MIS ON REKLAAM? Carl Linnè: Genus proximum – üldtunnus, differencia specifica - spetsiifiline erinevus Reklaam on mitteisiklik infoedastus, mille eest tuleb kanda kulutusi, mis on tavaliselt sisendava (veenva) iseloomuga ja mis edastab teavet toodete, teenuste, juriidiliste isikute või ideede kohta kasutades selleks üht või teist meediakanalit. (C.Bovee, W. Arens. (1989). Contemporary Advertising) • Reklaam on tarbijale suunatud kaupade või teenuste tasuline avalikustamine. (D. McQuail. Massikommunikatsiooni teooria) • Reklaam on levitaja kasule orienteeritud teateedastus, milles formuleeritakse nii probleem kui ka selle lahendus. (L. Priimägi. (2007). Reklaam & imagoloogia, mõistevara) • Reklaam on teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse
· Mõjustamine · Mõtlemine · Otsustamine · Mälu · Tähelepanu · Emotsioonid jne Reklaamipsühholoogia ei ole isoleeritud valdkond- ta on seotud majandusega, juhtimisega, turundusega, rahandusega, logistikaga, kommunikatsiooniga; samuti semiootikaga, lingvistikaga, esteetikaga, disainiga, õigusteadusega jne Reklaamitegevuse peamine fookus tänapäeval on brändiloome. Bränd- objektiivsed omadused sh toode ning selle füüsikalised omadused, ka disain, graafilised/visuaalsed standardid ning eeldatav tarbimisväärtus. Subjektiivsed omadused sh selle imidž ehk kujutlus, maine, hoiak selle suhtes, avalik arvamus selle kohta, selle koht/positsioon inimese teadvuses. Kokkuvõtvalt- tootele omistatavad isiksuseomadused ning visualisatsioon Kuni tänaseni on 2 peamist teaduspõhist lähenemist: Sotsio-kognitiive- toetus sotsiaalpsühholoogiale ja kommunikatsiooniteooriatele
täidetust.Terviklikkust iseloomustab süsteemi jaoks ühtne funktsioon, eesmärk, otstarve jne, mis võimaldab süsteemi vaadelda ka jagamatu tervikuna ja samas ümbrusest eristuvana. Süsteemi põhiomadusteks on struktuuri- ja käitumisomadused. Süsteemid võivad olla füüsikalised, bioloogilised, sotsiaalsed, mõttelised, abstraktsed, algoritmilised jne. http://www.dcc.ttu.ee/automaatika/LAS/SILTERM.html#s Kommunikatsioon on sotsiaalsüsteemi üks algelementidest. MIS ON REKLAAM? ... on mitteisiklik infoedastus, mille eest tuleb kanda kulutusi, mis on tavaliselt sisendava (veenva) iseloomuga ja mis edastab teavet toodete, teenuste, juriidiliste isikute või ideede kohta kasutades selleks üht või teist meediakanalit. C.Bovee, W. Arens (1989). Contemporary Advertising ... On tarbijale suunatud kaupade v teenuste tasuline avalikustamine D. McQuail. Massikommunikatsiooni teooria ..
BRÄND Tooted on need, mida ettevõte valmistab, brändid on ned, mida tarbija ostab. Väidetavalt luuakse maailmas iga päev 10 000 brändi. Bränd on nime, sõna, pildi ja disaini ühendus, mis identsifeerib kauba ja eristab seda konkureeritavatsest kaupadest. Tähistab ka nn MARGITOODET. Omadused: Kaubal on objektiivsed omadused(kauba- disaini ja pakendikesksed, pmst need, mida saame mõõta, hinnata, katsuda) ning subjektiivsed omadused(psüühilises reaaluses imidz, kujutlused, maine) Bränd on hea mitte emotsionaalsete ja mittematerjaalsete omaduste poolest. Koos moodustavad beed BRÄNDI kui margitoote omadused. Tunnused Brändi materiaalsed omadused: toode, selle pakend, hind Brändi mittemateriaalsed omadused: logo, pakendi kujundus, imago, personaalsus. St, jah, okei, sa saad kopeerida toodet, nt iga nutitelefoniga saab helistada, kuid selle imidz jms mittemateriaalsed omadused on just need, mida kopeerida ei saa. Bränd võib olla kui kollektiivne vahendatud kogemus
positsioneerimine on protsess, mille abil tooted saavad oma asukoha tarbija tunnetussüsteemis, sõltuvalt nende eelistest, võistlevate toodete asukohast ja omadustest ning sihtturgude iseloomust ostja võimalus eristada üht kaupa teisest. Tegelik kaupade konkureerimine leiab aset tarbijate teadvuses. Nt kiidan seepi okei, minu oma vahutab ja lõhnab hästi aga teised ka ju on sama sugused. Samas lõppevad kiitused mingi aeg ära. Siis tulevad mängu imago bränd kõneleb enda eest. Siis tuleb mängu positsioneerimine. Keskendutakse eelkõige nende eristavate omaduste esiletõstmisele. Luuakse eeldusele, et mina suudan seda kaupa teisest eristada. Kõige parem on olla tipus! Nr ühte tavaliselt teatakse, nr 1l on tavaliselt suurem turuosa · Kaitsetaktika: Liider peab end kaitsma ja blokeerima uued tulijad Liider peab end ise uue ideega ründama "New & Improved Fairy"( · Ründetaktika: Leida uusi nisse, hõivamata maad (teadvuses
Brändi juhtimine Konspekt 2012 1) Bränd on kontseptsioon, lubadusmärk, kujutlus, mis sisaldab funktsionaalseid lubadusi ja kasusid, mida tarbijad piisavalt väärtustavad, kulutamaks selle peale oma raha. Bränd on eristav nimi ja/või sümbol, mille eesmärgiks on identifitseerida tootja või müüja kaupu või teenuseid konkurentide oma(de)st. (Aaker) Bränd on toote materiaalsete ja sümboolsete omaduste kombinatsioon, mis identifitseerib toote ja eristab selle konkureerivatest toodetest. Tugevatel brändidel on omadus siduda end kliendiga, tagades sellega koostöö ka tulevikus. Brändid aitavad inimestel teha valikuid, luues konkurentsieelise ning saavutades ajutise hinnaalanduspakkumise teiselt tootelt. Brändid on suunatud edule ja konkurentsile. Strateegiliselt saab end väljendada erinevalt: kujundus, emotsionaalsus, värvid, jne
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse li
Turunduse põhifunktsioonid: keskkonna analüüsimine, turu uurimine, tarbijate eristamine, toote ja brändi arendamine, hindade kujundamine, soodustuste pakkumine, turustuskanali ja vahendaja valimine, müügi- ja reklaamitöö, suhete korraldamine, kliendiinfosüsteemi loomine ja kasutamine jne. Turunduse ülesanded: Otsesed - turu-uurimine, brändi juhtimine, reklaam, müük. Kaudsed - allahindluse arvutamine, laovarude kontrollimine, tootearendus, müügijärgne teenindamine. Turunduse eesmärgid Müügieesmärgid: • Absoluutsed: käive rahas, müük koguseliselt • Suhtelised: turuosa Vahe-eesmärgid: • Turundusmiksi osade eesmärgid: toote-, hinna-, turustus-, toetuseesmärgid Raameesmärgid: • Tasuvuseesmärgid: kulu- ja tulueesmärgid Turunduse juhtimine
· Konsultatsioonid ja muud teenused nt kuidas juhtida, raamatupidamine, puhastusteenus · Hinda võrreldakse sisse ostetava teenuse ja selle vahel kui seda teeksid ära oma töötjad TOOTE KUJUNDAMINE Toote tasemed 1. Põhikasu kasu, mida tarbija tahab või soovib saada nt ajalehel informatsioon, pesumasinal puhtad riided 2. Tegelik toode käegakatsutav mida inimesed saavad osta, mida iseloomustavad kvaliteeditase, värvus, stiil, bränd ja pakend. Pesumasina puhul suuruse, võimsuse, värvi ja nime omandanud toode 3. Lisaväärtusega toode lisaks tootele ja põhikasule pakutakse ka teenindust ja muid kasusid pesumasina puhul näiteks hooldus, kauba kohalevedu, järelmaks jne Toote kujundamisel tuleb ettevõttel kõigepealt tundma õppida oma tarbijaid ja nende vajadusi ning soove. Sellest lähtuvalt saab teada milline toode peaks olema.
selle lahendus (L. Priimägi(2007). Reklaam& imagoloogia, mõistevara) REKLAAMI ROLL 1. Majanduslik/turunduslik roll. Raha leiab üles raha kus on, sinna antakse juurde. Reklaam loob margiteadvust ( tekib küsimus meie peas, kas me tahame või ei taha), aktiviseerib müüki, on üks ,,turuvõitluse" relvist. Lapsed kui vanemate survegrupp turul. ( Delma, juustupakkide sees kleepsud) TULEVIKU TURG ON PRAEGUSED LAPSED. 2. Kommunikatiivne roll - Reklaam toetab müüja ja ostja vahelist suhtlust. Tootjalt tootjale, tootjalt tarbijale. 3. Sotsiaalne roll infoedastus, eelistused, käitumine, esteetika, elustiil, kuvand, väärtushinnangud, ühiskonna eelistused, peeegeldab ühiskonda, milles me elame, võibolla veidi paremat, kuid mitte ebarealistlikku ühiskonda.(mitte ideaalühiskonda) KOMSUMERISM- eneseväljenduslik, sümboolilise väärtusega kaupade-teenuste tarbimine
On ka markantsemaid, N.: Turunduseta äri on kui poisi silmapilgutus pimedas, ei näe seda tüdruk ega keegi muu; Turundus on kõik jne. jne. 1 Turunduses on olulised kaks aspekti – VAJADUS JA VAHETUS. VAJADUSED on kas üldised (vajadus süüa, juua, liikuda), või konkretiseeritud (mida süüa ja juua, millega liigelda – auto bränd, kvaliteet, omadused, disain). VAHETUS – siin kehtib neli põhinõuet: peab olema 2 poolt kumbki peab omama seda, millest teine huvitatud on (N.: kaup või raha) kumbki peab omama võimalust vastaspoolega suhelda kumbki pool peab olema vaba teise poole ettepaneku vastuvõtmisest või tagasilükkamisest. Turunduse liigid: Konkreetse turunduspoliitika aluseks on see, milline nõudmine ja vajadus on turul.
• Fookus: tootja tehnoloogilised ja majanduslikud võimalused • Vahendid: Kättesaadavus, madal hind • Eesmärk: Kasum mastaabisäästult Tootekontseptsioon lk 14 • Lähtealus: Tootekeskne • Fookus: Toote omadused • Vahendid: innovatsioon, tootearendus ja kvaliteet • Eesmärk: Kasum kvaliteedilt Müügikontseptsioon lk 14 • Lähtealus: Firmakeskne • Fookus: Tooted • Vahendid: müük ja reklaam • Eesmärk: kasum käibe kasvult Turunduskontseptsioon lk 15 • Lähtealus: Turg • Fookus: Tarbija vajadused ja soovid • Vahendid: Juhitud turundus (4p mudel) • Eesmärk: kasum kliendi rahulolult Sotsiaalse turunduse kontseptsioon lk 17 • Lähtealus: Ühiskond • Fookus: Tarbija ning ühiskonna vajadused ja soovid • Vahendid: 4P, suhtekorraldus, ühiskondlik vastutus • Eesmärk: kasum rahulolult, eelistustelt
analüüsides lõpuks tähendavad. Põhjalikum analüüs viib talle omaselt alati teatud eesmärkide või vajadusteni, mille taha me ei saa minna ehk siis konkreetsete vajaduste rahuldamiseni. Sellisel juhul need vajadused ei paista enamasti inimeses välja, vaid on pigem olla konkreetsete teadlike ihade mõisteline tuletis. Ehk siis, motivatsiooni uurimine peab olema osaliselt inimese lõplike eesmärkide, ihade või vajaduste uurimine. Alateadlik motivatsioon. Kuna kõik eesmärgid pole sageli teadvuses nähtavad siis oleme sunnitud tegelema ka kogu alateadliku motivatsiooni probleemiga. Psühhoanalüüs on tõestanud, et seos teadliku iha ja selle taga peituva lõpliku alateadliku eesmärgi vahel ei pruugi olla otsene. Seos võib nt olla negatiivne nagu see on vastutoime korral. Seega põhjendatud motivatsiooniteooria ei saa endale kuidagi lubada alateadliku elu eiramist. Inimihade ühisus.
1. Nimetade reklaami rolle ühiskonnas(4) koos väikese selgitusega. · Majanduslik roll / turunduslik roll Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas suhtuvad Eesti elanikud reklaami kui nähtusesse ning kas ja millist kasutegurit nähakse selles üksikisikule ja millist ühiskonnale · Kommunikatiivne roll - Eesmärgiks on kokku viia müüja ja ostja, ostja ja kaup. · Sotsiaalne roll - Reklaam informeerib, õpetab eelistama, kasutama, mõjutab esteetilisi eelistusi. · Reklaami kultuuriline roll - Reklaam mitte ei ole kultuuri mõjutav nähtus vaid ta on On tarbimiskultuuri mootor ja kunstiline väljendus. Rakendab ja arendab uusi väljendusvõimalusi ning viise tänapäevase infotehnoloogia baasilt ning samas ei unusta ka juba iidsetena tunduvaid meediume. 2. Nimetage lähtudes C.s
Sõnumid on järjepidevad (võimendavad infot regulaarselt) Tõhusam meediakasutus Turundustegevus on täpsemalt suunatud Organisatsioon toimib ühtsemalt Kulutõhusus Tööprotsessid on tõhusamad Klient saab kvaliteetsemat ja ühtsemat teenust Integratsioon eeldab laiemat vaadet: Sõnumitele (mitte ainult klassikalised kommunikatsiooni sõnumid; nt kas jalas on tossud või kingad). Sõnumiteks on reklaam, pressiteade, otsepostituskiri, fb postitus). Sihtrühmadele (mitte ainult kliendid) Vahenditele (mitte ainult kommunikatsioonivahendid; mitte ainult pressiteade, reklaamid, vaid ka toode ise) Mis on brändisõnumid Sõnumid, mida kliendid ja sidusrühmad saavad kokkupuutel brändiga Iga kokkupuude brändiga on kommunikatsioon Tarbija saab päevas 3000-5000 brändisõnumit Sõnumite liigid ITK-s (5)
kontseptsioon saavutab edu suurtel ning vähearenenud turgudel või seda kasutatakse lühikest aega, kui ettevõtte eesmärgiks on turu suurendamine. * Tootekontseptsioon - keskendub tootele ning eeldatakse, et tarbija hindab toote juures kvaliteeti, tulemust ning innovaatilisust. Ettevõtted, kes seda kontseptsiooni kasutavad, keskenduvad kõrgtehnoloogilistele toodetele ning nende pidevale arendamisele. * Müügikontseptsioon - seda kontseptsiooni iseloomustab agressiivne müügitegevus ja reklaam. Turunduse eesmärgiks on müüa rohkem asju rohkematele inimestele, teha seda sagedamini ja suurema raha eest, et saada rohkem kasumit. Samuti kasutatakse müügikontseptsiooni toodete puhul, mida tarbijad mingil põhjusel teinekord nii väga aktiivselt tarbida ei soovi, nt kindlustus, entsüklopeediad jne. Müügikontseptsioonil põhinevad nt igasugused osturallid, hullud päevad, tühjendusmüügid jne.
nt on kaks seepi. müüb seep, millest kuuldakse rohkem. kõige suurem patt on teha halvale kaubale head reklaami ning heale kaubale üldse mitte mingit reklaami. hea kaup(ilma reklaamita) kaob konkurentsis reklaamitavate kaupadega. reklaamioskus on meie ajastu kirjaoskus kui reklaamsuudab meie meelt ühel või teisel moel lahutada siis annab tarbija talle enamjaolt kõik andeks. reklaam kui turunduskommunikatsioonivahend. loob margiteadvust, aktiviseerib müüki mida reklaam mõjutab? 1. Majanduslik roll. aitab kaupa müüa ja teenib omanikule kasumit. elavdab majandust, võib tekitada ebavõrdsust ja pingeid. 2. kommunikatiivne roll spetsiifiline massikommunikatsiooni liik. eesmärgikskokku viia müüa ja ostja. Kaubakommunikatsioon 3. sotsiaalne roll informeerib, õpetab eelistama,kasutama, mõjutab esteetilisi eelistusi.mõjutab väärtushinnanguid, hoiakuid. seob või vastandab tarbijarühmi nt elustiili tunnuste alusel
Turunduse eesmärk on juhtida turundusmeetmestikku, mis kujundatakse lähtuvalt ettevõtte majandustulemusest ja edukusest nii lühiajalises kui pikaajalises perspektiivis. Samuti on vajalik luua tarbijatega pikaajaline vastastikune kasumlik suhe. Turundusmeetmestik sisaldab 4 P-d: Produkt (toode), Price (hind), Place (koht), Promotion (edustus), mida võib käsitleda ka eraldi strateegiatena. Näited: Toode (sortiment, kvaliteet, disain, lisad, pakend, suurus), Hind (baashind, allahindlus, makseperiood), Jaotus (jaotuskanalid, kindlustus, sortiment), Edustus (müügiedendus, reklaam, suhtekorraldus). 5. Turunduse areng ajas ja põhilised kontseptsioonid: tootmiskontseptsioon, tootekontseptsioon, müügikontseptsioon, turunduskontseptsioon, sotsiaalse turunduse kontseptsioon Ettevõtte turundusfilosoofia väljendub turunduskontseptsioonis. Nende
sotsiaalsed väärtused ja üldised keskkonnatingimused) Kasvuvõimaluste analüüs: 4. Tarbija vajaduste analüüs ja tarbija väärtuse loomine. Õige vastus-miski peab vallandama ostuprotsessi. Vajadus kujuneb sisemiste tegurite(nälg, janu)toimel või väliste tegurite tootepakkumine , kaaslaste survel) mõjul. Vajaduse tunnetamiseks on mälu, motiiv, reklaam, võrdlusrühm jm. Tarbija vajadus võib olla rahuldatud ja ka rahuldamata. Rahuldmata vajaduse korral peab olema objekt, mis on motiivi aluseks. Vajadused jagatakse teadvustatud ja teadvustamata vajadusteks. Vajaduste tajumine hetkeseisundi kvaliteedi halvenemine. Toode sai tarbitud, ost ei vasta vajadusele, ostuga kaasnevad uued vajadused. 5. Tarbijate vajadused ja turusegmenteerimine. Demograafilised tegurid.
18. Motiivid ja motivatsiooniteooriad turunduses (Maslow, Herzberg) ning nende kasutusvõimalused (üldiselt) VAJADUSED · Kaasasündinud vajadused: füsioloogilised ja psühholoogilised. Püsivad. · Omandatud vajadused: tulenevad kaasasündinud vajadustest. Nimetatakse ka soovideks. Muutuvad, aja jooksul küllastuvad ning asenduvad uutega. Käitumise enam levinud psühholoogilised teooriad põhinevad motivatsioonikontseptsioonil. Motivatsioon on kogum sisemisi impulsse, mis ajendavad inimest ühtedele või teistele toimingutele. Sageli käsitletakse motivatsiooni allikatena vajadusi. Kui vajadus on rahuldamata, tekib pingeseisund. Piisavalt intensiivne pingeseisund muutub motiiviks, sundides tegutsema nii, et vajadus saaks rahuldatud. Korraga võib eksisteerida ka mitu motiivi. Kui need on omavahel vastuolus, võidab kõige tugevam (juhtmotiiv), ajendades inimest just selle järgi tegutsema
c) Kas tarbija tunneb tootest rahuldust (ka ego rahuldus) d) Kas toode täidab kõiki funktsioone 16. Toote tarbimisväärtust hinnatakse a) Ostueelselt b) Ostujärgselt c) Ei hinnata üldse 17. S.Freud on autoriks a) Seksuaalsuse ja motivatsiooniuuringutele b) Ekstravertide ja intorvertide teooriale c) Konflikti teooriale 18. Brändi dominante tuntus tähendab järgnevat: a) Tootekategooria tarbijale esimesena meenuv bränd b) Tarbija mainib iseeneselikult tootekategooria mingit brändi c) Tarbija tunneb brändi ära alles peale suunava küsimuse esitamist d) Tootekategooria brändile ainukesena meenuv bränd 19. Eratarbijaid segmenditakse a) Tooteliste näitajate alusel b) Majanduslike näitajatega c) Demograafiliselt 20. Brändi välise identiteedi all mõistetakse a) Kaubamärgi graafilist tunnust b) Brändi nime, logo ja logo kujundust ning hüüdlauset (slogan)
Samuti on vaja luua tarbijatega pikaajaline vastastikune kasumlik suhe. Sisaldab 4P-d: toode, hind, koht, promotsioon. 8. Kontseptsioonid- strateegia, kuidas ettevõtte seab oma sihid ja eesmärgid. ( 5tk) 1) Sotsiaalse turunduse kontseptsioon- lisaks tarbija vajadustele ja ettevõtte eesmärkidele pööratakse selles tähelepanu ka eetilisele, keskkonna-, juriidilisele-, ja sotsiaalsetele aspektidele. 2) Müügikontseptsioon- agressiivne müügitegevus ja reklaam. Eesmärgiks on müüa rohkemasju rohkematele inimestele, teha seda sagedamini ja suurema raha eest, et saada rohkem kasumit. Samuti kasutatakse seda toodete puhul, mida tarbijad mingil põhjusel teinekord nii väga aktiivselt tarbida ei soovi ( nt kindlustus). Sellel põhinevad osturollid, tühjendusmüügid jne. 3) Tootekontseptsioon- keskendub tootele ja eeldatakse, et tarbija hindab toote juures kvaliteeti, tulemust ning innovaatilisust
Reklaamipsühholoogia Talis Bachmann - Reklaam - see, kui õnnestub müüa kaupa, mida inimene tegelikult ei vaja, raha eest, mida tal endal parajasti ei ole. - Reklaam - tegevus, mille eesmärgiks on sisendada inimesele ootusi ja hoiakuid reklaamitavate kaupade või teenuste suhtes, nii et see lõppkokkuvõttes mõjustab ka inimese käitumist nende kaupade või teenuste suhtes. - Reklaamipsühholoogia - psühholoogia oskusteabe ning vaimuelu nähtuste ja inimkäitumise alaste kogemuste kasutamine reklaami tulemuslikkuse suurendamiseks. Reklaami funktsioon - eristada produkti või teenust teiste hulgast ning teha seda toote jaoks soodsalt.
1. TURUNDUSE MÕISTE, OLEMUS, KONTSEPTSIOONID Olemus: Turundus on osategevuste kompleks, mis hõlmab: turu-uuringuid, toote/teenuse kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Mõiste: Turundus tähendab mõista kliendi soove ja vajadusi paremini, kui ta ise. Turundus on klientide vajaduste kindlaks tegemine ja rahuldamine ettevõttele kasumlikul viisil. Turundus ühendab mitmeid erinevaid valdkondi: reklaam, bränding, internet/multimeedia, toote/teenus, uuringud, turundusmeetmestik. Turunduse funktsioonid: koha, aja, koguse, valiku, info, väärtuse, omandiõiguse vahetamise mugavus. Turundus kui süsteem: Turunduse eesmärk: tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turunduse areng: Kaubanduslik ajastu Tootmis ajastuMüügiTurundus-osakonna
analüüsimiseks, seletamiseks, ennustamiseks ning reklaamide ja inimtüüpide liigitamiseks reklaamitegevuse sisulistest probleemidest lähtudes. -Reklaamipsühholoogia - psühholoogia osakusteabe rakendamine reklaami efektiivsuse tõstmiseks -Reklaamipsühholoogia tegeleb järgmiste mõistetega: • Hoiak • Taju • Mõjustamine • Mõtlemine • Otsustamine • Mälu • Tähelepanu • Emotsioonid • Imidž Käitumine -Reklaamipsühholoogia ei ole isoleeritud valdkond -Kõigega, mis puudutab tarbijas e. inimeses eelduste kujundamist kaupade vahetuseks. -Bränd- • Objektiivsed omadused sh toode ning selle füüsikalised omadused ka disain, graafilised/visuaalsed standardid ning eeldatav tarbimisväärtus; • Subjektiivsed omadused sh selle imidž e kujutlus, maine, hoiak selle suhtes, avalik arvamus selle kohta, selle koht/positsioon inimese teadvuses
kujundus, värvikombinatsioon (Coca-Cola eriline kirjapilt). 13.Brändi mudelid Brändi mudelid jaotatakse kolmeks: 1. katusbränd (e firmabränd) üldine, ühendab firma eri tootesarju või tegevusi (nt Kalevi 2000.a. evitatud uus identiteet). Ühe brändi reklaamimine aitab levitada ka firma teisi brände, st. hoitakse kokku turunduskulusid. Miinuspooleks võib olla see, kui katusbränd läbi kukub, kahjustab see firmat tervikuna. 2. üksiku toote bränd - siin puudub side tootjaga (nt Procter &Gamble pesupulber Tide, mis ei haaku sama firma teiste brändidega). Reklaamikulud on küllalt suured. Plusspooleks see, et erineva hinna- ja kvaliteediklassiga toodetele saab valida just neile sobiva turundusvõtte. 3. toetav bränd so kahe esimese kombinatsioon. Võimalikud variandid: · katusbränd domineerib alambrändi üle väiksemad turunduskulud, kuid brändid võivad
kujundus, värvikombinatsioon (Coca-Cola eriline kirjapilt). 13.Brändi mudelid Brändi mudelid jaotatakse kolmeks: 1. katusbränd (e firmabränd) – üldine, ühendab firma eri tootesarju või tegevusi (nt Kalevi 2000.a. evitatud uus identiteet). Ühe brändi reklaamimine aitab levitada ka firma teisi brände, st. hoitakse kokku turunduskulusid. Miinuspooleks võib olla see, kui katusbränd läbi kukub, kahjustab see firmat tervikuna. 2. üksiku toote bränd - siin puudub side tootjaga (nt Procter &Gamble pesupulber Tide, mis ei haaku sama firma teiste brändidega). Reklaamikulud on küllalt suured. Plusspooleks see, et erineva hinna- ja kvaliteediklassiga toodetele saab valida just neile sobiva turundusvõtte. 3. toetav bränd – so kahe esimese kombinatsioon. Võimalikud variandid: • katusbränd domineerib alambrändi üle – väiksemad turunduskulud, kuid brändid võivad
Foon - nim. See mis tahaplaanile jääb Figuuri tunnused: esileulatuvus, hea reaalne/näiv kontuur ja läheduse ja tervikluse mulje Fooni tunnused: Kauguse/tahaplaanile jäämise mulje Ebaterviklikkus ALALÄVINE MÕJU Kui reklaamis sisalduvad ärritajad või reklaamteade on esitatud nõrgalt (väheintensiivselt, ülikiiresti, väljaspool inimese tähelepanu, uimasele subjektile) – siis on reklaam MÕJUTA/MITTETEADVUSTATAV Alalävistel mõjuritel on HARV MÕJU Alalävine mõjustus on võimalik vaid siis, kui mõjutatav isik on vastavas motivatsiooniseisundis (Nt jänune isik tahab ikka juua) VISUAALITAJU SPETSIIFIKA REKLAAMIS Tasakaal- visuaalse reklaami võtmetunnus Vormiväline tasakaal : erinev suurus, tasakaal ja intensiivsus. Huvitavam, ergutavam, ootamatuim reklaamteade
3 Passiivsed: ettevõtte eesmärgid Aktiivsed: tarbijate vajadused. Tootmiskonseptsioon: Kaup peab olema tarbijate jaoks odav ja kättesaadav. Ettevõte: efektiivne toomine, madalad kulud, massturundus. Tootekonseptsioon: toode, tarbija hindab kvaliteeti, tulemust, innovaatilisust. Kõrgtehnoloogia. Müügikonseptsioon: Agressiivne müügitegevus ja reklaam. Kasutatakse tihti siis kui turundatakse toodet mida ei tarbita nii aktiivselt. Eesmärk müüa seda mida toodetakse mitte seda, mida tarbijad tahaksid osta. Turunduskonseptsioon: Tarbijate vajadused. Õigete toodete tootmine tarbijatele. Ettevõtte sihid ja eesmärgid-----pakkumine---- tarbija soovid ja vajadused. / Ühiskonna heaolu Sotsiaalse turunduse kontseptsioon
tähelepanu saamiseks. Tooted on teenused, organisatsioonide, inimeste ja kohaturundus (poliitikud, sportlased, sündmused, pargid). 19. Toote elutsükkel Toote turu elutsükkel koosneb neljast faasist: sisenemis, kasvu, küpsus ja langusfaasist. Ehk toode areneb pidevalt peale turulule tulekut, kuni saavutab kõige parema läbimüügiga aja ning siis ta ka vaikselt sealt kaob. Toote elutsüklid on väga erineva pikkusega. 20. Mis on bränd? Toode on see, mida ettevõte toodab. Bränd on see, mida tarbija ostab. See tähendab, et bränd on üleüldine väärtus, mis kaasneb mingi toote ostmisega. Sellega on kaasas nimi, lisaväärtused ja kõik muu, mida ettevõte peale toote pakub. 21. Mis on imago? Imago on brändi maine klientide ees ehk see, kuidas kliendid antud brändi näevad. 22. Mis on identiteet? Brändi identiteet on brändi looja arusaam brändist assotsiatsioonide kogum, mida brändi looja tahab tarbijas tekitada. 23. Brändi kujundamine
o Otsustamine ja ostmine o Tarbimine ja hindamine o Tuleviku otsustusprotsess o Ostueelne protsess o Ostuprotsess o Ostujärgne protsess Rutiinne ost – protsess lihtne ja lühike, lisainfo vajadus puudub. Ostetakse toiduaineid ja kiire käibega odavamaid tarbekaupu Limiteeritud probleemilahendus – tuttav tootekategooria, kuid uus bränd, mille eeliste ja puudustega tuleb tutvuda ja hoiak kujundada Ulatuslik probleemilahendus – kallis kaup, mida ostetakse harva, risk eksida, suur infovajadus 5. Mis on positsioneerimine? Toiminguid, mis paigutavad toote teatud kohale kindlatest näitajatest lähtudes. Positsioonimine on toote pakkumise kujundamine, see tähendab toote konkurentsivõimelise positsiooni ja vastava turundusmeetmestiku formuleerimine. Aluseks peaks olema tarbijate
.............................................................2 2. Sissejuhatus..................................................................................3 3. Integreeritud turunduskommunikatsiooni definitsioon................3 4. Integreeritud turunduskommunikatsiooni eesmärgid ja tulemused.....................................................................................5 5. ITK Tööriistad............................................................................7 6. Bränd.........................................................................................9 7. Integreeritud turukommunikatsiooni mõõtmine.......................11 8. Kokkuvõte...............................................................................12 9. Viidatud kirjandus....................................................................12 SISSEJUHATUS Oluliseks nähtuseks integreeritud turunduskommunikatsiooni põhimõtteist, mis tuginevad
1. Turunduse mõiste. Toode ja teenus erinevus ja sarnasus. • Turunduse on tegevususe süsteem, mille eesmärk on viia kokku ostjate soovid ja vajadused ning müüja eesmärgid. Turundus on selliste tegevuste leidmine selleks, et tekkiks müük. • Toote ja teenus on mõlemad valmistatud selleks, et tarbijate vajadusi rahuldada. Nende erinevus seisneb sellest, et üks on materjaalne tein mitte materijaalne hüvitis. 2. Turundusmeetmestik. McCarthy Pd. Unikaalne müügiargument. Eristumise vajalikkus turunduses. • Turundusmeetmestik on meetmete kombinatsioon, mida firma rakendab sihtturu mõjutamiseks. • McClarthy lõi 4P mudeli : Toode(millist sortiminti, kvaliteediga, kuidas pakendatud, milline garantii), hind(baashind, allahindlused, makseperriood, krediiditingimused), müügikanal ehk turustus, turunduskommu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
