Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Religiooni olemusest - sarnased materjalid

religio, religioon, ulud, islam, udude, hjuseks, idamaades, postimees, henenud, millisesse, kristlike, ateistid, ulude, lgendus, hendused, nast, rtused, sallimine, usud, rval, kristlus, tihedas, evani, aegadest, taevasse, usule, loodusn, antropoloog, burnett, hakkaks
thumbnail
3
doc

Religioon Egiptuses

Usk Egiptuses Paljude egiptlaste elus mängib usk keskset rolli. Palved, mida viis korda päevas kuuldakse, määravad elutempo, ärist meelelahutuseni. Kairo on tuntud oma mosee- ja kirikutornide poolest. Egiptuse Ülem Administratiivse Kohtu 2006. aasta 16. detsembri otsus nõudis selget piiri ,,tuntud uskude" (islam, kristlus, judaism) ja kõikide teiste religioossete uskumuste vahel. See otsus on viinud selleni, et erinevad kogukonnad annavad valetunnistusi või keelduvad isikut tõendavatest dokumentidest. Egiptuses on kõige rohkem mosleme (80-90 % elanikkonnast) ja enamik on sunniidid. Egiptuse moslemitest märkimisväärne number järgivad põlise sufismi käske ja väiksem osa järgib Shi'a't. 10-20 % elanikkonnast on kristlased, rohkem kui 95 % kuuluvad põlisesse Aleksandria Kopti Õigeusu kirikusse. Teised põlised Egiptuse kristlased on Kopti-Katoliku Kiriku, Kopti Evangeelse Kiriku ja mitmesuguste kopti protestantlike usulahkude jüngrid

Religioon
23 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Religiooni arvestus

Kristlusest on välja kasvanud ka liikumisi, mida ei peeta päris kristlikeks oma olemuselt: Jehoova tunnistajad, mormoonid jne Islam Araabia hõimud olid algselt polüteistlikud Muhamed oli edukas kaupmees, kes sai peaingel Gabrielilt läkituse ainujumala kuulutamiseks Alguses ei võeta ta sõnumit vastu, kuid 622 Mediinasse minekust algab moslemite aja-arvamine aga ka moslemi misjon Araablaste vallutustega seoses levib islam 711 jõuavad moslemid Indiasse ja Hispaaniasse Islami kaks peamist haru on shiitlus ja sunniitlus Shiidid ­ Muhhamedi veresugulus on kaliifide valimisel tähtis Sunniidid ­ kaliife peaks valima vaatamata sellele kas nad on Muhhamedi veresugulased või mitte (demokraatia) 8. saj tekkis sufism ­ müstiline sisemise vaimse arengu seisundit rõhutav suund Muhameedlaste pühakiri on Koraan, muhameedlaste arvates on Koraani autoriks

Religioon
24 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Religioon / Islam

Islam Islam on religioon, mis kujutab endast viimasele prohvetile Muhammedile ilmutatud õpetuste omaks võtmist ja nende järgimist. Islam tähendab tõlkes alistuma ning sellest tulnud sõna moslem alistujat. Islam toetub viiele tugisambale, mis toetavad ja reguleerivad moslemite elu. Islami aluseks on koraan, ehk kirja pandud jumala sõna. Islam on nagu Judaism ja kristlus monoteistlik religioon. Islam on üks huvitavamaid religioone kogu maailmas. Islami pühakiri koraan on samuti väga huvitav. Koraan on araabia keelne ning see on väga kalligraafiline. Koraani on võimalik vaid teistesse keeltesse jutustada ja ümber rääkida, kuid sõna-sõnalt tõlkida seda on võimatu, sest sellega läheks kaduma jumala veatu väljendus. Peale koraani on moslemitel veelgi pühasid raamatuid, mis kõik kokku moodustavad tohutu hulga.

Ühiskonnaõpetus
11 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Religiooni osa kultuuris

koopamaalingute ja tänapäeva viimaste algeliste hõimude põhjal saame kindlalt väita, et usulised toimingud olid vajalikud saagiõnne ja ellujäämise tagamiseks. Kõike seletamatut oli lihtne tõlgendada kui üleloomulikke nähtusi. Mida aeg edasi, seda keerulisemaks religioonid muutusid. Jumaluste auks püstitati võimsaid ehitisi ning ükski eluvaldkond ei jäänud usust puutumata. Arvatavasti oli just usk see, mis kiirendas ühiskonna arengut. Kahjuks oli (ja on) religioon ka üheks peamiseks sõdade põhjustajaks, mis on mitmel korral viinud rahvaste kultuuri madalseisu. Kuna iga usundi esindajad on kindlad, et just neil on õigus, on lahkhelid kerged tulema. Iga järgmine põlvkond on eelmisest teadmiste poolest rikkam. Me oleme hakanud aru saama loodusseadustest ja maailma olemusest. Võib öelda, et valgustatus, mis usuga kaasas käib, on religioonile teinud karuteene. See, mis näis eelnevalt jumalik, on nüüd teaduse poolt lahti seletatud ning läbi uuritud

Kirjandus
8 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Uusaja Religioon

Uusaja Religioon Mis on religioon? Mida mõistetakse religioonina? Millest religioon koosneb? Need on küsimused, millele pakutakse vastuseid esimesel korral, sest nagu on öelnud juba 19. sajandi lõpul elanud ja kirjutanud religiooniloolane James Frazer ­ ei ole ühtki teist mõistet peale religiooni, mida sisustataks nõnda erinevalt. Erinevad religioonid Suurem osa lõuna- ja idapoolse Euroopa maid nagu Hispaania, Itaalia, Portugal, Prantsusmaa, Lõuna-Saksamaa, Habsburgide valdused ja Poola tunnistasid rooma-katoliku usku. Skandinaavia

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Uskumuste ja religioonide kujunemine Vana-Ida rahvastel

Igal rahval on ka oma ajalugu, mis seletab meile kuidas on nad tekkinud, eksisteerinud ja levinud. kuidas millised olid vana-ida rahvaste religioonid ning kuidas võisid nad tekkida? Arvatakse, et kõik tsivilisatsioonide tekked on tihedalt seotud usuliste tõekspidamistega. Tsivilisatsioonid tekkisid erinevates maades iga üks omal ajal. Seetõttu kujunesid igal maal elaval rahval oma kultuur ja religioon. Kuidas arenes välja Egiptuse religioon? Eks ikka sedasama teedpidi, mis teistelgi vanaaja rahvastel. Kujunesid usundlikud kujutlused, toimus pidev areng kõikides eluvaldkondades ning läbiti animismi. Üleüldiselt tunneme me Egiptuse maailmapilti ja religiooni läbi preestrite pilgu, sest tol ajal oli nende tööks just usuliste tõekspidamiste kirjapanek. Austati palju jumalaid, sest jumalatel oli võim aidata neid igapäevastes ettevõtmistes. Ka kõiki Egiptuse

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte

linnad on ladestuste kihi all säilinud paremini kui palju hilisemad mälestised. Kreetlased elasid suurte sugukondadena või ühe valitseja võimu all. Nende losside ja majadel puudusid nii kõrged müürid kui kindlustatud sissekäigud. Kreetlased jumaldasid püha paika ja korraldasid tema auks pidustusi, kuid eeskätt austasid nad merd, et kindlustada endale meresõitudel tema heatahtlik suhtumine. Nende vaimne looming pidi olema omalaadne ja isegi vastandlik Idamaade omale. Nende religioon on palju liberaalsem, maisem ja elulähedasem kui mujal, on tähelepanuväärne, et saarel puudusid tempelehitised ja preestrite seisus. Sünge fantastika asemel oli siin esiplaanil viljakus- ja sigivusjumalate kultus. Nad ei püüdnud kunsti elust kõrgemale tõsta ega unistanud paremast maailmast. Kunst oli pidevalt inimeste silme ees, oli rikkalik ja ilus ning tihedalt seotud igapäevase eluga. Kreeta kunstnikud eelistasid kõike seda, mis on elus püsimatu, kaduv, muutuv. Kreeta

Kunstiajalugu
102 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Tsivilisatsioonid ja religioonid

Tsivilisatsioonid ja religioonid Teema eesmärk: Õppija omab ülevaadet tsivilisatsiooni ja religiooni mõistest ja olemusest. Alateemad: 1. Tsivilisatsiooni mõiste 2. Tsivilisatsioon ja kultuur 3. Religiooni mõiste. Religioon ja kultuur Tsivilisatsioon on inimühiskond koos ainelise ja vaimse kultuuriga. Sõna tsivilisatsioon tuleneb ladinakeelsest terminist civilis - "kodanikesse puutuv, kasulik". Esimesi tsivilisatsioone nimetatakse ka varajasteks kõrgkultuurideks. Tsivilisatsioon on suletud suures geograafilises ruumis või ajaloo arengu astmel olev ühiskond (nt antiiktsivilisatsioon, kristlik tsivilisatsioon, Hiina tsivilisatsioon). Kõiki tsivilisatsioone iseloomustab ühiskonna varanduslik kihistumine.

Religioon
8 allalaadimist
thumbnail
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

kehaline ja sõjaline õpe. 20a saadi täisväärtuslikuks sõjameheks. 30a saadi kodanikuõigused, soetati maatükk, mida harisid heloodid ja tuli abielluda. Kodanikes hinnati vaprust ja distsipliini, mis allutatud riigi huvidele ning mis tagas ka riigi stabiilsuse. Lakooniline kõne ­ lühike ja selge kõne ("Kilbiga või kilbil") Sparta osa Kreeka kultuuris oli tühine, kuna hinnati eeskätt sõjalist oskust. Vana-Kreeka Religioon 1. Jumalad a. Üldiseloomustus: Antropomorfsus ­ Inimese sarnasus välimuselt ja iseloomult. Surematus ja kõikvõimsus. Käsutasid/ kehastasid loodusjõude. Kaitsesid ühiskonna väärtusi ja moraali. Hoolitsesid mõne inimtegevuse eest (põlluharimine jne). Jagasid inimestele edu või hukatust vastavalt nende käitumisele. Olümplased ­ tähtsamad jumalad (Zeus oma õdede-vendade ja lastega), kes elasid Olümpose mäel (Põhja-Kreekas) b. Tähtsamad jumalad

Ajalugu
202 allalaadimist
thumbnail
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

20a saadi täisväärtuslikuks sõjameheks. 30a saadi kodanikuõigused, soetati maatükk, mida harisid heloodid ja tuli abielluda. Kodanikes hinnati vaprust ja distsipliini, mis allutatud riigi huvidele ning mis tagas ka riigi stabiilsuse. Lakooniline kõne ­ lühike ja selge kõne ("Kilbiga või kilbil") Sparta osa Kreeka kultuuris oli tühine, kuna hinnati eeskätt sõjalist oskust. Vana-Kreeka Religioon 1. Jumalad a. Üldiseloomustus: Antropomorfsus ­ Inimese sarnasus välimuselt ja iseloomult. Surematus ja kõikvõimsus. Käsutasid/ kehastasid loodusjõude. Kaitsesid ühiskonna väärtusi ja moraali. Hoolitsesid mõne inimtegevuse eest (põlluharimine jne). Jagasid inimestele edu või hukatust vastavalt nende käitumisele. Olümplased ­ tähtsamad jumalad (Zeus oma õdede-vendade ja lastega), kes elasid Olümpose mäel (Põhja-Kreekas) b. Tähtsamad jumalad

Ajalugu
183 allalaadimist
thumbnail
176
pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

kehaline ja sõjaline õpe. 20a saadi täisväärtuslikuks sõjameheks. 30a saadi kodanikuõigused, soetati maatükk, mida harisid heloodid ja tuli abielluda. Kodanikes hinnati vaprust ja distsipliini, mis allutatud riigi huvidele ning mis tagas ka riigi stabiilsuse. Lakooniline kõne – lühike ja selge kõne (“Kilbiga või kilbil”) Sparta osa Kreeka kultuuris oli tühine, kuna hinnati eeskätt sõjalist oskust. Vana-Kreeka Religioon 1. Jumalad a. Üldiseloomustus: Antropomorfsus – Inimese sarnasus välimuselt ja iseloomult. Surematus ja kõikvõimsus. Käsutasid/ kehastasid loodusjõude. Kaitsesid ühiskonna väärtusi ja moraali. Hoolitsesid mõne inimtegevuse eest (põlluharimine jne). Jagasid inimestele edu või hukatust vastavalt nende käitumisele. Olümplased – tähtsamad jumalad (Zeus oma õdede-vendade ja lastega), kes elasid Olümpose mäel (Põhja-Kreekas) b. Tähtsamad jumalad

Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
1
pdf

Mõisted religiooni kohta

Religioon religioon ­ uskumused, käitumised, sotsiaalsed intuitsioonid, mis seonduvad teemadega: universumi algus ja lõpp, mis juhtub pärast surma, mõjuvõimsate mitteinimolendite olemasolu ja soovid usund ­ religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale naturalism ­ maailmakäsitlus, mis taotleb kõigi nähtuste seletamist loodusteadustega positivism ­ filosoofiline mõttesuund, mille kohaselt korrektne mõtlemine peaks põhinema teadmistel, mida saab kontrollida kogemustest lähtuvalt eksistentsialism ­ mõttesuund, mille eesmärgiks on inimesele tema tõelise olemuse teadvustamine; võib olla nii religioosne kui ateistlik sünkretism ­ oma maailmavaate loomisel kasutatakse erinevate maailmavaadete elemente maailmapilt ­ arusaam maailma funktsioneerimise põhjustest maailmavaade ­ arusaam inimese, maailma, ajaloo olemusest ning tähendusest (käsitlused inimesest, loodusest) parad

Religioon
1 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Usundilugu - religioon, erinevad usud

Usundilugu Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. klass 2010/2011 Sisukord Mis on religioon?..................................................................................................................... 3 Religiooni positsioon inimühiskonnas...................................................................................... 4 Loodususundid........................................................................................................................ 5 Hinduism...........................................................................................................

Eesti religioosne maastik
24 allalaadimist
thumbnail
106
docx

EESTI UUSAEG

Aadliseisus jaganes pärilikuks ja isiklikuks aadliks. Isiklik aadel tähendas, et need isikud olid tõstetud aadliseisusesse, aga ta ei saanud seda seisust edasi pärandada. Pärilik aadel ei olnud suletud seltskond, need, kes teatud teenistusastmele olid jõudnud, said samuti päriliku aadli seisusesse. Luterlikud territoriaalkirikud Kehtis põhimõte, et ühel territooriumil peab olema ühe usuvoolu ainuvalitsus. Kirik varauusaegses ühiskonnas oli riikliku tähtsusega institutsioon, religioon oli osa riiklikust ideoloogiast. Kiriku kaudu kontrolliti alamaid. Oluline roll kommunikatsioonis. Rootsi riigis oli luterlus riikluse alustalaks, religioon oli oluline riiklik küsimus. Rootsi riigis oli olulisel kohal luterlik usuühtsus. Riik jälgis, et usk oleks ühtne, aga kirikuorganisatsioon oli killustunud, eriti Balti provintsides. Territoriaalkirikud jagunesid kaheks: Rootsis ja Eestimaa kubermangus: episkopaalse territoriaalkiriku tüüp – piiskop ja puhtvaimulik konsistoorium

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
95
doc

Mein Kampf

1 NB! Redigeerimata! Saateks natsionaalsotsialismi klassiku Adolf Hitleri raamatu MEIN KAMPF eestikeelsele väljaandele Aastakümneid on kogu maailmas püütud Adolf Hitleri raamatut "MEIN KAMPF" inimestele kättesaamatuks teha, samal ajal seda igati maha tehes. Ka end kõige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat igaühele kättesaadav. Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad ­ Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute teostega, tuleb tõdeda, et A.

Saksa ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
40
pdf

Euroopa poliitiline ajalugu 20.sajandil

o Sotsialismi kesksed mõisted: - tagasipöördumine religiooni juurde - poliitilises raamis; haarab suuri, religioosse taustaga rahvahulkasid; võtab ideoloogilisse käibesse palju sarnast, mis on religioonis. Uskumise sisse toomine poliitilise ideoloogia mõiste juurde. See, kes toetab sotsialismi peab uskuma, et need põhimõtted on õiged (religioonikeskne idee), ja usk, et tulemused on head ja positiivsed; pole tähtis argumentatsioon. Selgelt liberalismi vastane. Fundamentaalne religioon. Inimesele lähenetakse hoopis agressiivsemalt. Tahab pidevaid kinnitusi oma "usule"- koostehtav töö, selle hüvede väljajagamine kogukonna liikmete vahel. - kogukond/koostöö - tööjaotus ja selle juurde käivast kollektiivsest omandist. Siit saab tõmmata osalise võrdusmärgi konservatismile. Mõlemad suruvad alla indiviidi tähtsust, ja et on olemas jõud, kes teevad tema eest ära selle otsustamise. - võrdsus, - vajadused - arutelu selle suhtes

Ajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
40
doc

Ajalugu läbi aegade

Neid peeti pühaks ja kellegil ei olnud nende üle mingit võimu. Osalesid pidussöökidel, võistlustel mängudel etendustel ja neil oli kohad reserveeritud. Väljaspool templeid kandi neid ringi kande toolidel. Konsul pidi talle teed andma. Kurjategijale anti armu kui talle vesta neitsi vastu tuli. Kui keegi kasvõi tedagi tõukas või komistas, mõisteti see isik surma. Riik ja religioon Olid tihedalt seotud, usuti et riigi olu sõltub sõltub jumalate heatahtlikusest. Seetõttu kontrollis riik pühamuid kultus pidustusi ja jumalate väärislist austamist. Jumalatele annetati toitu ja esemeid ning ohverdatti loomi. Nende toimingute juures esitati jumalatele kindlaid soove. Augustuse ajal hakati keisrit jumaldama ja talle anti ülempreestri ehk pontifex maximuse tiitel. Suur roll oli ennustajatel ehk auguritel. . ennustatti lindude lennu

Ajalugu
145 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Kasvatus Hiina ja Islami kultuuriruumis

.............................4 Religioon, rituaalid ja sümbolid ...............................................................................5 Naine Hiina kultuuriruumis ................................................................................. .....6 Naudingukunst Hiina ühiskonnas ..........................................................................7 Hiina kasvatusmudel ................................................................................ ....................8 II Islam Kronoloogiline ülesehitus ja ajalugu .....................................................................8 Religioon, rituaalid ja sümbolid ...............................................................................9 Naine Islami kultuuriruumis ................................................................................. ....11 Naudingukunst Islami ühiskonnas .........................................................................12 Islami kasvatusmudel .........................

Rahvusvaheline integratsioon
8 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Kunstikultuuri ajalugu

Vana-Egiptuse ajalugu on periodiseeritud vaaraode dünastiate järgi: 1) Vana Riik ­ I-VI dünastia (III aastatuhat eKr) 2) Keskmine Riik ­ XI-XIII dünastia (21.-16. sajand eKr) 3) Uus Riik ­ XVIII-XX dünastia (16.-11. sajand eKr) 3)Mida ütled Egiptuse kunstitraditsioonide kestvuse kohta? Põhjenda! Kunst püsis muutumatuna kogu Egiptuse ajaloo vältel, kuna toetas religioone. 4)Mida tead vanade egiptlaste religiooni kohta? Kuidas see mõjutas kunsti? Egiptlaste religioon oli polüteistlik, see tähendab , et usuti ja austati paljusid jumalaid, kes alguse olid looma-, hiljem inimesetaolised. Usk nendesse pärines riigieelsest ajast, kui igal kogukonnal oli oma kaitsevaim või tooteloom. Tähtsamad jumalad: Osiris ja Isis, Seth, Ra. Egiptlaste arvates ei olnud nende valitseja vaarao mitte jumalate esindaja, vaid ise üks jumalatest. Ta suhtles ise teiste jumalatega või volitas selleks preestreid.

Kunstiajalugu
218 allalaadimist
thumbnail
28
pdf

Maailma religioonid

maailma mõjutavatesse vaimudesse • Teistlikud - eeldatakse jumalate või Jumala olemasollu, kes on loonud maailma, mille saatust ta juhib ja kujundab • Polüteistlikud - eeldatakse paljude jumalate olemasollu • Suurem osa religioone alates varajaste kõrgkultuuride usunditest • nt. Kreeka ja Egiptuse usundid • Monoteistlikud - eeldatakse ainujumala olemasolu • nt. judaism, kristlus, islam • Panteistlikud - eeldatakse, et Jumal on küiges või et kõik on jumal • nt. hinduism • Monistlikud - keskne ei ole jumal kui looja, vaid maailma valitsev ja korraldav tasakaaluprintsiip • nt. taosim (dao) ja hinduism (brahman) • Leviku alusel • Lokaalsed - sageli samastavad etniliste usunditega, kuid levik piirdub teatud piirkonnaga • Maailmausundid - levinud üle maailma

Maailma religioonid
10 allalaadimist
thumbnail
18
pdf

Sissejuhatus religioonisotsioloogiasse

Sissejuhatus religioonisotsioloogiasse Religioonisotsioloogia (mis toimub religioosses mõttes ühiskonnas?) - teadusharu, mis uurib religiooni kui ühiskondlikku nähtust. Osa sotsioloogiast, kasutab sotsioloogia meetodeid. Valgustusajastul tuli religioon kasutusele üldmõistena ( - teadmised religioonist kasvasid). Sest ajast saadik on religiooni püütud defineerida. Religiooni defineerida on väga raske. Mõnes keeles, nt araabia keeles polegi mõistet, mis sõnale ,,religioon" sisuliselt vastaks. Indias religioon = karma (seadus, komme) erineb lääne mõistes religioonist. Religiooni mõiste mitmekesisus on sotsioloogiline nähtus. Religiooni peab seda uurides määratlema, et teised uuritavast aru saaksid (et nad mõistaksid, mida uuriti)

Sotsioloogia
39 allalaadimist
thumbnail
110
doc

Õigusfilosoofia ajalugu

filosoofia). Kuid mõiste teadusfilosoofia kasutus õigustaks ka mõiste poliitfilosoofia kasutamist. Mina kasutan läbisegi. Ehkki kaldun pooldama "poliitikafilosoofiat", pole see tänini veel kuigi laialt kasutusel. 2 2. Võim eristub (mitte ilmtingimata täiesti eraldub) religioonist. Nii kaua kuni valitsevaks mõtteviisiks oli religioon, ei tekkinud spetsiifilist küsimust võimust, poliitiline küsimus oli seotud müütilis-religioossete küsimustega. Näiteks Egiptuses oli preestrivõim. Poliitilise võimu küsimus tekkis hetkel, mil ilmalik poliitiline võim lahutus religioossest hierarhiast, tekib juhtkond, kelle päritolu pole enam jumalik. 3. Umbes 5. sajandil eKr toimusid paralleelselt mitmed muutused nii antiik-Kreekas

Õigus
630 allalaadimist
thumbnail
343
pdf

Maailmataju uusversioon

kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Kõik inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile kolmele vormile ­ teadus, religioon ja kunst: Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst. Maailmataju aga koosneb paljudest erinevatest osadest ( teaduslikest uurimustöödest ), kuid kõik need osad moodustavad kokku ühe terviku. Tegemist on tegelikult ainult üheainsa tervikteosega. Maailmataju koostisosad on aga järgnevalt välja toodud. Maailmataju esmasteks koostisosadeks on nö. kolm ,,Suurt Jagu": 3

Teadus
36 allalaadimist
thumbnail
39
doc

Ajaloo põhiperioodid

Inimkonna ja tema planeedi asukoht universumis hinnatakse ümber. Kopernikus esitas 16. saj. alguses Heliotsentrilise maailmapildi. · Loodusteaduste kiire areng (17. saj.) Hakkab kõigutama religiooni positsioone. 2.Universaalriigiideolooga asemel ,,Rahvusriigi" ideoloogia. · Varauusajal rahvusriigi tunnuseks ei ole veel ühine keel vaid ühine konfessioon. (Reformatsioon/ Vastureformatsioon) Cuius Regio, eius religio = Kelle maa, selle usk! Ususõjad tulemuseks (16-17. saj.) Habsburg ­ Monarh Karl V (1500-1558) Hispaania (+ Madalmaad, L-Ameerika kolooniad, Itaalia alad jne.) kuningas, emapoolt päritud. Austria valitseja isapoolt ning Püha Saksa-Rooma Keisririigi keiser, proovis taastada universaalriigi, aga ebaõnnestub! Riiklikul tasandil kohalik tsentralism kaalub üles universaalse detsentralismi! 2. Tsentraliseeritud rahvusriikide tekkimine.

Ajalugu
254 allalaadimist
thumbnail
29
docx

Maailma religioonide võrdleva analüüsi kõik kordamisküsimused

Õppejõud Jüri Raudsepp, PhD Religiooniteooria üldmõisted I 1. Mis vahe on kahel mõistel "maailmareligioonid" ja "maailma religioonid" ? Maailmaareligioonid ­ usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni inimese maailmas (nt kristlased, islamiusulised jt) Maailam religioonide ­ kõik maailmas eksisteerivad religioonid 2. Millised usundid kuuluvad aabrahamlike religioonide perekonda? Judaism, kristlus ja islam 3. Millisest ladinakeelsest sõnast pärineb mõiste "kultuur"? cultura 4. Missugused kolm komponenti moodustavad kultuuri ja kellelt see kultuuri mõiste määrang pärineb? Teadus+kunst+religioon=kultuur Pärineb: N.Roerich 5. Milline kultuuri kolmest komponendist on ajas kõige püsivam? vaimsed väärtused. Nende allikateks on raamatud, mis on ja jäävad, kõnelevad eri keeltes vaimu ühist keelt. 6. Nimetage kultuuride jagunemise kolm rühma. 1.Lineaar-aktiivsed kultuurid 2

Kultuur
26 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Maailma religiooni konspekt ja mõtisklus religioonist

Neid korraldatakse sageli. SHINTO KAUNID KUNSTID Japan. Shinto on Jaapani ainupärane. Kiyamizu-dera Kyotos on pühamu. Miyajima saarel petiub Merevärav. Tõusu ajal on vee all. Shintode kunst. Jumalaid ei kujutata. Kujutatakse kombetalitlusi, pidustusi, mõtlejaid jne. Katsushika hokusai tegi kunsti. Iga pidustus on osa Shinto rituaalis. Krisid on ululised. Sümboliseerivad puhtust ja harmooniat. Keelipillid on tähtsad. Jaapani olulisim religioon Pühamud on pühendatud Shinto jumalatele Kam’ele loodus on oluline ja pühad puudka Miyajima saar- merevärav, tempel Kunst- enamjaolt kujutatakse riitusi ja kombeid, pigem mitte jumalaid rituaalid toovad kokku suuri rahvamasse peamine rituaalide eesmärk on puhastus- pestakse roosivees puhtus ja harmoonia Kirsid sümboliseerivad puhtust ja harmooniat Kirsi alleed on mediteerimiseks mõeldud Muusika räägib enamasti rahust ning elamisest harmooniast jumalatega

Religioon
3 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Maailma religioonide võrdlev analüüs kordamisküsimused

I osa RELIGIOONI TEOORIA 1. Maailmareligioonid ja maailma religioonid ­ esimese alla kuuluvad usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni nt kristlased, islamiusulised, hinduistid, budistid, taohistid, konfutsiaistid, sintoistid. 2. Aabahamlike religioonide e kõrbemonotismi hulka kuuluvad judaistid koos kristlaste ja muhameedlastega. 3. ,,Cultura" e kultuur. Ladina keeles tähendab ,,Cultura" maaharimist. 4. Kunst, teadus ja religioon moodustavad kultuuri. Nikolai Roerich. 5. Ajas kõige püsivamad on vaimsed väärtused. Nende allikateks on raamatud, mis on ja jäävad, kõnelevad eri keeltes vaimu ühist keelt. 6. Kultuuride jagunemise 3 rühma: 1. Lineaar-aktiivsed kultuurid, kus tehakse ühte asja korraga, planeeritakse ja peetakse kinni ajakavast. 2. Multi-aktiivsed kultuurid, kus tehakse mitut asja korraga, ei planeerita prioriteete, jutukad rahvad. 3. Reaktiivsed kultuurid, kus esmatähtis on

Maailma religioonide võrdlev...
68 allalaadimist
thumbnail
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

Seda võib nimetada ka kui „informatsioonikunstiks“ ehk lühidalt „infokunstiks“. Kuid rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Näiteks ka protestantlik piiblikaanon koosneb 66 raamatust, millest 39 raamatut moodustavad Vana Testamendi ja 27 raamatut Uue Testamendi. Kõik Maailmataju osad nagu ka inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile kolmele vormile – teadus, religioon ja kunst: Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst. Maailmataju aga koosneb paljudest erinevatest osadest ( teaduslikest uurimustöödest ), kuid kõik need osad moodustavad kokku ühe terviku. Tegemist on tegelikult ainult üheainsa tervikteosega. Maailmataju koostisosad on aga järgnevalt välja toodud. Maailmataju esmasteks koostisosadeks on nö. „Kolm Suurt Jagu“: 3

Üldpsühholoogia
113 allalaadimist
thumbnail
65
doc

Meditsiiniajaloo konspekt

KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke..............................................................................................................................26 VI 3. SEMINAR (33. õ-nädal) Inimese uurimine

Meditsiini ajalugu
49 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Naise roll islami kultuuris

Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Leelia Kruusa NAISE ROLL ISLAMI KULTUURIS Referaat Juhendaja Lili Kängsepp Tartu 2011 1 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................3 1. Islam ja Allah...................................................................................................................... 4 1.1 Moslem ja Koraan.........................................................................................................5 2. Naised islami kultuuris ja Koraanis.................................................................................... 7 2.1 Mosleminaise riietus.........................................................................................

Maailmakultuurid
53 allalaadimist
thumbnail
132
pdf

Etnoloogia üldkursus

. . . . . . . . . . 46 10.2.2 Seadusandlus, õigusemõistmine . . . . . . . . . . . . . . . . 46 10.3 Poliitiline süsteem ja välissuhted . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 47 10.4 Poliitilise etnoloogia muud uurimisvaldkonnad . . . . . . . . . . . . 47 4 11 Religioon, maagia, maailmavaade 48 11.1 Religioonietnoloogia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 48 11.1.1 Erinevad religioonikäsitlused . . . . . . . . . . . . . . . . . . 48 11.1.2 Religioonietnoloogia peamised uurimisalad . . . . . . . . . . 48 11

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
477
pdf

Maailmataju

Teatmeteose all mõeldakse siin pigem kui ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Võib ka nii öelda, et Maailmataju on mingisuguste erinevate uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Kõik inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile kolmele vormile ­ teadus, religioon ja kunst: Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst. Maailmataju aga koosneb paljudest erinevatest osadest ( uurimustöödest ), kuid kõik need osad moodustavad kokku ühe terviku. Tegemist on tegelikult ainult üheainsa tervikteosega. Maailmataju koostisosad on aga järgnevalt välja toodud. Maailmataju esmasteks koostisosadeks on nö. kolm ,,Suurt Jagu": 4

Karjäärinõustamine
36 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Muhamedi elulugu

See tõi talle hüüdnime al-Amin ­ Usaldusväärne. · Kui Muhamed oli 25 a. Algas näljaaeg ja talle pakuti ärijuhi kohta rikka lese Hadidza juures. Oma onud soovitusel võttis ta koha vastu. Nii sai jumala prohvetist kaubitseja ,kes juhtis võõraid karavane ning ajas kokku varandusi, mis tulid kasuks teistele. II ptk. · Hadidza karavaniga liikus Muhamed läbi Jeemeni ja Süüria, suurendades Hadidza vara. · Kõikide huvikeskpunktiks oli religioon. Igal pool oli kõige aktuaalsem teema Jumal, Igaüks kiitis oma usu kõige õigemat olevat, ning igaüks needis teise eksiõpetusi. Monofüsiidid, gregoriaanid, juudid jm. Tuginesid küll ühele ja samale jumalikule Piiblile, kuid kõik tõlgendasid seda omamoodi. Ka Kaabas tülitsesid hõimud jumalate pärast. Kuigi jumalate rohkus tuli mekalastele majanduslikult kasuks. Kuid tülide kaudu kasvas mekalaste kuulsus veelgi. Meka

Ajalugu
31 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun