......................................................... Rahvastik............................................................................................................................... Majandus............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus Mina valisin Taani, sest käisin Taanis puhkamas 2008. aasta suvel. See oli väga huvitav ja ma tahtsin uurida Taanist rohkem. 3 Geograafiline asend Taani Kuningriik asub Euroopas Skandinaavia poolsaare ning Saksamaa vahel. Taani piirneb lõunast Saksamaaga, läänest Põhjamerega, idast Läänemerega ning põhjast, teisel pool Skagerraki ja Kattegati väina Norra ja Rootsiga.
Kasutatud kirjandus 28 2 Üldandmed Riik: Taani Kuningriik (taani k. Kongeriget Danmark) Pindala: 43 094 km² Rahvaarv: 5 368 507 miljonit (01.01.2003) Rahvastiku tihedus: 124,9 inimest/ km²(01.01.2003) Riigikeel: Taani keel Riigikord: Konstitutsiooniline monarhia Riigipea: kuninganna Margrethe II Peaminister: Anders Fogh Rasmussen (alates 27.11.2001) Pealinn: Kopenhaagen (501 tuhat elanikku, Kopenhaageni piirkond 1,1 miljonit elanikku) Rahaühik: Taani kroon, DKK (taani k. krone), 1 kroon=100 ööri (øre) (1) (2) http://www.nielsen-books.com/images/Denmark_Map.gif(2) http://www.zone.ee/uba/geo/taani(1) 3 Asukoht Taani Kuningriik paikneb Jüüti poolsaarel ja ligi 500 saarel Läänemeres, neist suuremad on Sjaelland, Fyn, Lolland ja Falster
B. Õpetaja: Siiri Seljama Vinni 2010 SISUKORD: 1. RIIGIÜLDANDMED..............................................................................3 1.1 Pindala............................................................................................4 1.2 Rahvastik.........................................................................................4 1.3 Haldusjaotus.....................................................................................5 1.4 Riigikord..........................................................................................5 2. RIIGI ARENGUTASEME ISELOOMUSTUS...............................................7 2.1 Riigi arengutaseme iseloomustus............................................................7
nende aluste tootmist. Suurim laevaehitusettevõtte on A.P. Møller - Mærsk kontserni kuuluv Odense Laevatehas, mis on ka Loksa Laevatehase omanik. Sama ettevõte on tänapäeval ka Euroopa suurimate tankerite ainuke valmistaja. Laevaehituse kõrval on Taani arendanud välja unifitseeritud laevaseadmete tootmise. Tähtsamaiks on laevadele diiselmootorite tootmine, milles Taanit võib pidada monopolistiks kogu maailma turul. Täna on iga kolmas maailmamerel liikuv laev kas Taanis toodetud või MAN B ja W DIESEL litsentsi alusel valmistatud diiselmootoriga. AUTOTÖÖSTUS Taanis puudub autotööstus puudub selline tööstusharu, kus toodetaks masstoodanguna autosid. On üksikuid firmasid, mis ehitavad autosid väikestes kogustes. Näiteks Taani firma Zenvo Automotive, millel valmis esimene maailma kiireim superauto - ST1, mida on plaanis valmistada ainult 15 eksemplari. Seega on tulevikus võimalik, et
Taani Kuningriik Rahvusvaheline turundus Tallinn 2010 SISUKORD 1. Majanduskeskkond..................................................................................................................3 1.1. Pindala..............................................................................................................................3 1.2. Rahvastik..........................................................................................................................3 1.3. Haldusjaotus.....................................................................................................................4 2. poliitiline keskkond.................................................................................................................5 2.1. Riigipea....................................................................................
................................................. 15 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................................ 16 2 Üldiseloomustus Üldandmed Pindala: 43 094 km Rahvaarv: 5 368 854 Peallinn: Kopenhaagen Pealinna elanike arv: 1,2 milj. elanikku Keel: taani keel Rahaühik: taani kroon DKK Geograafiline asend Taani kuningriik asub Põhja- ja Kesk- Euroopa, Läänemere ja Põhjamere vahel. Ajaloo ja kultuuri poolest kuulub ta Põhja-Euroopa riikde hulka, looduslikult ja majanduslikult aga Kesk-Euroopassa Taani paikneb Jüüti poolsaarel ja ligi 500 saarel Läänemeres, neist suuremad on Sjaelland, Fyn, Lolland ja Falster. Norrast
Rootsist kujunes Põhjamaade juhtiv riik 17.sajandi keskpaiku (varem oli seda Taani). Suur-Rootsi ajastu (1560-1721): sõjandusriik Maksimaalne suurus saavutati 1680, seejärel riik kaitsepositsioonil ja liitlane oli Prantsusmaa. Territoriaalsed muutused Suure Põhjasõja tulemusel (1721): kaotati Kagu-Soome ja ülemerekolooniad Ingerimaa, Eesti-ja Liivimaa, enamus Saksa aladest. Omapära: nelja seisuse riigipäev, kus ka (Rootsi-Soome) talurahvas esindatud (riigipäevamäärus 1617). Taanis areneb varauusajal kuninglik absolutism (1665-1849) ja mõõdukas sunnismaisus (likvideerub 18.sajandi viimasel veerandil). Põhjamaad 18.sajandil Põhjamaades on 2 riiki: Taani (koos Norraga) ja Rootsi (koos Soomega) vaba talurahvas (v.a. Taani tuumikaladel) Rootsi (+Soome, väike Pommeri ala Saksamaal) 1 I. Seisuste vabaduste ajastu (riigipäev) ja olematu kuningavõim. II
Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega(idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga
valdkonnaga, millesse eraldatakse suuri T&A summasid ning milles toimub intensiivne restruktureerimine ning rahvusvahelistumine. 2009. aastal andis farmaatsiatööstus lisaväärtust ca 37 mld SEK-i. Toiduainetetööstus Toiduainetööstus on Rootsi suuruselt neljas tööstusharu. Osa toiduainetetööstusest (alkoholi- ja tubakatooted) on siiani riigimonopoliks. Ligikaudu 38% antud sektori töökohtadest annavad välisettevõtted ning ülejäänud kohalikud ühistud. Toiduainetööstus kasutab ca 70% ulatuses Rootsi põllumajandussaadusi. 2008. aastal andis sektor lisaväärtust 170 mld SEK-i ja töötajaid oli selles hõivatud 56 000. Lisaks sellele andis põllumajandussektor lisaväärtust 41 mld SEK-i. 4.2 Tranport Transpordisektor on Rootsi ärielus oluline, kuivõrd on tegu poolsaarega ja geograafiliselt suurte vahemaadega maa-alaga. Tingituna geograafilisest eripärast, on transpordi
('raamatukeel') ja nynorsk [n'üünošk] ('uusnorra keel'). Bokmål on tavalisem variant; uusnorra keelt kasutab kirjas 10...15% elanikest, eriti Lääne-Norras. Rahvusvahelised dokumendid tõlgitakse bokmål'i. Rahaühik: Norra kroon on Norra rahaühik. Üks kroon jaguneb 100-ks ööriks (øre). ISO 4217 kood on NOK, kuigi tavapärane lühend on "kr".Norra kroon võeti kasutusele 1875 Skandinaavia Rahaliidu tulemusel. Norra münte ja rahatähti väljastab Norges Bank. Kurss: 1Euro (EUR) = 7.89 Norra Kroon (NOK) Norra lipp on punasel taustal sinine valge kontuuriga Skandinaavia rist. Norra vapp on Euroopa üks vanimaid. Vapi kolmnurksel punasel kilbil on kujutatud vasakule vaatavat kuldset kroonitud lõvi, kes hoiab käes hõbedase teraga kirvest. Vapikilbi kohal on punakuldne kroon. 2.Üldandmed Pindala: Norra põhiosa pindala on 323 782 km² (2008), millega ta on maailma maade seas 67. Norra põhiosa on Euroopa maade seas pindalalt 8. Kohal. Peale
muudatusi ja lisandeid. ROOTSI VÄIKE RIIGIVAPP. Väiksemat riigivappi kasutab peamiselt Rootsi valitsus ning selle ametid. Nõnda võivad need ametid lisada vapile oma tegevust sümboliseerivaid kujundeid. Seda kasutadakse näiteks kõigil Rootsi politseivormidel. HÜMN. Du gamla, Du fria on Rootsi Kuningriigi hümn. Sõnad on kirjutanud Richard Dybeck 1844. aastal. Hümnina on kasutusel vaid kaks esimest salmi. Du gamla, Du fria, Du fjällhöga nord Du tysta, Du glädjerika sköna! Jag hälsar Dig, vänaste land uppå jord, /: Din sol, Din himmel, Dina ängder gröna.:/ Du tronar på minnen från fornstora dar, då ärat Ditt namn flög över jorden. Jag vet att Du är och Du blir vad du var. /: Ja, jag vill leva jag vill dö i Norden.:/ Jag städs vill dig tjäna mitt älskade land, din trohet till döden vill jag svära. Din rätt, skall jag värna, med håg och med hand, /:din fana, högt den bragderika bära.:/
EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn
1. Riik 1.1. Rootsi Kuningriik - geograafiline asend Rootsi Kuningriik(Konungariket Sverige) paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. 1.2. Rootsi Kuningriigi kaart suuremate linnadega(a), vapp(b) ning lipp(c) (c) (b) (a) 1.3. Haldusjaotus Rootsi jaguneb 21 lääniks ja 289 kohaliku omavalitsuse üksuseks (vallaks). Keskvalitsust esindab regionaalsel tasandil maavanem (landshövding); valitav maavolikogu (landsting) ja läänivalitsus (länsstyrelse)koordineerivad peamiselt riiklikke teenuseid nagu arstiabi, politsei jms. Ülejäänud haldus- ja sotsiaalküsimused kuuluvad kommuuni volikogu pädevusse.)Ühes läänis võib olla mitu valda, kuid nende vahel puudub hierarhiline seos, mõlemad tegele
Türgis olid majanduskriisid 1994, 1999 ja 2001 aastatel, 2002 aastal majandust reformiti ja pearõhk pandi avalikule sektorile, turu liberaliseerimisele ja panganduse tugevdamisele. Üle 1/3 hõivatutest töötab põllumajanduses, 1/3 tööstustöölistest tegev tekstiili- ja rõivatööstuse sektoris. Elektrienergiast on 79,3% soojuselektrijaamades ja 20,4% hüdroelektrijaamades. Tööstusharudest on tähtsaimad tekstiili- ja rõiva- ning toiduainetööstus. Kaevandatakse kivisütt, kromiiti ja vasemaaki. Haritavat maad on 33,2% territooriumist. Kasvatatakse tubakat, puuvilla, teravilja, õlipuud, suhkrupeeti, tsitruseid ja kaunvilju. 2003.a. Tigrisele ja Eufratile ehitatud paisud võimaldavad niisutada üle 50 000km2maad. Peetakse ka palju kariloomi, kuid nende tootlikkus on väike. 2009.a. oli töötuse määr 12,5%. Tähtis tuluallikas on ka turism, mida toetavad ilusad supelrannad, loodusmälestised, antiiksed paigad jne
Selle kõrval on rahvusvaheliselt tuntud; · TeliaSonera · Nordea pank · Stora Enso Oyj · UMP-Kymmenne Oyj · Metsäliitto Oyj · Elcoteq Oyj · Fortum Oyj · Elisa Oyj (Oyj = AS, aktsiaselts). Soome liitub üha rohkem rahvusvaheliste kontsernidega, võtab üle välismaiseid firmasid ning ettevõtted investeerivad teistesse riikidesse, kus on kodumaast odavam tegutseda. Rahvastik Soomes elab värskeimatel andmetel 5 282 866 inimest ja selle arvuga kuulub Soome suurriikide hulka. Soome rahvaarv, 17502000 Aasta Rahvaarv Aasta Rahvaarv 1750 421 000 1880 2 060 800 1760 491 000 1890 2 380 100 1770 561 000 1900 2 655 900 1780 663 000 1910 2 943 400
Rootslased hakkasid aktiivselt tegutsema LääneEuroopa majandusrühmitustes. 1949.aastal pärast Skandinaavia kaitseliidu loomise katset deklareeris Rootsi, et tema ametlik välispoliitika on "olla vaba liitudest" mitte liituda sõjalispoliitilistesse organisatsioonidesse rahu ajal ja säilitada neutraliteeti sõja ajal. Seda poliitikat järgib Rootsi kuni tänaseni. 1 rootsi kroon SEK=100 öör Pealinn Stocholm Riigi kaart GEOGRAAFIA JA RAHVASTIK Rootsi pindala on 449 964 km², mistõttu on tegemist Euroopas suuruselt neljanda riigiga. Umbes pool Rootsi pindalast on kaetud metsaga, haritavat maad on üksnes kümnendik. Rootsis on pea 100 000 järve ja tuhandeid rannalähedasi väikesaari. Põhjalõuna suunas väljavenitatud asend (1600 km) muudab kliima vaheldusrikkaks: jaanuaris 16° kuni 0°, juulis +12° kuni +18°, kõige põhjapoolsemat Norrlandi lääni läbib ka polaarjoon
Lõuna-Korea 89,9 11 Taivan 87,1 11 Alljärgnevas tabelis saame vaadelda erinevaid näitajaid nii Hiina, India kui ka Saksamaa kohta: Hiina India Saksamaa Pindala (km²) 9 596 960 3 287 590 357 021 Rahvastik (juuli 2008) 1 330 044 544 1 147 995 904 82 369 552 SKP trln USD (2007) 7 099 2 966 2 807 SKP kasv % (2007) 11,9 9,0 2,5 SKP elaniku kohta (2007) 5400 2600 34100 SKP % põllumaj.(2007) 11,3 17,8 0,9
Pindala: 377,835 km2 Rannapiir: 29,751 km Maismaapiir: 0 km Kliima: Lõunas troopiline ja põhjas jahe Pinnas: Enamuses mägine Maismaa ekstreemsused: Madalaim - Hachiro-gata -4m, kõrgeim - Fuji mägi 3,776 m Looduskatastroofid: Kustunud ja ka aktiivseid vulkaane, ~1500 maavärinat aastas (üldjuhul väiksemad), tsunaamid, orkaanid Keskkonnaprobleemid: Happevihmad, järvede reostus, kuna Jaapanis on laiahaardeline kala- ja mereandide püük, siis on nende ressursid vähenemas - Rahvastik - Rahvaarv: 127,433,494 (juuli 2007) Keskmine iga: Kokku: 43.5 aastat, mehed: 41.7 aastat, naised: 45.3 aastat (2007) Rahvus: Jaapanlased Erinevad rahvused jaapanis: Jaapanlased 99%, teised 1% (korealased 511 262, hiinlased 244 241, brasiillased 182 232, filipiinlased 89 851, teised 237 914) Religioonid: Shintoism ja busidm 84%, teised 16% (kristlus 0.7%) Keel: Jaapani - Valitsus - Valitsus: Konstitutsiooniline monarhia koos parlamentaalse valitsusega Pealinn: Tokyo
............................................................................................................10 Talv .........................................................................................................................11 Suvi...........................................................................................................................11 Loodusvarad.............................................................................................................11 Rahvastik..................................................................................................................13 Rahvastiku paiknemine .....................................................................................16 Inimesed...................................................................................................................18 Linnad.....................................................................................................................
Kõigi saarte maismaapindala koos Venemaa poolt okupeeritud Põhjaterritooriumiga (Lõuna- Kuriili saared) on kokku 377829 km², mis on suurem kui Itaalia, kuid väiksem, kui Rootsi. Jaapani saarestiku kogupikkus on ligi 4000 kilomeetrit. Kõige põhjapoolsem punkt on põhjalaiusel 45° 33' (nagu Lyon, Trieste või Montreal) ja kõige lõunapoolsem põhjalaiusel 20° 25' (nagu Key West, Florida). Idapoolseim saar on Minamitori, mis asub 154° idalaiusel. RAHVASTIK Jaapan on etniliselt homogeenne riik, kus põhirahvus jaapanlased moodustavad 99,4% elanikest. Hokkaid saare põlisasukad ainud on suures osas sulandunud jaapanlaste hulka, nende järeltulijaid on umbes 20 000. Peamiselt Teise maailmasõja ajal Jaapanisse toodud korealased moodustavad 40% kõigist mitte-jaapanlastest. Märkimisväärsed vähemusrühmad on ka hiinlased ja vietnamlased. Rahvastik on jaotunud väga ebaühtlaselt
4 2 ÜLDINFO 2.1 Geograafiline asend Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Riigi kogupindala on 504 782 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Suurbritanniaga (Gibraltariga) ja Marokoga. 2.2 Rahvastik Hispaanias on 2008. aasta juulikuu seisuga 40 491 052 elanikku, kellest 77,4% elas linnades. Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2006. aastal 3,129 miljonit inimest. Rahvastikust on 91,3% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Sündivus ühe ema kohta on 1, 3 last. Ühel ruutkilomeetril asub 77,8 inimest. Kõige rohkem elab Hispaanias 15-64 aastaseid (67,6%).
välispoliitika on "olla vaba liitudest" - mitte liituda sõjalis-poliitilistesse organisatsioonidesse rahu ajal ja säilitada neutraliteeti sõja ajal. Seda poliitikat järgib Rootsi kuni tänaseni. 1 rootsi kroon SEK=100 öör Rannar Jantson Pealinn Stocholm Riigi kaart Rannar Jantson Rannar Jantson GEOGRAAFIA JA RAHVASTIK Rootsi pindala on 449 964 km², mistõttu on tegemist Euroopas suuruselt neljanda riigiga. Umbes pool Rootsi pindalast on kaetud metsaga, haritavat maad on üksnes kümnendik. Rootsis on pea 100 000 järve ja tuhandeid rannalähedasi väikesaari. Põhja-lõuna suunas väljavenitatud asend (1600 km) muudab kliima vaheldusrikkaks: jaanuaris -16° kuni 0°, juulis +12° kuni +18°, kõige põhjapoolsemat Norrlandi lääni läbib ka polaarjoon. Aasta keskmine temperatuur Stockholmis
SKP aastane kasv 3, 5 % tööstus 27% SKP inimese kohta 20 100 USD teenused 71 % inflatsioon oli 2,6 % Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse. Rootsi kuulub majandusorganisatsioonidesse nagu OSCE, Euroopa kosmoseagentuur, ÜRO, Euroopa Liit, NATO, African Development Bank AfDB, Asian Development Bank AsDB, Council of Europe, European Bank for Reconstruction and development EBRD, European Space Agency ESA, European Union EU, Food and Agriculture Organization of the United Nations FAO, United Nations Industrial Development Organisation UNIDO, United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization UNESCO, United Nations - UN, Inter- American Development Bank IDB, International Labour Organisation ILO, International
EESTI-SISESED ERINEVUSED Eesti jaotamine regioonideks Ehkki Eesti on väike, on ta osad ka inimgeograafiliselt siiski küllaltki erinevad. Kõige jämedamates joontes on pilt selline. Juba varakult kujunes välja tööstuse koondumine Põhja-Eestisse, kus leidub rohkem loodusvarasid ja on kergem ühendust pidada nii Venemaa kui eriti ülemeremaadega. Põhja-Eesti piires omakorda kujunes kaks tööstuspiirkonda, Kirde-Eestis ja Tallinnas koos ümbrusega. Kesk- ning Lõuna-Eesti, samuti Lääne-Virumaa, jäid ülekaalukalt põllumajanduslikuks piirkonnaks, Lääne-Eesti majandusele avaldas suurt mõju meri. Tallinna regioon on teistest palju jõukam. Tööstuse paigutus Eestis Piirkond 1913 1939 1990 2004 Tallinn ümbrusega 44,3 49,6 44,3 44,2 Kirde-Eesti 36,4 26,8 24,1 13,6 Muu E
Vanureid praktiliselt pole. Kirjaoskus väga madal. Noori väga palju. Kagu-Aasia Usuliselt väga kirju regioon, kus hinduismile lisanduvad budism, islam ja kristlus. Siinset majandust seovad oluliselt Hiina ettevõtlusvõrgustikud. Singapur kuulub arenenud riikide hulka. Korea on endiselt üks olulisemaid laeva ehitajaid. Linnriikidest nagu Singapur ja Hongkong on saanud maailma pangad. Singapuris ametlik riigikeel inglise keel. Malaisia ja Tai üritasid kopeerida Singapuri edu, aga sealne rahvastik on suurem ja raskem ümber kasvatada. Filipiinid Vietnam ja Indoneesia on maas. Levinud on ajutise tööjõu liikumine. Nt Paariks kuuks. NB! Üldiselt võib aasiat iseloomustada kui tööka rahvaga, konkurentsi pakkuv maailmajagu, mis võib tulevikus tõusta rikkamate hulka. Põhja-Afrika ja Ees- Aasia Piirkond kus alguse said vanimad kultuurid ja tsivilisatsioonid. Suur rõhk rändavatel oaasi rahvastel. Konfliktid, islami usk aitas ühendada rahvaid, kuid mitte täielikult.Jaguneb kaheks:
Suuremad jõed on: · Tajo · Duero · Ebro · Guadiana Jõgede vett kasutatakse peamiselt põllumaade niisutamiseks. Veepaise ja veehoidlaid on rajatud Hispaanias juba alates Rooma ajast. Veeenergia varu arvatakse olevat Hispaanias 16,5 mln. KW. Laevatatav on ainult Guadalquiviri jõe alamjooks kuni Sevillani. Duero jõgi Keel ja rahvastik Hispaania keel asub maailma keelte hulgas oma leviku poolest kolmandal kohal, peale hiina- ja inglise keelt. Hispaania rahvastikust kolmveerandi moodustavad maa lõuna- ja siseosa asustavad hispaanlased. 75% rahvastikust on hispaanlased, ülejäänud on kataloonlased, galjeegod, baskid. Võõrsil elab üle 2,7 mln. hispaanlase, sealhulgas: · 1 mln. Lääne- Euroopas. · 1,7 mln. Põhja- ja Lõuna- Ameerikas. Rahvastiku tihedus on 92,6 in/km2 . Kõige tihedamini asustatud on suurlinnade
Maisi kasvatatakse Waikato ja Manawatu-Wanganui piirkondades kanade, sigade ja veiste söödaks. Kaera kasvatakse Canterbury ja Southland piirkondades loomasöödaks ning kaerahelveste ja kaerajahu tootmiseks. Köögivilja kasvatamiseks kulub rohkem kui 50 tuhat hektarit maad ja annab tööd 25 tuhat inimest.Uus-Meremaal kasvatatkse üle 50 erineva köögivilja. 2002 aasta märtsi lõpul oli põllumajandustoodete ekspordi väärtuseks üle $ 14.8 miljardi. Põllumajandus ja sellele tuginev toiduainetööstus annavad 40% ekspordi väärtusest. Nagu eelnevalt mainisin, siis põhiliselt osatab Uus-meremaa sisse teravilja Austraaliast. Kuna Uus- Meremaal kasvatatkse väga palju lambaid, siis peamisteks ekspordi toodeteks ongi toorvill ja 11 villased tooted. Uus-Meremaa on maailma suurimaid ulukiliha eksportjaid. Virsikud,
Kreeka on liige olulisemates rahvusvahelistes organisatsioonides või ühendustes nagu Euroopa Liit, Euroopa Nõukogu, ÜRO, NATO, OECD (Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon), IMF (Rahvusvaheline Valuutafond), WTO (Maailma Kaubandusorganisatsioon) ning Musta Mere riikide majanduskoostöö ühendus. Kreeka liitus Euroopa Ühendusega (praegune Euroopa Liit) kümnenda riigina 1981. aastal, NATO-ga liituti 1952. Aastal. (4) Firmad päirt Kreekast · Bank of Greece Kreeka keskpank. Asutatud aastal 1927. · Goody's Kiirtoidu kett. Asutatud 1975. · Hellenic Aerospace Industry -- Kosmosetööstus. Asutatud 1975 · Olympic Airlines -- Kreeka rahvusvaheline lennufirma. Asutatud 1957. · Track7 Arvutimängude firma. Asutatud 2002 (5) 8 Administratiivjaotus # Haldusüksus Pealinn Ala Rah
.................................................................................6 1.6 Loomastik.......................................................................................................................................6 2. Riigi arengutaseme iseloomustus.....................................................................................................7 3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse...............................................................................9 4. Rahvastik........................................................................................................................................10 6. Energiamajandus............................................................................................................................13 7. Põllumajandus................................................................................................................................15 8. Metsamajandus ja metsatööstus .....
25000000 Inimeste arv 20000000 rahvaarv 15000000 10000000 5000000 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 Aasta number 7 Rahvaarv on alates 1970ndatest aastatest aina kasvanud. 1970-1990ndates kasvas rahvastik iga kümnendiga 3 miljonit. Seejärel langes rahvaarv 5 aastaga 7 miljoni võrra, kuid järgneva viie aastaga (kuni 2000) kasvas see plahvatuslikult 31 miljoni inimeseni. Alates sellest ajast on rahvastiku arv veidike kasvanud kuid siiski tasapisi, stabiilne olles. RAHVASTIKU PAIKNEMINE RIIGIS: Keskmine rahvastiku tihedus on 3,3 in/km². Võrdluseks USA keskmine rahvastiku tihedus on 31/km2 , Alaskal 0.4/km², Gröönimaal 0.027/km2 .
Võrdlemisi rikkalikult leidub boksiiti, raua-niklimaaki, absesti, kromiiti, magnesiiti, väikestes kogustes pliid, vaske ja hõbedat. (34 lk 126-127) Kreeka on keskmise arengutasemega tööstuspõllumaa, mis sõltub väliskapitalist ning saab olulist tulu merelaevandusest ja välisturismist.(34 lk 127) Kreeka majanduse struktuuris on põllumajandusel suur osakaal. Põhilised tööstusharud on tekstiilitööstus (puuvill, vaibad) ning toiduainetööstus. Metallitööstus ja masinaehitus on arenevad tööstusharud, mis kasutavad kodumaist toorainet. Põllumajanduses kasvatatakse väljaveoks tubakat, tsitrusi, puuvilju, viinamarju, puuvilla. Omatarbeks kasvatatakse nisu, maisi, otra, riisi. Loomakasvatus on teisejärguline : mägedes karjatatakse lambaid ja kitsi. (33) 24 6. IDA-EUROOPA
Usund Katoliiklus Üladomeen .it Maakood 39 5 1.2 Geograafiline asend Itaalia on riik Lõuna-Euroopas Vahemere ääres. Itaalial on ühine riigipiir (1938 km) Prantsusmaa (488 km), Sveitsi (740 km), Austria (430 km) ja Sloveeniaga (232 km). Tema territoorium jaotub kolmeks suureks piirkonnaks: esmalt, Alpidega piirnev ja tihedalt Mandri-Euroopaga seotud põhjaosa, teiseks, saapasääre kujuga Apenniini ehk Itaalia poolsaar ja kolmanda piirkonna moodustavad suured vahemere saared Sitsiilia (25 426 km2) ja Sardiinia (23 813 km2). Riik hõlmab Alpide lõunanõlvad, Lombardia madaliku, Apenniini poolsaare, Sitsiilia, Sardiinia ja hulga väiksemaid saari. Itaalia poolsaar kujutab endast maariba Vahemere osade, Liguuria, Türreeni
Prantsusmaa ekspordib metsamaterjali ja puidutooteid (puitplaat, paber, paberitooted jms). Maailma metsatööstuses on Prantsusmaal päris suur osa, näiteks on ta puitplaatide, paberi ja paberitoodete tootmises 9. kohal TÖÖSTUS Prantsusmaal leidub sütt, rauamaaki, boksiiti, tsinki, uraani, antimoni, arseeni, kaaliumkarbonaati. Tähtsamad tööstusharud on masina- ja metalli- ning veini- keemia- ja toiduainetööstus. Kergetööstuse tähtsaimad harud on õmblus- ja jalatsitööstus. Enamasti asuvad ettevõtted seal kus on tarbijad. Suurte linnade läheduses nt: Pariisi läheduses. Eksporditakse väga palju veini, teravilja, kivisüsi ning suhkrupeeti ja ka puitu. Impordib suures koguses, naftatooteid, sigarette mis on ühtlasi ka kõige kallim toode impordis. Teisteks impordiartikliteks on kondiitritooted, sojaubad, sokolaad, juust jt. Ülekaalus on rasketööstus ja selles esikohal masinatööstus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
