an sadamad. id Ladina- Mehh Savannid ja rohtlad, K Väga tihedalt Põllumajandus on väga Nafta tootmine, Hästi, kuid Kohvi, nafta Ameerika iko, okasmetsad, kõrbed, at asustatud 8,5 % tähtis. Erinevad autod, masina- mitte üle ja puuvilja Argen troopilised oli maailma istandused ja ja keskmise eksport. tiina, vihmametsad, ku rahvastikust. omatarbeline metallitööstus. arenenud. Brasii Lähistroopilised us Arenenumates põllumajandus
Euroopa Regiooni kuuluvad riigid Kõik 48 Euroopa riiki Loodusolud, loodusvarad Loodusvööndid Taiga Tundra ja metsatundra Stepp Jää-ja külmakõrb Segamets Lehtmets Vahemereline kuivalembeline põõsastik Kõrb ja poolkõrb Metsastepp Kõrgvööndilisuse ala Maavarad Paljud maavarad otsakorral Rauamaak Boksiit Pruun- ja kivisüsi Keedusool Väävlivarud Kliima 4 aastaaega Parasvööde o Peaaegu kogu Euroopa kuulub parasvöötmesse Euroopa lääneosas on kliima pehmem kui idaosas Lääneosa o Talv Soe ja vihmane Lund sajab vähe o Suvi Jahe Sagedased vihmasajud
Näiteks Eesti, Hispaania, Soome, Saksamaa, Itaalia jt. riigid Loodusolud, Peamiselt asub parasvöötmes. Tänu mitmekesistele loodusvaradele oli võimalik varajane tööstuse Loodusvarad areng. See on aga viinud selleni, et praeguseks on loodusvarad lõppemas – neid on saada veel äärealadelt, kuid sealt kaevandamine ja transportimine on kulukas. Ülemaailmselt tähtsad loodusvarad on rauamaak, boksiit, pruun- ja kivisüsi, kaali- ja keedusool, nafta ja väävel. Keskmine sademete hulk on 500-1000mm aastas. Valitsevad usundid Peamiseks usundiks on kristlus. Samas ka erinevad loodususundid. Ida-Euroopas ka Vene õigeusk. Rahvastik ja Euroopa rahvaarv on ligi 730 miljonit. Euroopa asustus on suhteliselt tihe. Kesk-Euroopas ligi 100- asustus 200in/km² kohta. Suuremates linnades isegi rohkem kui 200in/km² kohta. Väga palju erinevaid
Regioon Regiooni Loodusolud, Valitseva Rahvastik ja Põllumajandus Tööstus Transpordis Panus kuuluvad loodusvarad d asustus üsteemid maailmam riigid usundid ajandusse Euroopa Euroopa Aastane Peamine Rahvaarv Lääne-Euroopas on Peamised Transpordis Euroopa on
osoon). Osiinikiht kaitseb päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse eest. Külmutusseadmetest tulevad freoonid lõhuvad osoonikihti. Tekivad osooniaugud, millest tuleb läbi palju ohtlikku UV-kiirgust. Esimesed osooniaugud avastati Antarktise kohal. HAPPEVIHMAD Õhku sattunud mürgised gaasid moodustavad vihmaveega kokku puutudes happeid. Nii tekivad happevihma pilved. Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happeliseks, metsad hukkuvad. Vihmavees sisalduvad happed lagundavad ehitusmaterjale, põhjustavad inimeste ning loomade haigestumist. Kõige kurvemad on happevihmade tagajärjed okaspuudele. Happevihma põhjustavad eelkõige inimtekkelised saastegaasid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel- (H2SO4) ja lämmastikhappe HNO3. · Siseveekogude ja merede reostumine Siseveekogusid ja meresid reostavad eelkõige suured keemiatehased. Kõige rohkem on
põlvkondade vahldumine(negatiivne loomulik iive,rahvastiku vähenemine) +82 skeemid! Tööhõive näitab rahvastiku hõlmatust tööga. Tööhõive määr väljendab tööga hõivatud ning tööealise rahvastiku suhet ning on riigi majandusliku seisundi oluline näitaja. Tööpuuduse määr- väljendab töötute arvu ja majanduslikult aktiivse rahvastiku üldarvu suhet Tööjõud majanduslikult aktiivne rahvastik, jaguneb töötajaiks ja töötuiks. Tööviljakus ehk töötootlus on mingi ajaühikus valmistatud toodangu või osutatud toodangu mahu ja kulutatud tööaja suhe. Majandustegevus jaguneb : primaarne(põllu- ja metsamajandus,kalandus), sekundaarne(töötlev tööstus,ehitus) ja tertsiaarne(teenindussfäär), kvarternaarne sektor(infotehnoloogia,mis võimaldab kodus töötamist ja paindliku tööaega).Asula on kompaktsete perede(talude,elamute) paigutsega
Soe parasvööde 6+, riis, mais, päevalilled, viinamarjad, parasniiske viljakad mullad, kuiv mandriline viljakad mustmullad, lühike külm talv, kuiv, vee ja tuuleeriosoon. Ukraina, USA nisuvööde Lähistroopiline vööde kuiv kliima, läänerannikute vahemereline valdkond pehme vihmane talv, kuum põuane suvi, viljakad mullad, vihm põhjustab mullaeriosooni, puuviljad, viinamarjad, oliivid, tsitruselised, mitmeaastased istanduskultuurid mandriline valdkond kuiv, kõrbed ja poolkõrbed, lühike külm talv, põllumajandus võimalik oaasides, idarannikute niiske piirkond 8-11 kuud, 2-3 saaki, nisu, mais, riis, tubakas, teepõõsad, tsitruselised Troopiline vööde kõige jahedam 15-20 kraadi, kõrbed, oaasid, suhkruroog, puuvili, kohvipuud, kaameli ja lambakasvatus Lähisekvatoriaalne vööde aastaringi soe, ebaühtlased sademed, Lühikese vihmaperioodiga savann põua tõttu ikaldus, hirss, maapähkel, väheviljakad mulla, vee- ja tuuleeriosoon,
settekivimid. Territooriumi keskmine kõrgus 430 m ja seda ümbritseva kolmest küljest 800- 1200 meetri kõrgused kurdpangasmäed. Poola piiri ääres asub kõrgeim tipp Snieska 1602 m. Kohati on Tsehhi massiivi ala tugevalt karstunud. Kliima on mõõdukas ja kontinentaalne. Aasta keskmine temperatuur on 7,5oC ja keskmine sademete hulk 674 mm/a. Jõgedevõrk on tihe, kuid järvi on vähe ja need on väikesed. Pikim jõgi on Elbesse suubuv Vltava (433 km). Tsehhi asub segametsavööndis ning metsad katavad 33% riigi territooriumist, kuid need on kahjustatud happevihmadest. Peamiseks saasteallikaks pruunsöeküttega soojuselektrijaamad. Metsad paiknevad peamiselt mägialadel. Muldadest on levinud pruun- ja leostunud kamarmullad. Peamine maavara on süsi, kuid leidub ka uraanimaaki, kaoliini (jt. mineraalseid ehitusmaterjale). Maagimäestikus asunud värviliste ja haruldaste metallide (hõbe, tina, vask, plii, vismut, koobalt) ning rauamaagi leiukohad on ammendunud
Haritavat maad u. 300 miljonit hektarit, selle kasutamine sõltub sademete hulgast ja aastaajalisest jaotusest. Läänerannikute vahemerelises valdkonnas on pehme ja vihmane talv, kuid kuum ja põuane suvi. Mullad viljakad, vihmavesi põhjustab mäenõlvadel mullaerosiooni. Paremini kasvavad mitmeaastased istanduskultuurid. Kasvatatakse puuvilju, viinamarju, oliive, tsitruselisi, omatarbeks talinisu ja maisi. Mandrilises valdkonnas suur niiskusepuudus, looduslikult levivad seal kõrbed ja poolkõrbed. Lühikese, külma talve tõttu ei saa kasvatada külmaõrnu püsikultuure. Pm võimalik oaasides ja kunstliku niisutuse korral. Kõrbekarjamaadel kasvatatakse kitsi ja lambaid. Idarannikute niiskes valdkonnas sademeid rikkalikult, vegetatsiooni periood 8-11 kuud, saab aastas 2-3 saaki. Talv lühike ja pehme, seda taluvad isegi külmaõrnad kultuurid. Kasvatatakse nisu, maisi, riisi, tubakat, õlitaimi, mitmeaastastes istandikes tsitrulesi, teepõõsast jms. troopilises
1800 1850 1900 1950 2000 2050 Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänu kõrgele loomulikule iibele. Ligi 13% rahvastikust elab Aafrikas ja sealne elanikkond kasvab kõige kiiremini praegu ja ka tulevikus (samuti kõrge iive). Euroopas elab 12% maailma rahvastikust, selle maailmajao rahvastik väheneb praegu ja ka tulevikus nii absoluutselt kui ka suhteliselt, sest loomulik iive on madal, paljudes riikides isegi negatiivne. Põhja- Ameerika rahvastik on kasvanud kiiremini kui Euroopa oma, kuid osatähtsus maailmas (5%) on samuti vähenenud. Lõuna-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiresti ja ka osatähtsus on suurenenud (loomulik iive suur) . 10. selgitab sündimuse ja suremuse erinevust arenenud ja arengumaades ning toob välja erinevuste peamised põhjused;
Austraalia ja Ok. 2 0,2 2 0,2 6 0,4 13 0,5 30 0,5 46 0,5 Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänu kõrgele loomulikule iibele. Ligi 13% rahvastikust elab Aafrikas ja sealne elanikkond kasvab kõige kiiremini praegu ja ka tulevikus (samuti kõrge iive). Euroopas elab 12% maailma rahvastikust, selle maailmajao rahvastik väheneb praegu ja ka tulevikus nii absoluutselt kui ka suhteliselt, sest loomulik iive on madal, paljudes riikides isegi negatiivne. Põhja-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiremini kui Euroopa oma, kuid osatähtsus maailmas (5%) on samuti vähenenud. Lõuna-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiresti ja ka osatähtsus on suurenenud (loomulik iive suur) 8 47
Austraalia ja Ok. 2 0,2 2 0,2 6 0,4 13 0,5 30 0,5 46 0,5 Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänu kõrgele loomulikule iibele. Ligi 13% rahvastikust elab Aafrikas ja sealne elanikkond kasvab kõige kiiremini praegu ja ka tulevikus (samuti kõrge iive). Euroopas elab 12% maailma rahvastikust, selle maailmajao rahvastik väheneb praegu ja ka tulevikus nii absoluutselt kui ka suhteliselt, sest loomulik iive on madal, paljudes riikides isegi negatiivne. Põhja-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiremini kui Euroopa oma, kuid osatähtsus maailmas (5%) on samuti vähenenud. Lõuna-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiresti ja ka osatähtsus on suurenenud (loomulik iive suur) 8 47
See hõlmab suurema osa Skandinaavia poolsaarest, Soome, Vene Karjala ning Ida-Euroopa lauskmaa põhjaosas. Tumetaiga moodustavad tumedaokkalised ning varjurikkad kuusikud, nulu- ja seedermännimetsad suure toitainete ja veevaruga näivleetunud ja gleistunud muldadel. Heletaigas kasvavad hõredad ja valgusküllased männikud leetunud- ja leede-liivmuldadel ning rabades. Lõuna pool (Skandinaavia poolsaare lõunaosas ning Ida-Euroopa lauskmaa kuni Volga jõeni) kasvavad ka segametsad. Sealsed metsad kasvavad liivastel leede- ja leetunud muldadel. Paealadel Rootsi saartel ning Põhja- ja Lääne-Eestis leidub alvareid ehk loopealseid. Äärmises põhjaosas ja kõrgete massiivide lagedel on levinud tundra, kus esineb veel igikelts ning on kujunenud õhukesed glei- ja turvastunud gleimullad. Orgudes, nõgudes ja teistes tuule poolt varjatud kohtades kasvab üksikuid pajupõõsaid, ülejäänud taimestik on madal. (2; 7 lk 137, 138)
Kui palju inimesi elab selles riigis? Kas see on suur, keskmine või väikeriik? Leia internetist andmed rahvaarvu muutuste kohta ja joonista rahvaarvu kasvu graafik. Iseloomusta ja analüüsi graafiku abil muutumist selles riigis. Iseloomusta rahvastiku paiknemist valitud riigis: Leia internetist andmed valitud riigi rahvastiku soolis-vanuselise koosseisu kohta. Joonista valitud riigi rahvastikupüramiid. Kui suure osa rahvastikust moodustavad: Kas selle riigi rahvastik vananeb? Milline on meeste ja naiste keskmine eluiga? Kas see on kõrge või madal? Millised on sündimuse ja suremuse näitajad (sealhulgas ka väikelaste suremus)? Milline on viimase 5 aasta jooksul sündinud poiste ja tüdrukute suhe? Kas sündimus on viimastel aastatel suurenenud või vähenenud? Millises demograafilise ülemineku etapis on selle riigi rahvastik? Kui suur osa rahvastikust elab linnades? Iseloomusta linnade paiknemist
Miks kasvab kõrgtehnoloogiliste tööstusharude tähtsus? Sageli riikliku tähtsusega valdkond. Edukus võimaldab teiste valdkondade kulusid kokku hoida. Kõrgtehnoloogia ettevõtete paiknemist mõjutab: kõrgkoolide lähedus hea transpordigeograafiline asend rahulik töökeskkond eraldi puhkamisvõimalused 3. METALLURGIA Maak on kivim, mis sisaldab tootmisväärsel hulgal metalle või nende ühendeid. Nt: rauamaak, vasemaak Maagirikastamine maagist aheraine eemaldamine Mustmetallurgia Värviline metallurgia rauamaak Cu, Sn, Al, Au, Ag... mangaanimaak koksisüsi 3.1. METALLURGIA ETAPID I Maagi kaevandamine ja rikastamine toimub tooraine piirkonnas II Toormetalli sulatamine odava hüdroenergiaga piirkonnas III Metallisulamite tootmine tarbija lähedal
Meie talvel aga on päike seniidis lõunapöörijoonel ja põhjapoolkera lähisekvatoriaalses vöötmes on kuiv, sest sinna on nihkunud passaattuulte ala, mis toob kaasa kuiva õhku. Troopiline kliimavööde on kuiv ja palav, aasta läbi valitseb seal kõrgrõhuala, mis tekib laskuvate õhuvoolude tagajärjel. Puhuvad passaattuuled. Need tingimused on sademete tekkimiseks ebasoodsad ja seega ongi troopiline kliima väga kuiv. Troopilise kliimaga aladel asuvad maailma suurimad kõrbed (Sahara, Araabia ja Mehhiko kõrb jne.). Lähistroopilise kliimaga aladel on ülimalt kuum suvi, kuid pehme talv. Suvel valitsevad seal troopilised tingimused, talvel aga parasvöötme olud. Parasvööde on meile kõigile ilmselt tuttav. On see ju meie koduvööde. Ainukese vöötmena on siin neli aastaaega. Parasvöötmes on selgesti eristatavad mandriline ja mereline kliima. Mandrilist kliimat iseloomustab küllaltki jahe suvi ja pehme talv. Valitsevad läänetuuled, mis
Lõunapoolkeral on maismaad vähem ja seal on esindatud näiteks tundrad ja metsatundrad ning parasvöötme okasmetsad. · Jää- ja külmakõrbed paiknevad pooluste lähistel. Neid iseloomustab aasta ringi karm kliima ja selleks kohastunud elustik. · Jää- ja külmakõrbetes on inimtegevus raskete loodusolude tõttu piiratud. · Tundravööndi omapäraks on igikelts ja sellel kasvav kidur taimestik. · Parasvöötme metsad on pindalalt suurim levikuala loodusvöönd. · Parasvöötme okasmetsade alal on karmide elutingimuste ja hõreda inimasustuse tõttu metsad säilinud. · Parasvöötme leht- ja segametsad on inimtegevuse tõttu muutunud. · Parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad on inimeste poolt kõige rohkem muudetud piirkond maakeral. Siin on parimad tingimused põlluharimiseks ja karjakasvatamiseks. · Poolkõrbed ja kõrbed esinevad mitmetes kliimavöötmetes
istanduste ala. Loomakasvatusega selles vööndis tegeletakse vähe, mägedes kasvatatakse veidi kitsi ja lambaid. 1 Troopiline kõrbe/mussoonide ala. Haritav maa-ala asub niisketes savannides või oaasides, kus on väga viljakas põllumajanduslik maa, kus võib aastas 3 saaki saada. Kasvatatakse nisu, puuvilla, datleid, kohvipuud, suhkruroogu. Kõrbed on põllumajanduseks kõlbmatud. Lähisekvatoriaalne õhutemperatuur on läbi aasta kõrge ja suhteliselt ühtlane, vahelduvad kuiv ja vihmane aastaaeg. Põllumajanduslikult on seal head tingimused. Suurema osa kliimavöötmest hõlmab savannivöönd, kus kasvatatakse hirssi, maapähklit, niisutavatel aladel puuvilla ja riisi. Savannikarjamaadel karjatatakse veiseid. 3.Iseloomusta põllumajanduse osatähtsust tööhõives ja SKT-s maailma eri piirkondades.
Majanduslik- mets kui tuluallikas Sotsiaalne- mets kui tööhõive tagaja ja metsapuhkuse pakkuja Kultuuriline- mets kui osa kultuurist Ökoloogiline- mets kui liigilise mitmekesisuse säilitaja, metsadel on asendamatu roll süsinikuringes, sidudes atmosfäärist süsinikku puitses biomassis ja metsamullas. 2. Iseloomusta üldjoontes peamisi metsatüüpe ja tea nende levikuala – Okasmetsad (levivad Venemaal ja Põhja-Ameerikas), leht- ja segametsad (levivad , lähistroopilised niisked metsad, troopilised metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad 3. Mis negatiivseid aspekte võib kaasa tuua ulatuslik metsaraie? 1) Raidega kaovad loomaliigid. 2) Loomade ja lindude elupaigad kaovad 4. Kui suur osa maailmast on kaetud metsaga? Kui suur osa Eestist on kaetud metsaga? Mets moodustab kogu maismaa pindalast 30%. Eesti pindalast 51,8% on metsamaa (Eestis on 2,26 miljonit ha metsa). 5. Nimeta maailmas kõige suurema metsasusega riike Venemaa, USA, Brasiilia, Kanda 6
Edelast piiravad Keskmadalikku Flindersi ja Mount Lofty mäestik. Suurel Veelahkmeahelikul on järsud idanõlvad, lamedad harjad ja astanguliselt madalduvad läänenõlvad, mis jätkuvad madalate kuplistikena. Põhjaosas on mäestik madalam ja laiem ning koosneb mitmest rööpsest ahelikust ja mägedevahelisest lavamaadest, lõunas ta aheneb ning koosneb mõnest massiivist. Lõunapoolseimas ja kõrgemais osas on alpiinset pinnamoodi. Loodusvaarad Boksiit, süsi, rauamaak, alumiiniumoksiid, kuld, vask, valgetina, hõbe, uraan, nikkel, volfram, mineraalliivad, tina, tsink, teemandid, maagaas, toornafta. Kliima Austraalias valitseb kuum kliima, millele on omane nii ööpaeva kui ka aasta temperatuuri suur kõikumine. Suurem osa Austraaliast kuulub troopilisse kliimavööndisse, vaid Tasmaania saar asub parasvöötmes. Keskmine temperatuur on talvel +10°C kuni +18°C, suvel (detsember kuni veebruar) +25°C kuni +32°C
(eraomanduses) päikeseenergia kasutamise. Tööstustes pole võimalik kasutada (tootlikkus pole piisavalt suur). Tehnoloogia on kallis. Tuuleenergia Lagedad ning Ei ole stabiilne, tootlikkus ei ole nii suur kui suhteliselt tuulised soojuselektrijaamadel kõrbed kus oleks võimalused olemas Geotermaalenergia Asub Araabia laamal Laamade piirid on kaugel tarbijast. Raske kätte saada. Bioenergia Kõrbete laialdase leviku tõttu on puidu- või põllumajandus väga algeliselt tasemel, ei teki
......................................................................lk 7 2.1. India arengutaseme näitajad...................................................................lk 7 2.2. Kuuluvus arengutaseme järgi.................................................................lk 8 3. Majandus..............................................................................................lk 9 3.1. India kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse...............................lk 9 4. Rahvastik............................................................................................lk 10 4.1. Rahvaarv.......................................................................................lk 10 4.2. Rahvaarvu muutused.........................................................................lk 10 4.3. Rahvastiku paiknemine......................................................................lk 10 5. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis............................................
hulk vett kasutatakse niisutuseks. Looduslik taimkate on inimtegevuse tagajärjel tugevasti muutunud. 5000 aastat tagasi olid kogu Hindustani poolsaar ja suurte jõgede madalikud kaetud metsaga. Aegade jooksul liikus inimene kaugemale sisemaale ja kõrgemale mägedesse, rajades põlde ja niisutussüsteeme. 3000 aasta eest oli kogu praegune India asustatud, ürgmaastikud aga kaotanud oma algse ilme. Nüüdisaegses taimkattes on valdavad savannid, kuivalembesed hõrendikud ja heitlehised metsad. Riigi loodeosas levivad kõrbed ja poolkõrbed. Niisketele tuultele avatud mäestikunõlvadel on igihaljaid metsi. Pinnamoelt jaguneb India kolmeks osaks: maa põhjapiiril asub Himaalaja mäestik, lõunaosas Hindustani poolsaarel Dekkani kiltmaa ja nende vahel Induse-Ganese madalik. Himaalaja maailma kõrgeim mäestik piirab Tiibeti kiltmaad lõunast 2500 km pikkuse kaarena. Ta tekkis euraasia mandri all oleva laama äärealal kokkupõrkes Indoaustraalia laamaga
ga Tulvavesi- erandlik veetaseme tõus juurdekasv (m3 aastas/ha kohta),liigiline koosseis. Parasvöötme jõed: segatoitumine Püügivormid: (sademed, põhjavesi, sulamisvesi) Suurimad metsad on Venemaal, Brasiilial, Rannikupüük – kõikjal olemas, enamasti Lähistroopiline vahemereline kliima: (Euroopas: Rootsi) mitte valdav sademed (peamiselt talvel, siis ka IV Energiamajandus Avamerepüük – suuremad kogused suurvesi) Kõige tähtsamad maavarad – Nafta,
6 % 20 % teeninduses on hõivatud 38,5% 69 % Maa kasutamise struktuur ja mis riigis on seda liiki maad kõige rohkem: 39% Harimiskõlbmatu maa (ka siseveekogud) - Aasias 31% põllumajanduslik maa: 10% Põllumaad Euroopas 21% Rohumaad Austraalias ja Okeaanias 27% Metsad Lõuna-Ameerikas 3% Asulad, teed Euroopas PÕLLUMAJANDUS majandusharu, mis toodab toiduaineid ja tooraineid tööstusele. Jaguneb loomakasvatuseks ja taimekasvatuseks e. maaviljeluseks e. põllunduseks 1. Analüüsi looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele VEGETATSIOONIPERIOOD - Aeg, mil ilmastik võimaldab taimede tegevuse. Enamikel taimedel vähemalt 90 päeva aastas. Vahemere ääres kuni 260 päeva, Põhja-Euroopas 100 1.1
Sardiinias ning Sitsiilias. Nendes piirkondades on rahvastiku tihedus 5-24 inimest km2 kohta. Hõredaim asustus on Alpides Prantsusmaa piiri ääres, kus km2 kohta leidub keskmiselt vaid 1-4 inimest. Enamik Itaalia rahvastikust elab põhjas, peamiselt Po jõe orus ja selle ümbruses, mis on koduks üle 25 miljonile inimesele. Enamik siinseid inimesi on kõrge elatustasemega.Lõuna-Itaalia on palju agraarsem, linnad on väiksemad ja elu on tihti palju raskem. Itaalia rahvastik on sama mitmekesine kui riigi maastik. Itaallaste esivanemad latiinid ja etruskid on aja jooksul segunenud mitmete 10 rahvastega - kreeklaste, langobardide, normannide, prantslaste ja hispaanlastega. Immigrante on sellel kingakujulisel maal kuskil 5% Kuigi Itaalia rahvastik koosneb paljudest eri rahvastest, on seal siiski säilinud rahvustunne ja kohalik identiteet. Kõige paremini on näha isamaalist ühtsustunnet siis,
UNSC(Ühinenud Rahvaste Julgeoleku Nõukogu). 3.2.Prantsusmaa tuntumad rahvusvahelised firmad on autofrimad Citroën, Reanult S.A. ja Peugeot.ALCATEL-telefonifirma.Veinifirmad Tavel, Saumur, Chablis, Mersault jne. Air France-lennufirma, Lacoste riidefirma, Gameloft-videomängude tootja. 10 Prantsusmaalt on ka tuntud konjakifirmad nagu Cognac, Courvoisier, Frapin jne. 4. Rahvastik Prantsusmaa rahvaarv 2008 a seisuga 64,473,140 ning võttes arvesse rahvaarvu on Prantsusmaa kindlasti suur riik. Joonis 2. Prantsusmaa rahvaarvu kasv 2000.a.-2008.a. 11 See graafik näitab, et Prantsusmaa rahvastik on kasvanud viimase 8 aasta jooksul järk-järgult ning jätkab ka kasvamist edaspidigi. 2000. aastal oli Prantsusmaa elanike arv veel alla 60. miljoni
a klass Mirell Lattik AUSTRAALIA Kanepi 2009-05-18 SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................3 ÜLDANDMED.................................................................................4 Gograafiline asend.......................................................................4 Austraalia loodus........................................................................5 Rahvastik.....................................................................................6 Põllumajandus.............................................................................10 Austraalia linnad.........................................................................11 Austraalia toidu- ja keskkonnaprobleemid..................................13 Kergetööstus...............................................................................14
Joonis 3: Põllumajandus, maavarad, tööstus. PINNAVORMID Pinnavorme on Tsiilis kujundanud peamiselt sisejõud. Nende mõjul on tekkinud mäestikud ja vulkaanid ning toimuvad vulkaanipursked ja maavärinad. Siiski leidub seal ka välisjõudude poolt kujundatud pinnavorme, näiteks jõeorge ning Atacama kõrbesse on tuule mõjul tekkinud luited. MAAVARAD Tsiilis leidub üsna palju maavarasid. Peamised neist on: vasemaak (Cu), rauamaak (Fe), molübdeen (Mo), hõbedamaak (Ag), kuld (Au), nitraat, (veidi ka mangaanimaaki (Mn), naftat, kivisütt). Põhja Tsiilis, Atacama kõrbes, on maailma suurimad vasemaagi maardlad. (Joonis 3). LAAMTEKTOONIKA Tsiili asub Lõuna-Ameerika laama edela- ja läänepoolses ääreosas. Lõuna-Ameerika laamast läände jääb Nazca laam. Lõuna- Ameerika laam on mandriline laam ja Nazca laam ookeaniline. Nende kahe laama põrkumisel sukeldub ookeanilise maakoore
Klass: 10B Juhendaja: Epp Tähe 2007 2 Sisukord · Riigi üldiseloomustus Lk 3 · Geograafiline asend Lk 4 · Looduslikud tingumused Lk 5 · Arengutase Lk 6 · Majandusorganisatsioonid Lk 7 Majandusnäitajad ja väliskaubandus Lk 8 · Rahvastik Lk 9-10 · Rahvastiku sooline-vanuseline koosseis Lk 11 · Linnastumine Lk 12 · Energiamajandus Lk 13 · Kasutatud kirjandus Lk 14 3 Rootsi Kuningriik Konungariket Sverige Rootsi lipp Rootsi vapp
Paljude liikide elukohad hävivad kliima soojenemise, metsade mahavõtmise ja teiste keskkonnaprobleemide koosmõjul. Kui taimed ja loomad ei suuda uute tingimustega kiiresti kohaneda, siis surevad nad lihtsalt välja. Mäestike ökosüsteemid on hävimisohus. Väärtuslikud rannikupiirkondades asuvad ökosüsteemid satuvad tõsise ohu alla. Neis piirkondades asuvad ainulaadsed ning hinnalised ökosüsteemid nagu mangroov- metsad, korallriffid ning mitmed vetikate kooslused. Jõgede deltad, atollid ja korallrahud on kõik mõjutatud tormidest ning sademetest. Soojemad merevee temperatuurid võivad hävitada igasugustele muutustele tundlikud korallid. Muutused loodusvööndite piirides. Metsad kohanevad aeglaselt muutuvate tingimustega. Mitmed puuliigid võivad kaduda. Ilmselt kannatavad põhjapoolsemad metsad rohkem. Tõenäoliselt muutuvad paljud kõrbealad veelgi kuumemaks ja kuivemaks
Tootmisüksus: mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis-või teeninduskeskus Osalemine Üksteisest isoleeritud Globaalse ulatusega maailmamajanduses: majandussüsteemid majandussüsteemid; ühtne üksikute kaupade osalemine maailmamajandus 23 7. Rahvastik ja asustus 42. Maailma rahvaarvu kasvu põhjused ja tagajärjed: Rahvaarv hakkas kasama umbes 800 aastat e.m.a, kui inimesed olid muutunud paiksemaks, hakanud põldu harima, koduloomi kasvatama. 1650. aastaks oli maailma rahvastik suurenenud ligi 50 korda (10 miljonilt 500miljonini) meditsiini areng ja elumistingimuste parenemine. Umbes 1800. aasta paiku elas maailmas juba miljard inimest. Iga järgmine miljard on täitunud üha lühema aja joksul.
põhjusi;.............................................................................................................................................................. 50 49.50. teab üldjoontes linnastumise kulgu ja erinevusi arenenud ja arengumaades; toob näiteid linnastumisega kaasnevatest sotsiaalsetest- ja keskkonnaprobleemidest; ...................................................... 50 51. teab peamiste usundite: kristlus ( katoliiklus, protestantism, õigeusk), judaism, islam,hinduism, budism ja konfutsianism levikut ja sümboleid; toob näiteid usundite mõjust ühiskonnale; ............................................ 51 Mõisted: ............................................................................................................................................................ 52 PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS ................................................................................... 53 52
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
