Religiooni osa kultuuris Peaaegu igas teadaolevas kultuuris on olemas oma religioon. Usundil on suur mõju miljonite inimeste üle maailmas. See on oluline, kuna usuõpetus tegeleb inimelu nii tähtsate küsimustega, nagu seda on hea ja kuri, algpõhjus ja tagajärg. Religioonide väljakujunemine toimus enne meie aja arvamist, see on kaasas käinud rahva eksitentsiga. Igal religioonil on oma lugu, neil on nii sarnaseid kui ka erinevaid väljundeid. Koos ajaga on nad olnud muutumises, kuid vaatamata sellele, on religioon endiselt meie elu keskmes. On ju teada, et erinevaid religioone on loendamatu hulk, kuid lähemal vaatluses paistavad maailma usundid siiski sarnasemad, kui nad esmapilgul tunduda võivad. Paljudes kultuurides on religiooni olemuseks suhe inimese ja ühe või mitmete jumalate vahel. Ususüsteeme seob
Juhendaja : Enn Liimets Tallinn 2013 Kas religioon võib olla konfliktide põhjuseks või on ta ainult konflikti võimendaja ? Selle essee eesmärgiks on välja selgitada ja tõestada kas religioon on vaid konfliktide põhjuseks või nende tugevdajaks. Teema on väga raske, kuid elus on palju näiteid, mis näitavad, et tänapäeval on religioonil neutraalne positsioon poliitikas. Tavaliselt, ei sega religioon end poliitilistesse konfliktidesse, kui nendes mainitaksegi religiooni, siis vaid poliitikute initsiatiivi tõttu. Kunagi oli kõik teist moodi. Kirikul oli suur kontroll võimu üle ning valitsus pidi kiriku soovitusi arvesse võtma ja käituma suuresti nii, nagu soovitati. Meie õnneks või õnnetuseks ei oma kirik enam nii suurt võimu kui sadu aastaid tagasi. Kõigile on tuttavad ristisõjad
Muusika küsimused ja vastused! Juudi muusika ! Kristel-Heleri Järvi! Viimsi Keskkool! 7.G! 1. Mida tähendab sõna "juut"?! V: Nad on etniliste tunnustega inimgrupp, kelle esivanemaks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.! ! 2. Kuidas nimetatakse juudi riiki, mis ajast eksisteerib praegune juudi riik?! V: Iisrael.! ! 3. Milline religioonil põhinev raamat on ühine juutidel ja kristlastel?! V: Vana testament! ! 4. Kuidas nimetatakse juutide pühakoda ja õpetajat, kes seal pühasid tekste selgitab?! V: Sünagoog ja rabi.! ! 5. Mis pill on "sofar"?! V: See on sarvepill, mis on valmistatud kõverast oinasarvest.! ! 6. Nimeta 2 tuntud juudi muusikut, heliloojat.! V: Gustav Mahler, Pal Abraham.! ! 7. Kes olid leviidid?! V: Nad olid ühed Iisraeli 12 suguharust. Põlvnesid Leevist ja olid preestrid.! ! 8. Mis on kinnor?!
Milliseid elemente on meie kultuuris tänu Kreeka kultuurile? Kreeka religioon on olnud eeskujuks ja teed rajavaks elemendiks kõikidele järgnevatele riikidele ja ühiskondadele. Alustades Rooma impeeriumist ja lõpetades tänapäeva ühiskonnaga. Läbi ajaloo säilinud ja kõige tuntumaks elemendiks võiks nimetada meie ajastu olümpia- mänge. Kasvasid nad ju välja kunagisest usupidustustest peajumal Zeusi auks. Palju on Kreeka religioonil olnud pakkuda ka hilisematele religioonidele. Tänu kreeka religioonile muutus suhtumine katoliku kirikusse ja jumalasse. Juba renessanssi ajal ei soositud enam katoliku kiriku, kui süsteemi võimust inimeste üle. Olid ju kreeka jumalad olnud inimlikud, neid võis kritiseerida, sest ka jumalad tegid vigu. Inimesed ei pidanud end jumalatest nii palju madalamaks, neid küll austati ja neile viidi ohverdusi, kuid tervet elu ei veedetud pidevas hirmus teispoolsuse ees
Noored,stiil ja subkultuur Riina Tamm Jõgeva Gümnaasium 11.B Mis on subkultuur? · Subkultuur on erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste grupp, mis eksisteerib suuremas kultuuris. · Subkultuurid võivad põhineda ühisel eal, religioonil, etnilisel pärandil või tõekspidamistel. Mõned subkultuurid arenevad ühisest hobist või huvist. · keel, moraal,hierarhia, kunst, muusika, kombestik, traditsioonid, ajalugu, uskumused jne Noored subkultuuris · Noored tahavad erineda ühiskonnast · Vastuhakk vanema generatsiooni suhtes · Noored saavad ühiskonna pool mõjutatud · Noored tahavad luua oma hoiakut · Identiteediotsing Identiteediotsing? · Eneseväljendusviisid: stiil, mida
küsimuse. Teiste arvates oli esimene filosoof Pythagoras, kes nim ennast ise filosoofiks e tõearmastajaks. Esimesteks filosoofideks on nim ka Parmenidast ja Sokratest. Esimesed filosoofid jõudsid sedasorti nähtuste tõlgendamisel üldistusteni, mis võivad üllatada isegi tänapäevainimest: sarnane tekib sarnasest, mittemillestki ei teki mitte midagi. FILOSOOFIA JA KULTUUR Filosoofial on läbi aegade olnud kõige tihedam side religiooni, ilukirjanduse ja teadusega. Filosoofial ja religioonil on alati olnud palju ühiseid probleeme. Mõlemad on tundnud huvi selle vastu, kuidas maailm tekkis ja mis on Jumal, kuigi vaatenurk on erinev. Filosoofia näeb ümbritsevat kriitiliselt, kriitiline mõtlemine peab lugu küsimustest miks ja mis. Religioosne mõtlemine eelistab kahtlustele vahetut tõekspidamist, dogmat. Filosoofial ja ilukirjandusel on läbi aegade olnud niipalju ühist, et nii mõnigi kord on neid olnud raske eristada. Filosoofe ja kirjanikke huvitab mõlemat tõe
Renessanss tänapäevaga võrreldes Renessanssi mõiste tuleb sõnast taassünd ning tähistab Vana-Kreeka kultuuri juurde tagasipöördumist. Renessanss kestis ~3 sajandit - 14.-16. sajand. Renessanssi ajastul arenes tohutult teadus, inimeseda hakkasid rohkem usukuma iseendasse – kiriku osatähtsus vähenes. Arenes ka tööstus, kaubandus ning tehti ka suuri maadeavastusi. Palju muutis tavainimsete maailmapilti Columbuse Ameerika avastamine 1492. aastal. 14.-16. sajandi tähtsamateks leiutisteks olid trükipress, mikroskoop, äratuskell ja kompass; suurim leiutaja oli Leonardo da Vinci, kes tegeles põhimõtteliselt kõigi teadusaladega. Võrreldes tänapäevaga oli tehnika areng suurem – leiutati palju rohkem uusi asju, kuid tänapäeva inimesed sõltuvad tehnikast rohkem. Sel ajastul osteti enamus kunstist kirikute poolt. Suured kirikumehed (näiteks Luther ja Erasmus) pakkusid välja usureforme, mis kõigutasid kiriku tugevust. Suurima uuenduse...
Poliitilised ja kultuurilised tervisemõjurid 1. Kultuuris domineerivad väärtusorientatsioonid arenevad ja muutuvad, kui ühiskond seisab silmitsi inimtegevust reguleerivate põhimõtteliste probleemide või küsimustega. 2. Traditsioonilisi väärtusi rõhutavates ühiskondades on religioonil tähtis roll, inimesed peavad oluliseks tugevaid sidemeid laste ja vanemate vahel ning kuuletumist võimule, autoriteedile. 3. Ühiskondades, kus domineerivad ilmalik-ratsionaalsed väärtused, on religiooni ja religioosse autoriteedi/võimu tähtsus väike, inimesed peavad oluliseks pigem oma isiklikke püüdlusi kui sotsiaalset kooskõlastatust, neil on ratsionaalne usk teadusesse ja tehnoloogia progressi ja indiviidi õigustesse oma elu puudutavaid olulisi otsuseid
Karl Kõiv 11B Surm on elu lõpp. Kellelgil ei ole surma eest pääsu ehk iga inimene sureb kunagi. Nagu ütles Benjamin Frankin ,,Siin ilmas pole midagi kindlat peale surma ja maksude." Aga kas elu jätkub pärast surma? Kas elu jätkub pärast surma on üks paljudest küsimustest, mis kunagi ei saa vastust. On erinevaid uskumusi, mis juhtub pärast surma ja igal religioonil on oma seisukoht sellel teemal. Kristlased uskusid, et kui inimene on oma elu ajal teeninud hästi Jumalat, saab ta pärast surma taevasse, kus ta elab igavesti õnnelikult ja muredeta, kuid need kes ei ole teeninud jumalat peavad kannatama oma pattude pärast igavesti põrgus. Tänapäeva kristlus ei tunnista reinkarnatsiooni, kuid varakristlik kirik pidas seda oma õpetuse üheks osaks. Budistid ja hinduistid aga usuvad, et igal teol on oma tagajärg (karma) ja vastavalt sellele,
jne. Minu arvates, et üks tõsiseid probleeme laste kiusamine koolides usulistel põhjustel. Kuna koolivägivalda on niigi palju, siis minu arvates ei tohiks usk olla küll see, mille pärast pisipõnnid vastu päid ja jalgu saavad. Leian, et usk on just see, mis annab jõudu ja jaksu elada. See aitab last tema rasketel hetkedel, aitab leida toetust ning aitab leida vastuseid seoses oma alles kujuneva maailmapildiga ning sellega tekkivatele küsimustele. Igal religioonil on oma käitumisnormide kompleks, mille järgimine on enam või vähem kohustuslik. Näiteks minule on Rootsi Kuningriik tundunud alati tolerantse maana, kuid seal elavad sugulased räägivad, kuidas nende kodulinnades on pidevalt teemaks just laste usuline tagakiusamine. Lapsed on veel väikesed ja kaitsetud ning mul on tõsiselt kahju, sest vaid vähesed oskavad enda kaitseks välja astuda. Kuid kas nad peaksidki oma kiusajate tasemele laskuma ning oma õigust taga ajama
Tähtsamad on: siduma (inimese ja jumalate vahel lepingut tegema) Hoolima (jumalate, aga ka inimeste seadustest) (ette) lugema (täpselt sõnastatud palveid) Religiooni 2 suurt osapoolt: Müüt - püha sõna, jutustus, pühakiri (nt. maailmaloomise müüdid; piibel, koraan jne)) Riitus – pühad toimingud (ohverdamine, palvetamine, palverännakud, õnnistamine jne) Kõikide religioonide ühine tunnus: Usk (psühholoogia mõistena hoiak ehk suhtumine) Ilma usuta ei ole religioonil mõtet Enamikus religioonides on ühistunnuseks: supranormaalne ehk üleloomulik - vägi, jumalad, loodusvaimud, deemonid, hinged jne. pühadus ehk miski, mis on omane ainult üleloomulikule või eriliste omkadustega inimesele ja mida/keda tuleb austada, kummardada ja teenida Maagia – nõidumine, võlumine Maagia liigid: Analoogiamaagia (põhieesmärk saavutatakse varem tehtud sarnase toiminguga) ehk jäljendamine või ahvimine Näit. loodusrahvastel jahilooma kujutise tapmine enne
Euroopa oli peamiselt katoliku kiriku all. 8. Milles seisnes investituuritüli ja Wormsi konkordaat? Investituuritüli oli Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaa tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel. Algas 11. sajand, lõppes 12. sajandil 1122 Wormsi konkordaatiga, kus Paavst sai vaimuliku, keiser ilmaliku võimu. 9. Milline oli keskaja inimese maailmapilt? Milline roll oli religioonil keskaja elus, kultuuris, majanduses, poliitkas? Keskaja inimese eesmärk oli saada taevasse. Elu palvetamine Kultuur kunst(kirikud, jumalate kujutamine maalides, skulptuuridel) Majandus kirikule maksti raha(kirikukümnis), indulgentskirjad, peamiselt vaesus Politiika paavst sai tugeva võimu, kõik valitsejad usklikud 10. Selgita mõisteid: paavst, piiskop, preester, katedraal, puhastustuli, patt ja pärispatt, märter, indulgents, simoonia, kirikukümnis, Avignoni vangipõli.
Poliitilised ja kultuurilised tervisemõjurid Ksenia Ivanova, ÄMM15 1) Traditsioonilisi väärtusi rõhutavates ühiskondades on religioonil tähtis roll, inimesed peavad oluliseks tugevaid sidemeid laste ja vanemate vahel ning kuuletumist võimule, autoriteedile. Samuti on traditsioonilisi väärtusi rõhutavates ühiskondades taunitud see, mida nimetatakse sotsiaalseks anomaaliaks, nagu abielulahutus, abort, enesetapp ja halastussurm. 2) Ühiskondades, kus domineerivad ilmalik-ratsionaalsed väärtused, on religiooni ja religioosse autoriteedi/võimu tähtsus väike, inimesed peavad oluliseks pigem oma isiklikke
Leivaga taldrik üle käia et kõik soustiriismed kätte saada ja siis leib ära süüa on heakskiidetud. Paljudel inimestel õnnestub toitu närides suud pärani lahti hoida, veel rohkem inimesi räägib täis suuga. Kreeka on maa kus mõeldi välja ambroosia ja nektar, aga ka muidugi ka surmaputk. Kreekas leidub hõrkasid roogi, aga ka toite mis küll ei tapa aga maitse järgi võib see nii tunduda küll. Tavaline rahvusroog on phassolada ehk paks oatomati-porgandi supp. Ehkki igal religioonil on oma eripäerad, tehakse argipäevadel üldiselt vormirooga või ühepajatoitu. Äsjatapetudväga noored loomad - vasikas, lambatall, kitsetall, põrsas, kanapoeg - on kreeklaste arusaam "heast" lihast. Vahemere hõbedased ja kuldsed kalad on aluseks paljudele isuäratavatele roogadele. Koorikloomadest peajalgsetest ja mollukistest saab eelroogi või koguni põhiroogi, mis panevad suu vett jooksma. Kreeklased on maiasmokad seega on neil ka lõputu magustoitude valik. Nad küpsetavad
ning samuti ohverdasid nad kaotajameeskonna. Tolteegid on tuntud nende mõnevõrra karmima arhitektuuri poolest. See arhitektuur inspireeris hiljem asteekide ehitajaid. Tolteekide kunsti iseloomustavad seinad, millele on maalitud maod ja pealuud, samuti lebavat Chac-mool'i (punane jaguar), ka hiigelsuuri atlantide kujusid, need olid mehekujud mis olid lõigatud suurtesse sammastestesse. Religioon ja legendid Religioonil tolteekide impeeriumis oli kaks suunda. Esimene oli Quetzalcoatl, ning selle sümboliks oli soomusega kaetud madu. See õppimise, kultuuri, filosoofia, viljakuse, pühaduse ja peenekombelisuse jumalus oli laenatud teistelt kultuuridelt, kes elasid varem selles piirkonnas. Teiseks suunaks oli Tezcatlipoca, mille sümboliks oli suitsupilves peegel. Tezcatlipoca 't iseloomustas sõjaline natuur ja türannia. Tuntuimaks valitsejaks oli Ce Acatl Topiltzin, kes oli kuulus Quetzalcoatl pealikuna ja
Neid inimesi kes elasid üle jõe hakatigi kutsuma Hindudeks.Nii said Hindud endale nime. Hindude religiooni nimetatakse HINDUISMIKS.Paljud Hindud elavad siiani Indias, kuid paljud on kolinud teistesse piirkondadesse üle maailma. Blond Om Om see on Hindude väga oluline sümbol. See tähistab kõige sügavamat meditatsioon mida on kuuldud. Asutajad Esimesed asutajad on inimesed, kes alustavad religiooni õpetamist. Igal religioonil on üks või mitu asutajat. Hinduismil on sadu asutajad, kes on õpetanud hinduismi eri aegadel. Neid asutajaid nimetatakse on Rishideks. Rishid saavad oma kogemusi Jumalalt. Rishi saab olla noor või vana, mees või naine. Siin on pilt vana Rishist. Hindude palved Hindude peamisi Gayatri Palve: palveid nimetatakse Laske meil mediteerida Gayatriks. au ja kuulsuse
Pühadus ja sõnavabadus: Iivi Anna Masso artikli põhjal. eurooplased on muutunud juba nii tundlikuks, et raamatud jäävadki avaldamata, teatrietendused esitamata ja näitused avamata, kui keegi ainuüksi vihjab, et see võib kellegi usulisi tundeid solvata. Kaks juhtumit: Salman Rushdie Söör Ahmed Salman Rushdie (sündinud 19. juunil 1947 Bombays) on india päritolu Briti kirjanik. 1988 ilmus temalt neljas romaan "Saatanlikud värsid". 24. veebruaril 1989 andis Iraani toonane usuliider ajatolla Rollh Khomeyn välja Rushdie tapmist nõudva fatw (preemia 3 miljonit USA dollarit). Septembris 2012 suurendas Iraani fond jumalateotuses süüdistatava kirjaniku Salman Rushdie tapmise eest makstavat preemiat poole miljoni dollari võrra [1]. Rushdie juhtum oli märkimisväärne pretsedent sellepärast, et see oli esimene kord, kui islamimaailma juhid leidsid endal olevat õiguse otsustada läänes elava ja töötava kirjaniku elu üle omaenda ususeaduste põhja...
jumalate poolehoiuks ohverdada loomi. Piisab sellest, et olla neile alluv ja uskuda neisse, siis on kõik paigas. Kreeka usundi tseremoniaalne külg väljendus kõige selgemalt pidustused, millest kreeklaste aasta oli tulvil. Kõige tähtsamad pidustused olid 4 ülekreekalist pidustust, mis meelitasid hulganisti inimesi kohale. Eriti suurejoonelised olid pidustused Ateenas. Seal pühenduti jumalaile vähemalt 120 päeval aastas. Selles väljendus linnriigi lahutamatu seotus jumalatega. Religioonil oli Kreekas ka salajasem külg, mis avaldus müsteeriumides, millele olid iseloomulikud erilised pühitsemistseremooniad. Kreeka usundi tumedam pool väljendub nõiakunstis ja needmistes. Ma ei saa aru miks on vaja inimestel teist needa ja neile halba soovida??? Roomlastel nagu kreeklastegi ei olnud sõna religioon. Sellele kõige lähem mõiste oli cultus deorum ehk jumalate kummardamine. Sõna religion tähendas millestki rangelt kinnipidamist.
tähendusse. Tänapäeval ei saa tõmmata rangeid piire erinevate riikide ja religioonide vahele. Tahest tahtmata peame olema tolerantsemad inimest vastu, kelle tegemised ning maailmavaade on seotud mingi kindla usuga. Peamised probleemid, mis usuvabadusega seoses tekivad, puudutavad inimeste diskrimineerimist tema usuliste veendumuste ning väljavaadete tõttu. Inimesed, kes puutuvad igapäevaselt kokku usuga ning keda see ka tugvalt mõjutab, väidavad, et religioonil on tohutu mõju igapäevaelus peaaegu kõigile, palju suurem kui enamik inimesi sellest aru saab. Meie ühiskond on aegade algusest üles ehitatud usu toel. Isegi kui enamus ei ole usklikud, on see fakt, et meie ühiskond põhineb juba ammu paika pandud usureeglitel. Ühiskonnas, kus rahvas usuvad reaalselt oma ainujumalat, olgu selleks kes või mis iganes, on ette määratud kindlad käitumis viisid- millised on head, millised halvad ning mis on lubatud
kõrgkultuuride usunditest, näiteks kreeka ja egiptuse usund; monoteistlikud eeldatakse ainujumala olemasolu; monoteistlikud on judaism, kristlus, islam; panteistlikud eeldatakse, et jumal on kõiges või et kõik on jumal; panteistlik on näiteks hinduism. MONISTLIKUD keskne ei ole jumal kui looja, vaid maailma valitsev ja korraldav tasakaaluprintsiip. See esineb näiteks taoismis (dao) ja hinduismis (brahman). Taolise jaotuse järgi puhtaid religioone esineb siiski harva ning ühel religioonil võib olla nii teistlikke kui ka monistlikke tunnusjooni. Eriti kujukas näide on hinduism oma paljude vooludega. Usundite liigitus leviku alusel LOKAALSED sageli samastatavad etniliste usunditega, kuid levik piirdub siiski teatud piirkonnaga. MAAILMAUSUNDID levinud üle maailma: missioneerivad maailmausundid tegelevad aktiivselt oma usundi toekspidamiste levitamisega; näiteks kristlus, islam; vähemissioneerivad hinduismi mõned voolud nüüdisaegsel
inimkonna ajaloo ja muusika ajalugu algab kõigil rahvastel rituaalidest, kommetest ja tavadest Muusikat kasutati ka töötegemisel , lauldi et töö tegemine kergemini edenks. Iga rahva ning maa muusika kultuur oli erineb.Üks vanadest kultuur maadest , kus muusika oli väga olulisel kohal ja väga kõrgelt arenenud oli Egitptus. Egiptuses armastati suursugust , rõhutatult väärika rütmiga laulu , mida saatsid flöödid, lautod , lüürad ning harfid. Egiptuses oli muusikal ja religioonil väga suur seos , eriti just jumalateenistuses ja leinatseremoonias.Egiptuse kõrgkultuur küll hävis osaliselt u 7sajandil araablaste rüüsteretke tulemusena , kuid Egiptuse kultuur sai aluseks kogu Euroopa muusika kultuurie. Egiptuses oli muusika inimeste jaoks lausa nii oluline et muidu võimukad vaaraod kuulutasid end muusikute sugulasteks. Hiina muusika kultuur pärineb umbes 2500 eKr. Hiinas loeti muusikat kõikide teaduste
· Autori väide, et abstrakstset mõtlemist leidub enam harimatute seas sai kinnitust ka autori elulistest näidetest mõrtsukast ja turunaisest. · Inimene ei suuda kontrollida oma emotsioone ning samuti abstraktset mõtlemist. ,,Kostmine küsimusele: mis on valgustus?" Põhiidee: Inimesed on n.ö. omasüülises alaealisuses, mis tähendab, et neil puudub iseseisev otustamis-ja mõtlemisoskus. Seetõttu lasevad nad ennast võimul ja religioonil masinlikult juhtida. Iseseisva arengu tarbeks on vaja inimestel täielikku vabadust: oma mõituse igas suhtes avalik tarvitus. Kodanikuvabadused ja inimeste mitte keelamine tooksid kaasa inimeste isikliku vaimse kasvu ning seeläbi saaksid rikkamaks ka ühiskond ja valitsus. Vastused küsimustele: 1) Kaks tegurit, mille tõttu inimene viibib valgustamata seisundis on laiskus ja argus. Laiskuse puhul on tegemist iseteadliku mugavusega, mis kaasneb isiklikku
kehtestatud vabadusi. Paljudes Euroopa riikides hinnatakse religiooni kõrgelt, ent viimasel ajal on olulisemaks muutunud sekulaarsus. Usk ei mängi Euroopa poliitikas enam sama märkimisväärset rolli kui 100 aastat tagasi. Inimestel on võimalik ise otsustada, kas nad soovivad mõne usu kohaselt elada või mitte. Riikide põhiseadused ei põimu enam nii tihedalt läbi usu ning mõnes kohas pole seda konstitutsioonis isegi mainitud. Võrreldes Ameerika Ühendriikidega on Euroopa religioonil põhinevatest traditsioonidest välja arenenud ning loob seaduseid pigem inimeste heaolust lähtudes. Ameerikas on usk aga veel vägagi olulisel kohal nii poliitikas kui ka eraelus. Seal hinnatakse kirikus käimist ning teadmisi piiblist. Rahvas peab poliitikute seas tihti oluliseks nende religioosset tausta ja suhet jumalaga. See võib olla tingitud erinevatest rahvustest inimestest, kes seal elavad ning oma religiooni esindavad. Eestis elab USA-ga
sotsioloogia läheneb ühiskonnaprotsessidele ühiskonnaelu erinevate valdkondade seoste kaudu. 2.sotsioloogia läheneb läbi erinevate ühiskonnastruktuuri tasandite. Sotsialiseerumine kogemuste ja väärtusorientatsioonide omandamine selleks, et inimene saaks täita oma sotsiaalseid rolle. Protsess, mille käigus toimub isiksuse kujunemine. Subkultuur erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste grupp, mis eksisteerib suuremas kultuuris. Võivad põhineda ühisel eal, religioonil või tõekspidamistel. Stigma diskrimineeriv märk. Milles väljendub seksuaalne identiteet? tähendab inimese enesemääratlust mehe või naisena ja sellega kaasnevate kultuuriliste maskuliinsete või feminiinsete tunnuste omamist. Tuleneb kultuurist ja õpitakse sotsaliseerumise käigus. Seksuaalsus: homoseksuaalsus-lesbide ja geide kogemused, homoseksuaalsuse levik, homoseksuaalsed paarid. Seksuaalvägivald: naistevastane
Palun selgitage, milliste teguritega on seotud Ingleharti ja tema kolleegide sõnul väärtuste muutumised ühiskonnas ja kuidas need seostuvad ühiskonna sotsiaalmajandusliku arenguga? Traditsioonilisi väärtusi rõhutavates ühiskondades on religioonil tähtis roll, inimesed peavad oluliseks tugevaid sidemeid laste ja vanemate vahel ning kuuletumist võimule, autoriteedile. Taunitakse sotsiaalset anomaaliat nagu abielulahutus, abort, enesetapp, halastussurm. Ühiskondades, kus domineerivad ilmalik-ratsionaalsed väärtused, on religiooni ja religioosse autoriteedi tähtsus väike, inimesed peavad oluliseks pigem oma isiklikke püüdlusi kui sotsiaalset
ja elamusi Religioonifilosoofia – uurib religioossete ideede kujunemist filosoofilises plaanis Religiooni määratlus Religioon on mingile inimrühmale omane ideede ja käitumiste kogum, mida seob usk olendisse, nähtusesse või tegevusse, millest/kellest tuntakse end sõltuvat Religiooni ja teoloogia vahekord Teoloogia ( kr theos – jumal, logos – sõna) on teadus mingi religiooni jumalatest, õpetustest, riitustest ja teenimisest Igal religioonil on oma teoloogia Lugemissoovitus: Matthew Kneale. Jumalate leiutamine – usundite tekkelugu ateisti vaatenurgast. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus, 2015.
riigiametnikena ametisse määratud. need kes on konkreetse templi juures olid preestrid aga nad olid seotud ainult ühe jumalaga ja ühe ül-iga. nad ei olnud preestrid üldises mõttes. preestri suguvõsad olid kõrged. kui jätta preestri seisus kõrvale, siis elasid tavalist seisusekohast elu, ei erinenud teistest aristrokraatidest. see tähendas seda, et neil puudus igasugune religioosse tõe valdajad. ·Kanooniline mütoloogia - religioonil polnud piire. kuni sa jumalaid ei teotanud võisid mõelda rääkida mida tahad. müütidest räägiti palju erinevaid versioone. Elysioni väljad - on küskil lõunas, sest surm on seal. teispoolsus hakkas järgjärgult kujunema aga ei saanud täeilikult väljakujuneda klassikalises perioodil. ·Rituaalne käitumine - oluline oli jumalaid tänada kohaste rituaalidena - mina sulle, sina mulle - mida rohkem suudan annetada, seda parem. rituaalse
majanduse ja ehitaks uuesti vundamendi üldisele heaolulule. Inimesed olid minetamas usku Kõigevägevamasse. Usu järkjärguline taandumine ongi viies oluline muutus. Kui sõda niivõrd lähedalt inimesi puudutab ja ühe põlvkonna justkui vahelt ära lõikab, olgu siis füüsiliselt või hingeliselt, ei tasu imestada, et kiriku roll ühiskonnas vähenema hakkab. Kuigi seda üritati takistada, kaugendas sõda ja ka kohe sellele järgnev majanduslik krahh inimesi Jumalast. Kuid religioonil polnud kohta mitte ainult koduste hulgas: ka sõjakoledusi näinud mehed naasid sõjast tagasi palju lootusetumatena. Remarque'i teoses ,,Läänerindel muutuseta" avaldub peategelases ilmekalt see hingeline tühjus, mis valitses tolleaegsetes sõdurites, ning vaimne hävitatus, mis ei paranenud isegi aastate möödudes. Kiriku rolli taandumine oli vaid loomulik samm pärast sellist maailma vapustanud sõda.
usklike on maailmas mitmesuguseid, osa neist on pühendanud oma kogu elu usuliste tavade täitmistesse, näiteks mungad ja nunnad teised järgivad usulise kombeid ainult kindlatel aegadel. elavate usundite maailm on väga lai. usud õpetab et materiaalne maailm ei ole ainus tõelisus. mõned hülgavad usu et leida midagi paremat aga teisi innustab usk teha maailma paremaks. mida on islam alati julgustanud? teadusliku uurimustööd mis saj. pärineb mõte et religioonil ei ole midagi tegemist poliitikaga? 16 ja 17 saj. kellele on tähtis jeruusalema linn? kristlased, moslemid ja juudid. ahaad ei olnud 2.kõik usundid on oma sünnikohast kaugemale levinud. plajude inimeste vahel ple vahet sunditel ja poliitikal. 3 TUND. ajalooline judaism õpetab , et juudid on valitud rahvas, kelle kaudu on jumal kõneenud ning ilmutanud, kuidas elada. olla juut tähendab omada juudist ema juutidw isaks peetakse aabrahami, jumal tegi temaga lepingu.
Põhjuse ja tagajärje seos teel õnnele. Kalvinistidel majanduslik edu sul on suurem tõenäosus taevasse saada 5. psühholoogiliste suundumuste algus Sigmund Freud (1856-1939) ,,Tootem ja tabu" (1913) Jumalasse uskumuse alus on süütunne ja Oidipuse kompleks. Sundneuroosi vorm on religioon, est kultuur ei lase meil oma tabusid, `Oidipust` välja elada. Illusioon on religioon. Carl Gustav Jung (1875-1961) Kollektiivne alateadvus (!). Religioonil on teraapiline mõju, aitab inimesel lahendada konflikte elus. 6. funktsionalistlikud ja strukturalistlikud suundumused Franz Boas (1858-1942) - esimene, kes viis läbi palju välitöid Marcel Mauss (1872-1950) kinkimispraktika, tseremoniaalne vahetuskaubandus (kuidas on religioon ja majandus seotud) B. Malinowski (1884-1942) Välitööd, funkts. käsitlus, pole nõus evolutsionistidega. Religioon aitab inimesel oma
lubatud seada valgustamisele piiranguid, isegi kui selline otsus tundub kõigile õige olevat. Miks? Inimesele on iseloomulik progress ning edasiminek, seega oleks selline seadus inimloomuse vastane ning pealegi kuritegu tulevaste põlvede suhtes. Need piirangud tähendanuksid tagasiminekut inimkonna arengus. 7) Kanti arvates on valgustatuse soodustamine eriti tähtis religioonisfääris. Minu arvates toob autor religiooni selle tähtsuse tõttu inimese igapäevaelus. Religioonil oli tol ajal oluline roll inimese maailmavaate ning rangete ühiskondlike reeglite kujundamises. Samas on ju tegemist üsna suhtelise asjaga: s.t erinevad inimesed võivad seda erinevalt mõista ning religiooniküsimused annavad palju mõtlemisainet. Seega soodustab valgustatus religioonis inimese isemõtlemist.
Toimet väljendavad ehk funktsionaalsed definitsioonid: mida religioon teeb? Paremad, kui uuritakse erinevate kultuuride religioone või sama religiooni erinevatel ajastutel. Sobib hästi religioonilaadse tegevuse või grupi, näiteks eneseabigruppide puhul (kui on vaja näidata, et nähtuste puhul on tegemist religiooniga, kuigi osalejad seda ise ei näe). Funktsionaalsed definitsioonid on laiemad. Th. Luckmann 1967: ,,Identiteediloome on religioosne protsess. Religioonil on võime luua või mõtestada identiteeti." Puudused: religiooni hulka võidakse lugeda ka ideoloogiad, maailmavaated, vabaajategevused jne. (lõpuks on kõik religioon). Liiga laiad definitsioonid. Kriitika: pole olemas toimet, mis oleks iseenesest religioosne. Definitsiooni valik = strateegia valik. Religiooni defineerimisest sõltub, kas Euroopas toimub religioossuse vähenemine või muutumine. Religioon defineeritakse lähtuvalt uurimisülesandest määratlemine toimub tegevuse käigus
hapendamata leiba, ristimärk5sõrmega. 1075 paavsti gregorius VII diktaat.St. Ilmalik võim lõpetaks kiriku asjadesse sekkumise ja tunnistaks vaimuliku võimu tähtsust. Aquino thomas- keskajal üks tuntuim teoloog- ei näinud usu ja mõistuse vahel mingit vastuolu--usutõdedest arusaamiseni pidi viima ilmutuse ja mõistuse koostöö. Kasutas aristotelese loogikat. Arendas katoliku õpetust. Õpetuse põhiseisukohad:filosoofial ja religioonil on selge vahe, aristotelese loogika, jumal on esmane põhjus, mis selgitab kõik looduses toimuva. SKOLASTIKA:kristlike arusaamade põhjendamine loogiliste arutluste abil Ketserid- inimesed kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetusega Inkvisitsioon- katoliku kiriku vaimulike kohtupidamine ketserite üle, eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada Kirikukogu(-kontsiil)- tähtsamate vaimulike koosolek, kus arutatakse peamiselt kiriku
Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? Religioon on ühiskonda kindlustava uskumuste ja käitumiste kogum Sellega on seotud küsimused, nagu näiteks: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteinimeste olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist. Religioonil on nähtusi seletav ja ühiskonda kindlustav funktsioon. Samuti on religioonil ka inimest psühholoogiliselt toetav funktsioon ja sotsiaalselt mälu edasikandev funktsioon (traditsioonid) 2. Defineerige, mis on usk? Usk on hoiak, mis kujutab endast kindlat suhtumist religiooni väärtusobjekti ja selle suhtumise läbielamist. Usk on kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse, ja veendumus selles, mida ei nähta. 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? Müüt on: Religioosse pärimuse liik, mis seletab muistse inimese mõtlemise baasil maailma
põrgu · Vesi ja tuli olid olulised neid austati. · Ohvri toomine veele o Piim o Kahe erineva taime lehed · Tuli soojaandja, lihaküpsetaja tulejumal atar · Ohvri toomine tulele o Kuiv kütus o Viiruk o Loomarasv · Nende ohvriandidega tugevdati vett ja tuld · 3x päevas ohverdati ja palvetati. Veeohver Laona narkootiline jooks viib inimese erilisse seisundisse · Tänapäevane jätk sellel religioonil on Indidas · Nende jumalused o Tuule jumal Vata see tuul mis puhub o Tuule jumal Vayu eluhing ise · Uskusid 7 religiooni olemusse maailmas · Uskusid loodusseadusesse (asa) päike saab tiirelda · Asal oli eetiline dimensioon juhtis inimkäitumist o Ausus o Tõde o Lojaalsus/vaprus Hea mõte Hea kavatsus Hea tegu · Voorus nende rikkumine on seaduse
- Vana-Kreeka ja Lähis-Ida mõjutused - Toimus kiriku jagunemine: Läänekristlus ja Idakirstlus - 313. aastal keiser Constantinuse käsul legaliseeriti Kristlus - Üleminekuetapp antiikkultuuri ja keskaega Tähtsamad laulu tüübid: - Psalmoodia ehk tekstid vanast testamendist - Hümnoodia ehk uutele tekstidele loodud laulud KESKAEG 5. saj-14. saj I pool Keskaja maailmapildiks oli väga suur roll kristlusel ja religioonil. Keskaega saab jaotada: -Varajane keskaega (läänekristlik kloostrikultuur) -Romaani periood -Gooti periood (linnade kasv, kultuuriliselt aktiivne) Muusikakultuur põhiliselt suuline. Frangi riigi laienemisega tekkis vajadus noodikirja järele. (8. - 9. saj) Tavamuusikat üles ei kirjutatud. Gregoriuse koraal: - 6.saj lõpp püüti läänekirikut kindlamalt ühendada Rooma paavsti juhtimise alla
3 SISSEJUHATUS Ristiusk on ajalooline usund ning tänapäeva kristlust ei saa mõista, tundmata tema minevikku. Ristiusk sai alguse Juudamaalt, siis kui Jeesus oli surnust üles tõusnud. Jeesuse õpetust hakkasid levitama Tema jüngrid, hiljem misjonärid. Esimesena sai ristiusk riigiusuks Rooma impeeriumis ning sealt levis see edasi üle kogu maailma. Tänapäevaks on ristiusk ehk kristlus suurim maailmareligioon ja sellel religioonil on üle 2 miljardi järgija. 4 1. RISTIUSK Ristiusk on saanud alguse Naatsareti Jeesuse elutööst ja saatusest. Ristiusk tekkis Juudamaal. Kirik sündis seejärel, kui jüngrid olid veendunud, et Jeesus on surnuist üles tõusnud. Kristliku usu lahtiseletamisega tegeleb kristlik teoloogia ehk usuteadus ning kristluse ajalooga Kiriku ajalugu (kirikulugu).Kristlased usuvad, et kolm päeva peale surma tõusis
Ta leiab võimaluse teenida narkootikume pakkudes seksuaalteenuseid. Harril amputeeritakse käsi. Ema jääb psühhiaatriaosakonda ravile ja Tyron jääb vanglasse. Filmi lõpp. 1.2. Seos rehabilitatsiooniga Rehabilitatsiooni vajadusi on filmis mitmeid. Emaga oleks Eesti tingimustes saanud teha peale abikaasa surma leinatööd. Hiljem oleks pidanud teda suunama eakaaaslaste gruppidesse koostööle. Selleks oleks sobinud kas hobiringid, enesetäiendus kursused või religioonil põhinevaid üritused, Minu arvates oleks ta vajanud juba aastate eest, tema poja kasvamise aegadel pereteraapiat. Praegu võiks teda aidata topeltdiagnoosiga patsientide nõustamine ja hilisem toetus võrdselt-võrdsele konsultandilt või eneseabigrupp kaassõltlastele. Poeg Harriga on asjad keerulisemad. Tema vajaks praegu kriisinõustamist, sest ta on ootamatult kaotanud käe. Peale kriisitöö lõppu tuleks aidata saada protees. Emotsionaalse toimetuleku abiks
Psüholoogiline aspekt ka on olemas, ma mõtlen et mida inimene vähem mõtleb valust seda kergem teda kannata, ja on vaja selgitada patsiendil et kui ta tahab kiiremini terve sai siis ta peab õpetada valu tundma. Postoperativsest periodis toimub õde ja patsienti koostöö ja peab olema uusaldus. Mõned patsindid varjava oma valu,aga õed siiski eristavad seda patsiendi näoilme järgi. Ma arvan, et põhjus on religioon , mõnedel religioonil valu see on karastus ja inimene peab seda kannatada, see ei ole õige ja ebanormaalne, mitte keegi ei pea kannatada. Õde ei saa ise defeneerida kuidas patsient tunneb oma valu kas valu on nõrg või tugev. Muidugi on mõned viisid kuidas õde määrab, nagu näiteks patsinti mimika ja kehaasend. Kui ta tunneb tugi valu siis tavaliselt ta pilutab, oigab või karjub, nutab ja keerdub. Tavaliselt meditsiinis
Sissejuhatus relig.sotsioloogiasse Relig.sotsioloogia- Teadusharu mis uurib religiooni kui ühiskondlikku nähtust.Kasutab sotsioloogia meetodeid relig. uurimiseks. Erinevatel kultuuridel ja gruppidel on religioonil erinev tähendus. Strateegia-planeeritud tegutsemine.Kasulikud et valmistada ette mõttekäigud.Osa definitsioone väljendavad religiooni olemust- mis on religioon ? osad definitsioonid vastavad mida religioon teeb?-funktsionaalne. Olemust väljendavad definitsioonid: Religioon- usk,vaim olenditesse. Olemust väljendavate def. Eelised: 1)religiooni sisu tuleb paremini esile 2)vastavad paremini argiarusaamadele religioonist 3)lihtsam ja arusaadavam Probleemid:
Sellest hoolimata on tähtsamad mõisted siiski õpiku taga kirjas. Näide 5. Tekstis on seletatud mõiste veeda:"Aarjalaste ühiskonnakorraldusest saab ülevaate nende pühade raamatute ehk veedade vahendusel. ,, Õpiku taga on sama mõiste seletatud aga järgmiselt: veedad (sanskr veda teadmine) Vana-India usutekstide kogumikud. II.Religioon ja kultuur Iga peatüki juures on kas eraldi õppetükina või mingi teksti osana tutvustatud antud kohaga seonduvat religiooni. Muidugi on religioonil iseenest väga tähtis osa ajaloos. Kuid samuti aitab õpikus selline tihe erinevate usundite eksponeerimine/tutvustamine õpilastes tolerantsuse väärtushinnanguid sisendada. Näide 6. Antud õppetükis on Indiaga seonduvaid, Indias levinud usundeid tutvustatud. Mõned neist on järgnevad: brahmanism, hinduism, budism. Lisalugemist, või põnevaid tekste on õpikusse samuti toodud, eraldatud on need aga värvilise kastikestega, et oleks selgesti põhitekstist eraldatud.
- Algselt oli kristluses ühtne keel kreeka keel (Vana-Kreeka kultuur mõjutas palju) - Lauludest kasutati psalme(tekstid vanast testamendist) ja hümne(tekstid on uudislooming) - Kristlus legaliseeriti 313. aastal keiser Constantinuse käsul - Kirik lõhenes lääne- ja idakristluseks 395. aastal - Varakristlus on väga oluline üleminekuetapp antiik-kultuuri ja keskaja vahel KESKAEG 5. saj - 14. saj I pool - Keskaja maailmapildis oli väga suur roll religioonil - Religioon tegi võrreldes antiik-ajaga suure pöörde ja hakkas sellest erinema, domineerima hakkas kristlus - Üldajaloos sai kristlus üleüldiseks religiooniks 5. sajandi alguses ning tänu sellele sai teoks suur murrang inimese mõtlemisviisis - Keskaja saab jaotada stiiliperioodidesse: ● Varajane keskaeg (600-850) - kujunes läänekristlik kloostrikultuur, kirjasõna ja teaduslik
võimatu vallutada; see kehtib vähemasti kõigi nende inimolendite kohta, kes on usaldanud oma hinge nende sisimas elavale igavese Jumala vaimule." [1096:4] ( Tsitaat Urantia raamatust). Kui see uskliku jaoks tõepoolest nii on, siis see inimene mõtleb, et ta on oma kindluse elus leidnud ja ilmselt teda erinevad vastuseisud või rumalaks tembeldamised väga ei kõiguta. Samas tekib minu arvates selliste küsimuste arutamisel vajadus vahet teha uskumisel üksikisiku tasandil ja religioonil kui üldisel, ühiskondlikul nähtusel. Uskumine on inimesele ääretult vajalik, hoidev ja säilitav funktsioon, mis võimaldab elukoormat kergitada ja hoida ära muresid ainuüksi oma õlgadele vajumast. Usk millessegi, võib-olla üleloomulikku, võib-olla loomulikku. Mis siis kui pole kellessegi uskuda ja endast on vähe? Ma leian, et inimene on on kord selline, et tal on vaja ka peale füüsiliselt katsutavate asjade, maailma midagi veel.
............................................. 5 Kokkuvõtteks.................................................................................................... 6 Kasutatud materjalid......................................................................................... 7 SISSEJUHATUS: Subkultuur on erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste grupp, mis eksisteerib suuremas kultuuris. Tihti sisaldab kultuur arvukalt subkultuure. Subkultuurid võivad põhineda ühisel eal, religioonil, etnilisel pärandil või tõekspidamistel. Subkultuuris võivad peale väliste tunnnuste esineda ka kõik võimalikud kultuurielemendid: oma eripärane keel, moraal, hierarhia, kunst, muusika, kombestik, traditsioonid, ajalugu, uskumused. Süstemaatilised subkultuuri uurimused said alguse 20 sajandi kahekümnendatel, Chicago koolkonnas, peale 1945 aastat andsid suurima panuse kriminoloogid ning subkultuure defineeriti eelkõige kui
Ometigi on neil ka oma varjatud funktsioonid mis tugevdavad traditsioone ja annavad inimestele grupiühtsuse vahetu kogemuse. Vabastab isiklikust ja sotsiaalsest stressist nt. Düsfunktsioonid Kui üh.-s rohkem kui üks usk, on see alati seotud konfliktiga. Enamus sõjad ajaloos usu pärast tagakiusamised, piinamised, massitapmised jnejne. Usk on nii isiklik asi, et kompromisse saavutada väga raske. Süsteemide struktuur - Igal religioonil või ideoloogial on kolm isiklikel ja ühiskondlikel vajadustel rajanevat olulist komponenti. 1) pärinemismüüt viitab asjaolule, et kirjeldatud sündmust võimatu tõestada. Piibli maailma loomise lugu nt 2) Käitumisreeglid taaskehtestavad sotsiaalset korda. See funktsioon on nt kümnel käsul või koraanil 3) Tulevikunägemus hea sõna levitamine, kristuse teise tulemise ootamine, revolutsiooni läbiviimine jne 13
............................................. 5 Kokkuvõtteks.................................................................................................... 6 Kasutatud materjalid......................................................................................... 7 SISSEJUHATUS: Subkultuur on erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste grupp, mis eksisteerib suuremas kultuuris. Tihti sisaldab kultuur arvukalt subkultuure. Subkultuurid võivad põhineda ühisel eal, religioonil, etnilisel pärandil või tõekspidamistel. Subkultuuris võivad peale väliste tunnnuste esineda ka kõik võimalikud kultuurielemendid: oma eripärane keel, moraal, hierarhia, kunst, muusika, kombestik, traditsioonid, ajalugu, uskumused. Süstemaatilised subkultuuri uurimused said alguse 20 sajandi kahekümnendatel, Chicago koolkonnas, peale 1945 aastat andsid suurima panuse kriminoloogid ning subkultuure defineeriti eelkõige kui
HVUS.06.002. Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? Sõna ´´religioon´´ 2 tähendust: üldmõistena usklikkus ja kitsamalt üksik usund. Religioon on mingile inimrühmale omane ideede ja käitumiste kogum, mida seob usk olendisse, nähtusesse või tegevusse, millest/kellest tuntakse end sõltuvat. 2. Defineerige, mis on usk? Usk (psühholoogia mõistena hoiak ehk suhtumine), ilma usuta pole religioonil mõtet. 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? Müüt - püha sõna, jutustus, pühakiri (nt. maailmaloomise müüdid; piibel, koraan jne). Müüdi (sõna, õpetuse) kaudu püüab usund kirjeldada ja seletada maailma. Selles tähenduses on müüt teaduse-eelne või alternatiivne maailmaseletus. 4. Mida tähendavad religiooniteaduse mõisted ,,sakraalne" ja ,,profaanne"? Profaanne (ld profanus pühitsematu, ilmalik) normaalseisund. Sakraalne võib olla hüveline või rüve.
tunnuste võrdlemine või nende elementide põhjal võrdlusaluse loomine. Nende eraldi käsitlemine eeldab iseeneselikult juba vastanduse olemasolu, kuna kõik sünonüümne sulandub sümbioosiks ja pole seega võrreldav vastandamise teel. Rääkides religiooni ja loodusteaduse vahelisest suhtest, ei saa me mööda vaadata tõsiasjast, et tegemist on kahe eraldiseisva teadmusliku üksusega (nii nagu näiteks matemaatika on eraldatav filosoofiast), see tähendab, et religioonil on loodusteadusest erinevaid aspekte ja vice versa; vastasel juhul ei läheneks me nendele kahele teadmusekollegiumile ja ei defineeriks neid spetsiifiliselt kui "religiooni" ja "loodusteadust". Antud arutluse käigus on meile hoopiski olulisem nende vaheline suhe, mis pole pelgalt taandatav sõnadele "religioon" ja "loodusteadus", vaid hõlmab kõike seda ampluaad, mis nende sõnadega kaasas käib. Teadus ja religioon on paljude inimeste meelest ühtesobitamatud, teineteist
juhid kandsid endas üht sümbolit. Punast värvust. Algselt armastuse sümbolit. Ilmselt raklaamiti komunismi liikumist kui armastust töörahva vastu. Armastuse märgi all pandi alguses toime kohutav genotsiid oma rahva suhtes ja hiljem suunati see ka teiste rahvaste vastu. Kommunismi mõju kultuurile oli ilmselt sama laastav kui natsionalismil. Haritlased ja kultuuri tegelased tapeti või sunniti avaldama armastust juhtide vastu. Ülistama kurjategijaid. Kuid ma ei taha jätta muljet, et religioonil ja temaga seotud sümbolitel on kultuurile ainult negatiivne mõju. Seda kindlasti mitte. Kui otsida religioossetest maalidest või ükskõik millistetst teostest sümboleid, siis kahtlemata neid ka leiab. Kunstivool, mis hakkas tähelepanu pöörama just spirituaalsusele ja kujutlusvõimele saigi nimeks sümbolism. Tavaliselt on kunstnik osavalt need pildi sisse maalinud (nt: ,,Madonna ja laps" Domenico
Pealinn: Varssavi (poola k. Warszawa, inglise k. Warsaw), elanike arv üle 1,6 miljoni. Põhiseadus: Kehtib 1997. a. kevadel vastu võetud uus põhiseadus, mille järgi Poola on parlamentaarne vabariik, kus seadusandlik võim on kahekojaline: Sejm - 460 kohta; ning Senat - 100 liiget. Valimisõigus alates 18 eluaastast. Riigipea, president on valitud rahva poolt otsestel valimistel Täidesaatvat võimu esindab peaminister. Täidesaatev võim on aruandev Sejmi ees. Religioon: Poolas on religioonil tähtis koht. Kommunistlikul perioodil oli kiriku roll vastupanuliikumises ning rahvuslike traditsioonide säilumisel väga suur. Rooma katoliiklaste hulka kuulub umbes 95% elanikkonnast (neist 75% aktiivsed kirikuskäijad). Riigikeel: poola keel, mis kuulub slaavi keelte hulka. Poola asub strateegiliselt väga olulises kohas, Euroopa geomeetrilises keskpaigas. Liikudes läänest itta või põhjast lõunasse on raske leida otsemat teed kui läbi Poola.
annaabi.ee 
