Võim pidi olema koondatud ühe isiku kätte, et ellu viia rahva tahet. 3. Kuidas rakendati valgustusideid 18. sajandil Preisimaa, Austria ja Venemaa valitsemisel? Preisimaa- Valitseja oli tuttav valgustuskirjandusega. Friedrich II keelustas piinamised ning kuulutas välja usuvabaduse. Austria- Joseph II kohustas aadlit ja vaimulikke makse maksma ning ta kaotas pärisorjuse, et ebavõrdsusi tasandada. Ta püüdis kehtestada kogu riigis ühesuguseid seaduseid. Venemaa- 4. Peeter I reformide sisu ja nende reformide positiivsed ja negatiivsed küljed. Peeter I lõi uue korraliku väljaõppe ja relvastusega sõjaväe. Ta korraldas umber maksusüsteemi ning parandas valitsemiskorda. Positiivne- Valitsemiskord muutus kindlamaks ja korrapärasemaks. Negatiivne- Rahvas oli harjunud vanade kommetega ning nad ei tahtnud uuendustega harjuda. 5. Katariina valitsusaeg: positiivsed ja negatiivsed küljed. Positiivne- Negatiivne- Tema plaan parandada talupoegade olukorda nurjus.
viletsad. Eriti halb olukord oli naistel ja lastel, keda vabrikutes odava tööjõuna kasutati. Ületootmine põllumajanduses viis sageli farmerite laostumiseni. Hakkasid tekkima ametiühingud mis korraldasid esimesed ulatuslikud tööliste väljaastumised. Lõuna ühiskonda iseloomustas endiselt mustade ja valgete vaheline vastasseis ja rassiline diskrimineerimine, mis avaldus kõikjal - nii rongis kui koolis. · Reformide ajastu. 19 . sajandi lõpul algas Ühendriikides ulatuslik reformiliikumine, mis püüdis ohjeldada järjest kasvavat monopolide võimu. 1901. aastal presidendiks saanud Theodore Roosevelti ajal tugevdati järelvalvet trustide ja raudteede üle ning laiendati riikliku järelvalvet nii mõneski muus valdkonnas. Lisaks sellele astus ta aktiivselt üles ka loodusvarade kaitsmis teemal. Üldjoojntes jätkasid sama poliitikat ka järgmised presidendid. · Muudatused välispoliitikas. 19
6. Ideoloogiline vaakum ja hedonism, kultuuriliste ja eetiliste väärtuste langemine. Kas Eestis esineb mõni neist? Kindlasti esineb rohkemal või vähemal määral neid kõiki. Ohtlikum tundus olevat rahvuskonflikt, mis nn. Pronksiööl läks lõhkumiseni ja oli ka inimohvreid. Muretsetakse ka kultuuriliste ja eetiliste väärtuste kadumise pärast. Sotsiaalanalüütikute meelest on võtmeküsimuseks eri valdkondade ja reformide tasakaalustamine. Tasakaalu puudumine võib suurendada sotsiaalseid pingeid ja vähendada usku oma poliitikuisse ja majandusmeestesse. Tekib soov ,,müüa oma riik maha" tarkadele välismaistele majandusmeestele ja poliitikaekspertidele. 4.Kas Eesti üleminek demokraatiasse on toimunud reformide või revolutsiooni teel? Revolutsiooni iseloomustavad jägmised tunnused: · algatavad dissidendid · osalevad massid · stiihiline, etteaimamatu · kasutatakse vägivalda
riigis olukorda kontrolli all hoida. Kõik kokku kasvatas elanikes trotsi ja nad soovisid muutusi, seda näidati välja rohkete massiliikumistega. Kuna jäik ideoloogiline surve hakkas kaduma, tekkisid poliitilised opositsioonid, kus tõusid esile juhid, kes rahvale meeldisid. Samuti tekkisid erimeelsused kommunistlikes parteides ning tekkisid reformimeelsed jõud. 2. Võrrelge sotsialismi kokkuvarisemist Kesk-ja Ida-Euroopa riikides. Millest sõltus reformide kiirus ja edu erinevates riikides? Poolas viisid läbirääkimised opositsioonilise ametiühingukoondisega Solidaarsus 1989. aasta suvel selleni, et peaministriks sai mittekommunist. 1990. aastal astus presidendiametist tagasi kindral Jaruzelski ning uueks presidendiks valiti suure häälteenamusega Solidaarsuse juht Lech Walesa. 1989. aasta sügisel kõrvaldati rahvaliikumise survel võimult ka Tšehhoslovakkia ja Bulgaaria vanameelsed liidrid. Kommunistlik partei
(pearahamaks) — sellega seoses viidi siinmail esmakordselt läbi ka ülevenemaaline hingerevisjon. 1796.aasta septembris sai Katariina surmava ataki. Ta elas küll veel mõned tunnid peale seda, kuid ei jõudnud siiski troonipärija kohta otsust öelda, ning suri. Kokkuvõttteks: Katariina II peetakse päras Ivan Julma ja Peeter Suurt olulisimaks isiksuseks Venemaa valitsejatroonil. Teda on ülistatud kui suurt valgustajat ja reformijat. Teda on laidetud ka egoismi, poolikute reformide ja reformistlike ideaalide hilisema hävitamise pärast. Venemaal on on olnud palju naisi, kes on kas valitsejana, regentidena või tsaaride abikaasadena dünastia ning kogu maa kultuurilisele ja poliitilisele arengule mõju avaldanud. Katariina II ületas neid kõiki vaimu, julguse, iseloomu, töökuse, otsustusvõime ja edukuse poolest. Kasutatud kirjandus ning allikad: Raamatud : „Venemaa tsaarinnad” - Autor: Jena, Detlef
Tulenevalt ajaloolisest taustast on eelpool mainitud riikides ka avaliku halduse areng täiesti erinevat rada kulgenud. Peale II Maailmasõda on suures osas arenenud lääne demokraatiates toimunud suured muutused. Vähesed reformid on olnud nii laiaulatuslikud kui need, mis on aset leidnud kohalikul tasandil viimastel aastakümnetel. Need reformid on puudutanud ka Rootsi avalikku sektorit. Kõnealused reformid on alguse saanud tavaliselt 1960-ndatel aastatel. Sisuliselt olid nende reformide ideed loodud selleks, et tugevdada poliitilisi ja administratiivseid institutsioone arenenud heaoluriikides, kandes endas sotsiaa- demokraatliku algupära. Selle perioodi reformide väga oluliseks taustsüsteemiks oli laienev ja aktiivne heaoluriik ja tema avalik sektor. (Wolmann) Eesti ja Läti said, aga reformidele mõtlema hakata ja seega ka neid läbi viima tunduvalt hiljem. Eesti ja Läti avaliku halduse areng sai alguse riikide iseseisvumise eel, mil hakkasid
Seda perioodi, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega tuntakse kui ülemineku- ehk siirdeperioodi. Siirdeperiood algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega, üleminekuaja lõppu on aga keerulisem määratleda. Üleminekuaega võib lugeda lõppenuks kui demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnaelu valdkondades ja suhetes. Siirdeühiskonna ümberkorraldused on eripärased ja keerukad, mõnes mõttes midagi reformide ja revolutsiooni vahepealset. Ühest küljest avaldab rahvas võimule pidevat survet, teisest küljest on reformid ikkagi õiguspärased, st tuginevad parlamendi poolt vastu võetud seadustele ning valitsuse määrustele. Siirdeühiskonnaees on mitmeid ohte, millest jagusaamiseks tuleb poliitiline julgus ja mõõdukus hoida tasakaalus. Rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist ning demokraatia
4. Milliste ühiskonna põhiväärtuste Omandus, vabadus, Demokraatia Vabadus, rahu, õigus ja turvalisus Otsustusvabadus, lepinguvabadus Vabadus, turumajanduskord, julgeolu Heaolu, julgeolu, rahu ja turvalisus 5. Kõige üldisemja tüüpilisem a. Uute ja täiendavate seaduste ning teiste õigusaktide kehtestamine b. Kindlsustust ja sagedust majandusüksuste üksikajalikes c. Reformide tegemist reformide pärast d. Vasturääkivust nn ökonomsuse printsiibile e. Riigibürokraatia rüdamist ja riiklikku köitumise ratsinaalsus 6. Majanduse korraldamise valdkond a. Informatsioon b. Kordineerimine c. Planeerimine d. .... 7. on olulisemad võistluse (konkurentsi) funktsioonid a. Isikliku huvi, individuaalmajanduslik otsustamine b. Kvaliteet, hinnad, operatiivsus
Venemaa Kaisa Susi 8.kl Sisukord · Venemaa · Pärisorjuse kaotamine · Suurte reformide ajastu · Rahulolematuse kasv · Vastureformide aeg · Venestamispoliitika · Esimene Vene revolutsioon · Stalõpini reformid Venemaa 19.sajandiks oli Vene impeerium sattunud nii majanduslikku kui ka siseja välispoliitilisse ummikusse.Pärast Nikolai I surma(1855) pidi sellest väljapääsu leidma tema poeg keiser Aleksander II.Tema mõistis,et muudatused kogu ühiskonnas on möödapääsmatud. Nikolai I Aleksander II 18551881
kehtestati diktatuur Reini Liit 1806. aasta suvel Reini Liit protektoriks sai Napoleon Püha Saksa Rooma riigi lõpp Saksamaa väikeriikide killustumine Napoleon Sündis 15. august 1769 Suri 5. mai 1821 Saint Helena saarel Prantsusmaa valitseja ja väejuht valitses Prantsusmaad 17991814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815. 17991804 oli ta esimene konsul 18041814 oli ta Prantsusmaa keiser Reformide ajastu Saksamaal algast suurte reformide ajastu pärisorjuse kaotamine Omavalitsuse reform Ühiskonna ilmalikustamine Sõjaväereform Kontinentaalblokaad Napoleoni sõdade lõpp Riikide vahelised suhted vajasid parandamist 1814. aasta septembris Viini kongress Kongressi põhimõtted olid julgeolek ja tasakaal Püha Liit Nelikliit Väike video Napoleonist http://www.youtube.com/watch?v=tfHnwqtJT9U Kasutatud kirjandus http://www.biography
Tallinn 2012 1 Sisukord Sisukord....................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................. 3 Avaliku sektori hindamine läbi käibelolevate probleemide...............4 Sektori kujunemine läbi majandus – ja organisatsioonitegurite........5 Vajalike reformide rakendamine....................................................6 Kokkuvõte.................................................................................... 7 Kasutatud kirjandus......................................................................8 Sissejuhatus 2 Avalikku sektorit iseloomustades on peaasjalikult levinud terminid kulukus ja ebaefektiivne haldussüsteem
Valgustatud absolutism valgustatud absolutismi mõiste • Valgustatud absolutismiks nimetatakse 18. saj. teisel poolel mitmetes Euroopa riikides monarhi ainuvalitsuslikku võimu, mis seadis ülesandeks valgustuslike reformide läbiviimise üldise hüveolu saavutamiseks ühiskonnas. • Tuntuimad valgustatud monarhid olid: • Friedrich II Preisimaal • Maria Theresia • Joseph II Austrias • Katariina II Venemaal • Valgustatud monarhiks olemise eeldused: • 1) monarh pidi olema igakülgselt haritud, • 2) ta pidi üles kasvama õigete eetiliste põhimõtetega, • 3) tal pidi olema absoluutne võim. Preisimaa 18. sajandi algul • Preisimaa valitsejaks oli Friedrich Wilhelm I (1713-1740)
Aleksander ii Sissejuhatus. Aleksander II oli Venemaa keiser, kes valitses 1855-1881. Aleksander II kaotas 1861aastal Venemaal pärisorjuse Aleksander II tõi pärisorjuse kaotamisega kaasa "Suurte reformide ajastu" Aleksandri II-e surm. Aleksandr II elulugu Aleksander II Sündis 1818 aastal märtsi kuus. Aleksander II oli Nikolai I Vanem poeg Aleksander sai tolle aja heast perekonnast pärit noormehele tüüpilise hariduse. Sõjandus ei huvitanud Aleksandrit, tema isa petumuseks. Pärisorjuse kaotamine Pärast Krimmi sõja sokki, kaotati 1861. aasta 19 veebruari keisri manifestiga pärisorjus kogu riigis Talupojad said õiguse maad osta, tegeleda käsitööga ja kaubandusega ning ise seisvalt
Need muutused tõstsid päevakorrale tõsiasja, et riigi territooriumil elavatel inimestel ei saanud olla ainult kohustused, vaid peavad olema ka õigused. Peetri ajastu üheks keskseks mõisteks kujunes üldine heaolu, mille saavutamiseks pidigi riik eksisteerima, aga kõik riigi elanikud pidid selle nimel ka tegutsema. Oluline on kontseptsioon, et selle nimel ei pea tegutsema ainult maksumaksja, vaid ka ühiskonna teine pool, seal hulgas ka valitseja. Reformide tagamaaks oli Venemaa sügav traditsionalismi kriis 17. sajandi II poolel, mis väljendus just Venemaa tehnoloogilises ja halduslikuks mahajäämises. Peeter I reformide selgeks eripraks oli tõsiasi, et need ei kasvanud välja Venemaa pinnasest, vaid võeti mudeline üle Euroopast. Reformide ideoloogiline tagapõhi oli ilmselgelt seotud toonase Euroopa mõtlejate ideedega. Kui Peetri reforme üldises plaanis vaadata, võib nad jagada kaheks suuremaks perioodiks. 1. kuni 1710
Vaata tabel lk. 19 demokraatia kasv maailmas!! Lähematel aastakümnetel on tõenäoline mitte demokraatia levik, vaid demokraatia kindlustumine. Siirdeühiskond · Periood, mil üks ühiskonnakord vahetub teisega · Algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega · Lõppu on raske määratleda, üldiselt demokraatia põhimõtted peavad olema juurdunud kõigis ühiskonna valdkondades · Ümberkorraldused on midagi revolutsiooni ja reformide vahepealset: rahvas avaldab survet, aga toimub seaduste ja õiguskorra raames Siirdeühiskonna ohud: · Rahvas nõuab kiireid lahendusi · Demokraatia võib näida vahel liiga ebaefektiivse valitsemismudelina tekitab igatsust autoritaarsuse järele · Majanduslikud ümberkorraldused tekitavad majanduskriisi, elatustase langeb · Reformide ebaühtlane tempo Uus poliitiline kultuur juurdub aeglaselt, ametnikud pole valmis, korruptsioon, väärtusvaakum
uueks esimeseks sekretäriks. Jeltsin jäi sellele kohale 1987. aastani. 18. veebruaril 1986 valiti Jeltsin NLKP Keskkomitee pleenumil NLKP Keskkomitee Poliitbüroo liikmekandidaadiks ning jäi sellele kohale 1988. aasta kevadeni. Pärast Poliitbüroo liikmekandidaatide seast väljaarvamist jäi ta NLKP Keskkomitee liikmeks. Jeltsin võeti Moskva parteijuhi kohalt maha, sest oli NLKP keskkomitee oktoobripleenumil kritiseerinud Mihhail Gorbatšovi ja NLKP Keskkomitee sekretariaati reformide aegluse pärast. Kuigi Jeltsin oli südameveaga haiglas, viisid KGB agendid ta Mihhail Gorbatšovi käsul vägisi NLKP Moskva Linnakomitee pleenumile, kus ta 11. novembril 1987 maha võeti. Jeltsini ajal renoveeriti Arbat. Jeltsin püüdis asjatult saada 1988. aasta juunis toimunud NLKP XIX üleliidulise konverentsi delegaadiks Moskva või Sverdlovski poolt. Lõpuks ta sai viimasel minutil konverentsi delegaadiks Karjala ANSVst.
ja 1870. aastal pidas "Vanemuise" seltsis kolm isamaa kõnet, mis ilmusid ka raamatuna aastal 1870. Esimese kõnes "Eestirahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg" (1868) idealiseeris Jakobson eestlaste muistset vabadust kui valguse aega ja kirjeldas sakslaste võimupäevi kui pimeduse perioodi. Eesti rahva koiduajaks, uueks ärkamisajaks, pidas ta keiser Aleksander II reformide peatset tulekut. Selline ajalookäsitlus oli vastupidine baltisakslaste omale, kes nägid eestlastes kunagi barbareid, kellele ristirüütlid olid toonud usu ja euroopaliku kultuuri. Teises kõnes "Võitlemised eesti vaimupõllul" (1870), mille Jakobson pidas "Vanemuise" seltsi 5. aastapäeval, ennustas ta eesti kultuuri peatset tõusu ja hoiatas selle saksastumise eest. Kolmandas kõnes "Nõia-usk ja nõia-protsessid" (1870) kirjeldas ta keskaja nõiaprotsesse ja nõiausku
Välispoliitikas jätkati senist suunda: 1968 Tšehhoslovakkia, Brežnevi doktriin, 1979 sissetung Afganistani. Oli ka paranemist: strateegilise relvastuse piiramiseks sõlmiti 1972 SRP 1 ja 1979 SRP 2, pingelõdvenduspoliitika sümboliks sai Helsingi protsess (nõupidamised idabloki ja Lääne riikide vahel 1973. aasta juulist 1975. aastani), milles oli arutluse all Euroopa julgeolek ja koostöö. Pärast Brežnevi surma sai NSVL-i juhiks 1982-1984 Juri Andropov, kes mõistis reformide vajadust, kuid lühikese valitsemisaja tõttu sisulisi muudatusi ei toimunud. 1984-1985 oli võimul brežnevimeelne Konstantin Tšernenko. Majanduse mahajäämus Läänest süvenes. NSVL oli kaotanud oma autoriteedi ja hinnanud üle oma võimed. Majandus oli sisuliselt pankrotis. Sisepoliitiline olukord pingestus. Tekkisid teisitimõtlejad ehk dissidendid, keda tagakiusati. Pärast Tšernenko surma valiti 1985. aastal uueks parteijuhiks Mihhail Gorbatšov.
2. novembril 1976 määrati ta NLKP Sverdlovski Oblastikomitee esimeseks sekretäriks. Aastast 1977 oli ta Sverdlovski oblasti parteijuht. 12. aprillil 1985 asus ta NLKP Keskkonnakomitee ehitusosakonda. 24. detsembril 1985 sai Jeltsini uueks esimeseks sekretäriks. Jeltsin jäi sellele kohale 1987. aastani. Jeltsin võeti Moskva parteijuhi kohalt maha, sest oli NLKP keskkomitee oktoobripleenumil kritiseerinud Mihhail Gorbatsovi ja NLKP Keskkomitee sekretariaati reformide aegluse pärast. 11. novembril 1987 võeti ta maha. Jeltsini ajal renoveeriti Arbat. Veel Parteikarjäärist. Ta valiti Nõukogude Liidu rahvasaadikuks. Jeltsini poolt hääletas 89,4% valijatest. Jeltsin oli detsembrini 1990 NSV Liidu Ülemnõukogu liige ning juunini 1990 NSV Liidu Ülemnõukogu ehitus ja arhitektuurikomitee liige. Jeltsinist sai ka inimõiguste ja demokraatlike reformide eest seisva regioonidevahelise saadikurühma üks juhtidest.
oli väga kuulekas ning jälgis teisi ja õppis nende pealt. Ta määrati järjest kõrgematele kohtadele ja nii kogus võimu. Ta hakkas rahvale meeldima, sest ta toetas rahvast. Riskis, et inimesed saaksid paremat elu. Näiteks lubas üliõpilastele anda elamispinna, kui nad ise seda oma kätega ehitavad. Ta suhtles vabalt rahvaga ja neile see meeldis. 1987. aastal võeti Jeltsin parteijuhi ametist maha, sest ta oli kritiseerinud Mihhail Gorbatsovi ja NLKP Keskkomitee sekretariaati reformide aeglust. KGB agendid viisid Gorbatsovi käsul haige südamega Jeltsini vägisi Linnakomitee pleenumile, kus ta 11. novembril kõrvaldati ametist. NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi esitati Jeltsin kandidaadiks riigi suurimas valimisringkonnas Moskvas ning ta valiti Nõukogude Liidu rahvasaadikuks. Tema poolt hääletas 89.4% valijatest. 3 Esimesel Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressil esitati Jeltsin
Kehtestati kontroll panganduse üle. Riik hakkas reguleerima põllumajandust. Võeti vastu uusi töökohti ja korraldati hädaabitöid ning riik hakkas hoolitsema abivajajate eest. 10. Mõisted: reparatsioon, inflatsioon, agressor, new deal. Reparatsioon Kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. Inflatsioon Raha ostujõu langus ja hindade tõus Agressor Sõjaalgataja ja vallutaja New Deal USA presidendi F. D. Roosevelti koostatud reformide kava majanduskriisist väljumiseks. 11. Isikud: Woodrow Wilson, Adolf Hitler, Benito Mussolini, F. D. Roosevelt. Woodrow Wilson Usa president, kes sõlmis Compiégne'i vaherahu ning pidas kõne (14 teesi), mis oli Rahvasteliidu loomise üheks aluseks. Adolf Hitler - Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht, kes võimaldas väljuda Saksamaal majanduskriisist. Benito Mussolini Itaalia peaminister ja diktaator. F. D. Roosevelt - 1932
Kuuesajal kilomeetril käsikäes seisnud kaht miljonit inimest ühendanud aktsioon on registreeritud Guinnessi rekordite raamatus. Meeleavaldusega tähistati Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud mittekallaletungilepingu, tuntud ka kui Molotovi-Ribbentropi paktina, ja selle salaprotokolli sõlmimise 50. aastapäeva. Leping ja selle salaprotokollid jagasid Ida-Euroopa mõjusfäärideks ning viisid Balti riikide okupeerimise ja liidendamiseni. Mihhail Gorbatsovi algatatud reformide tõttu oli Nõukogude repressiivaparaat kiiresti oma mõjuvõimu kaotamas ning ideed rahvusliku suveräänsuse taastamisest muutusid üha elujõulisemaks. Nõukogude Liidu- Saksamaa lepingud ja salaprotokollid avalikustati 1988. aasta 23. augustil, mil Vilniuses, Riias ja Tallinnas kogunesid tuhanded inimesed. 1989. aasta kevadel toimunud NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressil nõudsid Balti riikide esindajad Nõukogude Liidu-Saksamaa lepingute ja salaprotokollide õiguspärasuse hindamist
vaba kodanikuõhiskond ja vaba ajakirjandus vähemuste õigustega arvestamine tseviilkontroll relvajõudude üle Nende tunnuste ellurakendumine eeldab põhiseaduse ja mitmesuguste valimisinstitutsioonide olemasolu. Ülemineku ehk siirdeperiood periood, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega. Siirdeperiood algab vabade valimistega. Siirdeühiskonna ümberkorraldused on eripärased ja keerukad, midagi reformide ja revolutsiooni vahepealset. Ühest küljest avaldab rahvas võimule pidevat survet, teisest küljest on reformid õigustpärased, st tuginevad parlamendi poolt vastu võetud seadustele ning valitsuse määrustele. Üleminek toob reeglina kaasa majanduskriisi. Siirdeühiskonna probleemiks on kujunenud reformide ebaühtlane tempo. Polüarhia paljude võim. Polüarhiaks on vaja, et jagatud riigivõimuga kaasneks aktiivne ning tegus kodanikuühiskond
seda tõhusamaks ja paindlikumaks. Selle saavutamiseks üritatakse jagada heaolu tagamise kohustused riigi, tööanjda, mittetulundussektori ning kodanike vahel, sotsiaalsetel õigustel peavad olema vastutajad. Siirderiik Ülemineku-ehk siirdeperiood, kus üks valitsemiskord vahetub teisega. See algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valitsemisega, aga lõppu on keerulisem määratleda. Ümberkorraldused on eripärased ja keerukad, reformide ja revolutsiooni vahepealset. Rahvas avaldab võimule pidevalt survet, reformid on õiguspärased. Rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist, demokraatia näib aeglane ja ebamäärasust tekitav valitsemismudel. Üleminek ühelt valitsemiselt teisele toob kaasa reeglina ka majanduskriisi. (selle tagajärjel elatustase langeb.) Probleemiks on reformide ebaühtlane tempo. Kõik juurdlub aeglaselt, ametnikud ja poliitikud pole veel
Nende positiivsed ja negatiivsed tagajärjed. TV lk. 23 ül. 1 rajas sõjakoole, teenistus kestis terve elu asendas bojaaride duuma senatiga rajas gallegiumid pearahamaks rajas manufaktuure Ainupärimisõigus-maavaldused võis pärandada ainult pere ühele järglasele Teenistusastmete tabel teenistusse võeti ainult aadlikke ning välistati teenistusse asumine lihtrahvale. Vene õigeusu kirik allutati riigile ühe ministeeriumina. 9. Peeter I reformide tagajärjed. Vihik Aadliriik tugevnes. Riigi administreerimiseks moodustati kubermangud. Iga kubermangu eesotsas valitses kuberner. Kehtestas troonipärimise korra, mille kohaselt võim läks edasi ka naistele. 10. Miks kutsus Katariina II 1767.a kokku esinduskogu? Kas see täitis oma ülesande? Selgita. Õpik lk., 48 Arutamaks uut seadustekogu. Selle töö ei kandnud vilja ning Katariina II saatis selle laiali. Selgus et igal ühiskonna kihil olid omad huvid ning keisrinna soov kehtestada
Selle parandamiseks plaaniti kasutusele võtta rohkelt kiiresti mõjuvaid abinõusid ja koheselt muuta levinud käitumismustreid, tänu sellele nimetatakse seal läbiviidud reforme ka juhtimise šokiks. Eesmärgiks oli tõsta osariigi võimekust, mõjusust ja efektiivsust läbi avalike teenuste kvaliteedi parandamise ja eelarvevahendite mõistliku kasutamise. „Juhtimise šokk“ ehitati üles esimese ja teise generatsiooni reformidele. Esimese generatsiooni reformide eesmärk on majandus- ja fiskaalmehhanismide abil vähendada kulutusi ja tõsta sissetulekuid (põhiliselt läbi maksude). Teise generatsiooni reformid keskenduvad peamiselt arengule ja heaolu edendamisele läbi osariigi, turu ja kolmanda sektori tugevdamise. Läbi nende reformide rakendati ellu poliitikat ja lisati ühiskonnale väärtuseid. Alates 1989a-st kasutab Porto Alegre linn kodanike osaluse tõstmiseks Osalusdemokraatia Eelarvet (The Participative Budget)
Uus strateegia külma sõja võitmiseks: Reagani plaan: USA pidi takitsama NSVL võimutsemist Kesk- ja Ida-Euroopas ning toetama võitlust kommunismi vastu; tuli NSVL majanduslikult nurka suruda, lõigates ära tema sissetulekuallikad loodusvarade müügist ning relvakaubandusest; pidi NSVL-le peale suruma uue kõrgtehnoloogilise võidurelvastumise laine. Ainus toetaja oli Reaganil M. Tatcher. 4. Millised ümberkorraldused tegi Nõukogude Liidus Mihhail Gorbatsov? Miks nende reformide tulemuseks ei olnud Nõukogude Liidu tugevnemine, vaid hoopis Nõukogude Liidu lagunemine? Piiras alkoholi müüki ja tootmist, glasnost ehk avalikustamine ja tsensuuri lõdvendamine, presidentaalse valitsemissüsteemi kehtestamine, mitme kandidaadiga valimised esindusorganisse (mis siiski polnud päris vabad), desarmeerimine ehk relvastuse vähendamine, suhete parandus läänega, järeleandmised inimõiguste vallas
Riigipööre 1934 EV teine autoritaarne põhiseadus 12.03.1934 sõjaväeliste riigipööre Üldriiklik kaiseseisukord J. Laidoner kaitsevägede ülemjuhatajaks Vaikiv ajastu 1934. riiklik propagandatalitus 1935 erakondade ja poliitilised ühingud keelati. Parlamentaarne demokraatia autoritaarne valitsuskord K. Päts, J. Laidoner, Kaarel Eenpalu. Kodaniku- ja poliitilised õigused kitsendatud. 1935 Isamaliit Reformid ja kampaaniad Ulatuslikud reformide programmid Rahvustervik Kutskojad Propagandakamaaniad Nimede eestistamine Pehme diktaktuur. 1.01.1938 kolmas EV põhiseadus. Riigipea president Kahekojaline riigikogu K. Päts presidendiks 1938 amnestiaseadus. Konstatin Päts Johannes Laidoner Kaarel Eenpalu Kasutatud allikad 9 klassi ajaloo õpik Eesti ajalugu gümnaasiumile Google pildigalerii
ametliku ususallivuse teesklemisele.Kirik oli võtmepositsioonil ka tsensuuri ja pühaduseteotust puudutavate probleemide käsitlemisel ning sageli põhjustas see konflikte valgustusaja kirjameeste ning mõtlejatega.Sõnaõigusest valitsuses ilma jäetud keskklassid hakkasid otsima võimalusi pääseda riigiametisse ja kui võimalik, osta endale tiitel.Valitsuse, rahandussüsteemi ja kohtute juurde tekkisid privilegeeritud ametikohad, mis osutusid varsti peamisteks takistusteks reformide teel.Louis XIV ajal muutusid nii poliitiline kui rahandussüsteem äärmiselt jäigaks.Kulukad sõjad ja hiigelsuur alatine sõjavägi tegid riigikassa tühjaks.Õukondlased Versailles`s harrastasid hiilgavaid ekstravagantsusi.Rahanduses valitses segadus, mille põhjustasid maksukogujad, kes olid selle koha endale ostnud vastutasuks kogutavatelt maksudelt tehtavate kärpimiste eest.Prantsusmaa krediidireiting pankurite juures oli madal ja valitsus
monarhia kriitika, mis sai veelgi enam innustust Ameerika iseseisvussõjast, kus teatavasti osalesid ka Prantsuse väed; teiseks sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ja kulutused ning kolmandaks majanduskriis, mis oli tingitud nii iganenud majanduspoliitikast, sõdadest kui ka toretsevast õukonnaelust. Generaalstaatidel oli seisuste vahel algusest peale suuri lahkhelisid ning kolmas seisus otsustas selleks, et vältida reformide läbikukkumist ning murda vana kord (ancién regime), end ainsaks rahva esinduseks kuulutada. See otsus sündis peale seda, kui kuningas ja teised seisused olid üpris selgelt mõista andnud, et mingeid suuri muudatusi ei tohiks tulla ning põhiline oleks ikkagi vaid maksude kinnitamine. põhieesmärgiks sai aga kehtestada konstitutsioon, millega Prantsusmaa näis astuvat Inglismaa eeskujul parlamentaarse monarhia radadele. Asutava Kogu liidriteks said abbé Sieyés ja
1805. Aastal purustas Napoleon Austria-Vene ühendväed. 1806. Aastal põrmustasid prantslased Preisimaa. Napolen sai lüüa merelahingus 1805 aastal Trafalgaris. Inglismaa kindlustas veelgi oma ülemvõimu maailma meredel. Poola aladest moodustati Varssavi hertsogkond. Venemaa vallutas Rootsilt Soome. Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad panid Saksamaal aluse vana korra lagunemisele ja uue, kodanliku ühiskonna ülesehitamisele. Saksamaa jaoks oli see suurte reformide aeg. Suurte reformide keskseks muutuseks oli pärisorjuse kaotamine enamikus Saksa riikides. Põhjalikult korraldati ümber ka riigivalitsemine ja kohalikud omavalitsused. Kaotati aadlieesõigused. Osas Saksa riikides võeti kasutusele Tsiviilkoodeks. Muutused ühiskonnas pärast revolutsiooni · Võrdsus · Aadlike eesõiguse kaotamine · Vabadused · Absolutismi lõpp · Rahvuste suveräänsuse väljakuulutamine
NL ja USA jõudsid SRP1'ni, Lõppes Vietnami sõda USA'le kaotusega sellega üks kriisikolletest lakkas olemast. 6. Nimetage 1968. aasta Tsehhoslovakkia ja 1980. aasta Poola ülestõusu põhjused. 1968. aastal tabas sotsialismileeri uus kriis. Tsehhoslovakkia Kommunistlik Partei Keskkomitee tagandas 1968. aasta jaanuaris oma 1. sekretäri A. Novotny. Aprillis kuulutas partei uus juhtkond eesotsas A. Dubcekiga välja ulatuslike reformide kava. See tekitas NSV Liidu ja teiste kommunistliku bloki maade juhtides suurt ärevust. Praha kevade reformid tundusid Nõukogude juhtkonnale ohtlikud. NSV Liit ja tema liitlased Varssavi paktist viisid Tsehhoslovakkiasse oma väed, tagandasid mässulise Tsehhoslovakkia kommunistliku partei juhtkonna ning lõpetasid katsed reformida sotsalismileeri. 1980. aastal algasid massilised tööliste streigid Poolas. Sest sealne totalitaarse süsteemiga
· Piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsusi · Laiendati pearahamaksu · Saadeti taas laiali rüütelkondade maanõunike · Hakati korraldama hingeloendusi kollegiumid · Mõisad muudeti pärisomandiks · Kõik mõisnikud said Eesti-ja Liivimaal võrdsed õigused Reformide e.muutuste läbiviimisel oli peamiseks Katariina II abiliseks kindralkuberner George Brown. Katariin II surma järel asehaldus- kord tühistati. Kaotati aadlimatriklid. 3. Talurahvas pärast Põhjasõda Rootsi-aegne talurahvakaitse enam ei kehtinud. Baltri erikord välitis talupoegade täieliku langemise pärisorjuse tasemele. 18.saj.lõpuni ei kuulnud talupojad nekrutikohustuse alla. Talupojad ei olnud õigusetus olukorras, kuna nad osalesid agaralt maakaubanduses, koormiste
Ta osales ka Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli rajamise organisatsiooni asutamises ja tegevuses. 1868. ja 1870. aastal pidas "Vanemuise" seltsis kolm isamaa kõnet, mis ilmusid ka raamatuna juba 1870. aastal. Esimese kõnes "Eestirahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg" (1868) idealiseeris Jakobson eestlaste muistset priiust kui valguse aega ja kirjeldas sakslaste võimupäevi kui pimeduse perioodi. Eesti rahva koiduajaks, uueks ärkamisajaks, pidas ta keiser Aleksander II reformide peatset tulekut. Teises kõnes "Võitlemised eesti vaimupõllul" (1870), ennustas ta eesti kultuuri peatset tõusu ja hoiatas selle saksastumise eest. Kolmandas kõnes "Nõia-usk ja nõia-protsessid" (1870) kirjeldas ta keskaja nõiaprotsesse ja nõiausku. Ta hindas kõrgelt neid teadlasi, kes julgesid nõiaprotsesside vastu võidelda, ja hoiatas eestlasi ebausu eest. 1871. aastal asus Jakobson Tallinna, kuid ei saanud sealgi eestikeelse ajalehe asutamise luba. 1872-
Ta oli ainus kõrgharidusega NSV Liidu liider, gerontokraatia tingimustes “noormees”- 54 aastane. • Gorbatšov algatas perestroika e. poliitika, mille eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, et tuua riik välja majanduslikust kriisist. NSV Liit M. Gorbatšovi ajal (1985-1991) II • Perestroika läbiviimiseks ning oma võimupositsioonide kindlustamiseks vanameelsete jõudude vastu (kes olid huvitatud Gorbatšovi kukutamisest ning reformide peatamisest) algatas Gorbatšov avalikustamise (ehk glasnosti): esmakordselt hakati avalikustama õnnetusi (lennuõnnetused, looduskatastroofid), räägiti seni tundmatuid fakte nõukogude ajaloost, sellest, kuidas Läänes inimesed tegelikult elavad, räägiti kuritegevuse ulatusest NSV Liidus jne. NSV Liit M. Gorbatšovi ajal (1985-1991) III • Kindlasti ei olnud Gorbatšovi eesmärgiks sotsialistliku süsteemi lagundamine ja
kõige märkimisväärsem. 1868. ja 1870. aastal pidas ta "Vanemuise" seltsis kolm isamaalist kõnet, mis ilmusid ka raamatuna juba 1870. aastal. Need kõned äratasid rahvas midagi suurt ja tahtejõulist. Esimese kõnes "Eesti rahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg" idealiseeris Jakobson eestlaste muistset priiust kui valguse aega ja kirjeldas sakslaste võimupäevi kui pimeduse perioodi. Eesti rahva koiduajaks, uueks ärkamisajaks, pidas ta keiser Aleksander II reformide peatset tulekut. Selline ajalookäsitlus oli vastupidine baltisakslaste omale, kes nägid eestlastes kunagisi barbareid, kellele ristirüütlid olid toonud usu ja euroopaliku kultuuri. Teises kõnes "Võitlemised eesti vaimupõllul",mille Jakobson pidas "Vanemuise" seltsi 5. aastapäeval, ennustas ta eesti kultuuri peatset tõusu ja hoiatas selle saksastumise eest. Kolmandas kõnes "Nõia-usk ja nõia-protsessid" kirjeldas ta keskaja nõiaprotsesse ja nõiausku
(3 punkti) 1) Liberaalid 2) Sotsiaaltemokraadid 3) 2. Täida lüngad. (10 punkti) 1) riigi korra paranemist 2) fasistid 3) natsianaalsatsalistid 4) kommunism 5) 6) sõjaväge 7) oma rahvust 8) Venemaal 9) Kommunistid? 10) Itaalias 3. Iseloomustab Prantsusmaa majanduslikku olkukorda pärast I MS. (4 punkti) Prantsusmaal oli tollimaks, pühendatud võõramaisele toor ainele. Tekstiili tööstus. 2 on puudu veel!!!! 4. Täida tabel Roosevelti reformide kohta. (2 punkti) Põllumajanduses: hakati maksma hüvitisi. Sotsiaalhoolekandes: hakati maksama töötuabi rahasid ja pensione maksama inimestele. 5. Liigita järgnevad ideelis-poliitilised voolud õigesse vadkonda. (6 punkti) Demokraatia: sotsiaaldemokraatia, liberalism, kommunism Diktatuur: fasism, natsionaalsotsialism, konservatism 6. Kas järgmised väited on iseloomulikud Suurbritaniale, Prantsusmaale või Ameerika Ühendriikidele? (5 punkti) 1) Prantsusmaa
KESKERAKOND Humanistlike eesmärkidega ühenduse eesmärgiks on kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvaline elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Sihiks on turvaline euroopalik heaoluriik. Euroopaliku ühiskonnakorralduse aluseks on jõukas ja arvukas keskklass. Selle tekkimine on Keskerakonna keskne poliitiline eesmärk. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julgeolekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, põhiseadusliku korra tagamist ja rahva elujärje parandamist
damise poolest. Kuningat ennast iseloomustasid aga rohked armukesed. 1774. aastal asus riigi etteotsa Louis XV pojapoeg Louis XVI, kes abiellus Habsburgide keisrinna tütre Marie- Antoinette'iga. Naise kulutused ekstravagantsetele rõivastele, soengutele ning juveelidele tegid riigikassaga nullarve. Reformimisega tegi algust värskelt ametisse määratud rahanduse peakontrolör Jacques Turgot. Uus reformide programm eeldanuks feodaalsete privileegide ning aadlike ja vaimulike maksu- vabastuse kaotamist, kohalike omavalitsuste sisseseadmist jpm. Kõigepealt alustas Turgot liht- rahva hädalisematest vajadustest, lastest kuningal alla kirjutada viljakaubanduse vabadust käsit- levale ediktile, mis pidi ära hoidma leivapuuduse riigis. Selle kõrvale loodi ka riiklik süsteem, mis nägi ette kaupmeestele ja kompaniidele riigikassast summade eraldamist, kui viimased olid nõus linnu varustama
Eestis on demokraatia juurdunud/kindlustunud, sest meil toimuvad vabad valimised, kodanikuvabaduste tunnustamine, meil on õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees, meil on võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalukus, kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite sõltumatus, vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond, vähemuste õiguste arvestamine, tsiviilkontroll relvajõudude üle 11.Mis on siirdeühiskonna suurimaks probleemiks? Siirdeühiskonna probleemiks on kujunenud ka reformide ebaühtlane tempo, analüütikute arvates kujuneb demokraatliku ühiskonna kujundamisel võtmeküsimuseks just reformide tasakaalustamine. 12. Millega tegeleb USA sõltumatu organisatsioon Freedom House ja millistes on riikides on antud organisatsiooni uuringu põhjal inim- ja poliitilised õigused kõige vabamad ja kõige vähem vabamad. Kas nõustud nende uuringuga? Põhjenda oma arvamust! Freedom House on hinnanud demokraatia arengut kõikides maailma riikides juba aastast 1972
Pärisorjuse kaotamine Eestis. Esimesed kriisinähud mõisamajanduses: · Balti mõisnikud ei olnud huvitatud majandusuuendustest. · Kriis sundis neid jälgima Saksamaa elustandardit · Kõik maksis palju ja palju võeti võlgu. Reformide taotlused: · Talurahva olematud õigused seadsid Vene riigi halba valgusesse. · Petri ,,Eestimaa ja eestlased" kritiseeris pärisorjust Eestimaal. · 1801. võimule Aleksander I 1802. ja 1804. aasta talurahvaseadused: · ,,Iggaüks..." eesti keelse teksti algussõna. · Talupojad said õiguse talusid edasi pärandada. · Teokoormiste normeerimine (1804). · Vallakohtutes kohtumeesteks talupojad ise. Rahutused Põhja-Eestis: · 1804
parteiametitele ideoloogiline surve dissidentlus Solzenitsõn, Sahharov 1982. a Poliitbüroo liikme keskmine vanus 68 1965 Kossõgini reform suurendati ettevõtete ja liiduvabariikide iseseisvust 1970 stagnatsioon, naftahinna tõus tõi ajutist leevendust ekstensiivne areng tööviljakus tööstuses 40% USA tasemest, põllumajanduses 15%, erandiks sõjatööstus korruptsioon 196782 KGB ülem mõistis reformide vajadust, kuid suri enne, kui midagi teha jõudi Breznevi poliitika pooldaja
verre, võim anti taas Moskva-meelsete kätesse. Kuna lääneriigid otsustavalt sündmustesse ei sekkunud (ühelt poolt olid Lääne suurriigid seotud parajasti toimuva Suessi kriisiga; teisalt oleks sekkumine võinud tähendada "kuuma sõja" puhkemist kahe vaenuliku leeri vahel), andis see Moskvale vabad käed ülestõusu mahasurumiseks. Samas näitas see ülestõus ka rahva rahulolematust sotsialistlike reformide ja demokraatia puudumisega, mistõttu NSVL tõmbus veidi tagasi Ida-Euroopa siseasjadesse sekkumisel ning kommunistide poliitiline surve veidi pehmenes (viimane jutt käib üldiselt kogu Ida-Euroopa kohta). Berliini kriis ja Berliini müüri püstitamine: (1961) · Kahe Saksamaa kujunemine (1949.a.) olukorda Saksamaal ei stabiliseerinud. SDV ja tema selja taga seisev NSV Liit polnud rahul lääneriikide vägede paiknemisega Lääne-Berliinis
Inimeste valikut mõjutab kliima Ideaalseks riigikorraks pidas Inglismaa eeskujul konstitutsioonilist, parlamentaarset monarhiat. Voltaire Ideaalne riigikord valgustatud absolutistlik monarhia Ei pidanud vajalikuks inimeste võrdsust, suhtus üleolevalt Rousseau Ideaalne riik on väike (nagu nt Kreeka polised) Pidas oluliseks rahvakoosolekuid Eeskujuks Ateena polis, kus toimis otsedemokraatia läbi rahvakoosolekute Friedrich II vs Joseph II Friedrich II reformide eripärad Kaotas vaid omal-maal- pärisorjuse Deklaleeris usuvabadust Deklaleeris vaba kohtumõistmist Järgis merkantilistliku majanduspoliitikat Joseph II reformide eripärad Kaotas kogu riigis pärisorjuse Deklaleeris vabadust Sarnasused Kaotasid pärisorjuse Mõlemad viisid läbi ümberkorraldusi kirikusüsteemis Keelasid piinamise Ameerika Ühendriikide sünd 13 Inglise kolooniat Kolonistide rahulolematuse kasv Inglise koloniaalvõimudega: 1
säilis. 2)Kehtestati uus kooliseadus 3)Eestlased said endile perekonnanimed 4)Anti välja uus talurahvaseadus-Talupoegadele jagati maad,talude päriseksostmine 5)Talupoeg muutus juriidiliselt vabaks 2. Rahvusliku ärkamise mõiste: Rahvuslik ärkamine tähendab eestlaste eneseteadvuse tõusu, mis andis tõuke edasi tegutsemiseks. 3. Rahvusliku liikumise 2 suunda(õp.lk 13) Jannseni suund- Balti-Saksa suund Jakobsoni suund-Vene demokraatlike reformide pooldaja 4. Suurüritused 1)Postimees-1857,1853-Jannsen kutsus eestlasi I korda eesti rahvaks 2)Laulu-ja mänguseltsid-Vanemuine ja Estonia 1865 3)Eesti I üldlaulupidu-1869.Koidula ja Jannseni eestvedamisel 4)Teater-1870.Koidula ´´Saarema onupoeg´´ 5. Teadlased ja kunst 1)E.Ahrens-Oli keeleteadlane,rajas uue kirjaviisi 2)Wiedemann-Oli keeleteadlane,kirjutas eesti keele teadusliku grammatika ja koostas suure Eesti-Saksa sõnaraamatu.
Kige keerulisemaks kujunesid majandusprobleemid Saksamaal, mille majanduslikku olukorda raskendasid reparatsioonid. 1923.a. okupeeris prants. saksam. suurima tstuspiirkonna Ruhri. saksamaal algas hperinflatsioon, mille kigus raha kaotas likiirelt vrtust. saksamaa majanduslik nrkus aeglustas kogu euroopa majanduse arengut. 7. Suure Depressioonialguseks peetakse 1929. aasta brsikrahhi USA-s. inimesed msid aktsiaid ja pmm hinnad langesid ja oligi perses. 8.Franklin D. Roosevelti koostatud reformide kava Suure depressioonina tuntud majanduskriisist
pakutavate võimaluste kasutamise juures on oluline koht juhendamisel. 3. TEGEVUSKAVA Et täide viia 2006. aasta teatise peamisi sõnumeid ja tuginedes hiljuti läbiviidud konsultatsioonide käigus kogutud seisukohtadele, kutsub komisjon liikmesriike osalema haridussektori üle-Euroopalises tegevuskavas, mille meetmete alla kuuluvad: · analüüs, et uurida kõigis hariduse ja koolituse valdkondades tehtud reformide mõju täiskasvanuharidusele; · täiskasvanuharidust käsitleva õigusraamistiku kvaliteedi parandamine; 14 Flash Eurobarometer 192: 87 % ELi kõrgkoolides professionaalselt õpetamisega tegelevatest isikutest leiab, et kõrgkoolid peaksid avama uksed täiskasvanud õppijatele. 15 Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Keeleõppe ja keelelise mitmekesisuse edendamine: Tegevuskava aastateks
· Kestis 5 aastat · Põhjustas suure tööpuuduse, mis omakorda põhjustas nälja ja mässamise ohu · Oli ülemaailmne Kriis oli ülemaailme, sest enamus Euroopa riikidest sõltus Ameerikast ning kui Ameerika majandus langes tekkis ahelreaktsioon ja langes kogu Euroopa majandus. Kriisist pääses kergemini Suurbritannia, sest siis oli palju neist sõltuvaid riike, kuhu said nad müüa oma kaupu ka kriisiaastatel. Olukorda parandati kas reformide kehtestamisega(Ameerikas) või pannes rõhku sõjatööstuse arendamisele(diktaktuuriga riikides- nt. Saksamaa). Ameerika päästis majanduskriisist president Roosevelti reformikava: · Suleti kõik pangad- suudeti taastada inimeste hoiused · Vähendati tootmist-riik maksis põllumeestele tootmise vähendamise eest · Loodi uusi töökohti ja korraldati hädaabitöid · Töötutele hakati maksma abiraha, toetati ka vaesemaid peresi ja maksti pensione
Kokkulepe kesk- ja lähimaarakettide likv.; teisitimõtlejate ja opositsiooniliste Breznevi doktriinist loobumine rühmitustega 1988 NLKP XIX konverents poliitiliste Baltimaades loominguliste liitude Läände põgenemine reformide kava: presidentaalse pleenumid; valitsemissüsteemi kehtestamine, mitme Eestist said alguse sündmused, mis läksid kandidaadiga valimised uude ajalukku laulva revolutsioonina; esindusorganisse Rahvasaadikute Eestis loodi Rahvarinne, peagi ka Lätis ja Kongressi; Leed; Kokkulepe Genfis -> 89. veebruariks väed ENSV Ülemnõukogu võttis vastu
1905. aasta revolutsioon PÕHJUSED: Demokraatlike vabaduste puudumine, 1900-1903. aasta majanduskriis, maa puudus, venestamine, riigi valistuse passiivsus reformide ettevalmistamisel. ILMINGUD: majanduslikud vormid asendusid poliitilistega, sagenesid kokkupõrked politseiga, korraldati palju miitinguid, koosolekuid. NÕUDMISED: Eesti-keele kasutusala laiendamine omavalitsuse-kooli-, kiriku- ja maareformis, Eesti alade ühtseks ühendamine rahvuskubermangus, baltisakslaste eesõiguste piiramine, riigi-, rüütelkonna- ja kirikumaade jagamist talurahvale, maksude tasumistest loobumine, valitsuste korralduste boikoteerimine, seniste
annaabi.ee 
