Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Regilaul". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
regilaul, töölaulud, karjase, kadri, mardi, vastla, kiigelaulud, lese, neiu, igatsus, lüürilised, tapjaRegilaulu liigid: 1) töölaulud (vilja,künni,tubaste tööde laulud) 2)kalendritähtpäeva- ja tavandilaulud(mardi,kadri,jaanipäeva laulud, kiigelaulud,pulmad 3)lastehällitamise- ja mängitamiselaulud 4)isiklike tundeid väljendavad laulud (vaeselapse,lese,neiu igatsuslaulud kallima järgi) 5)lüroeepilisedlaulud(jutustava,eepilise sisuga laulud) Uuem rahvalaul hakab tekkima 18.saj lõpul eriti Kesk-Eestis ja linnade lähedal maal. Vanem rahvalaul on kriitilist laadi ja naiselik kuid uuem rahvalaul seotud meeste teemadega, kajastati ühiskondlike sündmusi nt. Viini-Türgi sõda. Väljendati pahameelt mõisnike ja teoorjust vastu. Uuema rahvalaulu tekst jagunes nelja osalisteks salmideks. Kasutati tõlketekste, meloodia oli meloodilisem. Lauldi koos, sageli pilli saatel. Kõige vanemad pillid on sarvepillid ,pajupill,parmupill,kannel,mollpill,jauram,põispill,lõõtspill. Rahastati kirikuhooneid ja kabeleid, on ehitatud ka kloostreid ja ordulinnuseid.Kirikutes hakas kõlama 1hääl
o Pärimusteaduslikkuse sünd kogukonnas; o Folklooriliikide määratlemine ja ,,äratundmine" o Pärimuse spetsialistide (nt samaanid, preestrid, teadjad) oluline roll teadlikkuse loomisel. Folkloori avastamine väljastpoolt o Väljaspoolt tulnud uurija väärtustab mõnd rühma päimuskultuuri elementi; o Väline huvi õpetab oma traditsioone hindama; o Nt väärtuslik regilaul vs ,,saunanaiste lorilaul". ,,õige" folkloori määratlemine o Teoimub uurija ja uuritava koosmõjus; o Teatud eelisalade väljavalimine ja neile sümboli staatuse omistamine; o Nt regilaul vs uuem rahvalul, noorte ja vanade folkloor, naiste ja meeste pärimus. Kultuuri enesekirjeldamine ja selle kasutamine pärimusrühmas: o Vajadus kogu kultuuritervikut kirjeldada; o Nt maarahva konsolideerimine eesti rahvaks
Rahvalooming ja rahvalaul Rahvalooming ehk folkloor on põlvest põlve edasi antud suuline pärimus. Selle alla kuuluvad rahvatants, rahvalaul jne. Rahvaloomingut hakati koguma 19.saj keskpaigas. Algselt oli igal rahvalaulul ka autor, aga ajapikku ta nimi ununes, laul muutus, sisu säilis ja ülesehitus ka. Rahvalaulud on ajalooallikaks. Eesti rahvalaul jaguneb: 1) Vanem ehk regivärsiline ehk regilaul 2) Uuem rahvalaul Regilaul kujunes välja tuhandeid aastaid tagasi, see on põhiliselt maarahva laul. Regilaul hakkas hääbuma kui Eestisse jõudis kirjalik kultuur muu maailma kaudu. Praegu kohtab ehedat regilaulu setumaal ja kihnus. Regilaul koosneb regivärssidest. Tänapäeval kirjutatakse iga värsirida oma ette reale. Regivärsile on iseloomulik: 1) Algriim sõnad, mis algavad sama häälikuga. 2) Mõttekordus igas värsireas kordub üks ja sama mõte
1.Kirjuta välja kõik regilaulule omased tunnused: •Regilaul koosneb sõnadest, viisist ja esitusest. •Regilaulus on esikohal sõnad. •Regivärsile on iseloomulik algriim •Värsireas on 8 silpi, igale silbile vastab värsitõus või –langus. •Värsi lõpus võib esineda sise- ja lõpukaota keelendeid (näit kaske, leelo, alleaa ) •Regiviisid põhinevad 3-4 erineval helil ja on lühikesed. Mida lühem ja lihtsam viis, seda vanem (uuem või vanem) laul. •Regilaulud võivad olla üherealised(koor kordab järgi eeslaulja sõnu ja viisi) või kaherealised (eeslaulja laulab poolviisi ette ning koor vastab samade sõnade, kuid teise viisiga) •Regilaulu lauldakse(esitusviis) Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. Eeslaulja viib laulu edasi, arendab seda; koor kordab eeslaulja esitatud värsse, annab talle mõtteaega. Mõnikord lauldi ka üksi (näiteks karjaselaulud, hällilaulud), kaksi või üheskoos ilma eeslaulmiseta (näiteks sanditamislaulud), ka
rahvalaul) - Teksti sisemiste tunnuste ehk sisu ja teemade alusel (nt lüroeepilised laulud ja lüürilised laulud) NB! Tekstide liigitus on vajalik, et kogutud tekstides orienteeruda. Eesti rahvalaulude liigitus Vanem rahvalaul - Regilaulu eelsed vormid (iseloomustab algriim, parallelism, vormelikeel) Hüüded, loodushäälendid, loitsud, lastelaulud, itkud jne - Regilaul (iseloomustab algriim, parallelism, vormelikeel + kindel värsimõõt) Uuem rahvalaul - Siirdevormilised laulud - Lõppriimilised laulud Olustikulised laulud Sõjateemalised laulud Sentimentaalsed armastuslaulud Mängu- ja tantsulaulud Vaimulikud rahvalaulud (rahvakoraalid) Vanem rahvalaul: regilaulu eelsed vormid Loitsud (lausumised, nõisasõnad) - Loodusjõudude, loomade ja lindudega suhtlemiseks (nt vihma
Rahvalooming ja rahvalaul Rahvalooming ehk folkloor on põlvest põlve edasi antud suuline pärimus. Rahvaloomingut hakati koguma 19 saj keskpaigas. Algselt oli rahvalauludel ka autorid, ajapikku nende nimed ununesid. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ehk regilauluks ja uuemaks rahvalauluks. Vanem ehk regivärsiline rahvalaul ehk regilaul Regilaul kujunes välja tuhandeid aastaid tagasi ja on maarahva laul. Kõige enam kohtab ehedat regilaulu praegu Kihnus ja Setumaal. Regiraul koosneb regivärssidest. Regivärsile on iseloomulik algriim. Algriim on selline, kus ühes värsireas esineb sama häälikuga algavaid sõnu. Algushäälik võib olla nii täishäälik kui ka kaashäälik. Regilaulule on väga tüüpiline mõttekordus värsside koondamine mõttetervikuks. Värsirida koosneb tavaliselt kaheksast silbist
(17.sajandil). aruannetes kirjeldusi usundite ja kommete kohta * rahvaluule on suuline kirjandus. 19. saj põhiprobleem: milline võiks olla eestikeelne kirjandus. tajuti keelelist saamatust luules - sõnavara tundus väike olevat jne vaieldi regilaulu üle. sajandi II pool paneb regilaulu vormi paika. 20.saj alguses alles luule, olles regilaulust lahus, tekib Eesti väärtuslik luule. *1899 Tõnu Sander - õpik "Kirjandusajalugu" I osa sellest rahvaluule e regilaul *20.sajandil 2 suunda: 1)folkloristika(regilaul) 2)kirjanduslik paradigma. *tuglas kirjeldab rahvaluulet kirjanduse kaudu.regilaulus avastab vormelikeele kasutamise-tuglas avastab vormeliluule. tuglase hoiakuks oli see, et regilaul ei paku võimalusi autoriluuleks. *1930. a saab kirjandusteadus ja folkloor uuesti kokku, sest toimub põlvkonna vahetus (soome koolkonna ajastu ja see ei tegele kirjandusteadusega. Nn Avar periood: läbi teaduste toimub materjali jagamine
Vanemaid rahvalaule on kolm alaliiki. 1. Varane vokaalmuusika kujutab endast vanimaid teadaolevaid laule (laulutaolisi häälitsusi), mille päritolu jääb aegade hämarusse, võib-olla muusika tekkimise piirimaile. Suuremalt jaolt taandus see laulude kihistus 19. sajandi lõpuks, kuid mõneti püsib siiani, näiteks lastelaulude ja -lugemistena (hüpitused, arstimissõnad vms lihtsad vormid). 2. Regivärsiline laul ehk regilaul moodustab keskse ja omapärase osa eesti rahvalaulust. Lisaks algriimile ja parallelismile on sellel eriline värsimõõt. Regilaul kui laulustiil on omane peaaegu kõigile läänemeresoome rahvastele ning tekkis arvatavasti u 2000 aastat tagasi Soome lahte ümbritsenud hõimudel. Seetõttu esineb regilauludes arhailist mõtteviisi, vanaaegseid pikki sõnavorme ja omapärast helikeelt. Regilaul taandus Eestis üldiselt 19. sajandi jooksul
Pajatused 2) riimiline rahvalaul Vanasõnad Naljandid Rahvalaulud Eesti rahvalaulu areng jaguneb 2 järku: a) a) vanem ehk regivärsiline rahvalaul, kujunes välja ürgkogukondliku korra ajal ja püsis muutusteta 18 sajandi lõpuni. b) b) uuem rahvalaul, mis sai domineerivaks 19 sajandi keskel. Regilaul Regilaulu ettekandjaks olid naised, seetõttu domineerib tundelist külge rõhutav element. Laulus on esikohal sõnad, regilaulu ehituse aluseks on värss. Selle põhivorm on 8 silbiline. Enamasti lauldi eeslaulja koori vaheldumisel. Viisid on väikese ulatusega, tavaliselt 3-4 helil. Mõnikord lisandub värsile refrään või pikendatud lõppheli. Liigid üheks vanemaks liigiks on töölaulud- seotud töödega mida tehti koos. Karjaselaulud on ühed meloodilisemad eesti rahvalaulud
Muusikalugu, kordamine eksamiks 1. Eesti rahvalaul- liigid, teemad, esitamistavad. Rahvapillid. Eesti rahvalaul jaguneb kaheks: 1) vanem e. Regilaul 2) uuem e. Lõppriimiline rahvalaul Regilaul tekkis oletatavasti 3000 a eKr läänemere soomlaste ja algbaltlaste vastastikusel mõjutusel. Regilauluga säilisid, muutusid, arenesid: 1) huiked ja kutsed 2) loitsud (kasut. Töö edendamiseks ja tõvest hoidumiseks) 3) kaebehüüded (lein ja kurbus) 4) loodushäälte jäljendused (onomatopöa) (linnulaulud ja peibutamised jahimeestel) Regilaul koosneb kolmest võrdsest osast: 1) tekst kõige olulisem ja muutlikum osa 2) viis traditrioonilisim, vähemuutuv
On nimetatud Tartu Ülikooli audoktoriks (1935) ning Tallinna konservatooriumi auprofessoriks (1939). Loomingu põhiosa moodustab umbes 200 koorilaulu. 8 Eesti rahvalaul Nimetus rahvalaul (saksa Volkslied) pärineb Friedrich Reinhold Kreutzwaldilt. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks. Vanem rahvalaul ehk regilaul Vanem rahvalaul ehk regivärsiline ehk regilaul tekkis kolmandal aastatuhandel eKr läänemeresoomlaste ja algbaltlaste rahvalaulu vastastikustel mõjutustel.. Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus. Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. Värsis sisaldub neli värsitõusu ja -langust, mistõttu on seda nimetatud ka neljajalaliseks trohheuseks ("veere, veere, päevakene"). Regilaulu viis on lühike ja väikese ulatusega
2. Folkloori osaline äratundmine seestpoolt: – Pärimusteadlikkuse sünd rühma sees; – Folklooriliikide määratlemine ja “äratundmine” – Pärimuse spetsalistide (nt šamaanid, preestrid, teadjad) oluline roll teadlikkuse loomisel; 3. Folkloori avastamine väljastpoolt: – Väljastpoolt tulnud uurija väärtustab mõnd rühma pärimuskultuuri elemente; – Väline huvi õpetab oma traditsioone hindama; Nt väärtuslik regilaul vs “saunanaiste lori” 4. “Õige” folkloori määratlemine: – Toimub uurija ja uuritava koosmõjus; – Teatud eelisalade väljavalimine ja neile sümboli staatuse omistamine Nt regilaul vs uuem rahvalaul, vanade vs noorte folkloor, naiste vs meeste pärimus 10. Iseloomusta kolme folklooriprotsessi “teise elu” etappi ja esita iga etapi iseloomustamiseks vähemalt üks näide. Lauri Honko
1. Regilaulu komponendid: Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus.Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss. 2. Regilaulu liigid: Lüroeepilised laulud tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (Loomise laul) · Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) · Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt) · Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt) · Kiige-, mängu- ja tantsulaulud 3. Kooride tegevus 19.saj. teisel poolel: Laulu- ja mänguselts "Vanemuine" Asutati 1865 J. V. Jannseni eestvedamisel. "Vanemuine" polnud ainult Tartu keskne, tal oli üle-eestiline tähtsus. "Vanemuine" õhutas ja näitas eeskuju pasunakooride, laulukooride ja näiteri
pärimusvormid ikkagi samaks (nagu kirjandusteos)) · Liik kui muutuv vorm (arenevad välja ühest nn ürgvormist) · Liik kui sõnaliselt avalduv vorm (tekstide erinev alus väljendusviisis sõnavara, tegelastüübid, sümbolid) Folkloorizanr suhteliselt püsiv, esituses korduv vorm, mis erineb teistest kunstilise väljenduslaadi, funktsiooni ja tähendusliku sisu poolest. Eesti folkloori põhizanrid, mida on rohkesti talletatud ja uuritud: Rahvalaulud: regivärsiline e regilaul ja uuem ehk riimiline rahvalaul Itkud: surnu-, mõrsja- ja nekruti-itk Rahvajutud: muinasjutt, muistend, naljand, anekdoot, pajatus (tõsieluline lugu) Lühivormid: vanasõna, mõistatus, kõnekäänd Loitsud e nõidussõnad (ka needused ja sajatused) 2. Eesti rahvaluule liikide ja zhanrisüsteem koos näidetega Eesti rahvaluule liigid on: Rahvalaulud Rahvajutud Lühi-vormid Usund/kombestik
olles pärimusrühma liige - rahvalaulu seotus pärimuskultuuri teiste valdkondadega (usund, kombed) - eripärane kasutusseos ja laulmistavad Liigid: Vanem rahvalaul Uuem rahvalaul - regilaulu-eelsed vormid - siirdevormilised laulud algriim - lõppriimilised laulud parallelism vormelikeel - regilaul algriim parallelism värsimõõt vormelikeel Regilaul: Lüroeepika Lüürika - müütilise sisuga laulud - töö- ja tavandilaulud - kosja- ja abieluteemalised laulud kalendrilaulud - laulud igapäevasest elust ja tööst pulmalaulud - legendid töölaulud
Redaktsioon-Teemade arengud on erinevates piirkondades erinevad. Loomislaulu versioonid Loomisalulu puhul on võimalik järgida seda, kuidas ta liigub tavaliselt regilalulult lõppriimilisele. Vana versioon on pulma või kiigelaul, uuem on mängulaul. Versioonid- teemad on samad aga stiil muutub. Lõppriimilised laulud tulevad seoses kirjakultuuri tulekuga, koolide mõju, pigem sotsiaalsed kui regionaalsed. Nii kuidas kultuuripind rikastub ja muutub muutub ka regilaul. *Puuduvad kangelaslaulud: sõjateemalised laulud on siiski eelkõige naise vaatepunkt kodust. (Lõppriimilistes lauludes ongi sõjad ja need on edasi antud sõdurivaatepunktist) *Peamiselt naistelaulud- see mis kodus toimub. '- kodusfäär naiste vaatepunkt Suuline Kultuur/paikne kultuuriata seotus geograafiliste piiridega seotus ajalooliselt kujunenud traditsiooniga usundiline sünkretism
peetud niisugusele tegevusele sobivaks. Naisi peeti pigem lauljaiks. Varased vokaalzanrid kujutavad endast vanimaid teadaolevaid laule (laulutaolisi häälitsusi), mille päritolu jääb aegade hämarusse, võib-olla muusika tekkimise piirimaile. Suuremalt jaolt taandus see laulude kihistus 19. sajandi lõpuks, kuid mõneti püsib siiani, näiteks lastelaulude ja -lugemistena (mängitused, arstimissõnad). Regivärsiline laul ehk regilaul moodustab keskse ja omapärase osa eesti rahvalaulust. Lisaks algriimile ja parallelismile on sellel eriline värsimõõt. Regilaul kui laulustiil on omane peaaegu kõigile läänemeresoome rahvastele ning tekkis arvatavasti u 2000 aastat tagasi Soome lahte ümbritsenud hõimudel. Seetõttu esineb regilauludes arhailist mõtteviisi, vanaaegseid pikki sõnavorme ja omapärast helikeelt. Regilaule lauldi tihtipeale ilma saateta. Üsna tavaline oli, et eeslaulja ja koor laulsid vaheldumisi
kujundite baasil poeetilist mõtlemist, nii et iga uus teema haldab kujundeid otsast peale, mitte ei paiguta neid aeg, kuna mingi kujund tekkis. 3) rahvaluule ained kirjanduses. Ruth Mirov: analüüsib eepilist luulet ühiskondliku vajaduse vaatenurgast ehk miks 20. sajandi alguses oli ühiskonnale seda vaja ja milliseid kujundeid/teemasid kasutati. · rahvalaulu keel ja selle ajalugu A.H.Neus adus, et regilaulu keel on lähedane soome keelele, arvas, et regilaul on säilitanud eesti kõnekeele ajaloo. M.Veske uuris regilaulude päritolu murrete järgi, kuna regilaulu keel on murrete keel. Kui regilaul liigub ühelt alalt teisele, siis võtab ta murdeaspektid endaga kaasa. J.Peegel vaatles regilaulu tekstides olevaid nähtuseid ja kommenteeris neid keeleajaloo kontekstis. Ago Künnap. Vormeli ja kujundiuurimised: Liina Saarlo: sõnavarauuringud regilaulude baasil, kujundikooslused. Arvo Krikmann.
23. V.TORMIS: M.Saare ja C.Kreegi traditsioonide jätkaja rahvaviiside seadmisel.folkloorsed tsüklid-,,Eesti kalendrilaulud"(kalendritähtpäevadega seotud tavandilaulud: mardi-,kadri-,vastla-,kiige-ja jaanilaulud), ,,Unustatud rahvad"(,,Liivlaste pärandus,"Vadja pulmalulud"...);meeskooriteos ,,Hamleti laulud"; ,,Maarjamaa ballaad"; kantaat-ballett"Eesti ballaadid"(ühendatud regilaul ja tants,läbiv saatusemotiiv); ,,Raua needmine"; miniatuuritsüklid:"Kümme haikut" kooriteosed: ,,Dialektilised aforismid"; ooper"Luigelend" 24. G.ERNESAKS: võitles laulupidude traditsiooni väärtustamise eest,üldlaulupidude korraldaja ja üldjuht, asutas RAM-i,dirigent, koorijuhtimise õppejõud; kogumikud:"Lõoke","ööbik"; lastelaul ,,Rongisõit"; ,,Mu isamaa on minu arm"(nn laulupidude hümn); meeskoorilaul ,,Hakkame mehed minema", ,,Kuidas kalamehed
valmis; valmistati pühade toidud, koristati), jõulu ajal tuppa mänd (kuusk alles 18. saj), vastlapäev, kevadpühad (õitsil käima hobusekarja hoidmas; kiiged parandatud, põllutööriistad valmis; jõululaupäeval ja Suurel Reedel külas ei käidud, pidu pühapäeval), suistepüha, jaanipeäv, ussimaarjapäev. Laulud: nt ,,Vastlapäeva laul", ,,Tulge tuld hoidma", ,,Kiik heas kohas", ,,Ilus neiu kiigel". o Tavandiväline lüürika Lüroeepiline laul laul, mis jääb vana ja uue vahele; seal esineb juba ühiskondlikke teemasid. (nt ,,Laul", ,,Anumate puhtus", ,,Humal", ,,Joodiku hobune", ,,Joodiku kojukutse", ,,Must naine") 18. sajandil tekkis vaimulik rahvalaul koraalitekstid, pillisaade. Kuulasime Triskele esituses : ,,Ma tänan Sind, et oled mind", ,,Kiitke jumalat", ,,Koju minna". Rahvapillid
Tunnused: algriimiline (esitäht sama, riimis on sõna algused); tekst ja viis ühtne tervik; meloodia aluseks värsirida; ühe mõtte kordus (parallelism); värsirütm - trohheus/skandeerimine - kui värsi ja muusika rütm ei lange kokku Ettekande viis: jongutamine (1-2 takti, mõnesõnaline, primitiivne meloodia); itkemine (nutulaul ekstaatilise nutuni välja); loitsimine (nõidussõnade laulmine) - regivärsiline 8 silpi, retsitatiivne, laulsid naised. Liigid: töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud); kalendrilaulud (mardilaulud, kadrilaulud, vastlalaulud); tavandi- ehk kaebelaulud; lastelaulud; lüroeepilised laulud 6. Eesti uuem rahvalaul – rahvalaulu iseloomustus, tunnused, ettekande viis, rahvalaulu teemad, esitajad. Eesti rahvapillid. Iseloomustus: 18. sajandil levima hakanud riimiline salmilaul, mille sisu oli kaasaegsem, mõjutatud avardunud maailmapildist, kirjandusest ja naaberrahvaste kultuurist.
· Liik kui muutuv vorm (arenevad välja ühest nn ürgvormist) · Liik kui sõnaliselt avalduv vorm (tekstide erinev alus väljendusviisis sõnavara, tegelastüübid, sümbolid) Folkloorizanr suhteliselt püsiv, esituses korduv vorm, mis erineb teistest kunstilise väljenduslaadi, funktsiooni ja tähendusliku sisu poolest. Eesti folkloori põhizanrid, mida on rohkesti talletatud ja uuritud on: Rahvalaulud: regivärsiline e regilaul ja uuem ehk riimiline rahvalaul Itkud: surnu-, mõrsja- ja nekruti-itk Rahvajutud: muinasjutt, muistend, naljand, anekdoot, pajatus (tõsieluline lugu) Lühivormid: vanasõna, mõistatus, kõnekäänd Loitsud e nõidussõnad (ka needused ja sajatused) 2. Eesti rahvaluule liikide ja zhanrisüsteem koos näidetega Eesti rahvaluule liigid on: Rahvalaulud Rahvajutud Lühi-vormid Usund/kombestik
Teine määratlus: mingi rühma seas elavas kasutuses olevad laulud, hoolimata nende päritolust ja levikuviisist (vastandub professionaalsele muusikale) 26. Kirjelda rahvalaulude teadusliku liigituse aluseid, mida kasutatakse arhiivis ja väljaannetes tekstide liigitamiseks. Missugustesse rühmadesse on liigendatud eesti vanemat rahvalaulu? Rahvalaule liigitatakse elavas kasutuses ,,esimese elu" alla: kasutusvaldkonna alusel (nt kiigelaulud,pulmalaulud, vastlalaulud, mängulaulud); ja arhiivis ja väljaannetes ,,teise elu" alla: teksti väliste tunnuste e. vormi alusel (nt regivärsiline ja riimiline rahvalaul) teksti sisemiste tunnuste e. sisu ja teemade alusel (nt lüroeepilised laulud ja lüürilised laulud). 27. Missugustes Eesti piirkondades püsis (või on püsinud) regilaul kõige kauem? Saartel(?), sest need on maismaast eraldatud ja sinna ei jõua nii kiiresti kõik uus ja teistsugune kui maismaal. 28
kui teksti · Algriim alliteratsioon (konsonantide kordumine) või assonants (täishäälikute kordumine); ei pea olema kõikides värssides · Skandeerimine teksti sobitamine värsireale · Retsitatiivsed ehk kõnelähedased laulud · Muusika intanatsioon kasvab välja kõne intanatsioonist · Palju improviseerimist · Legaius ettehaarav sisseastumine (ahellaul) · Tempo sõltub laulufunktsioonist Vana Rahvalaul · Ehk runolaul ehk regilaul · Alates Balti hõimudest (ürgühiskondliku korra ajast) · Vormiline ülesehitus · Algriim · Laulikuks, leelotajaks ja kaasesitajaks naised · Sisus domineerib tundelist külge rõhutav element · Mängulisus, tantsulisus · Esikohal sõnad · Muusika pidi andma sõnadele tundetooni ja suurendama ilmekust · Ehituse aluseks värss: põhivorm 8-silbiline, igale silbile vastab viisi üks noot
3 samal ajal Moskvas õppinud Ester Mägi. Moskvast naasnuna töötas Tormis aastatel 1956- 1960 Tallinna Muusikakoolis. Aktiivse noore õpetajana käivitas ta Loominguringi, kus püüti jõudumööda tutvuda uuema muusikaga, mis nii kontserdisaalidest kui ka õppekavadest puudus. Jätkus ka Tormise folkloorihuvi. Murranguliseks sai Tormise jaoks 1958. aasta suvi, mil ta sattus Kihnu saarele ja nägi muistse kombe järgi peetud pulma. Ürgne regilaul oma tõelises keskkonnas ette kantuna olevat teda tõeliselt rabanud. Seepeale asus ta folkloorialast materjali süstemaatiliselt läbi töötama ning leidis ka heliloomingus oma eripärased vahendid rahvaviisi käsitlemiseks. Alates 1972. aastast, mil ilmus Tormise artikkel "Rahvalaul ja meie" - väga põhjalik ja kirglik manifest -, on Tormis aastakümneid regivärsilist rahvalaulu propageerinud. Ta on olnud paljudel üritustel eeslaulja ning kõnelnud rahvaviisist. Tormis
Kärdla Ühisgümnaasium Silvia Teras 10.a klass HIIUMAAGA SEOTUD RAHVALAULUD Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Timo Lige Kärdla 2010 SISUKORD lk 3 Sissejuhatus lk 4 1. Peatükk Eesti rahvalaulud lk 5 1.1 Vanem rahvalaul ehk regilaul lk 6 1.2 Uuem rahvalaul lk 7 1.3 Lastelaulud lk 8 1.3.1 Onnimanni-laulud lk 9-10 1.3.2 Mängituslaulud lk 11 1.3.3 Hällilaulud lk 12 1.4 Eesti rahvalaulu seoseid naabritega lk 13 1.5 Rahvalaulik lk 14-15 1.5.1 Eesti tuntumad rahvalaulikud lk 16 2. Peatükk Hiiumaa rahvalauludest lk 16-17 2.1 Hiiumaaga seotud rahvalaulude kogujad lk 18 Kokkuvõte
taotlevad sõnad jne) - Arstimissõnad mitmesuguste haiguste puhuks, sünnitamisel jne 45.4. Lastelaulud: - Äiutused ja hällilaulud - Hüpitus- ja mängituslaulud - Lastele loetud loitsud - Pöördumised lindude, loomade ja loodusobjektide poole - Liisklugemised 45.5. Itkud: - Surnuitkud - Mõrsjaitkud - Nekrutiitkud Regilaulud: 45.6. Töölaulud 45.7. Kalendrilaulud 45.8. Mängulaulud 45.9. Pulmalaulud 45.10. Jutustavad laulud 45.11. Lüürilised laulud 46. Missugustes Eesti piirkondades püsis regilaul kõige kauem? Kihnu saar, Setomaa (laulutraditsioon ka praegu) ning Põhjarannik ja Mulgimaa. 47. Nimeta kaks regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust). 47.1. Regilaulu väljaanded: - Monumenta Estoniae Antiquae - Eesti rahvalaulud. Antoloogia
taotlevad sõnad jne) - Arstimissõnad mitmesuguste haiguste puhuks, sünnitamisel jne 45.4. Lastelaulud: - Äiutused ja hällilaulud - Hüpitus- ja mängituslaulud - Lastele loetud loitsud - Pöördumised lindude, loomade ja loodusobjektide poole - Liisklugemised 45.5. Itkud: - Surnuitkud - Mõrsjaitkud - Nekrutiitkud Regilaulud: 45.6. Töölaulud 45.7. Kalendrilaulud 45.8. Mängulaulud 45.9. Pulmalaulud 45.10. Jutustavad laulud 45.11. Lüürilised laulud 46. Missugustes Eesti piirkondades püsis regilaul kõige kauem? Kihnu saar, Setomaa (laulutraditsioon ka praegu) ning Põhjarannik ja Mulgimaa. 47. Nimeta kaks regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust). 47.1. Regilaulu väljaanded: - Monumenta Estoniae Antiquae - Eesti rahvalaulud. Antoloogia
Vanem rahvalaul: hüüded, loodushäälendid, loitsud, lastelaulud, itkud, täälaulud, kalendrilaulud, mängulaulud, pulmalaulud, jutustavad laulud ja lüürilised laulud. Uuem rahvalaul – olustiku, sõja, armastus, mängu ja tantsulaulud ning vaimulikud laulud. Vanem rahvalaul (regilaul ja selle maailmapilt) ja uuem rahvalaul (uus inimene, meelelahutuslikkus, päevakajalisus). 46. Missugustes Eesti piirkondades püsis regilaul kõige kauem? Äärealadel, Kihnu saarel ning Eesti õigeusklikus kagunurgas, Setumaal. 47. Nimeta kaks regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust). M. Sarv „Regilaul – loodud või saadud?“; Eesti rahvalaule viisidega I-V. 48. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid? Uuemat rahvalaulu iseloomustab kirjalik ülestähendus – laulikud ja salmikud
Eksami teemad 1. eestlaste ja naaberrahvaste päritoluteooriad 2. keel ja maailmavaade Soovituslik: 1 (ariste), 11 (uku masing), 14, (uno rätsep), 15 (urmas sutrop) , 20 (wiiki kalevi) 1. traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus 2. traditsiooniliste maailmapildi ajatunnetus 3. rahvausk enne ja nüüd Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: rahvajutud 2. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome-Ugri keelte sugulus. 2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost · Kaasaegne inimene Homo sapiens sapeins aafrikast u. 120 000 - 100
Eksami teemad 1. eestlaste ja naaberrahvaste päritoluteooriad 2. keel ja maailmavaade Soovituslik: 1 (ariste), 11 (uku masing), 14, (uno rätsep), 15 (urmas sutrop) , 20 (wiiki kalevi) 1. traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus 2. traditsiooniliste maailmapildi ajatunnetus 3. rahvausk enne ja nüüd Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvajutud 2. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome-Ugri keelte sugulus. 2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost Kaasaegne inimene Homo sapiens sapeins aafrikast u. 120 000 -
ühtlasi hingedejaa piirtähtpäev. Mardipäeva eelõhtul käisid maskeeritud külanoored mardid peres perre. Mardipäeva laud oli rikkalik mardihane söömine on eestlastel küll hiline, germaani rahvailt laenatud kuid siiski levinud komme. Üks tuntumaid mänge, mida mardipäeval ka tänaseni mängitakse, on laulumäng, millega mardisandid paluvad endid tuppa sisse lasta. Sõnad võivad olla kohati erinevad, kuid põhimõte siiski sama ,,Laske sisse mardisandid, marti-marti; mardi varbad külmetavad, marti-marti." Samuti on mängitud kivimängu ,,Kes õigesti ütleb, saab endale", mille põhimõte on selles, et mardiemal on peos väike kivike ning selle pere lapsed peavad mõistatama, kummas käes on kivi. Kes selle õigesti ära arvab, saab kiita. Kolmanda mänguna tooksin välja ,,Konnade võidujooksu". Selles mängus kükitavad lapsed kahes reas näod vastamisi. Mängijad peavad hüppama kükakil vastasreani, seejärel tagasi pöörama ning oma kohale jõudma
· Kevadpühitsus- Igor Stravinski, ballett · Carmina Burana- Carl Orff, kantaat · Fauni pärastlõuna- Claude Debussy, sümfooniline poeem Sõduri lugu- Igor Stravinski, ballett · Kuningas Oidipus- Igor Stravinski, ooper · Petruka Igor Stravinski, ballett · Kuu- Pierrot- Arnold Schönberg, ooper · Porgy ja Bess- George Gerschwin, ooper · Tark naine- Carl Orff, ooper 5. Eesti rahvamuusikast. 1. regilaulude liike a) töölaulud (5) karjuselaulud, lõikuslaulud, karjuselaulud b) perekondlike tähtpäevadega seotud laulud (3) pulmalaulud, peiulaulud, orjalaulud c) kalendritähtpäevade laulud (5) mardilaulud, kadrilaulud, vastlalaulud d) muud laululiigid (3) itkulaulud, kiigelaulud, mängulaulud 2. Millistes piirkondades on regilaulude laulmise traditsioon tänapäevani säilinud ? Lõuna-Eestis, saartel 5. Millal hakkas levima uuem rahvalaul? Miks? 19
annaabi.ee 
