Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rekreatsioonikorralduse alused ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
turism, identifitseerimine, klient, riskijuhtimine, kontseptsiooni, tajutavat, tegelikku, grant, hooletus, riskijuhtimise, valdkond, seiklus, alice, leesment, riskikäsitlus, kultuurile, kogukonnale, ettevaatusabinõud, reageerima, loodusressursside, arendamiseks, ökoloogiliste, kultuuridevahelise, sallivuse, monitooring, põhimõtetest, saabuvate1. Mis on loodusturism laiemas ja kitsamas mõttes? Laiemalt:reisimine, rändamine, matkamine. Kitsamalt:majandusharu, turismitööstus, äritegevus, ettevõtlus 2. Defineerige mõisteid - maaturism, ökoturism, seiklusturism, aktiivne puhkus. 1 Maaturism- on väikesemahuline turism väljaspool linnakeskkonda s.o. maakeskkonnas, millele on omane maaeluline vorm ja sisu. 2 Ökoturism- vastutustundlik reisimine,mis toetab loodus-ja kulturipärandite säilimist ning kohalike elanike heaolu 3 Seiklusturism- Turismivorm, kus inimene veedab oma puhkust kasutatdes selleks mitmeid erinevaid aktiivseid tegevusi 4 Aktiivne puhkus- Puhkusevorm, kus inimene veedab oam puhkust kasutades selleks erinevaid aktiivseid tegevusi 3
Ergonoomilise süsteemi hindamine ja juhtimise alused 1. Tervise mõiste WHO käsitluses Tervis on universaalne väärtus ja inimese põhiõigus. Tervis on heaolu ka elukvaliteedi tähtis komponent. 2. Mille poolet erinevad tervise akadeemiline ja meditsiiniline definitsioon Tervise mõistet meditsiinis käsitletakse kõige sagedamini haiguse puudumisena. Jättes kõrvale indiviidi heaolu kui ka elukvaliteedi mõõdet. Tervise akadeemiline käsitluses nähakse tervist kui kontseptsiooni mis kirjeldab tervist sotsiaalse mõjuga üksikisiku suhtumistesse, uskumustesse ja väärtushinnangutesse. 3. Iseloomusta inimvajaduste hierarhiat. Kuidas on nad omavahel seotud? Populaarsem inimvajaduste hierarhiat kujutav süsteem pärineb Abraham Maslow’lt. Hierarhia kõrgema astmeni pääsemiseks peavad kõik eelnevad vajadused olema täidetud. Baasvajadused rahuldatud. Esimene aste: füsioloogilised vajadused: vesi, toit, seks, uni
Turundusplaani koostamise juhendmaterjal Tellija: Juhendmaterjali koostajad: 2005 Sisukord EASi pöördumine ......................................................................................................................2 Eessõna ....................................................................................................................................2 PLANEERIMISE ETTEVALMISTUS ............................................................................................6 Plaani koostamise vajalikkus ....................................................................................................6 Turunduse planeerimise protsess.............................................................................................7 Projekti ettevalmistus ja läbiviimine ..........................................................................................8 Projekti tegevuskava ja ajakulu...
● Makseterminali täiendavad kulud ○ Komisjonitasu igalt tehingult – pank peab kinni maksest 0,22- 2,5% (SEB 2019 nov), 1,45% nutiterminalilt (Swedbank 2019 nov). ○ Makseterminali tasu – kuutasu 5-17 EUR (SEB, Swedbank 2019 nov). E-kaubanduse makselahendus – riigipiire ületav e-kaubanduse makselahendus (põhineb krediitkaardiga maksetel). Sobib eelkõige rahvusvahelisel turul tegutsevatele veebipoodidele. Pangalink – klient tasub kohe kauba eest st ettevõttel ei teki krediidiriski, samas peab klient olema vastava panga klient. Tasu tehingult 1% jääb 0,13-3,2 EUR vahele + igakordne autentimistasu 0,11 EUR (SEB, Swedbank 2019 nov). Mobiilimakse – ostja algatab tehingu kõnega mobiiltelefonilt, kaupmees saab tehingu toimumisest teada lühisõnumiga oma mobiiltelefonile või IP aadressile. Muud digilahendused nt digitaalne rahakott, tasumine krüptorahas jne. 14
· töötajad turvaline ja rahuldustpakkuv töökeskkond Klientide vajaduste rahuldamine toimub läbi väärtus(t)e loomise: · läbi spetsiifiliste teenuste ja/või toodete loomise - tootmisettevõte, teenindusasutus jne · läbi inimeste mõjutamise ja/või muutmise - õppeasutus, haigla, vangla jne Organisatsioon saab tulemusi anda ainult kliendi vajadustele vastates nii nagu kliendid ise neid vajadusi määratlevad. Ainus tõestus selle kohta, kas töö on hästi tehtud klient, kes on valmis selle eest maksma Kliendi jaoks võib väärtusena pidada: · kvaliteeti ja selle kasvu - protsessi ja toote/teenuse kvaliteet ja selle kasv (vigade vähenemine või veaparandusele kuluva aja vähenemine) · kulude vähenemist - kasumlikkuse kasv · kiirust - turu muutustele reageerimiskiirus või tarneaja vähendamine · innovatsiooni - eristumine toodetes/teenustes ja nende omadustes; esimesena turulejõudmine
valikud. Toodete tootmisel valitud lahendused, lähenemine ( kes paneb rõhku toote odavusele, kes toote kvaliteedile) nõudlus tekkiks tõenäoliselt mõlemil juhul. Analüüsi ja võrdle tehnoloogilise paradigma ja tehnoloogilis-majandusliku paradigma erinevatest elutsüklitest tulenevaid võimalusi ja piiranguid ettevõtete innovatsiooni- strateegiatele, too näiteid. Võttes aluseks Schumpeteri teooria ja seda edasi arendades, on Carlota Perez loonud tehnoloogilis-majandusliku paradigma kontseptsiooni. Iga uus paradigma saab alguse tehnoloogilisest revolutsioonist ehk uute tehnoloogiate, toodete ja tööstusharude esilekerkimist, mis hõlmates eneses odavat sisendit ning on võimeline tooma esile murrangut kogu majanduses ja olema pikaajalise arengu edasilükkavaks jõuks. Kui tehnoloogilise revolutsiooni käigus tekkinud uued tehnoloogiad, lahendused ja arusaamad levivad väljapoole majandust, hakates mõjutama ja muutma ka ülejäänud ühiskonda, ongi
täitmata jätmisest) sõltub teiste huvigruppide huvide täitmine. Omanike huve ei saa täita enne kui ei ole täidetud klientide vajadused; klientide vajaduste täitmine sõltub juhtide ja töötajate huvide täitmisest. Ettevõte saab tulemusi anda ainult kliendi vajadustele vastates nii nagu kliendid ise neid vajadusi määratlevad. Ainus tõestus selle kohta, kas töö on hästi tehtud klient, kes on valmis selle eest maksma. · Infosüsteemi mõiste Tehnilises käsitluses mõistetakse infosüsteemi all omavahel seotud komponentide (riistvara, tarkvara, kommunikatsiooniseadmed ja andmeressursid) hulka, mis kogub (või võtab vastu), töötleb, salvestab ja levitab informatsiooni (täpsemalt andmeid) eesmärgiga toetada otsuste tegemist, ettevõttes koordineerimist ja kontrolli. Infosüsteem võib aidata juhte ja töötajaid
Järjest suurenev uute toodete ja teenuste hulk programmererimine, meelelahutusteenused jne. Tekkinud on ulatuslik nn ,,peidetud teenindussektor". Teenindusettevõtlus ja tootev tööstus on järjest rohkem omavahel seotud. 2. Kliendikeskne teenindus Teeninduses lähtutakse kliendist, mitte oma tootest/teenusest. Uuritakse välja kliendi soovid ja arvestatakse nendega oma toote teenuse välja töötamisel ning müümisel. Klient osaleb tootmisprotessis juba arendusest alates. Kliendikeskne käitumine on oskus rahuldada kliendi vajadusi nii, et mõlemad pooled oleksid rahul 3. Arukas teenindusajastu inimene Arukas teenindusajastu inimene ootab rohkem, tahab kvaliteeti. Muutused töömaailmas on seadnud keskseks aruka inimese arendamise, kes suudaks uutes tingimustes, uut suhtumist ning uusi teadmisi ja oskusi vajava elu ning tööga toime tulla. 4
nitest accessibility, attractions, amenities, available packages, activities, ancillary services. Seega võib sihtkohta suhtuda kui kombinatsiooni kõikidest toodetest, teenus- test ja elamustest, mida pakutakse kohalikul tasandil. (Dorbek et al 2003) Erinevad autorid ja allikad tõlgendavad turismisihtkohta järgnevalt: · turismitoodete kooslus, mis pakub külastajatele integreeritud elamust (Dorbek et al 2003); · piirkond, kus turism on suhteliselt tähtis tegevus ja kus majandus võib olla oluliselt mõjutatud turismi aastatuludest (Tourism Destination Management 2009); · geograafiline ruum, kus eksisteerib turismiressursside klaster atraktsioonid, infrastruktuur, turismiteenuste ja toodete pakkujad jne (Pike 2008: 24); · piirkond ehk maa, riik, väike- või suurlinn, mida on reklaamitud või mis reklaamib end ise kui turistide külastuspaik (Beirman 2003: 3);
planeerimine (planning); 3. täideviimine (executing); 4. kontrollimine (controlling); 5. lõpetamine (closing). Valdkonnad: 1. integratsiooni juhtimine (integration); 2. eesmärgi juhtimine (scope management); 3. aja juhtimine (time management); 4. kvaliteedi juhtimine (quality management) 5. kulude juhtimine (cost management); 6. inimressursside juhtimine (human resources); 7. infovahetuse juhtimine (communication); 8. riskijuhtimine (risk management); 9. alltöö juhtimine (procurement). Kombineerides neid protsesse ja valdkondi tekib omapärane maatriks, mis annab hea ülevaate projektijuhtimisega seotud üldistest ülesannetest. Tabel 1. Projektijuhtimise protsesside ja valdkondade maatriks (PMI 2000) Algatamine Paneerimine Täitmine Kontroll Lõpetamine Integratsioon • Plaani • Projekti plaani • Muudatuste
8 8. Võidakse müüa, kuna ettevõte ei õigusta end. 9. Asukoht ja ruumid ei pruugi olla sobivad kavandatud muutusteks. Ostetava ettevõtte väärtuse hindamise põhivõimalused: 1. Bilansiline väärtus (varadest lahutatakse kohustused). 2. Korrigeeritud bilansiline väärtus hinnatakse ümber varad, mille bilansiline väärtus ei peegelda nende tegelikku hinda (nt hoone, vananenud kaup, ebatõenäoliselt laekuvad nõuded ostjatele jne). 3. Likvideerimisväärtus hinnang ostja seisukohalt: "Kui äritegevus ebaõnnestub, siis kui palju ma investeeritud rahast tagasi saan?" 4. Tulevaste tulude hindamine eeldamata suuri muutusi hinnang müüja seisukohalt: "Millistest tulevastest tuludest loobumist peab müügihind mulle kompenseerima?" 5. Tulevased tulud arvestades olulisi muutusi hinnang ostja seisukohalt: "Kui ma oma
nõuded. Samuti annab eriolukorra väljakuulutamine võimaluse vajaduse korral rakendada piiranguid inimeste põhiõigustele vabalt koguneda ning liikuda. Tänaseni pole Eestis olnud vajadust eriolukorda välja kuulutada [38]. 0.2 Kriisi olemus Kriis võib tekkida äkki ja selgelt äratuntavana, kuid kriis võib olla ka pikaajaline protsess, sündmuste ahel, mille alguse ja lõpu fikseerimine on väga raske ning mille arengut on väga raske ennustada [18, lk 56]. Kriisi kontseptsiooni peamisteks komponentideks on: · ootamatu sündmus; · võib olla eluohtlik; · kujutab endast ohtu või väljakutset; 19 · nõuab kohest kiiret tegutsemist; · juhtkonnal on sündmuste üle piiratud kontroll; · sündmusel võivad olla ettearvamatud kõrvaltoimed ja tagajärjed;
ning positsioneeritakse teenindusettevõte turul. Tehniline joonis on teenuse kättetoimetamisprotsessi tehinguid sisaldav tootmise organiseerimise skeem (mida nimetatakse ka tehnoloogiakaardiks). Tehingud võivad olla andmetöötlus, suhtlemine klientuuriga ning osa otsustuspunktidest, millel on tähtis osa vigade vältimisel. Joonisel 1. toodud nähtavuspiir eraldab eesliinis toimuvaid tegevusi tagaliinis toimuvatest. Eesliini tegevustega puutub klient kokku, tagaliinis toimuvaga mitte. Teenuse kättetoimetamise protsessi suure ja väikese kontaktsusega osad võivad asuda teineteisest eraldi, kuid nad on omavahel seotud. Käesolev eristus tõstab esile vajadust pöörata erilist tähelepanu nähtavuspiirist ettepoole jäävale osale, mille põhjal kujuneb kliendi kogemus teeninduse tõhususest. Teeninduskeskkonna paigutus, kujundus, teenistuja suhtlemisoskus ning isegi trükitud materjal — need kõik jätavad teenindamisest teatud mulje
Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine
Laondus ja veokorraldus Töövihik Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saadetiste pealelaadimine........................
Lenin: ... Taylori süsteem, nagu kõik kapitalismi progressid, ühendab endas kodanliku ekspluateerimise, rafineeritud metsikuse ja rea väga rikkalikke teaduslikke saavutusi ... Allikas: Loengu slaidid 6. Bürokraatia olemus ja Max Weber'i õpetus organisatsioonist ning ametnikest Bürokraatiaks nimetatakse teatud administratiivse korrastatuse mudelit, mis on ellu kutsutud õiguspäraste otsuste ühetaoliseks elluviimiseks ja kehtestamiseks. Laiemalt mõistetakse bürokraatia all teatud kontseptsiooni kuidas ühiskonnas kehtestatakse seadusi ja viiakse neid ellu. Väga paljud tänapäeva suured organisatsioonid (nt sõjavägi, riigiasutused jne) on suuremal või vähemal määral ehitatud üles bürokraatlikke põhimõtteid järgides. Bürokraatliku organisatsiooni tunnised: o Selge tööjaotus- võimu ja vastutuse piirid on jaotatud o Selge hierarhia- selged alluvussuhted
See, kui viisakalt ja abivalmilt käitutakse kliendiga, määrab ära ettevõtte edukuse pikemas perspektiivis. Teenindusele spetsialiseerinud ettevõtete puhul on iseenesest mõistetav, et kliendi soovid ja vajadused on kõige tähtsamad. Need ettevõtted investeerivad pidevalt kliendisuhete parendamisele ning turu-uuringutele, et teada saada, millist teenindust tuleb pakkuda. See kajastub kliendi tagasisides, kui palju nad on valmis pakutava teenuse peale kulutama. Lõppkokkuvõttes on klient see, kes maksab palga. Kliendisuhete ja -lojaalsuse olemust hakati põhjalikumalt uurima 1940ndate aastate lõpul 1950ndate aastate algul Ameerika Ühendriikides. 1960ndate aastate keskpaigaks keskendus suur osa uuringuid teabe ökonoomikale, s.t. klientide kulutustele ja võimele otsida informatsiooni alternatiivide kohta ning mõista margivalikuid. 1970ndate aastate alguses tõstatasid Jacoby ja Kuner küsimuse margitruuduse ja taasostukäitumise vaheliste suhete kohta
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Umbes 5000 aastat tagasi Eesti alale rännanud hõimud suhtusid loodusesse austusega. Neil olid pühad paigad, mida hoolega hoiti: hiied, allikad, kivid, puud, jõed ja järved. Eestis on tänini teada ligikaudu 550 hiit ja enam kui 2000 muud pühapaika. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved. Keelu mõte oli küll hoida saarte metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see kaasa ka loodushoiule. 1642 Sõmerpalu talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski. Protestiti Pühajõe (Võhandu) voolu tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et voolu tõkestades vihastati jões elavat Pikset, mistõttu kahel eelnenud aastal oli maad tabanud ikaldus. 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus” 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säilitamine) 1
Säästva arengu põhivaldkonnad: · Tööstus ressursisäästlikkus, BAT, protsessi ja tootestandardid · Energeetika kohalikud energiaallikad, kavuhoonegaaside emissiooni vähendamine, energiasääst. · Transport ühistranspordi arendamine, konkurentsivõime tõstmine · Põllumajandus liigilise mitmekesisuse tagamine, küla- ja põllumajanduse areng, kohalik toiduressurss, keskkonnasõbralik tootmine · Turism eelistada kohalikku lahendust Säästev (keskkonnasõbralik, keskkonnahoidlik) tarbimine - teadlik valik võimalikult väikese keskkonnamõjuga kauba või teenuse kasuks, eelistades ökoloogiliste tehnoloogiate kasutamist, pikka kasutusiga, korduvkasutust, soodsaid uuendamise või ümbertöötlemise võimalusi või ühiskasutust. (Saab mõõta ökoloogilise jalajälje abil.) Et pakkuda kliendile võimalust leida ja valida tooteid/teenuseid, mis tekitavad loodusele vähem kahju,
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Vastu võetud 16.06.1999 RT I 1999, 60, 616 jõustumine 26.07.1999 Muudetud järgmiste aktidega (näita) 1. peatükkÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö su
Hõbevalge teemaparki planeeritud tegevuste suhtes, viiakse läbi kvalitatiivne arvamusuuring. Uuringu instrumentideks on poolstruktureeritud intervjuu sihtgrupi esindajatega ja lapsevanematele suunatud ankeetküsitlus. Enne uuringu läbiviimist tutvub autor erinevate teoreetiliste käsitluste ja uuringutega. Teoreetilise tagapõhja loomiseks tutvutakse teemakohaste raamatute, teadusartiklite ja internetiallikatega. Elamusmajanduse kontseptsiooni esmasteks tutvustajateks võib pidada Pine`i ja Gilmore`i. Nende 1998. ja 1999. aasta teosed on küll üle kümne aasta vanad allikad, kuid siiski olulised elamuse kontseptsiooni mõistmiseks. Seetõttu kasutatakse allikaid ka käesolevas töös. Sundbo koos Hagedorn-Rasmusseniga esitavad läbi oma uurimuste uusi vaateid elamuse mõistmisel. Erinevate jaapani uurijate koostöös läbi viidud uuringus lähenetakse elamuse tekkimisele füüsilisest aspektist uurides aju impulsse ja
kaasneb tihti olukord, kus tootja enam tuge ei paku, mis omakorda võib tähendada, et abi ei õnnestu saada enam ka väljaspoolt enda organisatsiooni. Hetkel aktuaalne Windows XP tootetoe lõppemine on põhjustanud rikkalikult meediakära kogu maailmas. ● Uued trendid seavad uusi väljakutseid – sh. IT turvalisusele. Näiteks BYOD (Bring Your Own Device) muudab oluliselt perimeetri kaitsmise kontseptsiooni andmeturbes. ● Kitsa eriala tippspetsialistidest koosnev meeskond raskendab üksteise asendamist ning seab erakordselt kõrged nõuded omavahelisele heale kommunikatsioonile tiimis. ● Paljud IT organisatsioonid eelistavad järelkasvu kasvatada organisatsiooni sees, kõige kergem on selleks kasutada karjääriredelit stiilis: monitoorija -> kasutajaabi spetsialist -> PC spetsialist -> administraator ->
3.1. Tööstusharu ülevaade Kirjeldatakse üldiselt milline on tööstusharu. Tuuakse ära: - turu maht - kas on tegemist areneva, stabiilse või kahaneva haruga - tulevikunägemus - olulisemad tegijad (konkurendid) 3.2. Sihtturg Sihtturu osas kirjeldatakse täpsemalt, millises piirkonnas asutakse tegutsema (tänav, linnaosa, linn või riik) Kui on täpsemalt paigas tulevikuplaanid, tuleb kirjeldada ajaliselt kus alustatakse ja millises järjekorras uutele turgudele edasi liigutakse. 3.3. Klient Siin kirjeldatakse täpsemalt oma klienti: - kas eraisik või ettevõte - sissetulek/käive - ettevõtte puhul töötajate arv - eraisikute puhul harjumused - muu oluline klienti kirjeldav informatsioon 3.4. Turundusstrateegia Kirjeldatakse, kuidas viiakse info oma kaubast ja kaup klientideni: - milliseid kanaleid kasutatakse reklaamiks (TV, ajalehed, internet, otsepostitus vms.) - milliseid müügikanaleid kasutatakse (isiklik müük, oma kauplus, letid supermarketites, postimüük vms.)
hinnangutega, selleks viiakse läbi turundusalaseid uuringuid. Turundustööd analüüsitakse ja kontrollitakse pidevalt. Turustuskonseptsiooni eesmärk on kasumi kasv müügimahu suurendamise kaudu, turunduskonseptsioonis tuginetakse seevastu tarbijate vajaduste ja nõuete väljaselgitamisele ja rahuldamisele. Turunduskonseptsioon kaasab turundusjuhi töösse juba tootmistsükli alguses. Turu-uuringud annavad teada, mida klient antud tootes soovib nähe ning kus, millal ja millise hinnaga on ta nõus seda ostma. Turundus tähendab: · Suunitlust tarbijate vajadustele · Organisatsiooni kõikide tegevusalade integreerimist nende vajaduste rahuldamiseks · Pikaajalise kasumi saamist tarbijate vajaduste rahuldamise kaudu Eelarvelistes organisatsioonides keskendutakse tarbijate vajaduste rahuldamisele, kuid
3.1. Ajalugu ja taust 3.2. Põhiväärtused, missioon ja visioon 3.3. Konkreetsed taktikalised eesmärgid missiooni ja visiooni täitmiseks 3.4. Juhtkond ja personal, meeskond 4. Ettevõtluskeskkonna kirjeldus 5. Tooted ja teenused 5.1. Toodete/teenuste kirjeldus 5.2. Tootmisprotsess 6. Klient, turg ja konkurents 6.1. Tüüpkliendi profiil 6.2. Turg 6.3. Turundus- ja jaotuskanalid 6.4. Konkurents 6.5. Konkurentsieelised 6.6. Hinnapoliitika 6.7. SWOT-analüüs 6.8. Turundus 7. Tegevusplaan 8. Riskianalüüs 9. Finantsplaan 9.1. Stardikapital, investeeringud ja rahastamine 9.2. Müügitulu ja müügikulu
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
1. Kaitsealade külastusseire alused 1.1 Külastusseire arendamine maailmas Rekreatsiooni mõjude uurimist alustati 1920. aastatel (Cole 2004). Põhjalike ja terviklike rekreatsiooniökoloogia uurimisprogrammideni jõuti Euroopas ja Põhja-Ameerikas alles 1960- ndatel ja 1970-ndate alguses. Kõige esimesed vastavad uurimisprogrammid töötati välja Ameerika Ühendriikides ja Suurbritannias. Esimese ametliku kontseptsiooni rekreatiivse koormustaluvuse hindamiseks töötas välja J. A. Wagar (1964), kes defineeris puhkeala rekreatiivset koormustaluvust kui (recreational carrying capacity) kasutuskoormuse niisugust taset, mida ala suudab taluda, tagades sealjuures puhkevõimaluste püsiva kvaliteedi. 1980. ja 1990. aastatel suurenes märgatavalt rekreatsiooniökoloogiliste uuringute läbiviimine ning oluliselt arenes rekreatsiooniökoloogia rakendamine kaitsealade kaitse korraldamisel ning külastatavuse hindamisel
4. keskkonnaprogramm (19871992): Uuteks elementideks kkpols: kknormide kehtest, kkõigusaktide rakend, järelevalve tugevdamise vajadus, kkinfi ja hariduse oluline roll. Uued kktegevused: biotehnoloogia, looduskorraldus, pinnase ja muldade kaitse, linna, ranniku ja mägipiirkondade areng. 5. keskkonnaprogramm (19932000): Sektorid, vaatluse all olid: tööstus, transport, energia, põllumaj ja turism. Esitatud kkprobleemid: kliimamuutused, hapestumine ja õhureostus, loodusvarade ammendumine ja lood mitmekesisuse vähenemine, puhta vee varude vähenemine, linnakk halvenemine, rannikualade reost, jäätmed, tööstusega seotud riskid. 6. keskkonnaprogramm (20012010): kkpol koos oma eesmärkidega peab olema osa üldisest arengustrateegiast; kliimamuutustega arvest (stabil kasvuhoonegaaside heide atmosfääriõhku
instrument importkaupade puhul. Ühe esimestest logistikaalastest artiklitest on kirjutanud John Crowell 1901.aastal. Ta käsitles põllumajandussaaduste jaotuse hinda mõjutavaid tegureid USA-s. Artikkel ilmus valitsuse aruandes “Report of the Industrial Commission on the Distribution of Farm Products”. Hiljem, 1916. aastal arutles Arch Shaw logistika strateegiliste aspektide üle oma teoses “An Approach to Business Problems”. Samal aastal esitles L.D.H.Weld oma kontseptsiooni turunduse kasulikkusest (aeg, koht ja nõudlus) ja jaotuskanalitest. 1922. aastal määratles Fred Clark logistika rolli turunduses. 1927. aastal sõnastati termini “logistika” tähendus järgmiselt: On olemas kaks tähendust sõnale “kaupade jaotus”, mida tuleb üksteisest eristada. Esiteks: logistika tähendab kaupade füüsilist jaotamist - transporti ja ladustamist. Teiseks: logistika kirjeldab ka jaotuse seda osa, mida võib väljendada sõnaga” turundus”.
lähenemine klientidele, püsiklientide hoidmine, kliendisuhete arendamine, erinevate tarbijate sarnasuste leidmine. 1.2 TURUNDUSKONTSEPTSIOONID Kontseptsioon - vaadete süsteem, üldkujutlus, arusaam, plaan, idee. Turunduskontseptsioon tuleb paika panna enne äri alustamist, töö käigus võib seda muuta. Erinevaid kontseptsioone saab ka miksida, aga nad peavad olema tasakaalus ja sobima ettevõtte ja tema keskkonnaga. 1. Tootmiskontseptsioon Selle kontseptsiooni aluseks on tootjaettevõte, tema tehnoloogilised ja majanduslikud võimalused. Vahendiks on madal hind ja eesmärgiks suur kasum mastaabisäästult (tarbija ostab seda, mida tootja pakub ja mis on odav, tootja ei pööra tähelepanu tarbija vajadustele ja valiku rikastamisele). 2. Tootekontseptsioon Siin on aluseks toode ja tema funktsionaalsed omadused. Vahendiks on tootearendus ja kvaliteedi tõstmine ning eesmärgiks kasum kvaliteedilt (tarbija ostab kvaliteetset ja oma hinda
Hind on tavaliselt kauba maksumuse sünonüüm ja need kaks mõistet võivad üksteist asendada. Hind – kauba/teenuse väärtuse väljendus rahas! Hinna filosoofilised kontseptsioonid: - Hind on vahetuse kategooria - Hind on rikkuse väljendus - „õiglane“ hind võimaldab tagastada kulud Majanduslikud hinna kontseptsioonid: - Hind on määratav objektiivsete kuludega - Hind on määratav kasulikkuse subjektiivse hinnanguna Esimest kontseptsiooni esindab klassikaline poliitökonoomia. Teist kontseptsiooni esindavad aga neoklassikud. Hind on oma olemuselt vastuoluline – üheltpoolt on hind objektiivse maksumuse rahaline väljendus teisalt sõltub nõudluse ja pakkumise subjektiivsest kõikumisest. Hinnakujundavad faktorid turumajanduses on: - Kulud - Kauba kasulikkus - Nõudlus ja selle elastsus - Konkurents - Riigi mõju Hind täidab järgmiseid funktsioone:
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Avatud ülikool KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING MJJV.09.029 Koostanud professor Toomas Haldma Loengukonspekt ärijuhtimise magistriõppele finantsjuhtimise eriaines TARTU 2015 SISUKORD 1. ETTEVÕTTESISESE ARVESTUSE ROLL JA ARENGUD ............................3 1.1. Strateegiliste nõuete kasv juhtimisele ...............................................................3 1.2. Ettevõtte aruandluse arengusuunad ...................................................................4 1.3. Ettevõttesisese planeerimis- ja aruandlussüsteemi kujundamise vajadused .....6 1.4. Juhtimisarvestuse praktikat mõjutavad tegurid .................................................8 1.4. Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi eesmärgid ja komponendid ..........................8 2. ETTEVÕTTE KULUARVESTUSE SÜSTEEM .................................................. 11 2.1.
annaabi.ee 
