Tsivilisatsioonid ja religioonid Teema eesmärk: Õppija omab ülevaadet tsivilisatsiooni ja religiooni mõistest ja olemusest. Alateemad: 1. Tsivilisatsiooni mõiste 2. Tsivilisatsioon ja kultuur 3. Religiooni mõiste. Religioon ja kultuur Tsivilisatsioon on inimühiskond koos ainelise ja vaimse kultuuriga. Sõna tsivilisatsioon tuleneb ladinakeelsest terminist civilis - "kodanikesse puutuv, kasulik". Esimesi tsivilisatsioone nimetatakse ka varajasteks kõrgkultuurideks. Tsivilisatsioon on suletud suures geograafilises ruumis või ajaloo arengu astmel olev ühiskond (nt antiiktsivilisatsioon, kristlik tsivilisatsioon, Hiina tsivilisatsioon). Kõiki tsivilisatsioone iseloomustab ühiskonna varanduslik kihistumine. Tsivilisatsiooni tekke eeldused · Rahva olemasolu · Varanduslik kihistumine · Riikluse olemasolu · Kirja olemasolu · Ühiskondlik tööjaotus Tsivilisatsioon ja kultuur Kultuuri ja tsivilisatsiooni suh...
Võrdleva usundiloo sissejuhatus 06.09.10 keskendutakse kolmele : religiooniteooria mitte teoloogilises mõttes. (religiooniteadus on objektiivne teadus-sellega võivad tegeleda ükskõik millist konkreetset religiooni, teoloogiat esindavad inimesed) teoreetilisel tasemel religiooni põhimõisted, komponendid kuidas religioonist on aru saadud erinevatel aegadel tutvumine ürgühiskonna ajalooga, religiooni tekkimine inimajaloos, ülevaade sellest, kuidas on maailma, inimesi, olemist ette kujutatud esiajal, enne ristiusustamist, loodusrahvad jne. Religiooni mõiste Religioon Ld k. religio kohusetruudus, ausameelsus/ usklikkus,vagadus, hardus/ usund, kultus religiones (pl) kombetalitused,riitused/ pühadus, vanne,vannetandev, tõotus/ püha ese religiose religo / religare (infinitiv siduma) siduma, kinni siduma, üles siduma, köitma,kinnitama. Side inimese ja kõrgema väe vahel (roomlaste kohaselt). Sidet looma, lepingut tegema Rooma tsiviilõigu...
Religioonipsühholoogia kordamisküsimused küsimustele leitud vastused Tõnu Lehtsaare õpikust ,,Sissejuhatus religioonipsühholoogiasse" 2013 1. Religioonipsühholoogia mõiste, uurimisobjekt, meetodid - Religioonipsühholoogia uurib ja seletab religiooni kui fenomeni, kasutades psühholoogiliste teooriate mõisteid - Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega - Uurimisobjektiks on inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine seoses religiooniga - Meetodid (3): filosoofilis-teoloogilised arutlused ja tõlgendused kuni ranged ekperimentaalsed uuringud (kvalitatiivsed ankeedid, süvaintervjuu) 2. Usulise kogemuse psühholoogilised käsitlused. - usulise kogemuse psühholoogilised komponendid (kognitsioonid, emotsioonid, kehaasendid ja füsioloogilised seisundid) - ...
Sissejuhatus relig.sotsioloogiasse Relig.sotsioloogia- Teadusharu mis uurib religiooni kui ühiskondlikku nähtust.Kasutab sotsioloogia meetodeid relig. uurimiseks. Erinevatel kultuuridel ja gruppidel on religioonil erinev tähendus. Strateegia-planeeritud tegutsemine.Kasulikud et valmistada ette mõttekäigud.Osa definitsioone väljendavad religiooni olemust- mis on religioon ? osad definitsioonid vastavad mida religioon teeb?-funktsionaalne. Olemust väljendavad definitsioonid: Religioon- usk,vaim olenditesse. Olemust väljendavate def. Eelised: 1)religiooni sisu tuleb paremini esile 2)vastavad paremini argiarusaamadele religioonist 3)lihtsam ja arusaadavam Probleemid: 1)Liiga kitsad et hõlmata teiste kultuuriruumide religioone 2)arvestavad vähe religioossete muutustega.Religiooni vallas toimuvad suured muutused siis võib osa religioossest ainest jääda välja. Talitust väljendavad definitsioonid : religioon aitab mõtestada või luua identiteeti...
Kas religioon avardab mõtteid või tapab neid. Tunnen inimesi, kes ütlevad: "Mõtlemine, see ongi religioon!" Mul pole põhjust kahelda, et nad on selles veendunud. Tunnen teisi, kes väidavad vastupidist: "Religioon, see piirab mõtlemist!" või koguni: "Religioon ja mõtlemine on ju täielikud vastandid!" Niisama veendunult kui esimesed. Kuidas siis asjalugu on - kellel on tegelikult õigus? Selleks peaks esmalt defineerima mõisted mõtlemine ja religioon. Albert Einstein on kirjeldanud mõtlemist kui mõistetega tehtavaid operatsioone. Tema järgi hõlmab mõtlemisprotsess mõistete loomist, mõistetevaheliste otseste funktsionaalsete seoste kasutamist ja meeleliste kogemuste suhestamist nende mõistetega. Mõtlemine on mõtete omamine. Mõte on asi ise, "subjektiivse ja objektiivse lihtne samasus" . Religioon on väga lai mõiste. Arvatavasti on sõna religioon moodustunud kahest sõnast, milleks on religere ja religare. Esimene tähendas mingile tegevu...
Kordamisküsimused religioonipsühholoogia eksamiks. Sügissemester 2017/18 1. Religioonipsühholoogia mõiste, uurimisobjekt, põhiküsimus, meetod ja rahvusvahelised organisatsioonid. - Religioonipsühholoogia uurib ja seletab religiooni kui fenomeni, kasutades psühholoogiliste teooriate mõisteid - Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega - Uurimisobjektiks on inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine seoses religiooniga - Meetodid (3): filosoofilis-teoloogilised arutlused ja tõlgendused kuni ranged ekperimentaalsed uuringud (kvalitatiivsed ankeedid, süvaintervjuu) 2. Usulise kogemuse psühholoogilised käsitlused. Komponendid, tüpoloogiad ja seos usuliste liikumistega. - usulise kogemuse psühholoogilised komponendid (kognitsioonid, emotsioonid, kehaasendid ja füsioloogil...
Religiooni olemusest Tänapäeval kehtib igal maal erinvaid uske. Näiteks Idamaades kehtib peamiselt islam, Eestis kehtib peamiselt kristlus jne. Peamiste uskude kõrval levib meil ka õigeusk jms. Kõik usud erinevad üksteisest mingil moel. Need erinevused on tingitud eri maade kultuuri ja traditsioonide erinevusest ning ka ajaloo sündmuste tõttu. Religioon ehk usk on tihedas seoses ka hariduse, teaduse, filosoofia, kunsti ja muu sellisega. Siiski on uskudel ka sarnaseid jooni. Samuti on usu mõju riigile ja rahvale erinev riigiti ja on muutunud ajaloo vältel. Usu levimine ja selle vastuvõtmine rahva poolt ning selle sallimine on samuti erinev. Ilma religioonita rahvaid ei ole maailmas olemas olnud ning ei tulegi, sest see on kuidagi alati seotud inimestega. Religiooni mõistetakse igal pool erinevalt. Selle mõiste on muutuv ning sõltub religioonist ning inimese arvamustest ja kinnisideedest. Üh...
Ateism Referaat Ateism · Ateism, kui konkreetne seisukoht võib olla kas usk jumala(te) mitte-eksisteerimisse või teismi eitamine. · Vahel samastatakse igasugust religiooni ja üleloomulike olendite eitamist ekslikult ateismiga, aga siin võib tegu olla näiteks materialismiga. E. Salumaa arusaam · "Ateism tähendab otseses mõttes Jumala (või ka jumaluste) olemasolu eitamist, jumalatust, kaudsemas mõttes religiooni kui niisuguse eitamist ja hülgamist. · Rangelt kristliku mõõdupuuga võttes hõlmab ateismi mõiste käik säärase, mis kristlikus sõnumis ennast ilmutavat ning kuulutatavat Jumalat eitab, salgab või seda tõsiselt ei võta. · Teadlik ateism kui maailmavaade ja elukäsitlus hakkas ühtlasi ka religioonikriitikaks avardudes välja kujunema alates renessansist ning ehtne ateism tekib valgustusajastul hoogustuva ratsionalistliku valgustusfilosoofia mõjul esmajoones Prantsusmaal. · Jumala eitam...
Sissejuhatus religioonisotsioloogiasse Religioonisotsioloogia (mis toimub religioosses mõttes ühiskonnas?) - teadusharu, mis uurib religiooni kui ühiskondlikku nähtust. Osa sotsioloogiast, kasutab sotsioloogia meetodeid. Valgustusajastul tuli religioon kasutusele üldmõistena ( - teadmised religioonist kasvasid). Sest ajast saadik on religiooni püütud defineerida. Religiooni defineerida on väga raske. Mõnes keeles, nt araabia keeles polegi mõistet, mis sõnale ,,religioon" sisuliselt vastaks. Indias religioon = karma (seadus, komme) erineb lääne mõistes religioonist. Religiooni mõiste mitmekesisus on sotsioloogiline nähtus. Religiooni peab seda uurides määratlema, et teised uuritavast aru saaksid (et nad mõistaksid, mida uuriti). Definitsiooni sõnastamine tegevusplaanina, mitte tõena. Religiooni mõisted kui tööriistad, mis uurida võimaldavad. Uurimisstrateegiad et valmistada ette mõttekäigud ja kavandada uurim...
Religioon õhtumaises kultuuris: Test 1. Kesk- ja uusaegse looduskäsitluse peamiseks erinevuseks on, et keskajal, erinevalt uusajast... - arvati loodusobjektidel ja olenditel olevat teatavatele jumalikele tähendustele osutav funktsioon 2. Gellhorni ja Kiely järgi seisneb ekstaatilis-müstiliste ning intensiivsete religioossete kogemuste füsioloogiline eripära selles, et nende käigus autonoomse närvisüsteemi... - sümpaatiline ja parasümpaatiline haru aktiveeruvad üheaegselt 3. Fundamentalistlikud liikumised tekivad tavaliselt enklaavina tajutud kultuurisituatsioonis. - Õige 4. Millised piiblilugude tegelased ja lood kuuluvad kokku? Taaniel – Nebukadnetsari unenäo seletamine Joosep – abielurikkumisest hoidumine Jeesus – Laatsaruse ülesäratamine surnuist 5. Usku ainujumalasse nimetatakse religiooni- ja kultuuriloolaste poolt... - monoteismiks 6. Maalikunst kujutab enesest püüdu „tõlkida“ lõuendile fragmuent oma elavast maailma-tajumuse...
Religioonipsühholoogia kordamisküsimused 2020 Kordamisküsimused õpiku põhjal 1. Religioonipsühholoogia mõiste ja seos psühholoogiateadusega. Religioonipsühholoogia on psühholoogiaharu, mis uurib religiooni seost inimese hingeelu ja käitumisega. Psühholoogia uurib ja püüab seletada inimese hingeelu käitumist(mõtlemine, tahe, motiivid) ja uurib käitumist- Sealt tulebki seos. 2. Religioonipsühholoogia kaks suurt organisatsiooni: APA ja IAPR. APA- Ameerika psühholoogide assotsiatsioon, üks maailma mõjukamaid professionaalsete psühholoogide organisatsioone (36 divisioon spetsialiseerub religioonile ja spirituaalsusele) IAPR- Euroopa põhjaga psühholoogide organisatsioon, annab välja ka oma ajakirja ja tegeleb ka religioonipsühholoogiaga 3. Usulise kogemuse uurimisprobleemid. 1. Usuline kogemus on reeglina spontaanne nähtus, mis võib tekkida mistahes el...
Maailma usundid 5. veebruar 2010 Läbi aegade on kõrgkultuurides eksisteerinud huvi religiooni vastu. HERODOTOS kirjeldab usundeid (Egiptus1, Pärsia). TACITUS kirjeldab germaani usundit. Huvi religiooni vastu säilib ka kristluse vastu. Huvi on eelkõige poleemilist laadi, sest vaieldi mittekristlike usunditega. Esimestel sajanditel pKr on kristlikud kirjanikud pannud kirja palju infot paganlikest usunditest. Keskajal säilib samuti huvi mittekristlike religioonide vastu. Huvi intensiivistub ristisõdade ajajärgul. XII sajandil hakkab Euroopa haritlaskond tugevalt huvituma islamist. Koraan tõlgitakse ladina keelde. Eurooplased lähevad misjonäridena kaugetesse maadesse, nad kirjutavad samuti kohalikest usunditest. XV sajandi lõpul / XVI sajandi algul hakatakse rajama asumaid, puutuvad kokku teiste kontinentide religioonidega. Sellega kaasneb misjon, aga kohal...
Religiooni roll kultuuris Religioon minu jaoks on uskumuste, normida, väärtuste ja tõekspidamiste süsteem või kogum. Seega religioosset inimest mõjutab ta väga palju ja igal sammul. Kultuur aga on minu meelest veel laiem mõiste ning hõlmab endas kõike mida inimene teeb. Seega üldisemas plaanis on igasugune inimtegevus minu jaoks kultuur. Ja kuna inimeste käitumist mõjutab religioon väga palju, siis seetõttu mõjutab ta ka kultuuri ning omab kultuuri arengus tähtsat rolli. Kuna kultuur on äärmiselt mahukas mõiste, siis rääkides paljudest valdkondadest, jääks palju asju ikka ütlemata või jutt muutuks liiga pealiskaudseks. Sellepärast proovin ma analüüsida religiooni rolli kultuuri ühes tähtsamas valdkonnas kunstis. Kunst on olnud inimeste elu tähtis osa mitmeid tuhandeid aastaid. Näiteks koopamaalingud Altamira koobastes Hispaanias on üle 16 000 aasta vanad. Ent mis pani inimesi...
Üldine usundilugu RELIGIOONI TÄHENDUS, OLEMUS Religioon ehk ka usund on üldnimetus, konstruktsioon. Islami maades on religioon din, India usundites dharma. Tänapäeval tähendab religioon uskumusi maailma üldise korraldatuse kohta. See on maailma mõistmise ja mõtestamise süsteem. Religioon viitab sageli inimeste käitumisele ja sotsiaalsetele institutsioonidele , sageli arutatakse järgmistel teemadel: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteolendite (vaimude, esivanemate, inglite, deemonite ja jumalate) olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist. Kõik religioonid viitavad nähtmatule ehk mitte-empiirilsele maailmale, mis asub harjumuspärasest maailmast väljas; seega midagi religioosseks nimetades mõistetakse tavapäraselt seda, mis asub nendest institutsioonidest väljaspool, mida me nimetame ,,poliitilisteks". Sellepärast lähtume arusaamast, et ...
Religioonipsühholoogia kordamisküsimused. 1) Religioonipsühholoogia seos psühholoogiateadusega. Religioonipsühholoogia mõiste on seotud psühholoogia mõistega. Psühholoogia erinevad harud lähenevad hingeelu ja käitumise seletamisele erinevatest vaatenurkadest. (nt. keskkonnapsühholoogia uurib füüsilise keskkonna mõju inimese mõtlemisele, tunnetele, suhetele ja käitumisele, arengupsühholoogia tegeleb arenemise psühholoogiliste seaduspärasustega jne.) Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega. Seega on religioonipsühholoogia objektiks, see mida uuritakse, inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine. Objekti uuritakse tema seostes religooniga. (Religioon- s. o mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide, riituste kompleks, mille ...
1. Kuidas mõjutavad omandatud ja omistatud tunnused inimese positsiooni ühiskonnas? Too näiteid juurde Mõned ühiskondlikud positsioonid rajanevad karakteristikutel, mis on suhteliselt muutumatud või mille üle inimesel puudub kontroll. Omandatud staatus – vaba valiku, pingutuste või õnne läbi omandatud staatus.(4) Omistatud staatus – põhineb tunnustel, mille üle inimesel kontroll puudub või on seda vähesel määral, sellisteks tunnusteks on nt. sugu, rahvus ja vanus.(4) NÄITED: Omandatud staatuse/tunnuse puhul nt. abikaasaks olemine on isikliku valiku tulemusena ühiskonnas saavutatud staatus. Ka lapsevanemaks olemine on valiku küsimus. Omistatud staatuse/tunnuse puhul nt. olla sündinud kuningatütrena tähendab olla printsess. 2. Kuidas ja millest uurivad sotsiaalset elu dramaturgilise lähenemise pooldajad? Dramaturgiline käsitlus – vaatleb sotsiaalset vastastikust mõju kui rida lühikesi teatrietendusi ...
Fovism ja ekspressionism 1. Kus ja millal kerkis esile foovideks nimetatud kunstnikerühmitus? Pariisis 1905.aastal Sügissalongis 2. Kirjelda foovide värvi- ja pintslikasutust. Värvid on puhtad, kõlavad, väljendavad positiivseid emotsioone, tihti vastupidised tegelikkusele. 3. Kes oli keskne kuju foovide rühmituses? Millised olid tema eesmärgid kunstis? H. Matisse eesmärkideks kunstis oli eneseväljendus ja dekoratiivne lõpptulemus 4. Mida iseloomustavat tead teiste foovide loomingu kohta? Kujutavad muusika-ja rahvapidude motiive, religiooni. 5. Millisest sõnast on tuletatud mõiste ,,espressionism"? Ekspressioon väljendus(pr.k) 6. Võrdle omavahel prantsuse foove ja saksa ekspressioniste. Mis oli neil ühist ja mille poolest nad erinesid? Ekspressionistid negatiivsed emotsioonid - rahutus, maailmaalu,ühiskonnakriitika. Värviko...
Mida ma arvan religioonist ja usklikest Iga inimene puutub kokku oma elus usundiga. See on lai ning huvitav mõiste, mis hõlmab paljusid valdkondi. Inimesed on alati otsinud põhjuseid maailmakorralduse ja selles juhtuva kohta. Kuidas maailm üldse alguse sai ja teised taolised küsimused. Üks seletuskatseid ongi usund. See on kogum tõekspidamisi, millega proovitakse seletada elunähtusi. Usund on laiemas mõttes religiooni sünonüüm. Kitsamas mõttes on usund religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale. Usundiks võib lugeda ka uskumist kummitustesse, nõidadesse, ennetesse, UFO-desse vms. Religiooniga on seotud palju tavasid ja need on piirkonniti väga erinevad. Usundi teadmine ja tunnetamine avardab silmaringi. See kõik on meie ümber ning kujundab meid. Kuid see toimub ka vastupidiselt. Meie ise oleme loonud usundi ning muudame seda enda jaoks nii kuidas tahame. Kindlasti ait...
[email protected] 07. sept. 2016. Religiooni ja maagia mõiste ja vahekord Religioon ehk eesti keeli ´´usund´´ Sõna ´´religioon´´ 2 tähendust: üldmõistena usklikkus ja kitsamalt üksik usund Sõna ´religioon´ rooma usundi algupära: Religio – ladina k. palju tähendusi. Tähtsamad on: siduma (inimese ja jumalate vahel lepingut tegema) Hoolima (jumalate, aga ka inimeste seadustest) (ette) lugema (täpselt sõnastatud palveid) Religiooni 2 suurt osapoolt: Müüt - püha sõna, jutustus, pühakiri (nt. maailmaloomise müüdid; piibel, koraan jne)) Riitus – pühad toimingud (ohverdamine, palvetamine, palverännakud, õnnistamine jne) Kõikide religioonide ühine tunnus: Usk (psühholoogia mõistena hoiak ehk suhtumine) Ilma usuta ei ole religioonil mõtet Enamikus religioonides on ühistunnuseks: supranormaalne ehk üleloomulik - vägi, jumalad, loodusvaimud, deemonid, hinged jne. pühadus ehk miski, mis on omane ainult üleloomulikule või eril...
Kevadsemester 2012/2013 Sissejuhatus sotsioloogiasse Eksami teemad Sotsioloogia mõiste - Sotsioloogiline vaatekoht - Seotus teiste valdkondadega - Strukturaal-funktsionalism, konfliktiteooria, humanistlik ja feministlik sotsioloogia Sotsiaalsed grupid Sotsiaalne struktuur Interaktsioon Sotsiaalne kihistumine Sotsiaalne ebavõrdsus Kultuur Popkultuur, subkultuur Poliitiline süsteem (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk.174-186) Uskumuste süsteemid (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk.194-202) Konformsus ja hälbimine (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk. 86-102) Kohustuslik kirjandus: Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Soovituslik kirjandus: Giddens, A. Sociology. 4th ed. Cambridge: Polity Press, 2002 Aimre, I. Sotsioloogia. Tallinn: Sisekaitseakadeemia, Ühiselu, 2001 Bourdieau, P. Praktilis...
Esimesed taivilisatsioonid tekkisid eufrati ja tigrise jõe orgudes ja niiluse orus enamvàhem ühel ajal u 3000 a ekr. Eeldudekspaikne eluviis, viljelev majandus, varajane kihistumine, tööjaotus. tsivilisatsiooni tunnusteks on veel 1. riigi olemasolu 2. kiri 3. mitmekesise vaimse tegevuse olemasolu (kultuur) Primaarsete tsivilisatsioonide saavutused: 1. Sumerite linnriigidkõige vanem tsivilisatsioon (IV at. Lõpp ekr) 2. Ratas 3. Vask 4. Maailma vanim eepus gilgames 5. Vanim kirjalik seaduste koguHammurami seadused 6. Leiutati metallitöötlemine 7. Järgmine avastus pronks sai uue ajastu alguseks 2500 a ekr 8. Kiilkiri 9. Suured mõjutused naaberriikidelt Seknudaarsete tsivilisatsioonide saavutused: 1. hetiidid võtaid kasutusele raua (1300a ekr) 2. foiniiklased leiutasid tähestiku (14 saj ekr) 3. juudid võtaid esimesena kasutusele mo...
Hinduism on Indias ja Indiast levinud usund, üks dharmalikest religioonidest budismi, dzainismi ja sikhismi kõrval. Hinduismi võib pidada ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi. Hinduismi järgijaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on tugevasti seotud India kultuuri, ajaloo ja elulaadiga. Hinduism on maailma vanim järjepidev religioon. Hinduismil on maailmas umbes miljard järgijat. Ta on järgijate arvult kolmas usund maailmas. Indias on umbes 80% elanikkonnast hinduistid. Suured hinduistide kogukonnad on Nepaalis, Bangladeshis, Indoneesias, Malaisias, Tais, Sri Lankal, Pakistanis jm. Alates Briti ülemvõimust Indias on hinduism tuttavaks saanud Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Migratsiooni tõttu on hinduistlikke templeid rajatud paljudes maades. Hinduismi ajalooline ja kultuuriline mõju ulatub Kesk-Aasiast kuni Indoneesiani ja Filipiinideni. Hinduism on väga salliv: ainus nõue on t...
Renessanss 1. Renessansi mõiste ja tunnused. Renessanss oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuris. See kujutas endast vaimset ja kultuurilist murrangut. See ei ole ainult kirjandusnähtus, vaid laialdane kultuurieluliikumine, mis haaras filosoofiat, teadust, religiooni, kirjandust, kunsti. Ning mõiste renessanss on muutunud elu tunnetuse väljenduseks. Tunnused: · Kesksel kohal on inimene oma individuaalsuses (heas ja halvas, ilusana ja koledana) · Mitmekülgsus ja universaalsus. · Loodusteaduste ja katseliste teaduste tormiline areng. · Positiivsus (usub inimesse, tema mõistusesse ja inimese patud leiavad mõistmist) 2. Renessansi tekke põhjused. Maailm avardub, Euroopasse luuakse mitmeid ülikoole, kust lastakse välja palju üliõpilasi. Tänu neile avarduvad inimeste teadmised loodusteaduste vallas ning samuti tehakse sel ajal palju ...
I 1.ühe religiooni iseloomustus. * Taoism on levinud Hiinas. Sõna tao tähendab teed, kulgemist. Kõiges on kaks alget: Yin ja Yang. Seda tasakaalu võib rikkuda inimese käitumine. Taoismis on palju kaitsevaime. Oluline on võitlus kurjade vaimudega. Usutakse surematusesse ja surematu sureb vaid näiliselt. Hingi, kelle keha on maetud rituaalideta, nimetatakse näljasteks vaimudeks ning palvetatakse, et nad kurja ei teeks. Usu väljend maastikukujunduses on feng shui. Leinavärviks taoismis on valge. 2. kahe tsivilisatsiooni lühiiseloomustus. * Lääne tsivilisatsioon Algusperiood 700-800 a pKr. On levinud Euroopas, Austraalias, Põhja-Ameerikas. Ühendab ristiusk, kiire majanduse areng, tarbimisühiskond, rahakultus. Vanad traditsioonid on hääbumas. * Ladina-Ameerika tsivilisatsioon segu indiaanlaste ja euroopa kultuurist. Rassid on segunenud, kultuur on temperamentne ja liikuv. Peamiselt temperamendi pärast on probleemid riigivalitsemises, m...
TSIVILISATSIOONID. Arvestuslik töö nr.1 Õpilane: Klass: Kirjuta lünkadesse sobiv mõiste või termin. Alates III aastatuhandest eKr hakkas mõnes piirkonnas kujunema tsivilisatsioon. Sageli nimetatakse esimisi tsivilisatsioone ka varasteks kõrgkultuurideks. Kõik varased tsivilisatsioonid tekkisid pärast seda, kui antud piirkonnas oli juba küttimiselt ja koriluselt üle mindud viljelusmajandusele. Enamasti langes tsivilisatsioonide algus varasesse pronksiaega . Seega kerkisid nad esile umbes ühel ajal ulatuslikuma metallikasutuse algusega. Kõiki tsivilisatsioone iseloomustab ühiskonna selge varanduslik kihistumine. Neis kõigis on kujunenud riiklus, mis tähendab seda, et rikkam ülemkiht või osa sellest oli saanud sisuliselt elukutseliseks valitsevaks klassiks, mis juhtis ja kontrollis madalamate ametnike abil ja seadustele toetudes enam-vähem kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil. Riiklik kor...
Religioon Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. religioonile (kasutusel on ka mitmetähenduslikud sünonüümid usund ja usk) on antud palju definitsioone, enamasti on nad seotud selle usundiga, mida defineerija ise eelistab. Sõna "religioon" pärineb ladina sõnast religio (rlgo), mille põhitähendused klassikalises ladina keeles olid 'jumalakartus' ja 'vagadus'. Üks võimalik tõlgendus on 'taassidumine'. Oletatakse, et religioon tekkis kiviajal või et religioon on sama vana kui inimkond. Kirjalike allikate puudumisel või nende kõrval võib varasemate uskumuste kohta informatsiooni saada arheoloogilise materjali (sealhulgas näiteks matusekommete, hauapanuste põhjal), samuti võrdleva mütoloogia ja keeleteaduse abil. Pole teada ühtki...
2. loeng 1. Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? Kas Jumal on olemas? Kas Jumala olemasolu on võimalik tõestada või ümber lükata? Kes või mis on Jumal? Miks on maailmas kurjus ja kes selle eest vastutab? Kas inimese elu on mõte või tähendus, mida ta ise või teised pole talle andnud? Kust see tuleb? 2. Kuidas määratletakse kristliku religiooni Jumalat religioonifilosoofias? Igavene teisel poole aega ja ruumi eksisteeriv isiksus, kes lõi maailma ja kelle kolm tähtsamat predikaati on kõikvõimas, ülim tarkus ja ülim headus. Aga võib ka transtsendentne, ontoloogiline, kognitiivne ja moraalne absoluutne substants. 3. Kas Jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid! Jumala olemasolu küsimust on küsitud läbi aegade ja küsitakse edaspidigi. Reaalselt aga ei ole tema olemasolu ära tõestatud. Kuid on olemas kaks seisukohta, mille järgi võib ehk oletada: ateistlik ja kristlik positsioon. Ateistlik- Feurback ...
Religion mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, käitumisnormide, müütide ja riituste kogum, mille siduv element on usk üleloomulikesse olenditesse ja nähtustesse, kellest või millest tuntakse end sõltuvalt ja keda tuleb usuliselt austada, kummardada ja teenida. Religiooni objektiks on üleloomulik ja kogemuseväline (transtsendentaalne) vägi. Religiooni ülesanded: 1) Nähtuste seletamine; 2) Ühiskonna kindlustamine; 3) Inimeste psühholoogiline toetamine; 4) Traditsiooni loomine ja sel moel mälu edasi kandmine. Teoloogia teadus Jumalast või Jumalatest, religioossest õpetusest, dogmadest, riitustest ja teenimisest. Teoloogia uurib teadusliku mõisteaparaadi ja teaduslike meetodidega religiooni kui nähtuse ja üleloomuliku printsiibi olemust, üleloomuliku printsiibi ja inimese vahekorda , religiooni ja ühiskonna seoseid ning vastavaid allikaid ajaloolises, eetilises ja eksegeetilise...
HVUS.06.002. Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? religioon (ld religio `sidumine; hoolimine') Mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide ja riituste kompleks, mille siduvaks elemendiks on usk üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida. Vt ka ebausk, müüt, riitus, rahvausund, usk, uskumus, usund. 2. Defineerige, mis on usk? usk (1) Religiooni ja usundi keskmes asuv keerukas psühholoogiline nähtus hoiak, mis kujutab endast konkreetset suhtumist väärtusobjekti ja selle suhtumise läbielamist. U indiviidi hoiakuna on alandlik, leplik ja koordineeruda tahtev suhtumine üleloomulikku (Uku Masing). Vrd u mõistet eri keeltes: kr pistis `usaldus, veendumus', ld fides `veendumus'; religio `side; hoolivus'; uural...
Kreeka ja Rooma usundid Minevikus pole olnud ilma religioonita ühiskondi ja ka tänapäeval on neid väga vähe. See on sellepärast nii, et religioon tundub olevat inimelu oluline osa. Ehkki paljud väidavad, et nad ei ole usklikud, on selge, et me oleme usuks ette valmistatud samamoodi, nagu oleme kehaliselt valmis hingamiseks, kõnelemiseks jne. Oma lihtsamal kujul tähendab kreeka usund kaheteistkümne Olümpose jumala kummardamist. Jumalad ei olnud kreeklaste meelest mitte alati maailma valitsenud. Hesiodose müüdi järgi olevat kõigepealt olnud Chaos, kellest sündis kõigi elusolendite ema Gaia, kes sünnitas endale taeva ehk Uranose. Gaia ja Uranose järglased olid vägevad titaanid. Titaanist nimega Kronos põlvnevad kreeka 12 jumalat. Igal jumalal oli mitu erinevat ülesannet. Tegelikult oli kreeka usund aga palju keerulisem, sest lisaks tähtsamatele jumalatele eksisteeris veel tuhandeid kohalikke juma...
1 RELIGIOON ÕHTUMAISES KULTUURIS ÕHTUMAISEST KULTUURIST: Õhtumaise kultuuri kolm komponenti on Vana-Kreeka, Vana-Rooma ja kristlus. Roomlased levitasid tsivilisatsiooni läänemaailma. Nende riigikorraldus töötas väga hästi, see tõi kaasa arusaama inimkonna ühtsusest. Kuigi roomlased tegid väga suurt vahet roomlaste ja barbarite vahel, arvati inimkond siiski ühtne olevat. Kristluse rüpest kasvas välja modrene teadus. Õhtumaa on peamiselt valgenahaliste protestantide poolt loodud maa. Kuhu kuulume siis meie? Nõukogude ajal oli siin õigeusu tsivilisatsioon, kuid ka siis kandsis eestlased endas loosungit: olgem eurooplased, aga saagem ka eurooplasteks. Läänemaise tsivilisatsiooni ja õigeusu tsivilisatsioon piir on Narva jõel. Idamaade aladelt laenatakse arusaam, et riigi valitseja on jumalikustatud olend. Kui Lääne- Rooma riik laguneb, hakkab seda ideed kandma kirik. ...
USK – VALIKUVÕIMALUS VÕI PARATAMATUS? Usk on usaldus mingisse jumalasse, objekti või religiooni õpetusse ka ilma kindla tõendita, et see eksisteerib. Usk on inimese enda idee, loodud ja sõnastatud mõiste. Puudub igasugune tõestus, et see eksisteerib väljaspool inimese enda mõistust. Läbi aegade on vaieldud usu, selle tekke ja valikuvõimaluse üle. Võttes arvesse teaduse arengut ning pidevalt uuenevaid tõekspidamisi, tekib teaduse ja usu vahel palju vastuolusid, kuigi teadlased ja usklikud otseselt omavahelises konfliktis ei ole. Sajandite vältel on inimesed otsinud õnne valemit ja veelgi suuremat rahulolu. Sestap võiks arvata, et usk tekkis inimeste soovist millelegi toetuda ja kusagilt abi saada. Tuginedes usklike inimeste väidetele, on usk midagi, mis annab neile elu mõtte. Teisalt võiks väita, et usu puhul on tegu ennast teostava ennustusega. Kui inimesed palju paluvad ja loodavad, et nad saavad enda nö jumalal...
HVUS.06.002. Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? religioon (ld religio ‘sidumine; hoolimine’) Mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide ja riituste kompleks, mille siduvaks elemendiks on usk üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida. 2. Defineerige, mis on usk? (1) Religiooni ja usundi keskmes asuv keerukas psühholoogiline nähtus – hoiak, mis kujutab endast konkreetset suhtumist väärtusobjekti ja selle suhtumise läbielamist Ilmselt on otstarbekas lähtuda definitsioonist: "Usk on kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse, ja veendumus selles, mida ei nähta." Psühholoogiliselt avaldub u inimese hoiakuna (1) kognitiivselt (teatud teadmiste aktualiseerumisel objekti suhtes), (2) emotsionaalselt (valmidus reageerida objektile tundmuslikult), (3) tahteliselt (valmiso...
Religioonipsühholoogia kordamisküsimused 2018 sügis 1. Religioonipsühholoogia seos psühholoogiateadusega. Psühholoogia uurib inimeste hingeelu ja religioonipsühholoogia uurib seda, kuidas religioon mõjutab inimese hingeelu (ja seost käitumisega) 2. Vaimsus ja usklikkus Vaimsus raske hoomata Usklikkus põhimõtete ja seisukohtade süsteem (piibel, koraan), kuuluvus (riik on usklik ja vanemad on usklikud siis on ka laps usklik), regulaarne kollektiivne praktika. 3. Religioonipsühholoogia kaks suurt organisatsiooni: APA ja IAPR. APA Ameerika psühholoogide assotsiatsioon. Religioonipsühholoogia on 36 divisjon. Sinna kuuluvad psühholoogid, kes tunnustavad religiooni olulisust inimese elus ja psühholoogia distsipliinina. JARP Rahvusvaheline religioonipsühholoogia assotsiatsioon. 4. Usulise kogemuse uurimisprobleemid. 1) Usuline kogemus on spontaanne nähtus, mis võib tekkida mis tahes eluhetkel....
Õppevara analüüs Lisabet Roos Click to edit Master text styles Second level "Inimene, ühiskond, Third level Fourth level kultuur II KESKAEG" Fifth level Autorid: Mait Kõiv, Mati Laur Ilmumisaasta 2007 eesti keeles, 247 lk Analüüsisin esimese peatüki "India" kahte esimest õppetükki "Riiklus ja Ühiskond" ja "Religioon ja Kultuur" Õpik on mõeldud gümnaasiumile Uus tekst seotud eelnevaga Näide 1. "Nagu Mesopotaamias ja Egiptuses, nii kujunes ka Indias tsivilisatsioon suurte jõgikondade alal. ,, Õppetükk jaotatud pealkirjastatud osadeks Näide 2. Õppetükk jaotatud osadeks järgmiselt: Induse tsivilisatsioon Aarjalased veed...
Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? (Reliogioosne eetika vaatleb inimese ja jumala vahekorda praktilisel tasandil. Kuidas käituda, et õndsaks saada? Kuidas olla jumalale meelepärane? Millised on religioossesse kogukonda kuuluva inimese omadused, teod? Mis on tema eesmärgid?) Religioonifilosoofias küsitakse: kas inimese eksistentsiaalsel situatsioonil on mõte/tähendus? Kust see tähendus/mõte tuleb? Kas elul on mõte? Kas jumal on olemas? Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada või vastupidi? Kes või mis on jumal? Miks on maailmas kurjus? Kes on selle eest vastutav? Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? Jumalat määratletakse kui transtsendentset, ontoloogilist, kognitiivset, moraalset ja absoluutset substantsi. Isiksus, kes pole loodusjõud, stiihia ega tung, vaid inimese laadi olend, kellel on eneseteadvus, ta suudab seada eesmärke ja neid ellu viia. Teda iseloomustab isiksuse sisemine ko...
Kas tõde on olemas? Läbi ajaloo on arutletud selle üle, kas tõde on olemas. On olemas mitmeid teooriad tõe kohta, kuid need ei ühti ja igal teoorial on nii öelda oma arusaam tõest ning seega on raske aru saada, kas leidub ühtset tõde. Siinkohal võikski esitada küsimuse- kas tõde on siis olemas või mitte? Selle probleemi lahendamist tuleks alustada tõe lahti defineerimisest üldarusaamas. Tõe all mõeldakse tavaliselt tegelikku asjade seisu ja tegelikke asjaolusid või siis tõeste propositsioonide, väidete ja muude tõekandjate sisu. Analüütilises filosoofias kasutatakse sõna "tõde" sageli 'tõesuse' tähenduses. Nii tavakeeles kui ka teistes eluvaldkondades ning filosoofia ja religiooni keelepruugis kasutatakse sõna "tõde" ka teistes tähendustes¹. Tõekäsitusi on välja kujunenud neli : koherentsiteooria (tõe kooskõlateooria), korrespondentsiteooria (tõe vastavusteooria), pragmatismi tõeteooria ja r...
Kordamisküsimused: Hinduism I 1. Mis on hinduism ja kuidas seda nimetatakse sanskriti keeles? Sõna hindu (sanskriti keeles sindhu) on pärsia sõna ja tähendab "jõge", kuna Induse jõe org oli tihedalt asustatud. Hinduism on India traditsiooniline usund hindu dharma. 2. Kuidas nimetavad hindud ise oma usku sanskriti keeles ja mida see tähendab? Hindud ise nimetavad oma usku "igaveseks õpetuseks" või "igaveseks seaduseks" sanatana dharma. 3. Nimetage kaks Induse jõe orus võrsunud kultuuri: Harappa kultuuri õitseng dateeritakse aastatega 2200-2100 eKr. Mohendjo Daro kultuuri dateeritakse aastatega 2400-2160 eKr. 4. Kes olid Põhja-Indiasse tunginud rändrahvad, kust nad tulid ja millal? Umbes 1500 aastat eKr tungisid Iraanist mitme lainena Põhja-Indiasse nomaadlikud aarialased ehk aarjalased (sanskriti keeles tähendab arja resp. arya "isandat", hiljem "õilis"...
1 ÜLEVAADE VALGUSTUSAJASTUST 17.-18. sajandit tähistatakse vaimses mõttes valgustusena. I.Kant annab meile valgustuse klassikalise definitsiooni 1783 a.: "Aufkärung ist der Ausgang des Menschen aus seiner selbst versuldeten Unmündigkeit.Unmündigkeit ist das Unvergögen, sich seines Verstandes ohne Leitung eines anderen zu bedienen." - "Valgustus on inimese väljumine tema omasüülisest alaealisusest." "Alaealisus on võimetus kasutada oma aru kellegi teise juhatuseta. Ise ollakse selles alaealisuses süüdi, kui põhjuseks pole aru puudumine, vaid puuduvad otsusekindlus ja mehisus, kasutamaks oma aru kellegi teise juhatuseta." "On nii mugav olla alaealine. Oleks mul aru asemel raamat, südametunnistuse asemel hingekarjane, minu enda asemel kirjutaks mulle eluviise ette arst jne, siis poleks mul tarvis end üldse vaevata." 1...
Osake igavikku Inimesed on ajalugu; iga päevaga suureneb toimunud sündmuste arv, avanevad uued, ,,puhtad leheküljed" eluraamatuis. Kuis lausus kord kord Lev Tolstoi: ,,Ajalugu oleks midagi erakordset, kui see vaid tõsi oleks," arvan ka mina, et grandioosne mälestistekogum koosneb pigem pisematest ja suurematest valedest ja vaikivatest pausidest, hädavaevu kokkutõmmatud, et terviku muljet jätta. Sideainena on aga kasutatud traditsioone ainsat reaalsete tõendusmaterjalidega eksisteerivat silda olemasoleva ja möödunu vahel. Daniel Vaariku essees ,,Traditsiooni leiutamine" köitis mind mõiste 'illusioon' kasutamine sealses mõttekäigus: ,,Traditsioon, sa oled ikka täielik illusioon. Ent kas me saaksime hakkama ilma sinuta?" Ei saa, sest kui oleks põhjatu teadmiste kuristik ja meie seisaks ühel servadest, kõigest vaadates vastaskallast, kuhu jäi minevik, ei saaks me kunagi osa sellest, mis ku...
SISSEJUHATUS ISLAMISSE kordamine Hadith prohvet Muhamedi kogutud ütlused ja teod Sunna islami ühiskondlike ja õiguslike tavade korpus Sira prohveti biograafiad Tasfir Koraani kommentaarid ja seletused Nendest allikatest, mis kirja pandud 8-20 saj lähtuvad kõik käsitlused Koraani ilmutamise ja islami algaastate kohta. Koraan jaguneb 114 osaks, mida nimetatakse suuradeks. Neil on erinevad vormid ja pikkused. Enamjaolt on järjestatud need kahanevas pikkusejärjekorras. 2-112 on avamine, viimased kaks vaimude eemale peletamiseks. 1. Suura on FATIHA- avamine. Suurel määral lähtub see raamat samadest uskumstest ja lugudest, mida sisaldab Piibel. Jumal (arab. K ALLAH) valitseb kõike kõikvõimas, kõiketeadev ja halastav olend, kes on loonud maailma ja selle olendud. Ta saadab oma prohvetite kaudu sõnumeid ja seadusi, aidates juhatada inimeste elu. Ning kunagi tuleikus, ajal mis on teada ainult tallem teeb ta maailm...
I osa RELIGIOONI TEOORIA 1. Maailmareligioonid ja maailma religioonid esimese alla kuuluvad usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni nt kristlased, islamiusulised, hinduistid, budistid, taohistid, konfutsiaistid, sintoistid. 2. Aabahamlike religioonide e kõrbemonotismi hulka kuuluvad judaistid koos kristlaste ja muhameedlastega. 3. ,,Cultura" e kultuur. Ladina keeles tähendab ,,Cultura" maaharimist. 4. Kunst, teadus ja religioon moodustavad kultuuri. Nikolai Roerich. 5. Ajas kõige püsivamad on vaimsed väärtused. Nende allikateks on raamatud, mis on ja jäävad, kõnelevad eri keeltes vaimu ühist keelt. 6. Kultuuride jagunemise 3 rühma: 1. Lineaar-aktiivsed kultuurid, kus tehakse ühte asja korraga, planeeritakse ja peetakse kinni ajakavast. 2. Multi-aktiivsed kultuurid, kus tehakse mitut asja korraga, ei planeerita prioriteete, jutukad rahvad. 3. Reaktiivsed kultuurid, kus esmatähtis on viisakus ja aupaklikkus...
Majandussotsioloogia kordamisteemad ja toetav kirjandus eksamiks valmistumisel (kättesaadav raamatukogust ja olulisemad tekstid ka Moodle’st). LOENGUMATERJALIDE põhjal on eksamitöös testküsimused järgmistel teemadel: 2. Loeng – Majandus ühiskonnas • Põhimõisted: kultuur – ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega (edastatakse järgmistele põlvkondadele ja teistele ühiskondadele; on muutuv sotsiaalses aeg-ruumis) majanduskultuur – veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust. Erinevad tasandid: ühiskond, majandussüsteem; tööstusharu, turg; organisatsioon; leibkond, perekond; üksikisik. Väärtused – indiviidi või grupi arusaamad sellest, mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale. Tugevalt seotud kultuuriga, suhteliselt kest...
I loeng 02.11.2012 Jaan Lahe Usundite valik on semestriti varieeruv. Eksam on küsimustega test, valikvastustega. 50-80 küsimust. Üldine sissejuhatus Mis on religiooniteadus, mis on üldiselt ja religioodi tüübid. Religiooniteadus erladi haruna on suhtleiselt noor, alguse sai 19. sajandi keskpaika või teise poole. 1870. Aastatel luuakse esimesed õppetoolid religiooniteadustes. Eestis loodi 1919. aastal mittekristlikute usundite õpetamiseks Tartus õppetool. Suur osa inimestets on õppinud ja bioloogiat ja lähevad edasi religiooniga. Lahe ise uurib Rooma keisri riigi usundilugu, praegu uurib idamaise päritoluga jumalannasid, nende kultust. Religioon ja usund on sünonüümid. Usuõpetus on kiriklik ja konfesionaalne. Religiooni sõna on tulnud kreeka keelest religio, mis on tuletatud kas 1) religare ehk siduma (inimese side jumalaga) 2) religere ehk tähelepanema või hoolima ( inimene hoolib jumalast ja paneb teda tähele). Religioon on inimese koh...
Ühiskonnaelu tasandid ja valdkonnad 1. Mis on ühiskond? Ühiskond on inimeste olemasolu viis. Ühiskond koosneb inimestest ja ei saa eksisteerida ilma inimesteta. Ühiskonna tunnuseks on religioon, moraal, seadused ja ühistegevused. 2. Millised on ühiskonnaelu tasandid ja valdkonnad? Ühiskonnal on mitmeid tasandeid. Nt maailm, riik, kool, perekond. Ühiskonnaelu valdkonnad nt : majandus, tervisehoid, kultuur, haridus, valitsemine. 3. Iseloomusta tänapäeva ühiskonda. Ühiskonnaelu valdkonnad on põhiliselt samad mis vanasti: majandus, sotsiaalabi, haridus ja muu sotsialiseerumine ning kohtupidamine ja kooskõlastamine, mida me nüüd nim valitsemiseks. Palju on materiaalset vara mis vajab haldamist. Olulisim on käitumiskultuur, ühine arusaamad kultuurist laiemas mõttes ja sellest tulenevad koostöövormid. Tänapäeval on tööjaotus, millest tuleneb kaubandus, turg, raha, palgamajandus ja pangandus. 4. Mõisted: ühiskond- inimeste olemasolu viis. Ühisk...
Absolutism Absolutism on valitsusvorm, mille korral kuulub valitsejale piiramatu võim. See mõiste käib tavaliselt monarhide kohta ja seega võib nimetada absolutismi ka absoluutseks monarhiaks. Reaalsuses on see aga võimatu ja seda tõestab ka see, et seda pole omanud ükski valitseja. Absolutismi periodiseering: · Konfessionaalne absolutism seda eristas religiooni esile seadmine kõigest muust. Kõik sõltus Jumala tahtest ja sellega põhjendas ka valitseja oma otsuseid. Näiteks võib siia tuua Hispaania kuninga Felipe II, kelle juhtlauseks oli: ,,kelle võim, selle usk". Levinud 16. sajandil. · Õukondlik absolutism Jumala tahet enam ei rõhutata ning seda iseloomustab valitseja täielik seismine väljaspool inimkonda. Seda valitsemisviisi peetakse kõige lihtsamaks ja ideaalsemaks. Selle hiilgavaimaks näiteks on Louis XIV, kelle juhtlaus...
Absolutism Absolutism on valitsusvorm, mille korral kuulub valitsejale piiramatu võim. See mõiste käib tavaliselt monarhide kohta ja seega võib nimetada absolutismi ka absoluutseks monarhiaks. Reaalsuses on see aga võimatu ja seda tõestab ka see, et seda pole omanud ükski valitseja. Absolutismi periodiseering: · Konfessionaalne absolutism seda eristas religiooni esile seadmine kõigest muust. Kõik sõltus Jumala tahtest ja sellega põhjendas ka valitseja oma otsuseid. Näiteks võib siia tuua Hispaania kuninga Felipe II, kelle juhtlauseks oli: ,,kelle võim, selle usk". Levinud 16. sajandil. · Õukondlik absolutism Jumala tahet enam ei rõhutata ning seda iseloomustab valitseja täielik seismine väljaspool inimkonda. Seda valitsemisviisi peetakse kõige lihtsamaks ja ideaalsemaks. Selle hiilgavaimaks näiteks on Louis XIV, kelle juhtlaus...
*1.Mille poolest erinevad müüt ja muistend? Muut on lugu jumalatest ja heerostest. Kui muudi sisuks on algaeg, loomine, siis muistendid puudutavad lähiminevikku, meie maailma, neil pole maailma loomisega pistmist. Muistend - kindel stereotuupne sisu, skeem. Faabula selgus ja ebapersonaalsus on muistendi tunnused. Peamine on köitev lugu, seepärast ei ole elamuse detaile kirjeldatud nagu memoraadis. *3.Shamaani peamised funktsioonid? Shamaani peamine funktsioon on aidata kogukonda ja selle liikmeid kriisis. Eri rahvad näevad kriisi põhjusi erinevalt > erinev ka shamaanide käitumine. Kriisis on shamaani pohiulesanne olla meedium, abivaimud; nendega saab suhelda ekstaasis - selleks oma tehnikad. Abivaimud on need, kes kaitsevad shamaani teises ilmas ja juhendavad. On iseloomulik, et shamaan ei otsi enda jaoks teise ...
2. Modernism 2.1. Sissejuhatuseks Modernistliku ajastu sünniks võib pidada juba uusaja algust, mis on seotud uute poliitiliste, filosoofiliste ja eetiliste ideede tekkega. Uusaja alguseks peetakse valgustusaega. http://witcombe.sbc.edu/modernism/images/modernism.jpg 2 Valgustus see on periood Euroopa kultuuriajaloos 17. sajandi lõpust kuni 18. sajandi lõpuni (u 1680-1780), mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ja progressi ning traditsioonide hülgamine; tuntuimad esindajad (kes sillutasid teed modernistlikule mõtlemisele) on Jean-Jacques Rosseau, Voltaire, Denis Diderot, Paul Holbach. Modernismi iseloomustavateks märksõnadeks on: MÄSS, TROTS, EITAMINE. 3 2.2. Üldiseloomustus Modernismi võiks vaadelda...
Kas Valgustusajastu muutis Euroopat paremaks? Valgustusajastu leidis aset 18. sajandi Euroopas, kuigi mõned allikad alustavad selle perioodi dateerimist juba 17. sajandist. Ajastu peamised muudatused seisnesid selles, et kui varem peeti ilmaliku võimu pead riigi eesotsas Jumala saadikuks maa peal, siis nüüd asendus selline mõtteviis ideega, et ilmalik võim peaks põhinema ikkagi kainel mõistusel. Seesugune murrang ideoloogias muutis Euroopa ja kogu maailma saatust drastiliselt. Valgustusajastule alusepanijaks loetakse Hollandi filosoofi Baruch Spinozat. Selle ajastu filosoofid leidsid, et suuri mõtlejaid ning kirjanikke ei tohiks piirata hirm rikkuda juba traditsiooniliseks saanud põhimõtteid, neil tuleks lasta taga ajada tõde ükskõik mis kujul. Liikumise suurkujude hulka kuuluvad veel näiteks prantsuse filosoof Montesqieu, kelle loodud võimude lahususe teooriat täna palju iseenesest mõistetavakspeavad ning Voltair...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
