Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Reformierakonna valimisplatvormi analüüs". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
reformierakond, reformierakonna, haridus, sihtgrupp, liberalism, turumajandus, majanduskasv, tulumaks, individuaalsus, konkurents, eelduseks, salliv, elukvaliteedi, suurendamine, töökohad, peredele, inimväärikust, minimaalselt, parimat, sotsiaalpoliitika, elukestva, õppes, väitega, arstiabi, soodusta, turg, majanduspoliitika, kodanikualgatusedRõhutavad globaalse koostöö tähtsust vaesuse vähendamiseks ja demokraatia tugevdamiseks. Tähtsustavad Eesti osalemist Euroopa Liidu ja ÜRO kriisireguleerimise missioonidel. Pooldavad Euroopa Liidu laienemise jätkumist Kopenhaageni kriteeriumide alusel. Reformierakond Maksupoliitika: Reformarid pooldavad ühesugust maksumäära kõikidelt tuludelt, eeskätt aga nende tarbimiselt. Madalama sissetulekuga inimeste kaitsmisel pooldab liberalism maksuvaba miinimumi kehtestamist, mille piiri tuleb järk-järgult tõsta. Sotsiaalpoliitika: Reformierakonna eriline tähelepanu kuulub lastele. Toetame vanemaid lastega kodus olemise ajal, säilitades neile lapsehoolduse tõttu kaotatud sissetuleku. Reformierakond väärtustab põlvkondade ühtekuuluvustunnet. Eeldame noortelt suuremat tähelepanu vanema põlvkonna probleemidele ning tuge oma vanematele. Pensionisüsteem peab püsima stabiilne. Selle jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb
otsustada. 2. Erakonnad riigikogus, nende liidrid ja põhiideoloogiad Riigikogu 12. koosseis, mille valis Eesti kodanikkond 2011. aasta Riigikogu valimistel 6. märtsil 2011. Riigikokku kandideeris 789 inimest. 9 erakonna üles seatud nimekirjades kandideeris 757 inimest ja 32 inimest kandideeris üksikkandidaadina. Riigikokku saamiseks Riigikogu valimise seadusega ettenähtud viie protsendi künnise ületas neli erakonda – Eesti Reformierakond, Eesti Keskerakond, Isamaa ja Res Publica Liit ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Kõige enam kogusid hääli Eesti Reformierakond, kes sai 164 255 häält (28,6%) ja sai 33 kohta ning Eesti Keskerakond, kes kogus 134 124 häält (23,3%) ja sai 26 kohta. Künnist ei ületanud Erakond Eestimaa Rohelised, Eestimaa Rahvaliit, Eesti Iseseisvuspartei, Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid ja Vene Erakond Eestis. Eesti Reformierakond- klassikaline liberalism /Andrus Ansip
Liberalism (ladina sõnast liberalis) ehk vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. Liberalismi on läbi aegade, samuti eri riikides tõlgitsetud erinevalt. Kui Ameerika Ühendriikides seondub liberalism põhiliselt inimõigustega ehk kõige liberaalsemad on need parteid, kes taotlevad võrdseid õigusi kõikidele inimestele, siis Euroopas tõlgendatakse liberalismi põhiliselt majandusvabadustest lähtudes ning liberaalseks peatakse poliitikut, kes ei poolda piiranguid majanduses (maksud ettevõtlusele, tollipiirangud, piirangud vabale konkurentsile). Termini ajaloost 14.15. sajandil tähendas 'liberaal' Prantsusmaal ja Itaalias vaba inimest, kellel pole senjööri.
4 Arvestutöö: ptk 2.6, 3.5, 3.6, 4, 5.1-5.6, 5.8-5.9, 6.1-6.4 1 Poliitilised ideoloogiad 2.6 Mõiste · Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi · Poliitiline ideoloogia · Mittepoliitiline ideoloogia Konservatism Liberalism Sotsiaaldemokraatia aka kommunism juhtidee Stabiilsus, järkjärgulisedIndviidi vabadus Võrdsed võimalused kõigile reformid, kogukong üksikisikust olulisem, majandus Riigi sekkumise vastu,Vabaturumajandus, Segamajanadus, valitsus
ikkagi ebaõnnestunud peaministriks,» märkis Savisaar. «Vaid need, kelle ärid otseselt reformierakondlikust eeskostest sõltuvad, ütlevad vahel mokaotsast mõne enam-vähem neutraalse sõna peaministri kohta. Ülejäänud aga kahetsevad siiralt, et on seda seltskonda oma rahaga aidanud võimule upitada,» vahendas Keskerakonna pressiesindaja Savisaare sõnu. Savisaare sõnul on seega on tõenäolisem, et Reformierakond ja IRL jooksevad lõplikult õhust tühjaks juba ammu enne valimisi. «Nad on nagu sukeldujad, kel ei jää muud valikut kui pinnale tulla, sest õhk on otsas,» tõdes ta. Savisaar ütles, et Keskerakond on alati olnud poliitiline pikamaajooksja. «Meie jaoks on maraton eelistatum sprindile,» märkis ta. «Poolteist aastat, mis lahutavad riigikogu valimistest, on just paras aeg, et jõuda ühele poole nii külvi kui lõikusega.»
eesmärk on oma seisukohtade elluviimiseks valimiste kaudu võimule pääsemine. Need ideoloogiad, mis pooldavad pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi, on parempoolsed. Need, aga, mis tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas, on vasakpoolsed. Vasakpoolsus. Parempoolsus. 1.Baasideoloodiaks sotsiaaldemokraatia 1...konservatism, liberalism,kristlik demokraatia (A.Merkeli partei) 2.Esindab vähekindlustatud elanikkonna kihtide huvisid. 2.Esindab jõukamate ettevõtlusega tegelevate inimeste huvisid. 3.Riigil lasub põhivastutus elanike elujärje eest: maksudest laekunud raha kasutada haridusele, 3.Toimetuleku eest vastutab eeskätt inimene ise. Riigi
kodanike vahel. 3. Demokraatia levik. 1950.-1960. aastatel arvati, et kõik maailma regioonid peaksid liikuma samasuguse ühiskonnakorralduse poole. Demokraatia arengu vältimatuks tingimuseks loeti majanduslikku progressi. Selline lähenemine ei õigustanud ennast. 1980.- 1990. aastatel jõuti arusaamisele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut enam kui majanduslik areng. Lähiaastate ülesandeks on demokraatia kindlustamine maailmas. Demokraatia põhijooned: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Täielik liberaalne demokraatia: kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik, võimuinstitutsioonide lahusus, pluralistlik kodanikuühiskond, vähemuste õigustega arvestamine, tsiviilkontroll relvajõudude üle, vaba ajakirjandus. Polüarhia- e nüüdisdemokraatia e paljude võim. (tasakaalustatud riigivõim, aktiivne kodanikuühiskond, alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega, võimalus kritiseerida valitsuse poliitikat)
Ühiskond 3.1-3.7 1. Ideoloogia ja poliitilise ideoloogia definitsioon Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Mittepoliitilised ideoloogiad on nätieks: budism, feminism, sürrealism. Poliitiline ideoloogia, millele tugineb erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, annavad hinnagu poliitikale ning pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. 2. Parem ja vasakpoolsus Parempoolsed ideoloogiad on liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia. isel põhimõte,mille kohaselt iga ÜK liige on ise vastutav oma sot ja maj heaolu eest. Vasakpoolsed ideoloogiad on sotsiaaldemokraadid. isel püüd riigi kaudu teostada sots ja maj võrdsustamist. 3. Põhilised ideoloogiad. (põhiväärtused, ühiskonna areng, suhtumine majandusse, sotsiaalpoliitika, suhtumine riiki ja sihtrühm) · Liberalism- Ülim väärtus on indiviidi vabadus, ühiskonna areng: vabaduse
Allardt´i heaolukontseptsioon 1975 Heaolu on rajatud vajadustele ning heaolu tase tuleneb vajaduste rahuldamise tasemest: omamine - vajadused, mis on seotud objektiivsete ja materiaalsete ressurssidega; kuulumine - vajadused, mis on seotud sõpruse ja armastusega; olemine - vajadused, mis on seotud enesemääramisega (identiteediga), käsitlevad seotust ühiskonnaga. Heaolu 2 dimensiooni - elustandard ja elukvaliteet. Elustandard - sissetulek, eluase, töö, haridus ja tervis. Elukvaliteet sõltub: 1) sotsiaalsetest suhetest pereliikmetega, sõpradega, naabritega 2) eneseteostusest: sotsiaalne staatus, poliitilised ressursid ja võimalus vaba aja veetmiseks Heaoluriigis kasutatakse võimu (poliitika ja haldusaparaadi abil) turujõudude toime mahendamiseks: 1.indiviididele ja peredele miinimumsissetuleku tagamiseks sõltumata nende varanduslikust seisust 2.suurendamaks indiviidide ja perede julgeolekut teatud sotsiaalsete probleemide puhul
Riik muudab ka sissetulekute jaotust ühiskonnas, maksustades ühtesid majandussubjekte, kuid samal ajal makstes toetusi teistele. Majanduspoliitika abil suunab riik majanduse kui ka terviku edendamist, toetades majanduse arengut või vältides sotsiaalselt ebasoovitavaid nähtusi, alandades tööpuudust ja inflatsiooni. Majanduspoliitika eesmärgid: - kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega - hindade stabiilsus ehk võitlus inflatsiooniga - kõrge ja püsiv majanduskasv - õiglane sissetulekute jaotus. Nende täitmiseks tuleb kujundada järjepidev majanduspoliitika. 3.Riigi institutsioonid ja riigiasutuste iseloomulikud tunnused Tänapäeva riigile tunnuslik valitsemisinstitutsioonide süsteem on kujunenud sajanditepikkuse arengu tulemusel. Ühiskonnas ja valitsemises toimub tööjaotus, s.t ülesannete jaotamist institutsioonide vahel. Juba Rooma Vabariigis kujunes välja iseseisev kohus seaduslikkuse järelevalve institutsioon
tasakaal kujuneb turu, s.o nõudluse ja pakkumise tasakaalu tulemusena. 2. TSIVILISATSIOONID Tsivilisatsioon on suhteliselt kõrgelt arenenud ühiskond, kus tuntakse kirja, on kujunenud riiklus, arenenud religioon ja viljeldakse kõrgetasemelist kunsti ja kirjandust. Tsivilisatsioon on kõige suurem kultuurilis-eneseteadvuslik jaotus inimkonna sees. 3. DEMOKRAATIA Demokraatia on rahva valitsemine rahva poolt ja rahva heaks, mille puhul on täidetud 3 põhinõuet: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Miinimumnõue-vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Demokraatia eeldused: • üldine kirjaoskus ja kohustuslik kooliharidus • ajakirjanduse (meedia) levik ja kättesaadavus • omavalitsuste kujunemine • kodanikuühiskonna kujunemine Demokraatia tunnused: • kodanikuvabaduste tunnustamine • võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus • sõltumatu kohtuvõim, mille poole võivad kõik pöörduda ja mille ees kõik on võrdsed
tasakaal kujuneb turu, s.o nõudluse ja pakkumise tasakaalu tulemusena. 2. TSIVILISATSIOONID Tsivilisatsioon on suhteliselt kõrgelt arenenud ühiskond, kus tuntakse kirja, on kujunenud riiklus, arenenud religioon ja viljeldakse kõrgetasemelist kunsti ja kirjandust. Tsivilisatsioon on kõige suurem kultuurilis-eneseteadvuslik jaotus inimkonna sees. 3. DEMOKRAATIA Demokraatia on rahva valitsemine rahva poolt ja rahva heaks, mille puhul on täidetud 3 põhinõuet: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Miinimumnõue-vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Demokraatia eeldused: · üldine kirjaoskus ja kohustuslik kooliharidus · ajakirjanduse (meedia) levik ja kättesaadavus · omavalitsuste kujunemine · kodanikuühiskonna kujunemine Demokraatia tunnused: · kodanikuvabaduste tunnustamine · võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · sõltumatu kohtuvõim, mille poole võivad kõik pöörduda ja mille ees kõik on võrdsed
Poliitiline kultuur - poliitika ja riigivõimuga seotud teadmiste, oskuste ja käitumismallide kompleks. Kodanikuaktiivsus. Kui palju võtab kodanikud osa ühiskonna elust, näiteks valimistest. Majandussfäär. Majandusfäär - ühiskonna osa, kus toodetakse, vahetatakse, jaotatakse ning tarbitakse kaupu ja teenuseid. Ühiskonna jaoks on ülioluline, kuna seal luuakse vahendeid ja ressursse, mida kõik ühiskonna sfäärid (näiteks haridus ja kultuur) oma olemasoluks ja arendamiseks vajavad. Valitsuse majandustegevus ja poliitika. Riigi roll majanduse korraldamises - riik sekkub mitmesuguste õigusaktide, maksupoliitika,hinnapoliitika ja riigieelarve kaudu. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Mingile ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks. Erinevad huvid ning nende rahuldamine on demokraatlikus ühiskonnas suuri väärtusi, inimeste mitmekesised huvid väljenduvad
Ühiskonna õpetus Poliitilised ideoloogiad (2.6) · Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi · Poliitiline ideoloogia kommunism, liberalism, sotsialism · Mittepoliitiline ideoloogia religioon, filosoofia Tähtsamad ideoloogiad Konservatism Liberalism Sotsiaaldemokraatia IRL, Rahvaliit, Kristlikud Reformierakond Keskerakond, sotsid demokraadid juhtidee Traditsioonide ja stabiilsuse Indiviidi vabadus Võrdsed võimalused hoidmine, rahvusluse, moraali, kõigile religiooni tähtsustamine majandus Sekkumise vastu, mõõdukad Riik peaks sekkuma Riik reguleerib majandust,
12. Mis iseloomustab jätkusuutlikku valitsemist ja demograafilist ning sotsiaalset jätkusuutlikust? Jätkusuutlik valitsemine võim peab olema õiguspärane, võimulolijad hindavad samu väärtusi mis rahvas, läbipaistev ja kodanikke kaasav valitsemine. Demograafiline jätkusuutlikkus positiivne iive, rohkem lapsi, Sotsiaalne jätkusuutlikkus - inimese haritustase, tervis tööpotentsioaal, kaasatus ühiskonda Võimalus toituda tervislikult, kasvada puhtas keskkonnas, saada hea haridus, arendada oma võimeid 21/10/2010 17:48:00 Lk 29-34 Ühiskonna struktuur koos seletusega Avalik sektor(riigi- ja omavalitsused) raudtee, post, televisioon, koolid, haiglad, pensioniametid. Erasektor(eraettevõtted)- aktsiaseltsid, pangad, osaühingud Mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) seltsid, klubid, usuühendused Koosta skeem avaliku ja erasektori tunnuste, osade ja eesmärkide kohta. (Venn'I
Tertsiaar- ehk teenindussektor. 1) Osatähtsus kasvas hankiva ja töötleva tööstuse arvelt Postindustriaalse ühiskonna juures tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Postindustriaalne ühiskond vajab: 1) Haritud spetsialiste 2) Tsentraliseeritust ja paremini kooskõlastatust Adam Smith propageeris kujunevaid turumajandussuhteid olles veendunud nende paremuses. Rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö. Turumajandus toimub kõigi hüvanguks. Karl Marx kapitalism tähendas niisugust tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid ja toodang kuulub kapitalistide ehk kodanluse eraomandisse. ,,Kapital" kapitalistliku tootmise 2 põhijoont: 1) Toota kasumit 2) Püsida konkurentsis Marx analüüsis tööühiskonda majandusest lähtuvalt. Max Weber sotsioloog. ,,Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim". Väitis, et kristlikes maades, kus toimus reform, arenes kapitalism jõudsamalt kui
22) Parlamendi nimed erinevates maades a. Eestis Riigikogu, Soomes Seim, Rootsis Rikstag, Lätis Seim, Leedus Seim, Venemaal Riigiduuma, Saksamaal Bundestag, USAs Kongress (kaks koda: Senat ja Esindajatekoda), Suurbritannias Parlament (kaks koda: Ülemkoda ja Alamkoda) 23) Riigikogu struktuur a. Juhatus: esimees + aseesimehed b. Komisjonid: õigus-, keskkonna-, põhiseaduse- ja väliskomisjon c. Fraktsioonid (saadikurühmad): · Valitsuskoalitsiooni omad: Reformierakond, Res Publica ja Rahvaliit · Opositsiooni omad: Isamaaliit, Sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond 24) Eesti presidendi peamised ülesanded: a. Esindada Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises b. Kuulutada välja Riigikogu valimised ja seadused c. Määrata peaministrikandidaat; nimetada ametisse ja vabastada ametist valitsuse liikmed d. Teeb Riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks; nimetada kohtunikud ja Eesti Panga president e
Karismaatiliste poliitikutena nimetatakse Leninit, Hitlerit, Churchilli, Castrot, Mahatma Gandhit, Martin Luther Kingi. Nüüdisühiskonnas on liidri karismast olulisemaks võimule kuuletumise põhjuseks mõistuslik kaalutlus. Näiteks maksavad peaaegu kõik kodanikud ja firmad ausalt oma makse, sest nad mõistavad, et saadavat tulu kasutatakse oluliste vajaduste (korrakaitse, teede ja sidevõrgud, haridus ja tervishoid) rahuldamiseks. Tänapäeval on pea võimatu leida niisugust ühiskonda, kus riigivõimu teostatakse kas ainult sunni või ainult autoriteedi najal. Tavaliselt on kasutusel nii üks kui teine meetod. Vajadus rakendada sundi kerkib tavaliselt üksikutel juhtudel või seoses üksikute ühiskonnaliikmetega. Näiteks tuleb riigil tegeleda maksupetturitega ja nende suhtes ka sundi rakendada. Demokraatia valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja
sobivat . Tekib töökohtade puudus Heaoluriik ehk sotsiaalriik on riik mis garanteerib kodanike nii poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi.Püüab parandada inimese toimetuleku võimalusi. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, eesmärgiks vähendada ebavõrdsust ja tagada võrdne võimalus kõigile. Heaoluriigile iseloomulikud tunnused: *vaesuse leevendamine *sotsiaalse tõrjutuse vähendamine *üldin elatustaseme tõus *suurenenud keskklass *aktiivne kodanikuühiskond *tasuta haridus *inimõiguste kaitse *lähtutakse võrdsuse ideaalist lahendades sotsiaalseid probleeme Heaoluriigi kujuemise algus *1880.aastad-Saksamaa *20.saj esimene veerand-Rootsi, Taani *1930.aastad-USA Heaoluühiskonn olemus ja ülesanded: *Püüab parandada inimeste toimetulekuvajadusi *Jaotab maksupoliitika abil ümber tulusid *Pakub teenuseid(haridus, tervishoid jne), millest turg pole huvitatud *Pehmendab turukonkurentsi *Vähendab elukaarest (inimeste noorusest/vanadusest) tulenevaid riske
universaal küsimust: Mida ja kui palju toota Kuidas toota Kellele toota Majandussüsteemid Naturaalmajandus – kõige vanem majandussüsteem. Kõik vajalikuks taadavad elanikud ise, mida ise ei ole võimalik toota või on raskesti kätte saadav, saadakse vahetuskaubanduse teel. Tootmisvahendid on algelised, teadmised ja oskused pärandatakse põlvest põlve ja murrangulisi muutusi majandses ei toimu Turumajandus –enam levinud majandussüsteem, mis põhineb nõudluse ja pakkumise suhest kaupade ja teenuste turul. Käsumajandus – riigi poolt välja töötatud plaan, kui palju, mida toota. Riigiomanduses on tootmisressursid ja turustamiskanalid. Eraomand puudub või on piiratud. Selle tagajärjeks on mitmesuguste kaupade krooniline puudumine Laissez faire – 18. Saj Prantsusmaal majandusteaduslik suund, mis pooldab vähest riigi poolset sekkumist majandusse.
see määrab nende ideaalid, eesmärgid ja vahendid nende saavutamiseks. (Kuidas korraldada sots. suhteid, rahvakaasamine valimistesse) Liberalism Tekkis 17.-19. saj kodanlike revolutsioonide käigus. J. S. Mill " Vabadusest". Rajaja John Lock, Inglismaal 1839 1. ülim väärtus: indiviidi vabadus, indiviid on olulisem kui kollektiiv või riik 2. inimõigused, humanism, sallivus. 3. mõistus ja teadmised peavad viima julgete reformideni Majandus: vaba ettevõtlus, konkurents, avatud turud, riigi minimaalne sekkumine. Sotsiaalpoliitika: igaüks on oma õnne sepp, pole õiglane karistada ettevõtlikke kõrgete maksudega, riiklik sotsiaalabi minimaalne. Valitsemine: avalikkuse kontroll, konstitutsiooniline valitsemine, ametnike volituste piiramine, tugev kodanikuühiskond. Kodanikuõiguste, -vabaduste tagamine Riik peab sekkuma inimeste ellu nii vähe kui võimalik, nii palju kui vaja. Naistele valimisõigus Vabariigi taotlemine
Õhuke ja paks riik · Õhuke riik on riik, kus avaliku sektori töötajaid on vähem, bürokraatia e ametnike võim on väiksem ning riigi sekkumine majandustegevusse on vähene. Parempoolsed erakonnad pooldavad õhukest riiki (Reformierakond) · Paks riik on riik, kus avalikus sektoris on hõivatud palju töötajaid, bürokraatia on suur ning riik sekkub aktiivselt majandustegevusse. (Keskerakond) Kas Eesti on õhuke või paks riik? Eesti on õhuke riik: 1) Eestis on liberaalne turumajandus, riigipoolne suhtumine majandusellu on vähene; 2) bürokraatia arvukus ja võim pole Eestis iseloomulik paksule riigile. Erinevad ühiskonnatüübid: Ürgühiskond Despootlik ühiskond valitseja kui jumal, enamik on talupojad (Egiptus) Orjanduslik ühiskond Feodaalühiskond iseloomulik keskajale Industriaalühiskond Postindustriaalne ühiskond Infoühiskond Postindustriaalne ühiskond e teenindusühiskond on industriaalühiskonna e
levimine. Siirdeühiskond Periood, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega, tuntakse kui ülemineku- ehk siirdeperioodi. Üleminekuaeg on lõppenud, kui demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnavaldkondades- siis pole enam tegu siirdeühiskonnaga. Siirde ühiskonna probleemiks on kujunenud reformide ebaühtlane tempo, s.t. ka et rahva elu lüüakse rivist välja mitmete ja erinevate muutuste vastuvõtmisel. Demokraatia tunnusjooned: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused Miinimumnõue-vabad konkureerivate kandidaatidega valimised Täielik liberaalne demokraatia peab lisaks vabadele valimistele evima järgmiseid tunnuseid: kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees, vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, vähemuste õigustega arvestamine jne jne Demokraatia eeldab eelkõige põhiseaduse olemasolu ja kõige kooskõla
konflikti korral kodaniku kaebuse alusel kontrollida ametniku teguviisi seaduskohasust. Võimude lahusus ja tasakaalustatus. Üks demokraatliku ühiskonna olulisi tunnuseid on see ,et võmutäius ei koondu mõne üksikisiku või väheste kätte,vaid jaguneb 3 institusiooni vahel,need on : 1)seadusandlik võim-kuulub parlamendile 2)täidesaatev võim-kuulub valitsusele 3)kohtuvõim-kuulub kohtutele. Koalitsioon. Koalitsiooni moodustavad praegu Reformierakond,IRL,Sotsiaaldemokraadid.Kõrgemal ehk need ,kes hetkel valitsuses. Opositsioon. Opositsioon-vastasrind,vastuseijad ; poliitikas nim. Parteid või parteide ühendust,mis ei kuulu valitsusse.Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid.Allpool ,need kes valitsusse ei saanud. Fraktsioon-Kõigi erakondade saadikud moodustavad selle. Komisjonid tegelevad asjade menetlemisega,kahte sorti : ajutised(probleem tekib vaja lahendada) ja alalised(Euroopa Liidu,kultuuri-jäävad asjad ).
eksisteerivale poliitikale ja pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühikonnakorraldusest. Poliitiline ideoloogia seletab kuidas võiks korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid, kaasata rahvast valitsemisse, lahedada toimetuleku ja võrdsuse küsimusi. Need ideoloogiad, mis pooldavad pigeb erasektorit ja sotsiaalseid erisusi on parempoolsed. Need aga kelle jaoks on tähtsad avalik sektor ja võrdsus ühiskonnas on vasakpoolsed (pahempoolsed). Parempoolsed ideoloogiad 1) Liberalism - Näide: Reformierakond. Liberalism peab ülimaks väärtuseks indiviidi vabadust. Ühiskond peab olema nii kujundatud, et luua maksimaalne vabadus indiviidi tegutsemiseks. Riigi rolli näevad liberaalid just vabaduse kindlustamises seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi abil. Vabaduse ideest lähtuvad ka kõik teised liberaalide vaated. Majanduses pooldavad nad vaba turumajandust, konkurentsi, avatud turgusid
Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. Meie peamised eesmärgid demokraatliku Eesti arendamisel 1. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julge- olekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, põhiseadusliku korra tagamist ja rahva elujärje parandamist. 2. Euroopaliku ühiskonnakorralduse aluseks on jõukas ja arvukas keskklass. Selle tekkimine on Keskerakonna keskne poliitiline eesmärk. Meie valijate oluline sihtgrupp on keskklass. 3. Meie sihiks on turvaline euroopalik heaoluriik. Inimene töötab innuga ja armastab oma riiki siis, kui riik teda kaitseb. Eesti Keskerakond mõistab turvalisuse all nii sisejulgeolekut kui ka sotsiaalset turvalisust, kaitset ökoloogiliste ohtude eest ja sotsiaalkaitset. 4. Meie majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalne turumajandus ning harmooniliselt ühiskonna ja tema üksikliikmete huvisid ja vajadusi ühendav maksusüsteem, sh astmeline tulumaks
järgmistele põlvedele Jätkusuutlik areng tähendab sellist arenguteed, mis rahuldaks praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, ilma et seataks ohtu tulevaste põlvkondade samasugused huvid. Kaasaegne arusaam jätkusuutlikust arengust rõhutab, et on vaja hoida ühiskonna kui süsteemi terviklikkust, s.t ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Näiteks ei taga jätkusuutlikkust strateegia, mis seab eesmärgiks ainult majandusliku kasumi tõstmise ja unustab, et kiire majanduskasv mõjutab sotsiaalset võrdsust ja keskkonda. Jätkusuutlikkuse tagamine eeldab arengu planeerimist. Vastavalt ÜRO keskkonnastrateegiale ,,Agenda 21" on paljud riigid koostanud oma rahvusliku arengustrateegia järgmiseks 20-30-ks aastaks. Lisaks rahvuslikele strateegiatele koostatakse ka valdkonnastrateegiaid. Näiteks on Eestis vastu võetud riiklik lastekaitse strateegia aastani 2015, narkomaania ennetamise strateegia aastani 2012 jne.
Eesti Talupidajate Keskliit, Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon). 4 Ajutised edendamis- ja vetogrupid - need grupid ei ole eriti püsivad, edendamisgrupid avaldavad tavaliselt valitsusele toetust, vetogrupid kritiseerivad valitsust. Niisugused grupid tekivad olukorras, kus rahvas arvab olevat vajaliku sekkuda valitsuse tegevusse (vetogrupp tuumaelektrijaamade vastu). 4. Poliitilised ideoloogiad. Lk.49 Tuntumad ideoloogiad: o Liberalism - kujunes välja 17. ja 19. sajandil. Isik peab olema vaba ja üksikisiku huvid on alati esiplaanil võrreldes kollektiivi või riigi huvidega; Ühiskonnas peavad valitsema inimõigused, vastastikune sallivus ja humanism ehk inimkesksus; Mõistus ja teadmised on kõikvõimsad ja ühiskonda on vaja pidevalt reformida vastavalt teaduse arengule; Majanduses pooldatakse vabaettevõtlust, riigi sekkumine ettevõtjate tegevusse peab olema väga tagasihoidlik;
Aastaks 1993 olid need numbrid vastavalt 273 ja 4830. NGO-d on vahenduslüliks kodanike ja riigi vahel. NGO-d on levinud peamiselt demokraatlikes ühiskondades, kuna seal on paremad võimalused tegutsemiseks. 3 Pilet 2. Poliitilised ideoloogiad – liberalism Termin pärineb ladina keelest (liber- vaba, vabameelsus). On suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. Poliitiline termin võeti esmakordselt kasutusele 19. sajandi algul kui üks Hispaania seadusandliku kogu fraktsioon nimetas end liberaalideks. Prantsusmaal nimetas viigipartei end 1849. aastal ümber Liberaalseks Parteiks. Liberalismi on läbi aegade, samuti eri riikides erinevalt tõlgendatud. Kui USA-s seondub
(Hiina) Otsused ressursside jaotamise suhtes võtab vastu keskvõim (enamasti üks poliitiline partei), kes korraldab ka kõiki majandussuhteid. Süsteemi iseloomustab totalitaarne režiim. Religioossete või ideoloogiliste ideede realiseerimise vahend. Plaanide kaudu määrab keskvõim, kui palju ja mida toota ning millise hinnaga tuleb neid hüviseid realiseerida. Omane tootjate vabaduse piiramine, samuti tarbijate valikuvabaduse piiramine 4) 4. Turumajandus (ehk vabaettevõtlusemajandus) - Otsustajad on üksikostjad ja müüjad, nõudmine ja pakkumine. Eraomand on tähtsal kohal. (Eesti) Vaba majandussüsteem, mis tugineb kolmel alustalal: eraomandusel - tootmistegurid kuuluvad eraisikutele, mitte riigile. Õigus eraomandile ajendab firmasid ja loodusvarasid ja kapitali efektiivsemalt kasutama, kuna siis suureneb eraisiku kasum, See on tegutsemine omakasu eesmärgil; hinnasüsteem - hinnad määravad, mida suudetakse ja tahetakse osta
Sotsiaalpoliitika tegeleb inimeste heaolu ja ressursside jaotamise küsimustega ühiskonnas. Sotsiaalpoliitika on abinõude süsteem sotsiaalsete probleemide lahendamiseks ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks. Sotsiaalpoliitika eesmärk on vähendada sotsiaalseid probleeme, parandada individuaalset heaolu, majandusliku arengu toetamine. MUDELID: Sotisaaldemokraatlik- solidaarsus põhimõttega, peamine heaolupakkuja riik, tasuta arsti abi ja haridus, kõrged maksud, levinud Skandinaavias Liberaalne- inimesed vabad ja väärsed, riigivõim sekkub inimeste ellu vähesel määral, toetust saavad vaid väga vaesed, madalad maksud, levinud USAs 11. Riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanded sotsiaalpoliitika kujundamisel Riigi kohustused: otsesed hoolekandekohustused soodustada vabatahtlikku ja omavalitsuse hoolekannet (PS §28) riikliku sotsiaalkaitse poliitika väljatöötamine
Liberaalne mudel sotsiaaltoetusi saab suurendada alles siis, kui majanduskasvuga on kogutud piisav varu; soosivad inimeste vabadust ja ettevõtlikkust 3. Kas Eesti on siirderiik? Ei ole, oleme saavutanud täiesti demokraatliku riigi, oleme läinud plaanimajanduselt turumajandusele. Siirdeühiskond ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted asendatakse demokraatlikega. 4. Demokraatia tunnusjooned: 3 põhinõuet: KONKURENTS, KODANIKUÕIGUS, INIMÕIGUS Kodanikuvabaduste tunnustamine Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huide väljendamiseks Vähemuste õigustega arvestamine Tsiviilkontroll relvajõudude üle 5
Euroopas see suund laienenud. Biheivioristlik lähenemine Aluse pani Chicago koolkond, mis oli üks esimesi tõsisemaid koolkondi politoloogias. Biheiviorismi aluseks on poliitika vaatlemine inimkäitumise süsteemis ehk tähtsad pole institutsioonid vaid indiviidid. Selle raames hakati uurima poliitilise käitumise põhjuseid. Nt mis motiveerib isiksust tegutsema: vanus (mida vanem, seda vasakpoolsem), haridus (mida haritum, seda parempoolsem, kuid oleneb haridusest), etnilisus (vähemusrahvused vasakpoolsemad), sugu (naised kalduvad vasakpoolsusesse, kuna tahavad õiglust), religioon (mida tõsiusklikum, seda parempoolsem). vasakpoolsed parempoolsed Keskklass (60-70%) Ratsionaalse valiku teooria Ratsionaalse valiku teooria on sotsiaalteaduste üks kõige silmapaistvam teoreetiline suund. Ratsionaalse valiku
annaabi.ee 
