BAROKK Barokk-kunst sai alguse 16. sajandi lõpupoole Itaalias. Barokki iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus ja ka toreduseihalus. Osalt sündis sellist tüüpi kunst katoliku kiriku soosingul, sedalaadi tundeküllane kunst sobis hästi inimeste mõjutamiseks. Vastureformatsiooni relvadeks saidki maapealsete paradiisidena tunduvad kirikud ja usutõdesid inimhingedesse poetavad maalid-skulptuurid. Esimese suure stiilina juurdus barokk ka väljaspool Euroopat, nimelt hispaanlaste vallutatud Ladina-Ameerikas. Arhitektuur Barokkarhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Santa Susanna kirik. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega
Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Sõna 'barokk' tuleneb portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. Barokki iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus ja ka toreduseihalus. Osalt sündis sellist tüüpi kunst katoliku kiriku soosingul, sedalaadi tundeküllane kunst sobis hästi inimeste mõjutamiseks. Vastureformatsiooni relvadeks saidki maapealsete paradiisidena tunduvad kirikud ja usutõdesid inimhingedesse poetavad maalid-skulptuurid. -2- BAROKK VENEMAAL 17. Sajandi lõpul jõudsid Venemaale barokk-stiili mõjud, kuid need piirdusid peamiselt mõnede Moskva kirikutega. Tsaar Peeter I asutas Peterburi, mis sai Venemaa pealinnaks. Asuti selle
Laserid Laserite liigid ● Gaaslaser- tööstuses laserlõikamises ja -keevitamises ● Vedeliklaser ● Pooljuhtlaser- pumbatakse elektriliselt, laserprinterites, CD/DVD lugejates ● Dielektriklaser- spektroskoopias, värvlaserite pumpamiseks Kasutusalad ● Fotokeemia ● Interferomeetrias- mõõdab vahepikkuste ja keskkondade erinevusi ● Militaartehnoloogias- kauguste või sihtmärgi määramiseks, kaitsemeetmeteks, kommunikatsiooniks ja suunatud energia relvadeks. ● Laserlõikus ● Laser valgusshow ● Mikro- ja nanopindade töötlemine- silmakirurgias ja nahahaiguste ravimisel Ehitus 1. Optiliselt aktiivne keskkond 2. Energia pöördhõive loomiseks 3. Peegel 4. Poolpeegel 5. Laserikiir Videod: http://www.youtube.com/watch?v=woiTedSKPrk - laserite ehitus http://www.youtube.com/watch?v=oUEbMjtWc-A - mida laser teeb? http://www.youtube.com/watch?v=8v2YLjQsdu8 -kuidas teha ise laserit http://www.youtube.com/watch?v=uwk-XskXCI4 -lasershow Tänan
Kreeka jumalad Zeus Taevajumal. Kõikidest kõige võimsam. Ta kogus pilvi, saatis vihma ja tormi. Relvadeks aga piksenooled. Kotkas oli tema sümbol. Hera Abielu kaitsja. Oli Zeusi õde ja abikaasa. Ta oli väga armukade nende jumalannade peale keda Zeus lisaks temale veel armastas aga ta kaitses abielus naisi. Tema sümboliteks olid siis granaatõun ja paabulind. Poseidon Merede valitseja. Kui tal oli hea tuju, hoidis ta veed vaiksed aga kui vastupidi, siis võis ta uputada laevu ja võis esile kutsuda ka maavärinaid. Tema oli Zeusi vend. Sümboliks oli kolmikhark.
Sõda toimus Austria- Ungari ja Serbia vahel. Mõned riigid pidid sõdima kahel rindel.Maailmasõja rindeid nimetatakse ida- ja läänerindeks. Miks ? Sellepärast, et idarindes olid ainult idapoolne rahvas , ning lääne rindes oli ainult läänepoolne rahvas. Läänerindel sõdisid näiteks: Luxemburg, Belgia, Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa jne. Idarindel sõdisid: Venemaa, Ida-Preisimaa, Austria jne. Esimeses maailmasõjas võeti muide kasutusele ka relvad. Ja nendeks relvadeks olid: haubits, tank, sõjalaevad, kuulipildujad, tsepeliin ehk teisisõnu öeldes õhulaev, vintpüssid, lennuvägi jne. Venemaal toimus sõja käigus riigipööre. Esimene maailmasõda lõppes 1918. aastal ning see lõppes seoses Compiegne'i vaherahu sõlmimisega. Sõjapidamises toimusid pidevalt uuendused. Sõdurid vennastusid. Sõda põhjustas majanduses suuri muutuseid. See pööras segi kõik senised majandussidemed ning tootmiskorralduse sõdivates riikides
Aarjalased • Aarjalased olid indoeurooplaste hõimud. • Aarjalaste hõime juhtisid radzad. • Aarjalased elasid esialgu maal külades. India kultuur • Veeda tähendab sanskriti keeles teadmist. • Jumalate austamiseks tehti kombetalitusi. • Hindudel oli usk, et inimese hing ei sure, vaid sünnib uutes kehades üha uuesti. • Askeedid treenisid ennast, et nad võimalikult vähesega hakkama saaks. Jumalad • Tähtsaim jumal oli Indra, kelle relvadeks olid piksenooled. • Hiljem muutusid tähtsamaks jumalad Visnu ja Siva. • Indra: tormi-, vihma- ja sõjajumal • Visnu: maailma looja • Krisna: austatuim jumal, jumaliku armastuse kehastaja • Siva: jumalik hävitaja, võim surma ja hingede vabastamise üle
Läänerindel sõdisid näiteks: Luxemburg, Belgia, Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa jne. Läänerindel algaski see Saksa vägede sissetungida Prantsusmaa territooriumile, oodatud kiiret läbimurret, aga ei toimunud ja algas positsioonisõda. Idarindel sõdisid Saksamaa, ja Austria-Ungari Venemaaga. Sõjategevus käis ka Balkanil, Itaalias, Kaukaasias ja Lähis-Idas ning sõdivate riikide kolooniates Aafrikas ja Okeaanias. Esimeses maailmasõjas võeti kasutusele ka relvad. Relvadeks olid näiteks: õhulaev, vintpüssid, lennuvägi. Venemaal toimus sõja käigus riigipööre. Esimene maailmasõda lõppes 1918. aastal ning see lõppes seoses Compiegne'i vaherahu sõlmimisega. Sõjapidamises toimusid pidevalt uuendused. Sõdurid vennastusid, sõda põhjustas majanduses suuri muutuseid. See pööras segi kõik senised majandussidemed ning tootmiskorralduse sõdivates riikides. Sõja käigus inimeste suhtumine sõtta muutus, sest see põhjustas elanikkonna
Aadli elulaad ja rüütlikultuur K Edgar T Relvastus Sõditi peamiselt hobustel. Relvadeks põhiliselt piik, mõõk, hiljem kahekäemõõgad, sõjakirved ja nuiad. Kanti metallist rõngassärki, heledat rüüd. Kasutusel olid loomulikult ka kiiver ja kilp. Sõjas osalesid ka jalamehed, kes kasutasid piike ja kilpe või vibusid ja ambe. Põhiliselt abistati siiski rüütliväge. Võitlusviis Taktika oli enamasti kindel, väga lihtne: väed rivistusid pikkadesse viirgudesse, seejärel liiguti kiirenevas tempos teineteisele vastu.
on mitmeid: Paraku ei toetanud katolik kirik eestlaste paganlust ning pooldas hoopis vallutussõdu. Teadaolevalt oli katoliku kiriku toetus sel ajal äga oluline ning mõjtas oluliselt sõdijad. Just kiriku taganttõuke ja sõdade heatunnistamise tõttu, olid ristisõdijad võitluses väga järjepidevad ja vastupidavad. Vastasted olid meist tunduvalt üle, nii relvade kui ka kogemustega. Kogemused olid nad saanud idas võideldes ning oskasid seetõttu paremini olukorda kontrollida. Relvadeks kasutasid võõramaalased näiteks kiviheitemasinaid . Nii arenenud relvi eestlastel paraku polnud ja seetõttu olid nende võimalused enda kaitsmiseks tunduvalt väiksemad. Sõja käigus õnnestus meil ka mõned vaenlaste relvad omastada, kuid sellest ei piisanud, et vastaseid lüüa. Välisvallutajad olid lisaks kõigele muule ka head diplomaadid ja oskasid seeõttu sõda endale kasulikult organiseerida. Sõdalased olid ristitud maade
*kalapk, jaht ja korilus *surnuid maeti toa pranda alla *vga palju panuseid - merevaigud, ehtedm riistad, relvad *kaubavahetus 3. Millised olid eestlaste philised elatusalad muinasaja lpul? Kirjelda neid lhemalt (triistad, materjalid) Eestlased tegelesid karjakasvatamisega, ksitga, jahiga. Triistadeks olid philiselt rauast kirved. Kasutati palju luust, puust ja kivist materjale. Pronksist tehti ehteid. Kasvatati sigu ja muid koduloomi. Hobuseid oli vhem. Kasvatati vilja ja lina. Hariti pldu. Relvadeks olid teravaotsalised odad.Tegeldi kaubandusega. 4. Millised olid ristiusu mjud Eesti ala elanikele 11. sajandil? Millest vib seda jreldada? Mned eestlased olid ristitud. Ristiusk levis Venemaalt ja teistelt naaberriikidelt. Eestlased ei olnud alguses ristiusu vastu, kuid prast tekkis neil arvamus, kes ei poolda ristisuku on vaba. Kasutusele veti uusi snu nagu niteks: papp 5. Milliseid linnusetpe Sa tead? Iseloomusta neid kiki. Millised olid linnuste lesanded?
relvajõudude isikkoosseisu ja territooriumiga. http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5jav%C3%A4epol Millega tegeleb? teostab järelevalvet sõjaväelise distsipliini üle aitab tagada relvajõudude isikkoosseisu julgeolukut valvab sõjalisi objekte kolonnid sõjavangide eskortimine ja valve http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5jav Varustus Varustus, mida kasutatakse väljaõppes, erineb jalaväe poolt kasutatavast varustusest: relvadeks on lisaks automaadile ka püstol sõidukiteks on peamiselt maasturid erivahendid (näiteks kumminuiad, käerauad, üksikvõitleja massirahutuse mahasurumise kaitsevarustus jne.) http://vahipataljon.mil.ee/?page_id=2 Mida tähendab SP ajateenijale? Mida saab õppida? Sõjaväepolitsei eriala õppimise käigus käsitletakse: isikute kinnipidamine ja läbiotsimine nuialöökide õige sooritamine sõidukite ja ruumide läbiotsimine
15-aastasena saadi kannupoisiks(kandis isiklikku relva, harjutas võitlusvõtteid,saatis isandat) 18-20a. Löödi hoolikalt treeninud kannupoisid rüütliteks Õige rüütel Õige rüütel... pidi olema heade kommetega, vapper, ustav, sangarlik. Ohverdama oma elu kuninga, senjööri või südamedaami nimel. Kõige kõrgem väärtus oli rüütlile tema au. Relvastus Relvastus Sõditi peamiselt hobustel. Relvadeks põhiliselt piik, mõõk, hiljem kahekäemõõgad, sõjakirved ja nuiad. Kanti metallist rõngassärki, heledat rüüd, kiivrit ja kilpi. Sõjas osalesid ka jalamehed, kes kasutasid piike ja kilpe või vibusid ja ambe. Põhiliselt abistati rüütliväge. Relvade tähendus Mõõga kandmine oli vaba mehe tunnuseks. Relvade puudumine tähendas vaest elu. Mõõkadele anti nimed ja mõõkasid pärandati edasi. Mõõka kasutati rüütlikslöömisel.
Mihkel sai alati oma tahtmist ja keegi ei teadnud, mida teha. Mihkel näpistas endale karjääri läbi ülikooli ja sai näpistamisdoktoriks. Oma doktoritöös selgitas ta välja, et näpistamine ja selle mõjuvõim põhineb valuaistingul. Siis sekkus Mihkli ellu kummaline humanoid nimega Käru. Ta võrgutas Mihkli, ning põgenes tema doktoritööga. Käru õppis näpistamise saladusi ja hakkas tootma teisi asju, mis teevad valu. Ta nimetas need relvadeks. Nende abil kuulutas ta end peagi planeedi valitsejaks. Valitsejana mõtles ta koos oma kavala abilise Elinaga välja terve uue ajaloo oma planeedile. Seal oli igasuguseid vahvaid tegelasi nagu Jeesus Kristus, Christopher Columbus, Adolf Hitler ja Edgar Savisaar. Planeedi nimetas Käru Maaks. Ta tegi avaliku pressiteadaande, kus väitis, et näpistab isiklikult igaüht, kes seda juttu tõepähe uskuma ei hakka. Ja kõik uskusidki.
juurde sulaseks või minna viikingiks. Viikingiteks olid ka pealikud- kuningad- kes olid alla jäänud maa poliitilise ühendusega seotud võitluses. Retkedel kasutati nn. viikingilaevu, mis õieti olid pealt lahtised merepaadid. Eelistati purjetamist, kuid meeskond võis laeva edasi viia ka sõudes. Igal laeval oli üks mast nelinurkse purjega. Laeva parda kõrgenduseks pandi sinna ümmargused kilbid. Laeva meeskond oli tavaliselt 40-60 meest, kellest igal oli oma istepink. Relvadeks olid mõõk, oda, kirves, vibu ja nooled, aga ka sõjanui. Levinud on arvamus, et viikingid orienteerusid ainult päikese ja tähistaeva järgi või hoidusid ranna lähedale Viikingiretkede käigus toimus Euroopa äärealade asustamine Skandinaaviast väljarännanud inimestega. Suurim ja püsivam uutest asualadest oli Island. Island oli sel ajal kaetud metsaga, kuid küllaldaselt leidus ka põllunduseks sobivaid maid. Veed olid kalarikkad ja linde võis püüda lausa palja käega.
Relvaõpe 12klass Relva mõiste Relv on seadis või ese, mis on ette nähtud elusolendi või materiaalsete väärtuste kahjustamiseks või hävitamiseks. Relvi eristatakse otstarbe järgi näiteks sõjaväe-, jahi- ja sordirelvadeks ning toimeviisi järgi külm- ja tulirelvadeks. Sõjaväerelvi võib eristada ka väeliigi järgi. Tänapäeva relvad jagunevad ka konventsionaalsedteks(traditsioonilised sõjapidamisvahendid) ja mitte konventsionaalseteks relvadeks (massihävitus relvad) Inimses ja relva suhe Inimese ja relva suhe on läbi aegade olnud eriline. Mõõka on seostatud ideaalidega. Hiinast Euroopani kehastas mõõk niisuguseid kindlaid väärtusi nagu tarkus, distsipliin, võim, õigus, kaitse, vaprus, autoriteet, karskus jne. Mõõk oli kaua aega mehelikkuse sümbol. Nüüd aga relva koondsümboliks. Eesti kaitseväe relvastus Eesti kaitseväe relvastusse kuulub suur valik relvi allüksuste ja ametikohtade
Viikingiretkede käigus toimus Euroopa äärealade asustamine Skandinaaviast väljarännanud inimestega. Retkedel kasutati viikingilaevu, mis õieti olid pealt lahtised merepaadid. Eelistati purjetamist, kuid meeskond võis laeva edasi viia ka sõudes. Igal laeval oli üks mast nelinurkse purjega. Laeva parda kõrgenduseks ja ka kaitseks pandi sinna ümmargused kilbid. Laeva meeskonnas oli tavaliselt 40-60 meest, kellest igal oli oma istepink. Relvadeks olid mõõk, oda, kirves, vibu ja nooled aga ka sõjanui. Heast relvastusest võib järeldada, et retked kujunesid veristeks. Viikingid hakkasid talvituma vallutatud paikades ja rüüsteretked venisid vahel aastatepikkuseks. Kulusid veel mõned aastad ning osa viikingeid, nagu näiteks need, kes olid jäänud pidama Normandiasse ja Põhja-Inglismaale, sulasid kohaliku rahva sekka ning võtsid omaks kohaliku keele. Viikingeid võiks pidada rohkem hävitajateks kui loojateks
maroko kriisi. 1911. Aasta novembris sõlmiti saksa-prantsuse kokkulepe. Sellega nõustus saksamaa prantsusmaa protektoraadi kehtestamisega marokos. Vastutasuks sai saksamaa osa Prantsuse Kongost. 4. I maailmasõja ajend Sarajevosi linnas Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Serbia terroristi Gavrilo Principi poolt.(28.juunil, 1914. aastal) 5. Uuteks relvadeks olid - * kuulipilduja (kuuliprits) *keemiarelv (kloorigaasid) olid esimest korda kasutusel Ypres 'i lahingus(1915.aasta aprillis) *Tankid-olid esimest korda kasutusel Somme 'i lahingus. 6. *Marne 'i lahing -1914.aasta augustis (piirilahing), Saksamaa Prantsusmaa vägede ja ühe inglismaa armee vastu. * Ypres'i lahing 1915.aasta aprillis (gaas) Sakslased inglaste vastu. *Somme 'i lahing 1916.aasta juulist-novembrini (lennuvägi ja tankid)
kuldsetes lossides. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Jumalad olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. Maainimesed austasid aga vähemtähtsaid jumalaid. Zeus Zeus oli peajumal. Ta oli taeva ja tuulte valitseja. Tema relvadeks olid piksenooled. Sellepärast oli ta kõige võimsam jumal ja inimeste valitseja. Zeusil oli väga palju lapsi, nii jumalannadelt kui ka inimsoost naistelt. Hera Hera oli Zeusi abikaasa ja ka õde (pildil). Ta oli abielunaiste kaitsja. Hera olevat noor ja kaunis kuid mitte veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli väga palju armukesi, keda ta armastas veel peale Hera. Hades ja Poseidon Hades oli Zeusi vend. Tema valitses allilma surnuteriiki. Ta sümboliks oli granaatõun.
Tänapäeval ei saa aga loota, et erakonnad piltlikult rahulepinguid sõlmivad. Nad teevad küll tihti koostööd, kuid alatasa on seal kas ühe-või mõlemapoolne tagapõhi all. Ka reaalne sõda Lähis-Ida riikides ei tundu lõppu nägevat, sest osapoolte tagasitõmbumine on väga ebausutav. Reaalne sõda Eestimaa peal puudub võiks ju väita, et elame rahuajal. Niikaua, kuni inimesed võimu või kuulsuse nimel verd ei vala, arvangi nii. Poliitiline sõda, kus relvadeks on propaganda, tühjade lubaduste andmine, ei ole selle sõja kõrval, kus käigus tankid, suurtükid, küüditamised, tapatalgud, suurt midagi. Sõda tähendab tänapäeval oma õiguste, sihtide, seisukohtade eest seismist. Selle nimel ei kuulutata välja enam sõjaolukorda, vaid saavutatakse oma edu kavaluse ja laiaulatusliku läbimõtlemise tulemusena.
Jämelihased Lamelihased Rinnna-, kõhu- ja vaagna õõs Suu õõs- Mokad- Esik(Suu) Hambad- Suulagi- eesmine- luuline - Tagumine- pehme Keel- Aitab suunata, maitsta toitu, inimestel rääkida Keeletipp- Keeletipp, Keelejuha, Keelepära Söögitoru- 3e kestaline, ülesandeks toitu juhtida Magu- Toidu ajutine säilitamine, lihljem ka lõhustamine Neel, hambad Paiknevad ala ja ülalõualuu külge Kiskjatel on relvadeks Hambad jagunevad: Peakroonilised hambad Lühikroonilised hambad Habad moodustavad hambakaare - lõikehambad - kihvad - Purihambad Lehmal habaid: piimahabaid: 20 Jäärhambaid: 32 Hobune: P: 28 J: 40-42 Siga: P: 28 J:44 ühe ja mitme kihilinemagu Erinevale toitumis- ja eluviisidest koduloomadel on võimalik eristada ühekabrilist magu ja mitme kabrilist magu
Sedagi relva täiendas inimene aja jooksul. Ta ei leppinud looduses leiduvate kividega, vaid hakkas neile raiudes ja tahudes andma sobivamat kuju. Kuna loomade küttimine lähivõitluses oli väga raske, siis leiutasid inimesed vibu. Tule avastamine lõi eelduse väga paljude uute relvade valmistamiseks. Tekkisid esimesed potid, mis olid inimese jaoks väga tähtsad. Tulega sai ka sulatada metalle ja vormida neid, nii nagu ise soovisid. Arvatakse, et esimesteks relvadeks, kus on kasutatud metalle on odad. Olid olemas torke- ja viskeodad. Samuti kasutati rauda nooleotste tugevdamiseks ja täpsuse lisamiseks. Väga tähtsad relvad, mis kasutusele võeti olid mõõgad. Üheks tähtsamaks faktoriks, mis mõjutas kogu sõjandust alates 14. sajandist, oli püssirohu kasutuselevõtt. Võrreldes vibude ja ambudega polnud püssid ja kuulid nii ilmatundlikud ja püssimehe väljaõpetamine oli lihtsam. Edasi võeti kasutusele musketid, mis olid paremad
jõukusega. Üleilmastumise tulemusel on alguse saanud uued vastaseisud nagu terrorism ja kübersõda. Terroristid ei pea kinni seadustest ning selle eesmärgiks on sundida riike midagi tegema või tegemata jätma. Varasemalt jäi terrorism ühe riigi piiresse, kuid islamiterrorism on rahvusvaheline ning nad peavad sõda mitmete riikide valitsuste vastu. Samuti korraldatakse ka kübersõdu ning sel juhul jäädakse enamasti anonüümseks. Relvadeks on arvutid, Internet ja informatsioon. Sellel on väga suured tagajärjed, näiteks massirahutuste provotseerimine, elektrikatkestused ja arvutivõrgu väljalülitamine või selle hulluks ajamine viirustega. Selle tagajärgedeks võivad omakorda olla plahvatused energiaterminalides, transpordi seiskumine ning õnnetused lennunduses.
kohtadesse näiteks kaljusele künkale või jõesaarele.Algul ehitati neid puust,kuid hiljem hakati ehitama kivilinnuseid.Kõige enam olid levinud tornlinnused.Torni osa moodustas kaitse,keskmisel korrusel elas feodaal oma perega,allpool tema kaaskondlased ja kõige all paiknesid laoruumid ja vangikongid.Suurfeodaalid elasid kivist kindluskompleksides,mida piiras ringmüür või vallikraav veega,mis kaitses kindlust. Feodaalid sõdisid ratsa .Peamisteks relvadeks oli pikk oda ja sige kahe teraga mõõk.Vasakus käes kandis rüütel kilpi ja peas rauast kiivrit.Lahingurivid olid üsna väikesed ning rivistuti pikka viirgu. Aadlite abielu peamisteks eesmärkideks oli soetada seaduslikke järeltulijaid ja sõlmida erinevaid liite perekondade vahel.Aadlid abiellusid tavaliselt kolmekümnendates eluaastates,pärast enda rüütliks kehtestamist.Nõrgema sugupoole esindaja käest nõusolekut abieluks tavaliselt ei küsitud.
Maha jäesti tarandkalmed ja hakati surnuid matma korrapäratuisse kivivarekalmetesse. Uuestikoguti küladesse, millele aitas kaasa üleminek KAHEVÄLJASÜSTEEMILE, mille puhul põllud on vaheldumisi vilja ja kesa all. Külad koondusid KIHELKONDADEKS ( 45 kihelk.) 8 maakonda Eestlaste koduks oli REHIALAMU. Kogukonnast lahku löönud suuremaid talusid kutsuti MÕISATEKS. KOLMEVÄLJASÜSTEEM, mille puhul üks osa põldudest olitalivilja, teine suvivilja ja kolmas kesa all. Relvadeks olid VISKE- JA TORKEODAD. USUND oli inimeste vaimses elus tähtsal kohal, usund muutus, tegevusalad võetikasutusele, kombed ja elukohad. VÄGI- arvati et kõikidel elusolenditel on peale füüsilise keha jõud ja vägi. Targad e. nõiad viisid läbi ohverdamisi, tule ümber tantsiti, ravida osaksid. Arvati, et hing lahkub kehast, ning võib minnakellegiteise sisse. Hingedeaega tähistati. ANIMISM- Kogu elusaja eluta looduse hingestamine.
2)Lääne pool asuvad põlluharijad olid sunnitud rändkarjakasvatajate peale tungi tulemusel omakorda liikuma lääne poole ja nii jõudsid germaani hõimud lääne rooma aladele. Gladiaatorite mängud- Said alguse etruskide tavast tuua surnute auks rituaalseid inimohvreid. Toimusid amfiteatrites. Gladiaator oli Vana-Roomas elukutseline võitleja, kes pealtvaatajate meelelahutuseks võitles teiste gladiaatoritega, mõnikord elu ja surma peale. Gladiaatorite relvadeks olid mõõk ja kilp, võrk ning kolmhark Colosseum- suurim amfiteater Roomas. Mahutab 50 000 pealtvaatajat. Foorum- turuplats Rooma linnas, mis rajati pärast küngastevahelise kinnikasvanud padu kuivendamist 7. sajandil eKr. Akvedukt- sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit. Rajati palju Vana- Roomas joogi- ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse. Caracalla termid- Vana-Rooma avalikud saunad ehk termid. Ehitati Roomas aastail 212216 keiser Caracalla valitsusajal
Vana-Kreeka jumalad Zeus lad. Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valitseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. Zeus oli peajumal. Ta oli taeva ja tuulte valitseja. Tema relvadeks olid piksenooled. Sellepärast oli ta kõige võimsam jumal ja inimeste valitseja. Zeusil oli väga palju lapsi, nii jumalannadelt kui ka inimsoost naistelt Hera lad. Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind. Hera oli Zeusi abikaasa ja ka õde. Ta oli abielunaiste kaitsja
röövimise eesmärgil, kuid tihti esines ka rahulikke kaubandussuhteid.* Nad vahendasid kaupu, sealhulgas kunstilise tähendusega objekte suurte vahemaade taha ja soodustasid sellega stiililevikut *Kunst: käsitöö ja metallide töötlemine Sküüdid *Sküüdid olid iraani keeli kõnelenud europiidne karjakasvatajatest rändrahvas. *Neid võib pidada põlluharijateks. Neil tekkis ka ülikute kiht. *Tundsid rauda ning valmistasid sellest põhiliselt tööriistu ja relvi. *Relvadeks olid vibud nooltega, mõõgad ja kilbid *Kõige rohkem on säilinud kunsti ülikute haudadest. Sküüdi valitsejate hauakünkaid nimetatakse kurgaanideks. Leitud on palju kreeka käsitööliste toodangut. Siiski on ka leide, mis esindavad paljudele rändrahvastele omast, tõenäoliselt ida poolt pärinevat *nn. loomastiili. Kul-Oba kurgaanist leitud vaas Krimmist Kul-Oba kurgaanist on leitud paljude muude esemete hulgas kulla ja hõbeda sulamist vaas, mille reljeefid kujutavad sküütide elu
Schleswigi lähedal asunud Hedeby. Hilisem suur keskus oli Mälaris asuv Sigtuna, mis hävitati. Retkedel kasutati nn. viikingilaevu, mis õieti olid pealt lahtised merepaadid. Eelistati purjetamist, kuid meeskond võis laeva edasi viia ka sõudes. Igal laeval oli üks mast nelinurkse purjega. Laeva parda kõrgenduseks pandi sinna ümmargused kilbid. Laeva meeskond oli tavaliselt 40-60 meest, kellest igal oli oma istepink. Relvadeks olid mõõk, oda, kirves, vibu ja nooled, aga ka sõjanui. Levinud on arvamus, et viikingid orienteerusid ainult päikese ja tähistaeva järgi või hoidusid ranna lähedale. Tegelikult tundsid nad ka nn. Päikesekivi - kristalli, mis näitas isegi pilves ilmaga päikese asukohta. Vähemalt Taanis Roskilde viikingimuuseumis saavad külastajad selle abil päikese suunda määrata. Viikingilaeva konstruktsioonis etendas tähtsat osa kiil, mille kasutamine võimaldas
1061 ajasid eestlased venelased jurjevist(Tartu) minema. linnustes hakati püsivalt elama, majad püstitati põhjapoolele ja käsitöö hakkas linnustesse kogunema. 8-9 saj tuleb kasutusele rauast ader, saaki hakkas rohkem tulema. surnukeha põletati ja tuhk maeti maa-alustesse, kui on ka põletamata surnukehi ja kaasa pandi savinõusid, relvi, ehteid.. sõjapidamisviisid ja relvad muutusid, jalused 8 saj muutusid tavaliseks, pikad rasked mõõgad, odaots muutub suuremaks, peamisteks relvadeks on kirves ja oda. ilmuvad kaheteralised mõõgad. Tuiu piirkond Saaremaal sai rauasulatuskeskuseks. viikingid käisid siin retkedel kuna neil oli toiduprobleemid. Hilis/noorem rauaaeg Linnused ehitati suuremaks ja võimsamaks, suur osa viikingi ajal kasutatud küladest jäeti maha kuid head põllumaad jäid alles, Rahvaarv kasvas veelgi, põllumaade kasv. Võeti kasutusele uusi ehteid, põlluharimisviise. Andmeid eesti kohta leidus 13 saj
ning tõestas oma tiktatuuri olukorda, kus müüri ületamise eest sai silmapilkselt surma. See tõestab jällegi seda, et NL alamad olid kui hiiglaslikus vanglas, kus väljapääsu ei leita ning lääneriigid ei saanud muud teha kui ainult nõustuda ning leida uus lahend kuidas vabastada Ida-Berliini kommunimist. NL üritas Kuubaga saada häid kontakte sellenimel , et ehitada sinna oma rakettibaasid, mis toll ajal tunti kui tuuma relvadeks. Selle eesmärgiks oli hävitada USA . 1962 a. USA presidend Kennedy sai sellest plaanist teada ning takistas NL üle mere oma relvade viimist. Toimus kontrolljoon merel, kus ei lastud ühelgil laeval nende poole sõitmast. Maailm rippus juuksekarva otsas. Kennedy andis Hrustsovolile selgesti mõitsa kui ta jonni ei jätta siis ründab ta Moskvat tuumarelvadega . Hrustsov pidi taganema ning tänu tolleaegse USA presidendile jäi kaks üliriiki tuumarelvadest puutumata. 1954
võtavad ning bussidesse esimesena sisse tormavad. 23. septembril ilmus pensinäre päris tugevalt halvustav arvamuslugu, kus just niimoodi neid kujutataksegi. "Leti äärde jõudes tabab neid "digimuutumine". Kui on vaja endale järjekorras koht kätte võidelda, siis näeme, kuidas põduratest vanainimestest saavad halastamatud puurivõitlejad ja sprinterid. Unustatakse väärikus ja ühiskonnas kehtivad viisakusreeglid. Relvadeks küünarnukid, kõva hääl, kehamass ja tappev kullipilk. Võitlejainstinkti ilmingud jätkuvad ühistranspordis. Kui buss või troll peatusesse jõuab, tunned ennast hetkega justkui saiapalukese poole sööstvas tuviparves, kus viisakusreeglid unustatakse ja käib verine olelusvõitlus istekoha pärast. " (Alpius 2014) (3). Loo viimases kahelauselises lõigus ütleb ta, kuidas vanuritele tuleks alati istet pakkuda ning nende vastu viisakas olla, kuid artikli halvakõlalist maiku see viimane
MASSIHÄVITUSRELVAD Referaat SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Massihävitusrelv on relv, mis surmab, vigastab või tekitab tervisekahjustusi suurele hulgale inimestele korraga. Massihävitusrelvadeks on näiteks bioloogilised relvad, keemiarelvad ja tuumarelvad. Bioloogilisteks relvadeks võib nimetada haigusttekitavaid mikroorganeid või nende mürke ja toksiine, mis leiduvad looduses ja mida kasutatakse sõjalisel eesmärgil või terrorismivahendina inimeste, loomade või taimede hävitamiseks. Keemiarelv on massihävitusrelv, mille aluseks on toksiliste keemiliste ühendite mõju elusorganismidele. Keemiarelv moodustav ründemürgist ning selle kandjast. Kandjaiks võivad olla: raketid, lennukipommid, mürsud ja miinid, granaadid jne.
tubliduse rõhutamiseks. Kivil oli loom- või taimornamentikaga kaunistatud ruunitekst. Ruunikive on kõige rohkem Rootsis (600) ning enamik kuulub viikingiaega. Retkedel kasutati nn. viikingilaevu, mis õieti olid pealt lahtised merepaadid. Eelistati purjetamist, kuid meeskond võis laeva edasi viia ka sõudes. Igal laeval oli üks mast nelinurkse purjega. Laeva parda kõrgenduseks pandi sinna ümmargused kilbid. Laeva meeskond oli tavaliselt 40-60 meest, kellest igal oli oma istepink. Relvadeks olid mõõk, oda, kirves, vibu ja nooled, aga ka sõjanui.. Laevad olid väga tugevad, nendega võidi ületada ookeani. Ainult suure tormiga ei jõutud üle parda sissepaiskuvat vett välja pilduda. Viikingite seas oli mehi, kellele kuulus terve laev. Tavaline oli aga laeva ehitamine, mehitamine ja ülalpidamine kogukonna poolt. Viikingite alad Läänemere ääres jagati laevkondadeks, millest igaüks pidi ülal pidama ja varustama ühe laeva, tavaliselt 20 paari aerudega.
Saksa sõjakirve ülemist otsa kasutatakse torkerelvana. Berdõss on Vene aladelt pärit sõjakirves, püssimeeste relv (oli sihtimisel toeks), lai tera (60-70 cm), varre pikkus 170cm. Ratsaniku sõjakirves on 70 cm varrega, tera ühel pool ja teisel pool teravik, mis on tehtud selleks, et saaks raudrüüst läbi lüüa. Hellebard on jalaväelase relv, ühendab sõjarelva, oda ja sõjavasara konksu elemente, vars 2- 2,5 m ja 8-kandiline, tänapäeval on Vatikani armee relvadeks (paavsti sveitslastest ihukaitsjatel). Sõjavasara puhul eristatakse jalameeste ja ratsaväelaste oma, vasara tald tehtud haraliseks, et läbida raudrüüd, sai kasutada ratsa, vars u.meetripikkune. Sõjanui - kasutati nii löömiseks kui ka viskamiseks. Ogadega sõjanuia vars kuni 2 m pikk, oli kasutusel jalaväes. Morgensternil ehk Koidutähel on puidust pea, millest raudteramikud läbi löödud, u. 20 cm pikkused, Taanis kasutatakse tänapäevani linna öövahi kohustusliku relvana
BAROKK Barokk-kunst sai alguse 16. sajandi lõpupoole Itaalias. Barokki iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus ja ka toreduseihalus. Osalt sündis sellist tüüpi kunst katoliku kiriku soosingul, sedalaadi tundeküllane kunst sobis hästi inimeste mõjutamiseks. Vastureformatsiooni relvadeks saidki maapealsete paradiisidena tunduvad kirikud ja usutõdesid inimhingedesse poetavad maalid-skulptuurid. Arhidektuur: Barokkarhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Carlo Maderna (1556-1629) loodud Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad
aastal. Seda loetakse muistse vabadusvõitluse lõpuks. (Mäesalu, A, 1997). Miks muistsete eestlaste võitlust ei krooninud edu? Eestlastel puudus pidev eriväljaõpe, relvakasutamisoskused anti edasi isalt pojale, vilunumalt oskamatumale. Puudu jäi kõrgema taseme juhtimisest ja distsipliinist. Saksa sõdalased olid seevastu elukutselised, hea väljaõppe, distsipliini, relvastuse ning turvistega. Eestlaste eelis oli arvuline ülekaal ja kohalike olude parem tundmine. Eestlaste relvadeks olid taprid, sõjanuiad, viske- ja torkeodad ning vibud. Hiljem, juba vabadusvõitluse käigus õpiti tundma ambu ja kiviheitemasinat. Turvised olid sissetungijatega võrreldes pea olematud: kiivri asemel nahast murumüts, rõngasrüüde asemel paksud tepitud või nahkvammused. Põhiliseks turviseks oli puust kilp. (Helme, M. 2010). Madisepäeva lahingu kaotus oli suurim, kuid väärikas. Julgust paremini relvastatud ja turvistatud vaenlase vastu astuda hindasid ka vaenlased ise
Esimesed vabatahtlikud registreeriti Tartu näituseaias. Pataljoni suuruseks oli ette nähtud 700 meest, kuid sinna soovijaid oli mitu korda rohkem ja vastuvõtupunktis registreeriti üle 2000 vabatahtliku. Eestlased tundsid seda üksust Esimese Eesti Rahvuspataljoni nime all. Pataljon koosnes neljast kompaniist, hobu- ja mootorveokite voorist ning staabist. Ohvitsere oli pataljonis kokku 21, kellest suurem osa olid reservlipnikud, kes hiljem leitnantiteks ülendati. Pataljoni relvadeks olid põhiliselt nõukogude trofeerelvad. Oma esimest teenistusülesannet asus pataljon täitma Narva-Jamburg-Oudova vahelistel aladel. Hiljem asus Novgorodi lähistel, Volhovi jõe ääres. Augustis 1942 määrati pataljoni ülemaks kapten A. Rebane. Julgestusgrupp 182 (hiljem Idapataljon 659) formeeriti 1941. a. augustis Viljandis kapten R. Tammemägi juhtimisel. Pataljoni staap ja 5. kompanii asusid Tartus. Selle 6. ja 7. kompanii formeeriti Viljandis ja 8. kompanii Põltsamaal
Kolmanda peatüki sisuks on feodaalid ja rüütliväed. See teema mind muidu eriti ei huvitaks, aga siin raamatus oli kirjutatud kõigest väga huvitavast küljest. Feodaalide peamine tegevus keskajal oli sõdimine ja röövimine. Ehitati palju linnuseid ja ehitamine arenes aina edasi. Linnused muutusid järjest tugevamaks ja raskemini vallutatavaks. Jõukama feodaali linnuses oli lausa kaks õue tavapärase ühe asemel. Keskaegse sõjaväe põhiosa moodustasid rüütlid. Rüütli relvadeks olid piik, sõjakives või sõjanui ning kahe teraga sirge mõõk, mille käepide meenutas risti. Rüütleid iseloomustas lodev distsipliin ja omavoli. Keskaegne ideoloogia rõhutas rüütlite truudust ja ustavust, õiglust ning üllameelsust, vaprust ja valmidust eneseohverdamiseks senjööri või südamedaami nimel. Neljas peatükk räägib keskaegsest linnast ja linnaelust. See oli minu arvates üks huvitavamaid peatükke. Keskaegsetesse linnadesse koondus käsitöö ja kaubandus
maailma parimaks. Ajakiri Time on valinud Ferran Adrià 100 maailma kõige mõjukama inimese hulka. Rääkimata juba kolmest Michelini tärnist, mis tal loomulikult ka olemas on. Ferran Adria Molekulaargastronoomia propageerijat Adriàt peetakse kokandusmaailma revolutsionääriks, kes kasutab töidu valmistamisel keemia- ja füüsikateadmisi. Ferran Adrià hakkas planeeti Maa vallutama 1996 aastal ja teeb seda siiani. Tema relvadeks on vahud, kreemid, aroomid ja kõikvõimalikud muud sensuaalsed sõjapidamise moodused. Ferran Adria Ta on öelnud : ''Toit on minu jaoks kultuuri kõige tähtsam osa. Toit on see, mis nii lihtsate vahenditega pakub suurt rõõmu ja rahuldust.'' Talle meeldib kookide lõhn. Küpsetistes on tema jaoks midagi maagilist ja nad lõhnavad väga sensuaalselt. Ta on öelnud, et ''Mulle meeldivad kõik töötava
Kohustuste täitmatajätmist karistati kas orjusega või piitsutamisega Põlluharijatest olid eraldunud käsitöölised kes töötasid vaarao ja ülikute losside ning templite juures ning allusid samuti riigivõimu kontrollile. Töötegijatele tasuti Tarbeesemete ja toiduga sest raha Egiptuses ei tuntud Sõjavägi Vana riigi ajal koosnes ajutistest sõduritest kes vajadusel appi kutsuti Uue riigi ajal moodustati aga hästi organiseeritud sõjavägi. Sõjaväe peamisteks relvadeks olid Kilbid ja odad Eliitvägi kujutas endast aga peamiselt välismaa palgasõdureid Orjus Egiptuses oli tekkinud eelkõige selle tõttu, et talupojad, ei suutnud võlga maksta või oma kohustusi täita. Orjadel oli ühiskonnas väike tähtsus ja nad moodustasid väikse osa maa elanikkonnast. Egiptus oli riik, mille tipus seisis piiramatu võimuga vaaroa Tema võimu toetas kitsas ülikkond, kelle seast pärinesid kõrgemad riigiametnikud ja preestrid
· Lennuvägi- lennukid varustati kuulipildujate ja pommidega. Toetas maaväge. Algasid õhulahingud. Lennukid ehitati kiiremaks ja manööverdamis võimelistemaks. · Tankit- täiesti uued asjad, neid hakkas tootma Suurbritannia, et vaenlase okastraat hävitada ja sealt läbi saada. Vastased õppisid tanke hävitama ja seepärast ei hakanud neid ise tootma kuna pidasid neid mõttetuteks relvadeks. Liitlased, aga täiustasid neid veel mis andis neile sõja lõpuks Saksa vägede ees olulise eelise. · Mürkgaas, sõdurivarustus, kuulipilduja,kaevikusõda (maas oli kraav mille seinad oli betoonist, et see ei variseks, sõjamehed olid seal sees, suurtükipesad samuti. Peal oli soomuskuppel. Mis tegi võimalikuks positsioonisõja? Arenenud sõjatehnika, jõud olid võrdsed.
"Riik - see olen mina", väitis Louis XIV. Barokiaeg oli teaduse hoogsa arengu ja maadeavastuste aeg. Euroopalik kultuur jõudis ka teistesse maailmajagudesse. Barokk-kunst sai alguse 16. sajandi lõpupoole Itaalias. Barokki iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus ja ka toreduseihalus. Osalt sündis sellist tüüpi kunst katoliku kiriku soosingul, sedalaadi tundeküllane kunst sobis hästi inimeste mõjutamiseks. Vastureformatsiooni relvadeks saidki maapealsete paradiisidena tunduvad kirikud ja usutõdesid inimhingedesse poetavad maalid-skulptuurid. Esimese suure stiilina juurdus barokk ka väljaspool Euroopat, nimelt hispaanlaste vallutatud Ladina-Ameerikas. Barokk ei ole kuigi ühtlane ja üleeuroopaline stiil. Pigem on tegu erinevate stiilide kooslusega, milles on küll ühiseid jooni kuid samavõrra ka erinevusi: · Otseselt barokne stiil on omane ainult nendele maadele, kus agaralt tegutses
jäänuseid. Relvi, eriti mõõka, ülistatakse mitmetes Skandinaavia saagades, parimatele neist anti isegi nimed. Head relvad, nagi damaskitud teraga mõõgad ja odaotsad, olid väga kallid. Luksuslikumaid relvi kaunistati hõbetraadiga või õhukese hõbeda- ja kullakihiga, millesse graveeriti keerukas ornament. Kokkuvõte: Viikingid olid sõjamehed, kes elasid põhjamaades. Nad rüüstasid mitmeid riike ja tegelesid kaubandusega. Nad olid osavad ja oskasid kaubelda. Nende relvadeks olid enamasti odad ja nad käisid läbi terve Euroopa. Viikingite lapsed hakkasid relvade käsitlemist harjutama juba väiksest east. Kui mehed olid kodust ära, siis oli naine perepea. Viikingid olid ühed võimsamad tegelased Euroopa ajaloost. Kasutatud allikad: http://www.kasmu.ee/content/kes-olid-viikingid http://et.wikipedia.org/wiki/Viikingid
........................................7 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................8 Massihävitusrelvadeks nimetatakse suure hävitusvõimega relvi, mille kasutamine põhjustab hulgaliselt purustusi ja inimohvreid. Töös on eraldi välja toodud massihävitusrelvade kolm liiki: aatomipomm, bioloogilised relvad ja keemiarelv. Tulenevalt nende liigitusest nimetatakse massihävitusrelvi ka ABC-relvadeks(inglise keelest atomic, biological ja chemical lühend). Arutluse teemaks valisin massihävitusrelvad sellepärast, et teada saada millisteks õudusteks on inimesed võimelised. Järgmistes lõikudes proovin vastuseid leida küsimustele: kuidas on neid ajaloos kasutatud, missugused on tagajärjed ja kas nende kasutamine on õigustatud. 1. Aatomipomm Tuumapomm ehk aatomipomm on suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel
karistuseks Siberisse saata. Pärisorjus kaotati Venemaal 1803., 1842. ja 1861. aasta talurahvareformiga. Neist viimane jõustus 3. märtsil (vkj. 19. veebruaril) 1861 ja seda peetakse pärisorjuse kaotamiseks Venemaal, kuid mitmel pool Venemaa keisririigis, peamiselt Kaukaasias, toimus see hiljem ja näiteks Kalmõkkias alles 1892. aastal. Aadlite elulaad Aadli elulaad ja rüütlikultuur K Edgar T Relvastus Sõditi peamiselt hobustel. Relvadeks põhiliselt piik , mõõk , hiljem kahekäemõõgad, sõjakirved ja nuiad. Kanti metallist rõngassärki, heledat rüüd. Kasutusel olid loomulikult ka kiiver ja kilp. Sõjas osalesid ka jalamehed , kes kasutasid piike ja kilpe või vibusid ja ambe. Põhiliselt abistati siiski rüütliväge. Võitlusviis Taktika oli enamasti kindel, väga lihtne: väed rivistusid pikkadesse viirgudesse, seejärel liiguti kiirenevas tempos teineteisele vastu
teisena uuesti. Kui sa olid olnud oma elus hea ja asutasid jumalaid võisid sa isegi jumalaks saada. Kõige parem oli saada uuestisündimisest vabaks. Siis pidi inimene loobuma sellest millest vähegi saab. Oma perekonnast kodus ja isegi söögist. Sellist eluviisi nimetatakse askeesiks ja selle jägijaid askeetideks. Veedades räägitakse ja lauldakse palju jumalatest. Tähtsaim jumal neist oli vihma-, tormi- ja sõjajumal Indra. Relvadeks olid tal piksenooled. Indra oli võidelnud India muistsete põliselanike vastu. Hiljem muutisd tähtsamaks jumalad Siva ja Vinsu. Siva võis ola küll julma ja julge aga samal ajal võis ta ka olla sõbralik. Vinsu kaitses ja hoidis maailmas korda. Ta tegutses erineval kujul loomana või jumalana. Neid jumalaid kujutati neljakäelistena. Umbes 500 a eKr tekkis uus õpetus busim. Selle rajas mees nimega Gautama. Temagi hakkas askeesiks ja uuris, kuidas saaks inimne vabaks kõigist
Põlluharijatest olid eraldunud käsitöölised , kes töötasid enamasti vaarao ja ülikute losside ning templite juures ning allusid samuti riigivõimu kontrollile. Töötegijatele tasuti toiduainete ja tarbeesemetega , sest raha Egiptuses ei tuntud. Sõjavägi Vana riigi ajal koosnes talupoegadest, kes vajaduse korral kogunesid ning ohu möödudes või pärast sõjaretke läksid laiali. Uue riigi ajal moodustati aga hästi väljaõpetatud alaline sõjavägi. Sõjaväe peamisteks relvadeks olid kilbid ja odad. Eliitvägi kujutas endast aga kahe sõdalasega mehitatud hobukaarikud. Orjus Egiptuses oli tekkinud eelkõige selle tõttu, et kohustuste täitmajätmise eest ning võõrmaist päritolu sõjavangid. Orjadel oli ühiskonnas võrdlemisi väike tähtsus ja nad moodustasid vaid tühise osa maa elanikkonnast. Egiptus oli riik, mille tipus seisis jumal-kuningas võimuga absoluutse. Tema võimu toetas suhteliselt väiksearvuline mõjukas ülikkond, kelle hulgast pärinesid
Erinevalt suhtuti sõbralike riikide ja vaenulike riikide saatkondadesse. Vaenulikke saatkondi Rooma ei lubatud. Nad majutati eeslinna mõnesse villasse. Lisaks välisriikide esindajatele võeti Senatis vastu ka oma provintside esindajaid. Originaalseid diplomaatilisi dokumente on vähe säilinud. Nad olid kirjutatud, kangale või puust, vasest ja pronksist tahvlitele. Rooma rüüstamise käigus korjasid barbarid metalltahvlid kokku ja sulatasid need relvadeks. Pöördepunktiks Rooma ajaloos sai II Puunia sõda (218-201 e.Kr.) Hannibaliga. Roomast sai maailmariik ning diplomaatia kui välispoliitika instrument omandas suure tähtsuse. Puunia sõdade käik, samuti sõdade käik Kreeka linnadega sõltus olulisel määral diplomaatilisest aktiivsusest. III-II saj. e. Kr. oli Rooma diplomaatia kõrgperioodiks. Rooma vaenlaseks nr 1 oli andekas väejuht ja osav diplomaat Hannibal.
7.Vana-Veneriigi lagunemine. Vastused: 1. Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade-drakkarite, mis olid õieti pealt lahtised merepaadid, plangutus ning suured nelinurksest purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Eelistati purjetamist, kuid meeskond võis laeva edasi viia ka sõudes. Igal laeval oli üks mast nelinurkse purjega. Laeva parda kõrgenduseks pandi sinna ümmargused kilbid. Laeva meeskond oli tavaliselt 40-60 meest, kellest igal oli oma istepink. Relvadeks olid mõõk, oda, kirves, vibu ja nooled, aga ka sõjanui. Levinud on arvamus, et viikingid orienteerusid ainult päikese ja tähistaeva järgi või hoidusid ranna lähedale. Tegelikult tundsid nad ka nn. Päikesekivi - kristalli, mis näitas isegi pilves ilmaga päikese asukohta. Vähemalt Taanis Roskilde viikingimuuseumis saavad külastajad selle abil päikese suunda määrata. Viikingilaeva konstruktsioonis etendas tähtsat osa kiil, mille kasutamine võimaldas ehitada laeva
Erinevalt viimastest ei ülista ta mitte jumalat, vaid mõjub oma suurejoonelises täiuslikkuses kui monument oma loojale, maapealsele inimesele. Barokk stiil Barokk-kunst sai alguse 16. sajandi lõpupoole Itaalias. Barokki iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus ja ka toreduseihalus. Osalt sündis sellist tüüpi kunst katoliku kiriku soosingul, sedalaadi tundeküllane kunst sobis hästi inimeste mõjutamiseks. Vastureformatsiooni relvadeks saidki maapealsete paradiisidena tunduvad kirikud ja usutõdesid inimhingedesse poetavad maalid-skulptuurid Barokkarhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Carlo Maderna (1556-1629) loodud Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust
annaabi.ee 
