50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-09-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
36 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Karl828
Õppematerjali autor
Elu pärast surma erinevate religioonide pilgu läbi Anneli Kritsmann-Lekstedt MABCL-1 Surm ja elu pärast surma on läbi aegade olnud üks põhilisi küsimusi, mille üle inimkond oma pead murrab. Elu mõte, kannatus, surm ja pääsemine huvitavad paljusid inimesi. Religioonid on püüdnud leida vastust inimolemuse põhiküsimustele, asjadele, mille üle iga inimene mingil eluetapil mõtiskleb. Kõikidel religioonidel on oma vastused ka surma saladustele. Surm on kogemus, mis seob inimesi sõltumata ajastust või asukohast. See on midagi, millega iga inimene kunagi silm silma vastas seisma peab ja seda fakti ei tee olematuks mitte ükski religioon, edukus, klassikuuluvus ega rikkus
Elu pärast surma Heiro Kosemets Elu pärast surma Elu pärast surma on teema, mille kohta midagi väga kindlat väita ei saa. Läbi ajaloo on see olnud eelkõige suurte religioonide pärusmaa, kuid ka filosoofia ja tänapäeva teadus hakkab üha enam seda käsitlema. Selgitusi elule peale surma on seinast seina. Paljud usuvad, et inimese hing jääb kummitama vaimuna, satutakse taevasse või põrgu, sünnitakse uuesti kas loom- või inimkujul jne. Sellel teemal on kirjutatud ka mitmeid raamatuid (Vaimude raamat, Vaim Emanueli teadaanded, Reisikirjad vaimuilmast, Sethi raamatud, Michaeli sõnumid, Urantia, Sri Chinmoy, "Reinkarnatsiooni saladus"...) mistõttu võib tekkida küsimus: miks on käsitlused nii kardinaalselt erinevad mida sellest arvata? Kas elu pärast surma jätkub
· olenevalt riigist / piirkonnast negatiivne iive või vastupidiselt rahvastiku liigne juurdekasv, · terrorism, · jne. Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Religioon annab järgijaile kindla maailmavaate (elu mõtte, juhised õigeks tegutsemiseks ja suhtlemiseks, tõekspidamised surma, saatuse, tuleviku, maailma alguse ning lõpu küsimustes jms). Religioon on saatnud inimest aegade algusest saadik, oletatakse, et religioon on sama vana kui inimkond. Pole teada ühtki rahvast või kultuuri, kel poleks mingisuguseidki religioosseid uskumusi. Religioon on lahutamatult seotud kultuuri ja ajalooga
Virgunu 26. Mis on ,,Tripitaka" ja mis ta tähendab tõlkes? On kaanon, mis on budistide pühakiri. Sellel on neli osa: 1) Juhised munkadele ja kloostrireeglistik 2) Suutrad Buddha õpetuskõned 3) Filosoofilised traktraadid ehk abhidharma Tõlkes tähendab ,,tripitaka" kolmikkorvi. 27. Mis on elu Buddha õpetatud Nelja Õilsa Tõe järgi? Buddha hakkas õpetama keskteed ja selle tuumaks on neli õilsat tõde: 1) Elus on kannatused sünd, vananemine, haigused, surm. 2) Kannatuste põhjus on kiindumine iha meeleliste naudingute järele, mis seob ümbersünniahele külge. 3) Kannatus ja ümbersünd lakkab, kui kiindumus on täielikult vaibunud. 28. Mis on nirvaana ja mida ta tähendab? Nirvaana on vaibumine, kustumine. Kõrgeima teadmise ja rahu seisund, mida aja ja ruumi kategooriatega ei saa defineerida ja mis tähendab ümbersünniahelast vabanemist. On kaks staadiumi : 1) eluaja saavutatu 2) lõplik, pärast surma saavutatu.
see näitab asjade tõelist olemus. Buddha rändav kerjusmunk, kes otsis lõplikku tõde, mis vabastaks inimese täielikult kannatustest. Ta elas karmi elu, oma vähese toidu hankis ta kerjates. Sügava meditatsiooni käigus rändas ta oma sisemaailma ning leidis sealt otsitava tõe asjade tegelik olemus. See tõde muutis ta vabaks. Tema ümber kogunes salk jüngreid, kellega ta koos rändas läbi Põhja- India, õpetades kõiki kes vaid kuulata soovisid. Kuigi ta suri, ei tähendanud surm tema jaoks enam midagi , ta oli vabanenud kõigest ebameeldivast, ebatäiuslikkusest ja kibestumisest. Ta õpetas, et asjade tegeliku olemuse mõistmine tähendab nendega seotud ebameeldivuse, ebatäiuslikkuse ja kibestumise kadumist. Teda ei huvitanud Jumala-küsimus. Kannatuste põhjuseks on meie teadmatus, oskamatus mõista asjade tõelist olemust, mistõttu meie elu möödub pimeduses. Budistid on algusest peale pidanud oma maagiat võimalikuks. Maagia abil saab saavutada
) V ARAJASED AJALOOLISED USUNDID: · Egiptus: - Iseloomulik : uuenemine ja viljakus seotud Niiluse igaaastase üleujutusega. - Vaarao jumaliku autoriteedi ja templi rituaalidega säilitati stabiilsust ja korda - Surmaga ümbritsetud rituaalid egiptlaste lootus, et pärast surma jätkub elu nagu enne. - Egiptuse Pantheoni kuuluvad Jumalad: Päikesejumal Ra Teeba jumal Amon Tõeja korrajumalanna Maat (sümbol sulg) Sünnitusejumalanna Thoeris Osiris surnute jumal, uuenemise sümbol (algselt elavate jumal) · Muistne LähisIda: - Sumeri tekstid (2500 aastat eKr) - Eepos ,,Gilgames" 1700.aastast
koguduse (vaimulike). Kõik inimesed tõstetakse viimsepäevakohtu ees ellu ja seal otsustatakse lõplikult, kas nad (nende hing?) hävitatakse (surevad igaveseks? kaovad üldse? piinlevad kuskil?) või jäetakse alles (vaimsetes kehades? planeetidevahelises konföderatsioonis). Ristimine - ristimine on märgiks, et inimene on saanud Jeesuse järgijaks, ja paljudes perekondades ristitakse laps juba varsti pärast sündi. Lapse vanemad tõotavad kasvatada teda kristlaseks. Sageli valib perekond ristivanemad, kes aitavad vanemail last kristlikult kasvatada. Osa kristlasi ristitakse vanemana, sest nende perekond või kirik on seisukohal, et on parem oodata, kuni inimene suudab ise otsustada, kas ta tahab end ristida lasta või mitte. Mõnedes kirikutes viiakse ristitav väikesesse basseini, kus vesi ulatub pihani, ja surutakse korraks vee alla. Teistes kirikutes kasutatakse ainult veidi vett
Missa jumalateenistus kristlikus katoliiklikus kirikus. Jünger õpilased, keda Jeesus õpetas ja kes temaga kaasas reisisid. Apostel kristluses usukuulutaja. Protestantism protesteerivad kirikud, mis põhinevad küll katolikust kirikust, kuid on oma teguviisidelt temast erinevad vähem nalja ja rohkem tööd. Sakrament kristluses toiming milles jumal annab armu ja andestab meie patud. Selgita. Suhtumine surma loodususundites Mõnel pool arvatakse, et surm on paratamatu ja vältimatu, osades kohtades see pole seda. Osades kohtades peetakse surma mingiks ebaks või veaks. Arvatakse, et surm on ebanormaalne nähtus. Paljudes kultuurides seostatakse surma kuufaasidega või hoopis needusega, mis tuli algse inimese eksimuse tõttu. Samuti võib surm olla ka lihtsalt paha nõidus, sellisel juhul tuleb leida surma põhjustaja ja tema tuleb tappa. Surma suhtutakse (au)kartuse, hirmu või õudusega. Elavaid tuleb hakata surnute eest
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid