Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Regionaalareng ja -poliitika Saaremaal". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
maakonnas, turism, hooaja, lahkuja, moodus, turg, reisid, puhke, saldo, täituvus, siseränne, talvisel, konkurents, talvine, tööpuudus, maakonda, rändesaldo, välisränne, väljaränne, aastaste, jooniste, suvine, langema, saabujad, surmad, suviti, laagrid, taaskord, tasemele, tasapisi, eestiga, huvilised, arengutegurid, tööjõud, kerges, toetusteenamus majutatud inimestest on Eesti siseturistid. Järgevas diagrammis näeme, milline on tubade täitumine kuude lõikes. Tubade täitumus 2014 (protsenti) 35 30 25 20 Tubade täitumus 15 10 5 0 Joonis 1. Tubade täitumus Viljandis kuude kaupa, 2014. Allikas: Statistikaamet 2015. Jooniselt selgub, et madalhooaegadeks on Viljandi maakonnas uue aasta alguses ehk jaanuarist kuni märsini. Kõige paremini läheb majutusettevõtetel juuli kuus, kui tubade täitumus on üle 30 protsendi. Seda võib mõjutada mitmete ürituste toimumine selles kuus (näiteks Pärimusmuusika festival) ja kõige soojemate ilmade hooaeg. Viljandi sümboliteks ja tihti ka turismitoodete teemadeks on maasikad, Viljandi paadimees, Viljandi lossivaremed ja pärimusmuusika.Viljandi linn ja turismipiirkond (Soomaa, Võrtsjärv,
Juhendaja: lektor X Tartu SISUKORD 1. LEIBKONNA SISSETULEK JA VÄLJAMINEK...............................................................................3 1.1. LORENZ'I KÕVERAD LEIBKONDADE NETOSISSETULEKUTE PÕHJAL 1998 JA 2007 AASTA KOHTA................................................................................................................ 3 1.2. TÖÖTUSE TASEME MUUTUMINE HARJU, TARTU JA VÕRU MAAKONNAS PERIOODIL 1997-2007 VÕRRELDES EESTI KESKMISEGA..................................................................4 2. PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE TOOTMINE, TARBIMINE JA VÄLISKAUBANDUS............7 2.1. PÕLLUMAJANDUSLIKE MAJAPIDAMISTE JAGUNEMINE MAJANDUSLIKU SUURUSE ALUSEL 2001. JA 2007. AASTAL.....................................................................................7 3.1. LAMBA- JA KITSEKASVATUS EESTIS AASTATEL 2001-2005................................... 9
torupillipäevad ja pilliroofestival Mahus. Lääne-Virumaal majutus 2008.aastal oli 77 301 turisti, mis on 10 416 turisti rohkem kui 2007.aastal. Neist siseturiste oli 62 606 ja välisturiste 14 695. Võrreldes 2007.aastaga kasvas siseturistide arv 7600 turisti ja välisturistide arv 1465 turisti võrra. Majutuskohti oli aastakeskmisena 41 (suvel 50, talvel vähem), aasta varem 40. Neis oli tube kokku 646 (2007.a -80 vähem), voodikohti kokku 1507 (2007.a 1426), kasv 81 võrra. Maakonnas kokku oli 54 majutusasutust, kus oli 734 tuba, neis 1812-1900 kohta 4 (suvel rohkem). Oluline põhjus turistide arvu suurenemise taga on 2008. aastal tööd alustanud Aqva vee-, spaakeskuse ja 150-kohalise hotelli tegevus. Lääne – Virumaal on: 19 hostelit, 7 hotelli, 16 kodumajutust, 8 kämpingut, 3 külaliskorterit, 30 külalistemaja, 3 motelli, 5 mõisamajutust, 13 puhkekeskuseid, puhkebaasid ja laagrid, 30 puhkemaju ja suvilad, 18 turismitalu. Tärnihotellid puuduvad. 5 2
aasta varem. Kui aasta esimesel neljal kuul välisturistide arv pisut suurenes, siis turismi kõrghooajal ja sügiskuudel oli see langustrendis. Eelkõige oli välisturistide arvu langus seotud meie peamise turismipartnerriigi Soome turistide huvi vähenemisega Eesti vastu. Majutusettevõtetes peatunud välisturistidest 51% saabus Soomest. Oluliselt vähem turiste kui aasta tagasi saabus ka Rootsist, Saksamaalt, Suurbritanniast ja Venemaalt. 2 1 Eesti ja maailma turism 2007. EAS Turismiarenduskeskus. 2 2007. aastal peatus... Statistikaamet. Ülevaatlikud Eesti majutusturu näitajad on ära toodud tabelis 1. Tabel 1. Majutamine Eestis, 2004-2007 Näitaja 2004 2005 2006 2007 Majutatud 1 922 126 2 072 586 2 259 463 2 343 094 Eesti elanikud 547 712 619 168 831 934 962 771
01.2010 kokku 1325 inimest. Kultuuriliselt ja ajalooliselt on Värska vald osa Setomaast, mis moodustab üleminekuala Eestimaa ja Venemaa vahel ja on jagatud Eesti-Vene piiriga kahte ossa. Värska valda ümbritsevad: põhjas Mikitamäe vald, läänes Orava vald, idas Kulje vald ja lõunas Petseri linn. Värska valla haldusterritooriumil asub valla keskus Värska alevik ja 34 küla. Suuremad külad on Treski, Väike-Rõsna, Saatse ja Lobotka. Joonis 1 Värska valla asukoht Põlva maakonnas Kaugus keskustest: · Tallinnast asub vallakeskus 275 kilomeetri, valla äärealad isegi kuni 300 km kaugusel; · Lähim kasvukeskus, Tartu, asub 87 kilomeetri kaugusel, kus asub ka lähim lennujaam; · Maakonnakeskus Põlva 41 km kaugusel; · Petseri 20 kilomeetri kaugusel; · Räpina linn 24 km kaugusel; 3 · Võru linn 50 km kaugusel; · Pihkva 50 kilomeetri kaugusel;
Reisimist on soodustanud transpordivõimaluste avardumine ning uute majutuskohtade ja spaa-keskuste lisandumine. Ka liitumine Euroopa Liiduga on suurendanud huvi Eesti vastu ja lihtsustanud Euroopa Liidu kodanike reisimist Eestisse. [3] Eestis ööbivate turistide arv on oluliselt kasvanud, kuid endiselt on Eesti turismimajandus tugevalt sõltuv lühiajalisi reise tegevatest külastajatest, kellest suure osa moodustavad Eestisse sisseoste tegema tulnud reisijad. Ka ööbimisega reisid on küllaltki lühikesed (keskmine majutuskohas viibimise aeg on vaid kaks ööpäeva), mis viitab sellele, et ei ole piisavalt teenuseid või infot motiveerimaks külastuse pikenemist. [3] Turism on Eestis väga sesoonne kui suvel võib tekkida puudus vabadest majutuskohtadest, siis talvel on keskmine täitumus madal (keskmine voodikohtade täitumus jääb alla 30%). Regionaalselt on turismimajandus jätkuvalt kontsentreerunud Tallinna ja mõne teise turismikeskuse ümber
2007 võrreldes Eesti keskmisega Brutopalk ehk kogupalk on väljateenitud palk enne maksude maksmist (Arrak 1995.a, lk 60). Võrreldes üldistavalt selle perioodi kolme aastat, perioodi esimest, 2000., keskmist, 2004. ja viimast, 2007., on näha, kuidas töötasud Eestis jõudsalt kasvasid ning perioodi lõpuks oli algne number juba kahe ja poole kordistunud. 2000.aastal oli Eesti keskmine brutopalk 4907.krooni (joonis 1). Kõrgem kui keskmine oli tasu Harju maakonnas (5918 kr) ning ka Rapla maakond küündis keskmise lähedale (4167 kr). Ülejäänutes piirkondades olid palganumbrid väiksemad. Kõige vähem teeniti sellel aastal Põlva ning Võru maakonnas maakonnas (vastavalt 3480 ja 3517 kr). 2004.aastal oli Eesti keskmine ületanud juba seitsme tuhande piiri. Endiselt oli kõrgeim teenitav tasu Harju maakonnas, samuti olid jõudsalt arenenud ka Tartu, Saare ning Pärnu piirkonnad, kus palgatase küündis üle 6000 krooni. Kõige madalamate
lühendama. Teen ettepaneku teha hooldustöid iga kolme aasta tagant. Kolme aastane süsteem õigustab end näiteks USA-s [8] [9] ja Kanadas [10]. Kuna eelpool mainitud riigid on meist arenenumad ja kliimatingimused enam-vähem samad, siis Elektrilevi võiks võtta neilt eeskuju. See vähendaks kindlasti elektrikatkestuste esinemist. Tsiteerides konkurentsiameti järelevalvemenetluse aruannet Elektrilevi tegevuse suhtes seoses 26.- 29.01.2007 toimunud elektrikatkestusega Hiiu maakonnas [5]: ,,Tundub, et OÜ JV käidu- ja operatiivpersonali arv Hiiumaal on viidud miinimumini arvestades normaaltalitluse tingimusi, jättes sisuliselt lahendamata kuidas ja mis vahendite (tehnikaga) ning (inim)ressurssidega tagada elektrivõrgu talitlus ning rikete operatiivne kõrvaldamine eriolukordades." Erinevalt konkurentsiametist ma ei leia, et pole tagatud rikete kõrvaldamise operatiivsus, sest umbes 90 % üle
paranenud, kuigi 2002 aasta rahuloluküsitlused seda ei näidanud. Finantssfääris, ärialal ning ka kultuuri valdkonnas tegutses rohkem end edukate rühma määratlenuid, seevastu põllu- ja metsamajanduses oli väga vähe end tööalaselt edukaks pidanuid.(Saar, 2002). Kui põllu- ja metsamajandus on maalähedased valdkonnad, siis finantssfäär, ärindus, teadus, meedia ja kultuur on pigem seotud suuremate linnadega. Lisaks oli 2003. aastal kolmes maakonnas (Ida- Virumaa, Põlvamaa ja Võrumaa) töötuse määr suurem kui 135% Eesti keskmisest. (Siseministeerium, 2005). Kui mitte arvestada Ida-Virumaad, siis teises kahes maakonnas ei ole Eesti mõistes suurlinnu ning domineerivad väiksemad külad ja alevikud. Teisest küljest, kuigi edukate hulgas oli rohkem Tallinna elanikke ja ebaedukate seas alevi ja väikelinna elanikke, ei mõjutanud elukoht otseselt vastanute enesehinnangut.(Saar, 2002). Siin tekib
või siis hoopiski oma maa rendile anda hoonestusõigusega. Teise gruppi kuuluvad nö. idee omanikud. Need on isikud, kellel on ideid, mida rakendada, kuid kellel puudub selleks sobilik maatükk sobivas asukohas. „Idee“ omanikud on need, kes võivad maad näiteks rentida maaomanikelt või osta sobiva maatüki/kinnistu. 4 Käesolevas töös vaadatakse puhkemajanduse sihtotstarbega kinnisvara arendust. Puhkemajandus, teisiti öeldes turism tegeleb inimeste vaba aja sisustamisega. Muidugi ei saa sellega tegeleda kõigis piirkondades, nimelt on puhkemajandusega tegelemiseks vaja ka teatud eeldusi. Näiteks mõjub soodustavalt mere lähedus, klimaatilised tingimused, kultuurilised objektid. Samuti on oluline hea ligipääsetavus jne. Puhkemajandus võib olla ka väga eripalgeline. Näiteks soojades piirkondades on puhkemajandus aktiivne aastaringselt, samas kui mõnes piirkonnas on see vaid hooajaline tegevus
Kõige enam kallines aastaga 1029 m2 suuruste korterite keskmine ruutmeetri hind: Eestis keskmiselt 5% ja Tartus 11%. 3040 m2 ja 4154 m2 suurused korterid odavnesid enim Pärnus vastavalt 8% ja 16%. Ostu- müügitehingute keskmine ruutmeetri hind 70249 m2 korterite puhul tõusis enim ehk 12% Pärnus [1]. Niisiis oli 2011. aastaks Eesti kinnisvaraturg hakanud tasapisi uuesti ärkama. Kriis ei olnud veel möödas, kuid see oli toonud ka positiivseid muutusi. Turg oli vabanenud paljudest juhuslikest ja ebaprofessionaalsetest tegijatest ning spekulantidest. Kriisiaeg korrigeeris ülepaisutatud kinnisvarahindu ning kinnisvaralaenud muutusid raskemini kättesaadavaks. Harjumaa hoonestatud elamumaa turg Harju maakond asub Põhja-Eestis, hõlmates Soome lahe rannikuala Keibu lahest Eru laheni ning ulatudes merest kuni 56 km kaugusele (Joonis 2). Rannajoone pikkus on 530 km, sealhulgas saarte rannajoon 165 km. Harju maakond piirneb Lääne-, Rapla-,
Uued: lumelauasõit; mägirattasõit; orienteerumine; ellujäämiskursused; surfamine. Maaliste vaba aja veetmise tunnused: Traditsioonilised: pered/rühmad; passiivsed; odav; vähene mõju maastikele; mitte-linnaline; madal-tehnoloogiline; vähene turismitulu. Uued: Individualistlik; aktiivsed; kulukas; kõrg-tehnoloogiline; kiire; maastik väheoluline; linnadega seotud. 2. Eestis majutatuid 2013 1000 el.kohta Lõige rohkem majutatuid 1000 elaniku kohta aastal 2013 oli Saare maakonnas. Sellele järgnes Pärnu maakond. Harju, Valga ja Lääne maakond olid järgmised – kõik küllaltki võrdse arvuga. Kõige vähem oli aga majutatuid 1000 elaniku kohta Rapla ja Järva maakonnas. 3. Turismi piirkondlik spetsialiseerumine: MAAMAJANDUS (L 8): 1. Maamajanduse põhisuundumused: • Linnalisemaks: • Vähem (loodus-)ressursikeskseks, vähem põllumajanduslikuks; • Globaalsemaks; • Innovaatilisemaks • Teadmispõhisemaks 2
Samuti toetab lineaarse mudeli valikut see, et andmed kõrghariduse, linnalises asulas elavate inimeste ja meeste kohta on antud osakaaludena. Seega eeldame, et sobiv mudeli kuju antud majandusprobleemi jaoks on lineaarne nii parameetrite kui muutujate suhtes. Püstitatud regressioonimudel: Yi = β0 + β1X1i + β2X2i + β3X3i + β4D1i + β5D2i + β6D3i + ui ,kus Yi –keskmine brutopalk hõivatud isiku kohta i-ndas maakonnas perioodil 2005- 2008 (eurodes); X1i – kõrgharidusega (bakalaureuse, magistri- või doktorikraadiga) inimeste osakaal tööga hõivatutest i-ndas maakonnas perioodil 2005-2008; X2i – linnalises asulas töötavate inimeste osakaal tööga hõivatutest i-ndas maakonnas perioodil 2005-2008; X3i – meeste osakaal tööga hõivatutest i-ndas maakonnas perioodil 2005-2008; D1 – fiktiivne muutuja 2005
Pealinnaks on saareriigil Nikosia, mida peavad pealinnaks nii Küprose vabariik kui ka rahvusvaheliselt tunnustamata Põhja-Küprose Türgi Vabariik. Küprose Vabariik kuskile suurde organisatsiooni ei kuulu, v.a Euroopa Liit. Võib olla ka selletõttu, et riik on jagunenud kaheks, kuid teised riigid ja nt ka ÜRO tunnistab ainult Küprose Vabariigi olemasolu. Majanduslik suunitlus on pöörunud põllumajanduselt teenuste ja kergetööstuse peale. Küpros on populaarne turismiriik, seega turism elavdab sealset majandust palju. Küprose saare majanduses ongi põhiline turism, riiete ja käsitöö eksport ning kaubalaevandus. 4 Majanduslikul seisukohal on põhilisteks impordiartikliteks on tarbekaubad, toormaterjalid, kütus ning transpordivahendid. Peamisteks ekspordiartikliteks on rõivad, jalatsid, farmaatsiatooted, tsement, sigaretid, mööbel, vein, kartulid ja tsitrusviljad. Samuti teeb ka Eesti Vabariik koostööd Küprosega. Eesti-Küprose majandusalased
( foto.4 )( 3) . Foto 8. Kõpu tuletorn Hiiumaal 9 4. Maavarad 4.1. Saaremaal leiduvad maavarad. Saaremaal leidub järgmisi maavarasid: lubjakivi, dolomiit, liiv, kruus, savi, ravimuda, turvas ja mineraalvesi. Põhilisteks ehitusmaterjalideks on karbonaatkivimid ning liivad ja kruusad. Suurimate varudega on lubjakivi ja dolomiit. Kuigi maakonnas on küllalt suured uuritud liiva ja kruusa varud, on ometi tekkinud vajadus kvaliteetse loodusliku materjali järele. See on seletatav asjaoluga, et reeglina ei vasta kruus ja liiv looduslikul kujul ehitussegudes kasutatavatele materjalidele esitatud nõuetele. Saaremaal on küll ulatuslikult levinud viirsavid, kuid nende kasuliku kihi paksus on väike. (2) 4.2. Hiiumaal leiduvad maavarad. Mingil määral võib Hiiumaa lähedal leiduda naftat. Leidub ka lubjakivi aga maavarana ei ole see
teiste välja toodud tegevusaladega, sest jooniselt paistab et keskmise brutopalga tõus on toimunud siiski ka teistes tegevusalades. Samas arvab töö koostaja, et ehitustegevus on antud aastate jooksul üks kiiremini arenenud tegevualasi, joonisest tuleb välja aga, et 2001 aastal on ehituse keskmine brutopalk hoopis langenud võrreldes teiste tegevusalade keskmisega. See võib olla seoses asjaoluga, et ehitustegevuse turg on suurenenud, seega ka ehitusalane tööjõuturg on kasvanud, mistõttu ehitusfirmad saavad endale lubada tööliste väiksemat palgatõusu. Jooniselt tuleb välja, et hariduses, põllumajandussfääris ning jae-ja hulgimüügisfääris on keskmine brutopalgatõus olnud suhteliselt stabiilne - läbi aastate madalam, kui tegevusalade keskmine. 1.2 Toidukaupade kulutuste TOP-10 muutus aastatel 1997, 1999, 2001 ja 2003.
Joonisel 5 on võrdlusena välja toodud andmed 2005. aasta kohta. Allikas: [Traktorid maakonna ja võimsusklassi järgi] Joonis 5. Eri võimsusklassi traktorite kasutamine maakonniti 2005. aastal, % Nende kahe joonise võrdlemisel on näha, et nelja aasta jooksul suuri muudatusi pole toimunud. Eestis üldiselt on suurenenud kõige enam 60-100 kW masinate kasutamine, vähenenud on alla 40 kW traktorite osakaal. Kui 2001. aastal oli viimaste osakaal kõige suurem Hiiu maakonnas (60%), siis 2005. aastal oli alla 40 kW traktoreid enim Võru maakonnas (58%). 40-60 kW masinate seas suuri muudatusi pole toimunud, nende osakaal on üldiselt veidi langenud suurema võimsusklassi traktorite arvu suurenemisega. Suurenenud ongi kahe võimsama masinaklassi osakaal. Kõige paremini on seda näha Lääne-Virumaal, kus 60-100 kW traktorite osakaal on tõusnud 14%-lt 26%-le ja üle 100 kW masinate osakaal 9%-lt 14%-le
............................................ 3 Ajalugu................................................................................................................................... 3 ................................................................................................................................................3 Demograafilised näitajad 2 Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2009 oli Saare maakonnas 34 723 elanikku. Neist 46,90% oli mehed ning 53,10% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 10,43, suremuse üldkordaja 12,70 ja loomulik iive -2,28. 98,32% elanikest oli eestlased ja 1,00% venelased. Alaealisi (vanuses 0-14) oli 14,37%, tööealisi (vanuses 15-64) 67,35% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 18,28%. Töötuse määr] oli 7,0%. Elanike tihedus oli 11,9 in/km².Saare maakonnas on 1 linn, 8 alevikku ja 493 küla.Linnad:Kuressaare,AlevikudAste - Kihelkonna - Kudjape -
samad näitajad olid vastavalt 28% ja 16%. Vaesusest on rohkem ohustatud töötud inimesed, kuna töö puudumine on kõige suurem vaesusriski tekitaja. 2013. aastal elas 59% töötutest suhtelises vaesuses ja 39% absoluutses vaesuses. Töötavate inimeste samad näitajad on tunduvalt madalamad (vastavalt 12,1% ja 5%). Kõige kõrgem oli suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus Ida-Viru maakonnas (33,7%) ja kõige madalam Harju maakonnas (17,4%). Absoluutses vaesuse määr oli kõrgeim Ida-Viru ja Võru maakonnas (14%) ning madalaim Järva, Saare ja Harju maakonnas (kõigis 6%). 3 Madalaim sissetulek on Kirde-Eestis 2013. aastal oli Eesti elaniku keskmine ekvivalentnetosissetulek (leibkonna sissetulek, mis on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga) 731 eurot kuus. Leibkonnaliikme kuukeskmine netosissetulek oli 508 eurot
Nendest suurim piirkond oli Saare maakond (Joonis 1), kasvatades umbes 19% kogu Eesti lammastest. Lammaste arvult teine maakond on Valga maakond, kus kasvatatakse 10% kogu Eesti lammastest. (PMS006 2010) Allikas: (Autori koostatud Statistikaameti andmete põhjal) Joonis 1. Lambakasvatus aastal 2010, maakondade lõikes loomade arvult protsent väärtuses. Majapidamiste arvult Eestis 2010 aastal tegeles lambaksavatusega kokku 1950 majapidamist milledest suurim osakaal asus Saare maakonnas, kus kasvatas lambaid peaaegu 370 majapidamist. Teine suurim lambakasvatus maakond majapidamiste arvult oli Võrumaa kus kasvatavad lambaid 209 majapidamist. (PMS006 2010) Karja suuruselt on aga Lääne-Virumaa esimene kus 71 majapidamises kasvatatakse kokku 6767 lammast, mis teeb keskmiseks karja suuruseks 95 lammast. Valgamaal on ka suuremad lambakarjad kui ülejäänud Eesti maakondades, keskmise karjasuurusega 84 lammast
eluaastat, nii öelda ,,beebibuumi" ajal sündinud noored, kelle hulka võin ka end lugeda, on Viljandimaal eriliselt suure osatähtsusega, samas kui Eesti keskmisest tunduvalt väiksema suurusega vanuserühmad vanusevahemikes 30-34 ja 35-39 eluaastat on ilmselt vaid ümber 4 protsendilise osatähtsusega suurenenud väljarände tõttu selles eluetapis, kus siirdutakse mujale majandusliku kindluse saamise eesmärgil. Lisaks neile erinevustele võib tuua ka üldistuse, et mehi on Viljandi maakonnas vähem kui naisi. 2010. aasta esimese jaanuari seisuga on mehi 47% rahvastikust ja naisi 53%. 1.3 Sündimus Viljandimaa laste arv on viimase kahekümne aasta jooksul jätkuvalt kahanevas trendis, nagu näha ka sündimuse üldkordaja muutusest (Joonis nr.2) Kui 1990 aastal oli see peaaegu 16 , siis tänaseks on see langenud vaid 9 piireisse. Sündimuse summaarne kordaja (Joonis nr.3) ennustab Viljandimaale samuti sünget tulevikku, kuna vaid 1990. aastal on
aastal [15]. Antud joonisel on vee –ja kanalisatsioonikulu kuude lõikes. Kõigevähem kulub raha vee ja kanalisatsiooni kulule suvekuudel. Selle põhjuseks võib olla jõevee kasutus. Vee –ja kanalisatsiooni kulud on tänapäeval lausa välistamatud kulud. 15 Järgnevalt püüame määratleda Jõgeva maakonna ostu ja müügi tehingud aastate lõikes. Joonis 7. Minevikus toimunud tehingud tehinguliikude kaupa Jõgeva maakonnas (ost - müük) [16]. Jooniselt kuus võib järeldada, et 2005- 2008 aastal toimus kinnisvarabuum, peale seda hakkasid kinnisvara hinnad langema tänu maailmas vallandanud majanduskriisi tõttu. 2009 aastaks toimus ränk kukkumine, millest võib järeldada, et inimestel pole enam niipalju kättesaadvaid (vabasid) ressursse. 16 KOKKUVÕTE Ainetöö, mis koostati õppeaine „Kinnisvara üldkursuse” raames, keskendus vabalt valitud
Prantsusmaa rahvastiku iseloomustus 1. RAHVAARV Prantsusmaal elab 65 630 692 inimest 2012. aasta juulikuu prognoosi järgi.1 Prantsusmaa on suurriik, sest see on riikide pindala suuruse pingereas 43. kohal ja elanike suhtes 21. kohal maailmas. Umbes sama palju inimesi elab Itaalias, Suurbritannias ja Tais.2 Joonis 1. Rahvaarvu kasvu graafik Prantsusmaal 1995-2050 (rahvaarvu muutus protsentides) Perioodil 1995-2012 on rahvaarvu kasvutempo muutunud erinevalt (vaata Joonis 1). Perioodil 1995-2005 rahvaarv suurenes tõusvas tempos: aastal 1995 suurenes rahvaarv 0,40% võrra ja aastal 2005 suurenes rahvaarv 0,60% võrra. Alates 2005. aastast rahvaarvu suurenemine aeglustus. Aastal 2012 rahvaarv suurenes 0,45% võrra, mis on samal tasemel 1995. aasta näitajaga. Prognoosi järgi langeb rahvaarvu kasvutempo ka edaspidi suhteliselt ühtlases tempos. Prognoositav rahvastikuarv on stabiilne aastatel 2022-2028. Alates aastast 2037 prognoositakse Prantsusmaal rahvaarvu vähe
ürgorud. Maakonna idaosas asub Eesti suurim siseveekogu Võrtsjärv. Lääneossa jääb suurte jõgede ja ulatuslike soode maa, põhja pool, Kolga-Jaanis võib näha omapärast vooremaastikku. Viljandimaal valitsevad puuliigid on mänd, kuusk, kask, hall lepp ja maavaradeks liiv, kruus, savi ja turvas. Viljandimaal asub ka Soomaa Rahvuspark Eesti suuremate soode, lamminiitude ja metsade kaitsmiseks asutatud. Viljandi maakonnas antakse lastele alusharidust 38-sas lasteaias. Viljandimaal on 32 päevast üldhariduskooli. Neist 5 on algkoolid, 3 lasteaed- algkooli, 19 põhikooli, 8 gümnaasiumi. Kõrgharidust annab Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia. Viljandimaa on tuntud kultuuritraditsioone elus hoidev maakond. Toimub mitmeid festivale, maakonna laulu- ja tantsupidusi, korraldatakse zanripäevi, folklooriseimnare. Viljandis on ka teater Ugala, Viljandi Nukuteater
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Statistika ja ökonomeetria õppetool Allar Plaksi EALB-41 062005 TALLINNA JA TARTU ELANIKKONNA ARVULINE VÕRDLUS JA STATISTILINE ANALÜÜS Kodune töö õppeaines Statistika TES0020 Juhendaja: Dotsent Ako Sauga Tallinn 2010 2 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolevas töös viib autor läbi statistilise analüüsi Eesti kahe suurima linna Tallinna ja Tartu elanikkonna põhjal. Uuritakse nende jaotumist erinevatesse vanusegruppidese aastal 2010, viiakse mõlema põhjal läbi aegrea analüüs, kasutatakse mitmeid kirjeldava statistika meetodeid ning võrreldakse neid omavahel. Antud uuringu eesmärgiks on anda ülevaade Tartu ja Tallinna elanikkonna hetkeseisust, muutustest viimase 20 aast
Karol Pakkas Saaremaa Õppeaines: Andme- ja tekstitöötlus Õpperühm:ET11/21 Juhendaja: Anne Uukkivi 2 SISUKORD 3 SISSEJUHATUS Referaat annab ülevaate Saaremaa geoloogilise ehituse, kliimaolu, veestiku, mulla, taimkatte ja vaatamisväärsuste kohta. On ära toodud ka suuremad ojad, kraavid, jõed ja järved 4 1.1. PAIKNEMINE EESTIS. Saaremaa paikneb Lääne-Eestis ja on Eesti kõige suurem saar. Saaremaa pindala koos lähedalasuvate väikesaartega on 2922 km² 6,5% Eesti pindalast. Saaremaa on Eesti suurim saar ja Läänemerel suuruselt neljas saar. Põhjast piirab Saaremaad Soela väin, läänest Läänemeri. Lõunast piirab Saaremaad Kura Kurk ja Liivi laht, idast Väike väin. Ümber saarema on veel palju lahtesi nagu Suur Katel, Sutu laht, Triigi laht, Küdema laht, Tagalaht, Kihelkonna laht, Kuusnõmmelaht, P
Eesti ja 1 Maaülikool Põllumajandus- Referaat aines Sander Kamenik LU1 Hiiumaa Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatu ............................ ............................ ............................ ............................ ........ 3 Loodusgeograafiline ............................ ............................
kolme lapsega peredes kasvavate laste samad näitajad olid vastavalt 28% ja 16%. Vaesusest on rohkem ohustatud töötud inimesed, kuna töö puudumine on kõige suurem vaesusriski tekitaja. 2013. aastal elas 59% töötutest suhtelises vaesuses ja 39% absoluutses vaesuses. Töötavate inimeste samad näitajad on tunduvalt madalamad (vastavalt 12,1% ja 5%). Kõige kõrgem oli suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus Ida-Viru maakonnas (33,7%) ja kõige madalam Harju maakonnas (17,4%). Absoluutses vaesuse määr oli kõrgeim Ida-Viru ja Võru maakonnas (14%) ning madalaim Järva, Saare ja Harju maakonnas (kõigis 6%) (2). VAESUSE PÕHJUSED Ühiskondlike ehk strukturaalsete vaesuse põhjuste seas on olulisim ühiskonna ebavõrdsus. Mida ebaühtlasem on hüvede jaotus, seda rohkem on ühiskonnas vaeseid. Hüvede jaotus arvestab eelkõige jõukamate ühiskonnaliikmete huve ning vaestel on siin vähe sõna- ja mõjuõigust.
Tallinna Õismäe gümnaasium Iirimaa Riigi iseloomustus Koostaja: Helena Pass, 10a Juhendaja: Jaanika Hõimra Tallinn 2011 Ii rimaa geograafiline asend Iirimaa katab umbes 5/6 Iirimaa saarest, mis asub Euraasia maailmajaos, Euroopa mandri looderanniku lähedal, lääne pool Suurbritannia saart. Ülejäänud osa saarest, ehk Põhja-Iirimaa, kuulub Suurbritannia alla. See on ka Iirimaa ainus naaberriik, kuna ülejäänud o
...............................................6 2. DEMOGRAAFILINE SITUATSIOON OMAVALITSUSÜKSUSES...................................7 3. RESSURSSIDE JA NENDE KASUTUSVÕIMALUSTE HINDAMINE.............................9 3.1. Mullastik...........................................................................................................................9 3.2. Kliimaressursid.................................................................................................................9 4. TURISM...............................................................................................................................10 5. KUIDAS MINNA EDASI?...................................................................................................11 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................12 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtlusosakond Ene-Mari Saamel AÜTH1 TURISM EESTIS Referaat Juhendaja: Grete Männikus, MBA Pärnu 2016 SISUKORD 1.Turism.............................................................................................................................4 1.1.Turismi tähendus......................................................................................................4 1.2.Turismiseadus..........................................................................................................5 2
erinevate aastate ja prügihulga kohta. 3 1.TARTU ÜLEVAADE 1.1 Haldusjaotus ja elanikkond Tartu on Eestis suuruselt teine linn, Lõuna-Eesti suurim keskus ning Tartu maakonna halduskeskus. Tartu tekkis kohas, kus põhja-lõuna suunas minevad teed ületasid olulise veetee, Emajõe. 2011 aasta jaanuari seisuga elab Tartus 150 535 inimest. Tartu maakonnas on 22 omavalitsusüksust. Linnad: Elva, Kallaste, Tartu. Vallad: Alatskivi vald, Haaslava vald, Kambja vald, Konguta vald, Laeva vald, Luunja vald, Meeksi vald , Mäksa vald, Nõo vald, Peipsiääre vald, Piirissaare vald, Puhja vald, Rannu vald, Rõngu vald, Tartu vald, Tähtvere vald, Vara vald, Võnnu vald, Ülenurme vald. 1.2 Majandus Tartumaa tähtsamad tööstusharud on puidu- ja mööblitööstus, klaasi ja klaaspakettide tootmine, toiduainete-, rõiva- ja jalatsitööstus
RURAALGEOGRAAFIA EKSAMIKONSPEKT MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). Maalisus (H. Clout järgi) 1. madal asustustihedus; 2. taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; 3. tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; 4. tugev identiteet kodupaiga suhtes; 5. alla keskmine tööstustootmise ja kontoritöö hõive; 6. maastik, millel domineerivad põllumajanduslikud kõlvikud ja metsamaa. Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi) Regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1) Linnalised regioonid: üle 80 (85) % linnades (Harju, Ida-Viru) 2) Vahepealsed regioonid: 50-80 (85) % linnades (Tartumaa, ... Pärnumaa, ... Valgamaa) 3) Maalised regioonid: alla 50% linnades (10-12 ülejäänud maakonda) Kõrgeimate ja madalaimate linnastumisastmetega riigid maailmas Kõrgeimad: Belgia (97%), Island & Venetsueela (93%), Iisrael & Urugu
annaabi.ee 
