Mis on
reklaam ? Esimene loogiline samm sellele k�simusele
vastuse leidmiseks oleks avada m�ni turundus�pik ja lugeda: * Turunduse eesm�rk on tarbija vajaduste
ja soovide rahuldamine toodete ja teenustega. * Reklaam on osa ettev�tte
turunduskommunikatsioonist. *
Turunduskommunikatsioon on ettev�tte
suhtlus olemasolevate ja potentsiaalsete tarbijatega. Lisaks
reklaamile kuulub selle m�iste alla palju tegevusi alates
suhtekorraldusest kuni telepoeni. Reklaam on massimeedias tasu eest
edastatav kommunikatsioon ettev�tte, organisatsiooni v�i �ksikisiku
ideede, kaupade v�i teenuste kohta eesm�rgiga veenda v�i
m�jutada v�ljavalitud auditooriumi ostuk�itumist ja/v�i
m�ttemalle. Lisaks majandusteadlastele huvituvad
reklaamist sotsiaal- ja humanitaarteadlased. Kui me k�siksime reklaami
m��ratlust viimaste k�est, saaksime v�ib-olla selliseid
vastuseid nagu j�rgnevas loetelus.
Semiootik v�iks �
elda , et
reklaam p��ab tootele uusi t�hendusi lisada. Kultuuriteadlane
pakuks, et reklaam on kultuuridokument, maailma esitamise ja
t�lgendamise viis.
Sotsioloog arvaks, et reklaam on mudel maailmast
ja maailma jaoks. Kunstiteadlane peaks reklaami v�ib-olla tarbe-
v�i kommertskunstiks. Kommunikatsioonispetsialist �tleks, et
reklaam on
loominguline kommunikatsioon tarbijaga. Ps�hholoog
nimetaks reklaami olulise tunnusena �ldinimlikele motivaatoritele
nagu n�iteks t�
helepanu ja tunnustuse vajadusele apelleerimist
ning nende rahuldamise sidumist mingi toote ostmisega. Keeteadlane
nimetaks reklaami veenmiskeeleks. Filosoof liigitaks reklaami maailma
konstrueerimise viiside hulka k�rvuti religiooni, teaduse,
tavaloogika, kunsti ja poliitilise ideoloogiaga. Kui lehe �laosas toodud majandusteaduslik
definitsioon ning j�rgnevad sotsiaal- ja humanitaarerialade
m��ratlused olid teadusele
omaselt neutraalsed, siis argielus
nimetatavad inimesed reklaami sageli t��
tuks filmivaatamise
segajaks, postkasti ummistajaks, linnaruumi risustajaks. K�ige
positiivsemalt hinnatakse reklaami v�ib-olla siis, kui sel on k�rge
kunstiline v�i meelelahutuslik v��
rtus . Kohati polegi piir
kunstiteose ja reklaami vahel selge. Vaatame kas v�i k�
rval olevat pilti. Tegu on
�he
moodsa kunsti muuseumi restorani
reklaamiga , mis kujutab saiaga
soustist puhtaks riibutud taldrikut. Kuid sama h�sti v�iks tegu
olla moodsa kunsti
teosega . Kursuse autor k�sis reklaami tegemise
positiivseid aspekte reklaamitegijailt endilt, maailma �he suurima
reklaamiagentuuride keti, Ogilvy & Mather,
Toronto esinduse
loovjuhtidelt Janet Kestlinilt ja Nancy Vonkilt, kelle t��d on
v�itnud k�ikv�imalikke rahvusvahelisi auhindu: "Meil pole
oma ametis hetkegi igav olnud. See pole liinit��. Iga p�ev
ootavad meid uued v�ljakutsed, reklaami�ri areneb ja muutub
pidevalt. Eriti just praegu on reklaamis huvitavad ajad: k�ik vanad
reeglid on kuu peale saadetud ning originaalse ja v�rske
m�tlemisega loovt��tajaid v��rtustatakse rohkem kui kunagi
varem. Traditsioonilised meediakanalid pole enam kindel tee
sihtgrupini j�udmiseks. T�nased reklaamid peavad lahutama vaataja
meelt v�i
haarama ta muul moel � t�nap�eval on ju nii lihtne
reklaame v�
ltida . Reklaamitegijale on see rohkem v�
imalus kui
takistus. See n�uab targemat, vaimukamat, v�rskemat m�tlemist.
Ja t�hendab samas ka huvitavamat t��d. Vahel p��ame me
pisut maailma muuta (v�i v�ikest osa sellest) sotsiaalreklaamiga.
Vahel saame maailma n�ha, sest selle t��ga kaasneb ka
reisimist. Rahvusvahelises reklaamiagentuuride
ketis t��tamine
annab v�
imaluse t��tada koos inimestega, kes on p�rit maailma
eri paigust. Ning muidugi on t�eliselt lahe teha koost��d v�ga
andekate kunstnike, fotograafide, muusikute jt loovinimestega.
Reklaamit�� n�uab kultuuri viimaste hoovustega kursis olemist,
nii et tuleb vaadata filme, telesaateid, lugeda, k�ia teatris ja
n�itustel, et hoida vaim erksana. �hes�naga � reklaam on v�ga
p�nev valdkond." Suuremast osast 20. sajandi �hiskonna- ja
kultuurikriitikute kirjutatud reklaamiuurimustest v�ib leida aga
pigem selliseid hinnanguid, et reklaam on ohtlik, ta hoopis h�vitab
t�elist kunsti ja kultuuri ning ��nestab �hiskonna v��rtusi.
�sna varsti p�rast t�nap�eva m�istes reklaami s�ndi
19.sajandi l�pul hakkasid kirjanduskriitikud r��kima reklaamist
kui kultuuri ��nestajast ja parasiidist. Kultuuri all m�tlesid
nad k�rgkultuuri (kirjandust, ooperit, maalikunsti, balletti),
millel kriitikute arvates oleks pidanud olema ainupositsioon inimese
kujutamisel, temast lugude jutustamisel, talle
unistuste ja
fantaasiate
pakkumisel . Kriitikute pessimism �ha s�venes 20. sajandi
j�rgmistel k�mnenditel, kui tormiliselt hakkas arenema
massit��
stus - ja kultuur: kino ja Hollywoodi filmit��stus,
odavate ajaviiteromaanide
kirjastamine , raadio,
popmuusika - ja
plaadit��stus ning televisioon. Need pakkusid reklaamit��stusele
uusi v�imalusi: filmistaaride ja poplaulude kasutamist
reklaamides v�i televisioonis liikuva pildi, heli ja s�na kombinatsioonis
senisest palju m�juvamalt reklaamis�numi esitamist jms. 20.
sajandi esimese poole l�ppu j��b ka poliitilise reklaami ehk
propaganda �ks v�imsamaid ja s�ngemaid ajastuid. Joseph
Goebbels, Hitleri tulevane propagandaminister, m�istis �hena
esimestest raadio ja kino potentsiaali poliitilise reklaami
tegemisel. Propagandas�numite esitamine neis kanalites oli �ks
olulisi faktoreid, mis aitas natsionaalsotsialistlikul
parteil v�imule tulla, millele omakorda j�rgnes ligi 20 miljonit
inimelu n�
udnud laastav s�da. N�
ukogude Liidu propagandamasin, mille
t�� n�ide siin k�
rval �listab NLiidu v�gesid, oli natside
omaga v�rdv��rne, kuid t��tas aastak�mneid kauem. Nii
massikultuuri plahvatusliku arengu kui ka poliitilise reklaami
edukuse t�ttu on arusaadav, et valdava osa 20. sajandist nimetasid
�hiskonnakriitikud reklaami inimestega manipuleerijaks ning
k�sitasid inimesi kui reklaami poolt uimastatud, passiivset,
petta saavat massi. T�nap�eva inimesed on reklaamitarbijatena
rohkem kursis reklaami m�jutusskeemidega. Traditsiooniliste
m�jutusskeemide tuntus ja v�henev efektiivsus suunab
reklaamitegijaid uusi v�tteid
otsima , nagu �lal reklaamitegijad
�tlesid. USA meediakriitik Mark Crispin
Miller arvab reklaami
viimaste aastate suundade kohta nii: "Kui me r��gime
reklaamist, siis enamasti m�tleme �valget propagandat� ehk
reklaame, mis on ilmselgelt reklaamid. Nad annavad m�rku, et tegu
on reklaamiga. Kuid sealt edasi j�uame palju h�maramasse
propaganda maailma, kus inimesed ei tea t�pselt v�i �ldse
mitte, et neile midagi m��a p��takse, et maailm, milles sa
liigud, on tegelikult reklaam. Kui traditsiooniline reklaam p�rkub
j�rjest enam inimeste vastupanuga � mis on t�
iesti m�istetav,
kuna inimesed usaldavad sellised s�numeid �ha v�hem, neid on
�ha raskem stimuleerida, nad muutuvad �ha blaseerunumaks � siis
on reklaamitegijad hakanud kasutama �ha vargsemaid v�tteid
inimese teadvusesse ja hinge pugemiseks. Neid v�tteid on terve
hulk, mis j�uavad �sna l�hedale sellele, mida spioonindust
tundvad inimesed �mustaks propagandaks� nimetavad; n�iteks
inimeste saatmine tasu eest
baari , et nad
muuhulgas puhuksid
juttu ka
uuest suitsumargist v�i �llest, nagu meeldiksid need neile
spontaanselt. Telekas on saateid, mis
tunduvad reklaamivabad, kuid
neis esinevad logod, mis on loosse sisse kirjutatud, nii et
tegelikult on tegu reklaamiga. Oleme
liikumas traditsioonilisest
reklaamist fundamentaalsema
ajupesu suunas, mida propaganda ju alati
on tahtnud teha. Reklaam on lihtsalt propaganda kommertsvorm.
Propaganda ei taha mitte ainult keskkonda sisse imbuda, vaid ise
selleks keskkonnaks saada. Propaganda tahab saada �huks, mida me
hingame. Propaganda tahab, et me ei leiaks enam teed sellest
maailmast v�lja, mille ta meile loonud on".2 Ebatraditsiooniliste kanalite otsimise k�rval
on m�rgatav ka teine suunamuutus reklaami tegemisel. See on vaataja
kui
kriitilise m�tlejaga
arvestamine . K�rval olev reklaamklipp
v�
itis 2007. aasta Cannes'i rahvusvahelise reklaamikonkursi
peaauhinna. Klipp demonsteerib t�nap�eva inimeste teadlikkust
sellest, et ilutoodete reklaamides on modellid nii kauniks ja veatuks
t��deldud arvuti abil. Klipi l�pulause �
tleb :"Pole ime,
et meie arusaam
ilust on moonutatud".
Reklaamikampaania tellis
rahvusvaheline suurfirma Unilever, kes toodab toidukaupu, kodukeemiat
ja ilutooteid. Kampaania peamine �
lesanne on reklaamida fondi,
mille Unilever asutas eesm�rgiga t�sta naiste enesev��rikust
ning toetada arusaami ilust, mis ei piirdu moe- ja reklaamimaailma
standardiga. Muidugi pole antud reklaamikampaania puhul tegu ainult
maailmaparandusliku algatusega, samav�rra t�htis eesm�rk on
reklaamida Dove'i ilutooteid, kaudselt halvustades konkureerivaid
ilutooteid nagu n�iteks peitekreemid, nagu klipi viimastest
kaadritest
selgub . �lal sai juba mainitud reklaami peamise
funktsiooni - m�jutamise v�i
veenmise - k�rval (millest
turundus- ja reklaamitegijad eelistavad r��kida kui
informeerimisest ning kriitikud kui manipuleerimisest) ka teist
funktsiooni, mille t�htsus on aja jooksul kasvanud -
meelelahutuse ja esteetilise naudingu pakkumist. T�en�oliselt on ka see
funktsioon suuresti tingitud samast t�siasjast, et inimesed on �ha
teadlikumad reklaami
tavap �rastest m�jutamisskeemidest ning
suhtuvad reklaami kriitilisemalt. Hea huumor, sageli eneseirooniana
stereot��psete reklaamide ja reklaamiv�
tete �le, j�tab
vaatajale parema mulje nii reklaamist kui ka reklaamitegijatest ning
annab vaatajale endale tunde, et teda pole alahinnatud. K�rval olev
Sprite'i klipp parodeeribki ilulevaid reklaame. Kokkuv�te: reklaami peamine �lesanne on
m�jutada inimese meelsust, h��lestada ta positiivselt
reklaamitava toote suhtes, ning kallutada ta
ostuotsus reklaamitud
toote kasuks. Positiivse meelsuse ja ostusoovi loomiseks kasutavad
reklaamitegijad teadmisi ja v�tteid kultuurist, ps�hholoogiast,
kunstist, sotsioloogiast, keeleteadusest jne. Reklaami roll on mitmepalgeline, ta on nii
informeerija kui ka manipuleerija, olenevalt defineerija
vaatenurgast, ning sageli ka
meelelahutaja .
Kõik kommentaarid