Kes olid viikingid- loojad või hävitajad? (0)

Kes olid viikingid - loojad või hävitajad?

Viikingid olid varakeskaja normanni mereretklejad . Viikingite hulks kuulusid lisaks talupeogadele veel ka kavalad kaupmehed , kogenud meresõitjad, osavad käsitöölised, laevaehitajad aga ka kuningad, kes olid tavaliselt tüürimehed, kelle käed olid meretööst parkunud. Viikingid olid veel  maadeavastajad , kes koloniseerisid seni asustamata alad Põhja-Atlandil – Fääri saared, Islandi ja Gröönimaa ning umbes 1000. aastal jõudsid viikingid esimeste eurooplastena Ameerikasse. Mujal, näiteks Inglismaal, asusid viikingite väesalgad elama vallutatud maadele, harisid seal põldu ja lõid sidemeid kohalike elanikega, või asutasid kaubanduskolooniaid, nagu Dublinis.
Enamasti võib arvata, et viikingid olid pigem hävitajad. Nad olid siiski mereröövlid ning tegelesid ka kaubandusega. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlase, kes käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud kalapüügihooaeg. Mõnikord tehti ainult kaubareise, mõnikord käidi ainult sõdimas. 8. ja eriti 9. Sajandist alates hakkasid viikingid regulaarselt rüüstama poliitiliselt killunenud Lääne- Euroopat.
Viikingid käisid vallutusretkel ka Prantsusmaal ja Pürenee poolsaarel ning jõuti isegi Põhja - Aafrikasse. Kaugeim koht lääneteed sõites oli Kreeka. Pireuse sadamas Ateena lähedal seisab antiik-Kreeka lõvi, millele on peale raiutud skandinaavia ruunikirjad . Viikingiretkede käigus toimus Euroopa äärealade asustamine Skandinaaviast väljarännanud inimestega.
Retkedel kasutati viikingilaevu, mis õieti olid pealt lahtised merepaadid. Eelistati purjetamist, kuid meeskond võis laeva edasi viia ka sõudes. Igal laeval oli üks mast nelinurkse purjega. Laeva parda kõrgenduseks ja ka kaitseks pandi sinna ümmargused kilbid . Laeva meeskonnas oli tavaliselt 40-60 meest, kellest igal oli oma istepink. Relvadeks olid mõõk, oda, kirves , vibu ja nooled aga ka sõjanui. Heast relvastusest võib järeldada, et retked kujunesid veristeks.
Viikingid hakkasid talvituma vallutatud paikades ja rüüsteretked venisid vahel aastatepikkuseks. Kulusid veel mõned aastad ning osa viikingeid , nagu näiteks need, kes olid jäänud pidama Normandiasse ja Põhja- Inglismaale , sulasid kohaliku rahva sekka ning võtsid omaks kohaliku keele.
Viikingeid võiks pidada rohkem hävitajateks kui loojateks. Viikingid pidasid rüüsteretki Pariisis, Prantsusmaal, Pürenee poolsaarel, Põhja- Aafrikas, Kreekas ja paljudes muudes kohtades. Retkedel oli ka palju relvi, mida kasutati enda kaitseks või ründamiseks, et saada vastastelt saaki ja kaupu. Viikingite aeg oli täis ka julma vägivalda, rüüstamist, põletamist ja tapmist. Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Viimase põhjal võiks neid pidada loojatakse. Arvestades seda, et viikingid said liikuda ka mööda jõgesid, olid nende rüüstamised täielikumad. Mina ise arvan kogutud informatriooni põhjal, et viikingid olid ikkagi hävitajad.
Annaliis Almre
X klass
Tarvastu Gümnaasium
Ajalugu