intressid (TuMS § 17); (TuMS § 12 lg 1 p 5) - dividendid (TuMS § 18); (TuMS § 12 lg 1 p 6) - pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad ja hasartmänguvõidud (TuMS § 19); (TuMS § 12 lg 1 p 7) 1 - kindlustushüvitised ja väljamaksed pensionifondist (TuMS §-d 20, 20 ja 21); (TuMS § 12 lg 1 p 8)
äritulud". Kasum / kahjum tuleb saldeerida, st kajastada ainult see, kumb on suurem (vahena). 1. objekt annab 15000 kasumit 2. objekt annab 10000 kahjumit kasumiaruanne näitab 5000.- kasum bioloogiliste varade väärtuse muutusest 9. Kinnisvarainvesteering Kinnisvarainvesteering on kinnisvaraobjekt (maa, hoone või osa hoonest), mida ettevõte: · hoiab (kas omanikuna või kapitalirendi tingimustel rendituna) eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, · mitte aga kasutamiseks toodete või teenuste tootmisel, administratiivsetel eesmärkidel või müügiks tavapärase äritegevuse käigus. Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega otseselt seotud kulutusi (notaritasu, riigilõivud, nõustamistasu jms). Edasisel kajastamisel kasutatakse: õiglase väärtuse meetodit (hinnatav mõistliku kulu ja
sellest 5% määraga maksustatavat müügitulu 0 0 0 0 0 0 0 0 sellest 18% määraga maksustavat müügitulu 99 910 96 307 98 283 99 854 103 441 108 061 128 085 141 795 Muud äritulud (renditulu, intressitulu jne.) Käibemaks 17 984 17 335 17 691 17 974 18 619 19 451 23 055 25 523 Kapitali sissemaksed Pikajalised laenud kreeditoridelt (pangalaen jm.) Lühiajalised laenud kreeditoridelt (pangalaen jm.) Muud laekunud toetused hoonete ehitamiseks ja omandis olevate ruumide renoveerimiseks
Piirkulukõver on positiivse kaldega: a. kasvavast piirtulust tulenevalt vale b. kahanevast keskmisest toodangust tulenevalt vale c. kahanevast keskmisest kogukulust tulenevalt d. Kahaneva piirtoodangu seadusest tulenevalt e. Kahaneva piirkasulikkuse seadusest tulenevalt Rahanõudlusjoon nihkub väljaspoole, kui : a. intressimäär tõuseb b. intressimäär alaneb c. nominaalne SKP väheneb d. kui nominaalne SKP suureneb Rahvatulu see on: a. investeeringud miinus säästud b. renditulu, töötasu, intressitulu, tulud omandilt ja äriühingute kasumid c. kestva kasutusega esemete ja teenuste maksumus d. C+T+ Gsiirdemaksed+kaudsed maksud e. isiklik tulu+isikumaksudsubsiidiumid riiklikele ettevõtetele Rahvuslik julgeolek on avalik kaup, kuna a. tal on märkimisväärsed väliskulud b. tema tarbimisest saadav kasu ei kahane tarbijate lisandumise korral c. tal on horisontaalne nõudluskõver d. teda pakub valitsus Ressursi nõudlus sõltub a
A. mäe- ja terasetööstuses tekkinud lisandunud väärtused B. jahu- ja pagaritööstuse lisandunud varud C. rauamaagi ja terase tootmise D. pagaritööstuses ja tema müügivõrgus loodud lisandunud väärtus E. kõik ostetud tarbekaubad ja tootmisvahendid ANSWER: C 8. Allpooltoodud agregeeritud summadest ei lähe arvesse rahvatulu (NI) arvutamisel: A. aktsiaseltsi kasum B. riiklikud siirdemaksed C. ettevõtjate poolt makstavad laenukapitali intressid D. renditulu E. töötasu ja palk ANSWER: B 9. Riikliku sektori panuse arvestamiseks SKP määramisel tuleb: A. määrata riiklike kulutuste maht kaupade ja teenuste ostmiseks B. määrata riiklike kulutuste maht kaupadele, mis ei kuulu teenuste kategooriasse C. arvestada riiklikud kulutused ainult lõpptoodangu ostmiseks D. arvestada riiklikud kulutused tarbekaupade ostmiseks E. kõik vastused valed ANSWER: E 10. Mõiste " investeeringud" rahvamajanduse SKP ja RPP arvestuses sisaldab:
Taotlus esitatakse lähimasse piirkondlikku maksu- ja tollikeskusesse (Põhja MTK, Lõuna MTK, Ida MTK, Lääne MTK) või teenindusbüroosse, kes edastab selle läbivaatamiseks sissenõudmise üldmenetluse osakonda. 17. Füüsililise isiku tulude maksustamine, maksusoodustused- lapsed, koolitused. Astmelise tulumaksu põhimõte. Füüsilise isiku tulu on: /TMS/ · palgatulu (§13); · ettevõtlustulu (§14); · kasu vara võõrandamisest (§15); · renditulu ja litsentsitasud (§16); · intressid (§17); · dividendid (§18); · pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad, loteriivõidud (§19); · kindlustushüvitised (ravikindlustus, töötuskindlustus) ja väljamaksed pensionifondist (§20-21) astmelise tulumaksu põhimõte on see, et vastavalt sissetuleku suurusele makstakse vastavat tulumaaksu. Mida kõrgem palk , seda suurem on TM. 18. Töötasu arvestus
c. on määratud nõudlusega selle tööjõu poolt loodud produktile d. on määratud nõudlusega masinatele ja seadmetele e. õiged a) ja d) Küsimus 26 3 Rahvatulu – see on: Vali üks: a. isiklik tulu+isikumaksud-subsiidiumid riiklikele ettevõtetele b. kestva kasutusega esemete ja teenuste maksumus c. C+T+ G-siirdemaksed+kaudsed maksud d. investeeringud miinus säästud e. renditulu, töötasu, intressitulu, tulud omandilt ja äriühingute kasumid Küsimus 27 3 Inferioorsete (rämskaupade) kaupade sissetulekuelastsus on: Vali üks: a. E >1 b. E > 0 c. E = 0 d. 0<E <1 e. E < 0 Küsimus 28 3 Keynesi järgi: Vali üks: a. turumajanduses endas on kätketud mehhanismid, mis tagavad kõrge hõivetaseme b. majandus peab arenema tsentraliseeritud planeerimise toel c
10. Kinnisvarainvesteeringud. Mis need on, kuidas võetakse arvele, kuidas kajastub aruandluses. Mis on eripärad (amorti ei arvestata, tuleb hinnata ÕIGLASES VÄÄRTUSES mille alusel jm) Kas põhivara muutumisel kinnisvarainvesteeringuks on võimalik ettevõtte finantsseisu parandada? ON KÜLL. Kinnisvarainvesteering on kinnisvara objekt (maa, hoone või osa hoonest), mida ettevõte hoiab (kas omanikuna või kapitalirendi tingimustel rendituna) eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, mitte aga kasutamiseks toodete või teenuste tootmisel, administratiivsetel eesmärkidel või müügiks tavapärase äritegevuse käigus. Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega seotud otseseid kulutusi (notaritasu, riigilõivud, nõustamistasu jms). Edasisel kajastamisel kasutatakse õiglase väärtuse meetodit (hinnatav mõistliku kulu ja pingutusega)
Loeng nr 2. Tellija vajadus ja nõudmised. Eelarve kujunemine 2.1. Projekti määratlus Omaniku jaoks algab projekt idee tasandil eesmärgi formuleerimisega ja projektijuhi määramisega. Eesmärgiks võib olla rajada ehitis või rajatis, mida ta kas ise hakkab kasutama, ehitab müügiks või loodab saada renditulu. Eesmärk püstitatakse selliselt, et selle saavutamise määra oleks võimalik mõõta. Kõige olulisemad indikaatorid on 3K: kulud, kestus, kvaliteet. Antud etapis piiritletakse projekt ja selles osalejad, seatakse eesmärgid ja nende saavutamise hindamise kriteeriumid tähtsuse järjekorras. Näiteks võib eesmärk olla kulude minimeerimine, püstitatud kvaliteedinõuded ja ajalised piirangud aga võttes arvesse etteantud piirid või omistades kõigile
allahindlustega (negatiivse firmaväärtuse tuluna kajastamisega). Omavahelistest tehingutest tekkinud realiseerimata kasumid ja kahjumid elimineeritakse. Firmaväärtus Firmaväärtus on positiivne vahe omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahel. Firmaväärtust kajastatakse bilansi kirje "Sidusettevõtete aktsiad" koosseisus. Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringud on kinnisvaraobjektid, mida ettevõte hoiab eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, mitte aga kasutamiseks toodete või teenuste tootmisel, administratiivsetel eesmärkidel või müügiks tavapärase äritegevuse käigus. Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kinnisvarainvesteeringuna kajastatud ehitise kasulik tööiga on 33 aastat. Materiaalne põhivara
jne. Kohustus: kontrollida MKS ja maksuseaduste täitmist seaduses toodud pädevuse piires, arvestada kõiki asjas tähendust omavaid asjaolusid, hoida maksusaladust, järgida avaliku teenistuse eetikakoodeksi. VAIDEMENETLUS: Vaie haldusakti peale 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemise või kättetoimetamise päevast arvates. Vaie toimingu peale 30 päeva jooksul päevast, mil saadi teada või pidi teda saadama vaidlustatavast toimingust. FI ETTEVÕTTJA TULU: Ettevõtlustulu, renditulu ja litsentsitasu kui ettevõtlustulu, kindlustushüvitis, kasu vara võõrandamisest, vara isiklikku tarbimisse võtmine, seotud isikutega tehingute ümberhindamise tulemid, muud tulud (nt tulu välisriigist, ettevõtlustoetused). Maksustatakse ettevõtlusest saadud tulu olenemata selle laekumise ajast. Ettevõtluseks ei loeta FI poolt oma väärtpaberite võõrandamist. Ettevõtlustulu deklareerimiseks ei pea olema äriregistrisse kantud. Äriregistrisse kantud FIE võib
Siia kuuluvad tootmishooned, ehitised, masinad, seadmed, transpordivahendid jne. - Mittetootmispõhivara on vara, mis ei võta osa otseselt tootmise protsessist, näiteks administratsiooni hooned, ettevõttele kuuluvad elamud, rajatised jne. Kinnisvarainvesteeringud (RTJ 6) Kinnisvarainvesteering on kinnisvara (maa või hoone, osa hoonest või mõlemad), mida hoitakse (kas omanikuna või kapitalirendi tingimustel rendituna) eelkõige: renditulu teenimise, kinnisvara väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, mitte aga: a) kasutamiseks kaupade tootmisel, teenuste osutamisel või halduslikel eesmärkidel või b) müügiks tavapärase majandustegevuse käigus. Immateriaalne vara (RTJ5) on füüsilise substantsita vara (mõnikord võib omad substantsi, näiteks laserplaadid jne), mida raamatupidamiskohustuslane kasutab toodete või teenuste tootmisel või administratiivsetel eesmärkidel ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi
saldeerida, st kajastada ainult see, kumb on suurem. Kui bioloogilised varad on seotud maaga (metsakinnistud) ning nende väärtust eraldi ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, kuid saab määrata varade hinna koos maaga, siis võetakse hindamisel aluseks varade kombineeritud väärtus, millest lahutatakse maa väärtus. Amortisatsiooni ei arvestata. KINNISVARAINVESTEERINGUD Kinnisvarainvesteering on kinnisvara objekt(maa, hoone või osa hoonest), mida ettevõte hoiab eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, mitte aga kasutamiseks toodete või teenuste tootmisel, administratiivsetel eesmärkidel või müügiks tavapärase äritegevuse käigus. Kajastamine: võetakse bilansis algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega seotud otseseid kulutusi (notaritasu, riigilõivud, nõustamistasu jms). Edasisel kajastamisel kasutatakse õiglase väärtuse meetodit (hinnatav mõistliku kulu ja pingutusega)
Omakapital kokku 0 199 761 295 009 0 PASSIVA KOKKU 0 674 446 748 637 0 23 11.4. Kasumiprognoos 1. aasta 2.aasta 3.aasta 2 009 2 010 2 011 Tulud majandustegevusest Müügitulu 473 985 473 985 Muud tulud (renditulu, intressitulu jne.) Müügitulud kokku 473 985 473 985 Kolme aasta netokäibe aritmeetiline keskmine (peab 500000) Majandustegevuse käigus tekkivad kulud Otseselt põhitegevuse eesmärgil soetused 148107 148374 0 Toore ja materjal 148107 148374 Ostuteenused Turustuskulud 3 000 3 000 0
ületa samasuguse töö eest ettevõtluses harilikult makstavat tasu. 12. Milliseid tulusid peab residendist füüsiline isik deklareerima? § 12 Tulumaksuga maksustatakse residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas: 1) palgatulu (§ 13); 2) ettevõtlustulu (§ 14); 3) kasu vara võõrandamisest (§ 15); 4) renditulu ja litsentsitasud (§ 16); 5) intressid (§ 17); 6) dividendid (§ 18); 7) pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad ja hasartmänguvõidud (§ 19); 8) kindlustushüvitised ja väljamaksed pensionifondist (§-d 20, 20 1 ja 21); 9) madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu (§ 22). 13. Millised tulud kuuluvad palgatulu alla? § 13 Tulumaksuga maksustatakse kõik rahalised tasud, mida makstakse töötajale või
16. Mida nimetatakse põhivaradeks ja kuidas need jagunevad? Põhivara on tulu saamiseks kestvalt kasutatav vara. Põhivarad jagunevad: _ pikaajalised finantsinvesteeringud; _ kinnisvara investeeringud; _ materiaalne põhivara; _ immateriaalne põhivara. Pikaajalised finantsinvesteeringud on finantsvarad, mille realiseerimine on kavandatud pikema perioodi peale, kui 1 aasta. Kinnisvara investeeringud on kinnisvara objektid (maatükk, ehitis jms), mida hoitakse eelkõige renditulu saamise eesmärgil või väärtuse kasvu eesmärgil või mõlemal eesmärgil. Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida kasutatakse vahetult toodete tootmisel või teenuste osutamisel või juhtimiseesmärkidel. Immateriaalne põhivara on füüsilise substantsita vara, mida kasutatakse samuti toodete tootmisel või teenuste osutamisel või juhtimiseesmärkidel (tarkvara, kaubamärgid, patendid, litsentsid jne.). 17. Loetle põhivarade maksumused ja kirjelda nende sisu;
Inventuurinimekiri (lugemisleht) raamatupidamisandmete põhjal koostatud varade nimekiri, mille järgi varasid inventeeritakse; Vara grupp vara klasside kogumid, mille inventeerimise põhimõtted on sarnased; Vara klass vara gruppi kuuluvate sarnaste varade detailsem liigendus, vt lisa 1 ,,Vara klassid"; Kinnisvarainvesteering - kinnisvarainvesteering on kinnisvaraobjekt (maa, hoone või osa hoonest või mõlemad), mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvale üksusele renditulu teenimise eesmärgil või hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses; Põhivara materiaalne- ja immateriaalne vara, mida asutus kasutab teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ehk talle seatud eesmärkide täitmisel ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Materiaalse ja immateriaalse põhivara kapitaliseerimise alampiir on kuni 31.12
Peamisteks tuluallikateks on mitmesugused maksud. Eesti riigieelarve kõige suuremateks tuluallikateks on • Käibemaks • Sotsiaalmaks • Aktsiisimaksud Lisaks on veel füüsilise ja juriidilise isiku tulumaks, raskeveokimaks, hasartmängumaks, tollimaks. Ja mittemaksulised tulud – koosnevad peamiselt riigi poolt osutatud teenuste/kaupade müügitulust, peamiselt välisorganisatsioonidelt laekunud toetustest ning valitsussektori varadelt teenitud tuludelt (omanikutulu, renditulu jm) 21. Selgitage maksude fiskaalse funktsiooni ja regulatiivse (reguleeriva) funktsiooni erinevust? Fiskaalne funktsioon – seisneb ühishüviste pakkumiseks vajalike ressursside kogumises eelarvesse Vajadus koguda valitsussektori eelarvesse rahalisi vahendeid riigieelarveliste kulude katteks. Reguleeriv funktsioon – ülesandeks on majandussubjektide käitumise mõjutamine. Maksumäärade muutmise või maksusoodustuste kehtestamise kaudu saab mõjutada
(ESA definitsioon). Majapidamine – majandusüksus, millel on ühine eelarve ja ühine sissetulek ning ühine otsus hüviste tarbimiseks (meie õpiku definitsioon). Majapidamine – ühise tarbimiseelarvega ja tarbimisplaaniga tarbiv majandussubjekt (üksikisik või inimeste grupp). Majapidamine saab tulu ressursside müügist, lisandub ümberjaotuse kaudu saadav tulu (näiteks pensionid, stipendiumid, toetused). Ressursid, mida majapidamine müüb on tööjõud (palgatulu) või kapital (renditulu, üüritulu, intressitulu). Oluline erinevus tavatähendusest: majapidamine ei tooda mitte midagi, ainult tarbib! Eeldatakse, et tarbimisotsused (hüviste olulisus majapidamise jaoks) on kooskõlastatud ja majapidamine tegutseb ühtse tarbijana. Hüvised on kõik see (tavamõistes kaubad ja teenused), mida majapidamine ostab oma vajaduste rahuldamiseks (heaolu suurendamiseks). Reeglina (kuid mitte ilmtingimata!) on hüvised tootvate majandussubjektide (ettevõtete) poolt toodetud
- lõpetamata ehitised ja ettemaksed. 4) bioloogilised varad; 5) immateriaalne põhivara; - firmaväärtus, - arendusväljaminekud, - muu immateriaalne põhivara, - ettemaksed immateriaalse põhivara eest. Pikaajalised finantsinvesteeringud on raha paigutus näiteks teise ettevõtte väärtpaberitesse pikemaks perioodiks kui üks aasta eesmärgiga teenida dividendi- või intressitulu jne. Kinnisvarainvesteeringud on maa ja hooned, mida ettevõte hoiab renditulu teenimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ta ei kasuta enda majandustegevuses. Kinnisvarainvesteeringuks võib olla ka selline objekt, mida raamatupidamiskohustuslane ei oma, vaid rendib endale kapitalirendi tingimustel. Teatud juhtudel võib ettevõte kasutada mingit osa kinnisvaraobjektist enda äritegevuses ning mingit osa renditulu teenimise eesmärgil. Juhul kui need kinnisvaraobjekti osad on funktsionaalselt ja
täitmisel) ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Materiaalse põhivarana kajastatakse maa ja hooned (või osa hoonest), nendega seotud õigused (näiteks hoonestusõigus, kasutusvaldus), mida ettevõte kasutab enda majandustegevuses (ükskõik, kas toodete tootmisel, teenuste osutamisel või administratiivhoonena). Materiaalse põhivara mõiste alla ei kuulu maa ja hooned, mida ettevõte hoiab renditulu teenimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ta ei kasuta enda majandustegevuses. Lisaks kuuluvad materiaalse põhivara hulka ettevõtete, kelle põhiülesanne on teatud varade säilitamine või eksponeerimine (näiteks arhiivid, muuseumid, raamatukogud), poolt alalhoidmisele määratud varad (raamatukogufondid, kunstiteosed, muuseumi eksponaadid, arhivaalid). Immateriaalne vara on füüsilise substantsita, teistest varadest eristatav mitte-monetaarne vara
Analüüsime, kuidas tarbimine T sõltub sissetulekust. yi b1 b2 x2i b3 x3i ... bk xki ui (i 1,..., n ) Sissetulek võib olla erinev: töine sissetulek TS - palk, töövõtulepingu alusel saadud tulu; Seletavate tunnuste väärtused esitatakse n × k maatriksina mittetöine sissetulek MTS renditulu, omanditulu, elatisraha. 1 x21 x31 xk1 Kogusissetulek KS = TS+ MTS 1 x22 x31 xk 2 Esineb lineaarne sõltuvus. X
Kui rendi- või üüritulu deklareeritakse muu tuluna, ei ole rendileandjal õigust teha renditulust maha arvamisi, kuid tal ei ole ka kohustust maksta sotsiaalmaksu. Sarnaselt rendi- ja üürituludele saab maksustamisel käsitleda ka litsensitasu maksustamist. Kui vara, mida renditakse, soetusmaksumus on kantud ettevõtluskuludesse ning seda vara ei ole võetud isiklikku tarbimisse ja ettevõtlustulule ei ole lisatud selle vara turuhinda, siis sellelt varalt saadud renditulu puhul on alati tegemist ettevõtlustuluga. Juba vara soetamismaksumuse kandmise puhul ettevõtluse kuludesse näitab FIE, et tegemist on tema ettevõtluses kasutatava varaga, millelt saadud tulu tuleb näidata ettevõtlustuludes. Ettevõtluse tuluks on ka Maksu- ja Tolliameti poolt tagastatud käibe- ja sotsiaalmaks. Sotsiaalmaksu puhul on tegemist tuluga ainult siis, kui tagastati enne 2007 aasta kuludesse kantud sotsiaalmaksusumma arvelt
annaabi.ee 
