Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Referaat. Surmanuhtlus. Reino Veielainenile.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
karistus, surmanuhtluse, kuritegu, kurjategija, soorita, inimelu, elul, tegude, karistada, tegusid, ühiskonnal, ibid, vangistus, süüd, eetilis, tapa, kuritegusid, vaieldamatu, kohaldada, inimõigused, elusid, ohvrid, õiglus, tapetud, ideest, õiguskord, karistusteooria, kuritegevus, hukatud, humaanne, mistõttu, asetab, tegijad, rakenduskõrgkoolIga ühiskond tegeleb kuritegevuse kontrolliga. Kontrollides kuritegevust, luuakse kindlat keskkonda. Kaitstakse ühiskonna põhiväärtust. Iga riik peab looma väga kiiresti endale lojaalse ühiskonna ja kuritegevuse kontrolli institutsiooni. Eesti kriminaalpoliitika on sisuliselt mõjutatud tänases Euroopas kehtivatest põhimõtetest ja tavadest. Näiteks, surmanuhtlust asendati eluaegse vangistusega. Küsimus oli, kas on see sobiv viis? Tänasel päeval küsimuseks on vangla karistus. Näiteks palju inimest panna vanglatesse? Vangla karistust kasutatakse suhteliselt vähe ja see on lühiaegne. Põhimõtteks on vabaduse hind. Abolitsionismi arusaam - tähendab seda, et riiki ei nähta kõikide asjadega tegeleva institutsioonina, riik on nn heatahtlik kohtunik. Tal ei ole nii suurt õigust inimese elu üle. Vangide vähene arv. Dekriminaliseerimine - peab olema vähe käitumisviise, mille puhul on vaja riigi sekkumist inimeste käitumisse
Surmanuhtlus Eesti loobus surmanuhtlusest, et Euroliitu saada. Eelmise Eesti Vabariigi ajal oli surmanuhtlus olemas. Ka nõukogude ajal oli see olemas. Kuid nüüd, suure humanismi ja sallimuse ajastul on kurjategija muudetud pühaks ja temast hoolitakse kohati rohkem kui ohvritest. Mõrvareid, kriminaale üldse koheldakse uskumatu leebusega. Neil on riiklikud või palgatud kaitsjad. Samal ajal vaene ohver peab ise oma hädaga toime tulema. Tapjat, kes on võtnud perelt toitja, peetakse vanglas ülal maksumaksja rahade eest: tal on soe söök, sportimis võimalused ja muud mugavused, mida pole paljudel Eesti korralikel tööinimestelgi. Eurovangla on mugav koht, see ei ole nõukogude vanglaga võrreldavgi
Esialgselt tähendas surmanuhtulus mürgitamist, kui aga sellele oli vastu ja seda viie minuti jooksul ei tehtud siis poodi ta üles. Viimast korda viidi Eestis kohtuotsusega kinnitatud surmaotsus täide 21. septembril 1991. Kuigi surmanuhtlus säilis seadusandluses kuni 1998. aastani ja inimesi mõisteti surma ka pärast 1991. aastat, ei viidud surmanuhtlust enam täide. Pärast iseseisvuse taastamist asendati surmanuhtlus eluaegse vangistusega. Pärast surmanuhtluse kaotamist on Eesti ühiskonnas arutatud surmanuhtluse taastamist eriti raskete kuritegude puhul. Miks on riigil õigus kehtestada surmanuhtlus? Ma arvan, et riik on otsustanud surmanuhtluse kehtestada sellepärast, et nad on näinud kui palju esineb nende riigis kuritegusid ja on otsustanud, et pole muud karistust kui surmanuhtulus. Osades riikides on põhiseaduses kirjas, et igal inimesel on õigus elule aga kui on pandud
Surmanuhtlus, poolt või vastu. Surmanuhtluse teema üle on palju arutletud. Mõnes riigis on surmanuhtlus legaalne, kuid neid riike on vähe. Enamus karistusi põhineb inimõiguste najal. Kurjategijale määratakse lihtne pääsetee - vanglakaristus. Kuid, kas olla surmanuhtluse poolt või vatsu? Selles on küsimus. Minu seisukoht selle teema kohapealt põhineb juba väga ammustel teadmisetel. Mina leian, vanglakaristus või tühine rahatrahv on kurjategijale liiga kerge karistus. Seega olen mina surmanuhtluse poolt. Inimene, kes on võtnud teiselt elu, väärib sama. Silm silma, hammas hamba vastu. Kuid muidugi peavad olema ka teatud tingimused, millal surmanuhtlust rakendada, ja millal mitte. Ja kohe kindlasti peab enne väljaselgitama, kas kahtlusalune on ikka see, keda otsitakse. Kas ta on ikka mõrvar, sest muidu hukatakse vale inimene, ja kurjateigija on ikka veel vabaduses. Lisaks tuleb ka kindlasti arvestada kuriteo asjaolusid
Kurjategijate koljuluu on eriline ja selle järgi on võimalik kindlaks teha sooritatud kuriteo liik. Tema uurimistöö lähtealuseid ja meetodeid kritiseeriti teravalt. Kaasaegne teaduslik mõte eitab hälbivuse taandamist bioloogilistele teguritele. Psühholoogiline teooria: Sigmund Freud - Nägi hälbivuse põhjusi indiviidi sisekonfliktides. - Peamine meetod: inimese alateadvuse uurimine. - Kuritegu pannakse toime siis, kui alateadvus väljub superego kontrolli alt. Kurjategija psüühikas ei peitu tavakodanikust erinevad instinktid ja tungid, vaid ta ei suuda kontrollida ja talitseda oma alateadvuse tunge. Sotsioloogilised teooriad: · Funktsionalistlikud teooriad · Pingeteooriad · Õppimisteooriad · Kontrolliteooriad · Argielu ja ratsionaalse valiku teooriad · Subkultuuriteooriad Funktsionalistlikud teooriad: Émile Durkheim.
» · Nii mõnegi praegu rakendatava ravimeetodi tulemus on hoopis see, et psühhopaadid täiustavad oma kriminaalseid strateegiaid. «Nad omandavad üha paremaid võtteid, kuidas kaasinimestega manipuleerida, neid petta ja ära kasutada,» ütles Kanada teadlane Robert Hare, keda peetakse omal alal üheks parimaks eksperdiks maailmas. Sarikurjategijad erinevad teistest selle poolest, et nad ei õpi juurde midagi head ning neile ei avalda kord mõistetud karistus mingit mõju. Teadlaste arvamus · Teadlaste veendumuse kohaselt on sarimõrvareist psühhopaadid isiksusehäiretega inimesed, kes reageerivad teatud olukordadele äärmusliku vägivallaga. Neil puudub süütunne, kaastunne ja ka valutunne (ülekantud tähenduses ) · Psühhopaatlike mõrtsukate ravimatust on tõenäoliselt tunnistanud ka USA justiits. Maailma demokraatia kantsiks peetavas riigis viiakse jätkuvalt täide surmanuhtlust eriti brutaalse mõrva sooritanud
· Eriolukorras võib õiguste kehtivust peatada. Samas on esitatud pikem loetelu õigustest, mida ei tohi peatada. Konventsioon lubab selgelt reservatsioone. (reservatsiooni koht on naljakas, sest tegelikult püüeldakse selleni, et reservatsioone ei tehta) Lisaprotokollid · Majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurialaseid õigusi käsitlev lisaprotokoll (1988) · Surmanuhtluse kaotamise lisaprotokoll (1990) erandkorras sõjaolukorras ja eriti rämedate sõjakuritegude puhul. · Konventsiooniga on ühinenud 24 riiki, esimese lisaprotokolliga 14 riiki, teise lisaprotokolliga on ühinenud 11 riiki. · Kohus on öelnud kui siseriiklikus õigusaktis on kirjas, et mingi kuriteo eest on karistuseks ettenähtud surmanuhtlus, siis on tegemist inimõiguste rikkumisega. · Kohus on laiendanud olemasolevaid ja tuletanud uusi õigusi
.......................................................... 7 2 SISSEJUHATUS Tänapäeva ühiskond on arenenud nii kaugele, et kuritegevus on meie ümber juba tegelikult päevast päeva. Mõiste ,,kuritöö" paneb enamasti mõtlema millelegi julmale. Enamasti muidugi peame kuritöö all silmas mõrva, pangaröövi ja muid sarnaseid tegevusi. Samas ei saa võtta kuritegu vaid kui füüsilist seaduste rikkumist, ka iga julm kirjapanemata eetikareeglite rikkumine on tegelikult kuritegu. Muidugi kõige tõsisem kuritegu on võtta elu teise isiku eest. Kahjuks tänapäeva ühiskonnas see juhtub iga päev. 1. KURITEGEVUS Kuritegevus on mingis paikkonnas kindlal ajavahemikul toimepandud kuritegude kogum kui sotsiaalne massnähtus. Kuritegevust iseloomustavad struktuur, dünaamika, seisund ja teised seaduspärasused
..7 1 Kuriteod ja karistused....................................................................................................... 8 LISAD.................................................................................................................................9 kasutatud kirjandus........................................................................................................... 11 2 SISSEJUHATUS Sõna kuritegu mainimisega tekivad inimestel erinevad mõtted ja eelarvamused. Kas siis seik oma ohvriks langemise kogemusest või ettekujutus mingist kohast, kus kuritegu võiks toimuda (näiteks pime park). Ettekujutusi aitavad tekkida ka meedias kajastatud info, loetud kriminaalromaanid või nähtud filmid. Kuna igale kuriteole peaks järgnema uurimine politsei poolt, süüdimõistmine ja karistuse määramine kohtus ning karistuse
Thomas Hobbes´i ühiskondliku lepingu teooria järgi on riigi kohustuseks kaitsta inimesi, kindlustada neile avalik rahu ning turvalisus.1 Kirjeldatud eesmärki aitab riigil saavutada karistusõigus, mille ülesanne demokraatlikus õigusriigis ongi ühiskonna kui inimeste sotsiaalse kooselu kaitse, rakendades seadusandja poolt ettenähtud sanktsioone, makstes nende kohaldamisega kätte tehtud ülekohtu eest ning uut ülekohut ära hoides.2 Tihti aga ei täida karistus oma eesmärki: vanglast vabanenu ohustab taas inimeste turvatunnet ning ei karistusõigus ega riik suuda sanktsiooni kohaldamisega täita oma kohustust. Lihtsalt kättemaksmisel puudub aga käesoleva töö autori arvates igasugune mõte. Ka Platoni poolt vahendatud tsitaat Protagoraselt ütleb: ,,ükski tark inimene ei karista sellepärast, et on patustanud, vaid et enam ei patustaks."3 Ühiskonna liikmete kaitsmiseks ei piisa vaid kurjategija poolt toime pandud teo ehk süü
Samuel Pufendorf (1632-1694) koostas Euroopa loomuõiguse süsteemi Althusiuse, Grotiuse ja Descartes´i ( ka Thomas Hobbes)1 tööde pinnalt. 1672. aastal teos "De iure naturae et gentium libri octo" ning 1673. a. Oma õpetuste kokkuvõtte, millega kujundas Euroopa õigusteadust kuni Prantsuse revolutsioonini välja. Pufendorfi käsitluse kohaselt oli mõistuseõiguse kõrgeim käsitlusobjekt kohustus, officium. Ta teatas otsekoheselt ja põhjendamata, et inimelu eesmärk on täita kohust. Kohusest kasvas välja õigus. Alles siis, kui kohustus seisneb mõistlikus loomulikus käitumises, võis tekkida õigus niimoodi käituda ja nõuda teisteltki vastavat käitumist. Sündisid kolm teadust: 1. loomuõigus ( kõigile rahvastele ühine) 2. positiivne õigus ( igale riigile omane) 3. moraaliteoloogia Tema mõistuseõpetus rääkis inimestele teisiti kui kirik: "Loomuõiguse mõte ja eesmärk on täielikult siinpoolse elu teenistuses
Esimene alaealiste kohus töötas Venemaal 1910 a. kuni 1918a. Peale revolutsiooni ja ka valitsuse vahetumisega oli mingiks ajaks alaealiste asjade komisjon unustatud. Tänapäeval eksisteerib mitut erinevat tüüpi alaealiste ministeeriumeid: inglise-ameerika, kontinentaalne ja skandinaavia. 1845 aasta Venemaa kriminaalkoodeksis oli kindlaks määratud vanuse piirang, kus kuni seitsme aastased lapsed on vabastatud vastustusele võtmise eest, sest nad ei saanud aru anda oma tegude eest. Detsembril 1866 aastal kinnitas Aleksander teine seaduse muudatuse, kus oli kirjas, et võis asutada kolooniaid ja varjupaiku, kus alaealised saaksid kanda karistust. Varjupaikade ehitamise võis otsustada Siseasjade Ministeerium. Poisse ja tüdrukuid hoiti erinevates varjupaikades ja kolooniates. 1903 aasta kriminaalkoodeksis võeti vastu seaduses punkt, kus 10 aastaseid saadi võtta vastutusele. Seaduse andjad piiritlesid sellega seda, et noored kurjategijad kes olid
Süüteod jagunesid: avalikõiguslikud mässu tõstmine, riigi reetmine ( süütegude arv kasvas ajastu lõpul) ja eraõiguslikud ülejäänud süüteod, jagunesid kahte gruppi: vara ja isiku vastased. Avalikõigusliku süüteo korral jälitati isikut võimu algatusel aga eraõigusliku puhul pidi kannatanu ise rikkujat jälitama. Isikuvastased: Tapmine e. teadlik isiku surmamine, oli oluline, kas avalik või salajane tapmine, viimase puhul karistus palju karmim. Kehavigastused, karistus sõltuv ohtlikkuse astmest. Varavastased: 13. saj. mõistes röövimine kergem süütegu, kui salajane vargus. Viimast loeti alatuks teoks. Varguse juures tähtis varastatu väärtus ja toimepanemise koht (olid olemas eriti kaitstud kohad (kirik, kodu, linnatänavad, suured kaubateed) karistus kerge või raske. Eriline süütegu kiriku lõhkumine eestlaste poolt. Karistused 13- 14 saj. elu ja ihukaristus surmanuhtlus,
Edwin H. Sutherland n Kuriteo mõiste on tihedalt seotud sotsiaalse normi mõistega. n Tuletame meelde, et sotsiaalsed normidon käitumisreeglid, mis määratlevad, milline käitumine on sobilik antud sotsiaalses kontekstis. Norm kas ütleb, kuidas tuleb käituda või keelab teatud käitumisviisi. Võib eristada: n Normidest kinnipidamine (konformne käitumine) n Hälbiv käitumine n Kuritegu Hälbiv käitumine vs normidest kinnipidamine Nt, Kas inimeselt elu võtmine on alati kuritegu? nSee, mida peetakse hälbivuseks ühes ühiskonnas ühel ajal, võib teises ühiskonnas või samas ühiskonnas teisel ajal olla normaalsuseks. Hälbiv käitumine Hälbivad inimtüübid 1960ndate ameerika uuringu järgi: Homoseksuaalid, prostituudid, narkomaanid, radikaalid, kurjategijad, petturid, ametialase karjääri valinud naised, ateistid, usklikud, pensionärid, noorsugu, hasartmängijad,
kuritegu) Saksi õiguspeeglis. Kasutati jumalikke jõude otsustamisel, kas keegi on toime pannud rikkumise. Ordaaliad- jumalakohus, süütuse tõestamine- nt. antakse mürki, kui sureb, on süüdi; ka vetteviskamine, hõõguva raua kandmine peos, seaduslik kahevõitlus, tõestuse kinnitamine vandega, kindla arvu tunnistajate kaasvannetega. 3 .Sugukondliku korra karistuse vormid Karistus tekib koos riigiga. Ohverdamine- pidi vaigistama jumalate viha, seetõttu oli vaja lunastusohvrit. Ka tänuohver- pidi tänama jumalaid. Lindpriius- sugukonnast väljaheitmine. Hiljem kasvas sellest väljasaatmine. Veritasu- kättemaks perekonna või sugukonna liikme vastu toime pandud teo, enamasti tapmise aga ka kehavigastuste tekitamiste eest ja naiseau rüvetamise eest. Tekib kättemaksu kohustus, mida pidi kandma lähim meessoost sugulane
Eksamil on ka 10 küsimust (51 punkti on miinimum). Kirjandus: ,,Karistusseadustik", Jaan Sootak, Priit Pikamäe. ,,Optiline karistusõigus", Jaan Sootak (üldosa on antud skeemidena). ,,Karistusõiguse üldosa skeemid". ,,Süüteomõiste ja delikti struktuur", Jaan Sootak. ,,Karistusõigus", Poigo Nuuma (konspekt). Kaasuste lahenduse metoodika. Analüüs, kas on need tunnused, mis on seaduses loetletud, kas on õigusvastane, kas on süüdi.....kuidas karistada. ,,Karistusõiguse kaasuseülesannete lahendamise metoodika", Jaan Sootak. 1. Sissejuhatus Õiguseallikas on õigusakt, mis paneb kohustusi või annab õigusi määramata hulga inimestele või väga suurele inimeste rühmale. Pretsedendiõigust ei ole meil. Meil annab kohus tõlgendusi. Aga menetlusõiguses Riigikohtulahendid on pretsedendid. Kaasus: pistise/allkäemaksu (ametniku seadusvastaseks teoks) erisus. Lennuk Pariis-Tallinn. Turismiklass. Toit tasuta
karistusseadustikuks (Peinliche Gerichtsordnung Karls V). See oli ajalooliselt esimene Saksamaa ühtne ja üldine kriminaalseadustik ning baasseadustik piirkondades, kus endal seda käepärast võtta ei olnud. CCC kehtima hakkamine oli Saksamaale ning õigusajalooliselt ka teistele Euroopa maadele väga oluline, põhjapanev ja suunda näitav terviklik kuritegude kataloog ning karistuse mõistmise ettekirjutuste kogu. CCC kehtimise ajal oli karistus e. kriminaalkaristus jumala, kellel maiseks esindajaks oli valitsev monarh, nimel rakendatav sunni meetod mis kajastas peamiselt võimul oleva huvigrupi, kuid ka ühiskonna igapäeva väärtushinnangute hukkamõistu määra oluliste ja vähemoluliste kuritegude osas. CCC-s sätestatud kohtupidamise põhimõtteid ei sätestatud regionaalselt ühtviisi suured erinevused on tuvastatavad juba Lõuna- ja Põhja Saksamaa tolleaegsetes kohtupidamise ülestähendustes, rääkimata muudest paikadest
kahjulik mõju. Üleandmist võib taotleda riik, kus otsus määrati või riik, kelle kodanik süüdimõistetu on (elukohariik). Üleandmisega peavad nõus olema nii kaks asjaomast riiki kui ka süüdimõistetu. Konventsioon sätestab ka kohtuotsuste täitmise protseduuri pärast üleandmist. Ükskõik, millise protseduuri elukohariik on valinud, ei või vabadusekaotuslikku karistust muuta trahviks ning alati tuleb arvestada juba kantud vabadusekaotuse kestust. Elukohariigis kohaldatav karistus ei või olla pikem ega karmim kui karistavas riigis kohaldatud karistus. Kohtuotsuste rahvusvahelise kehtivuse Euroopa konventsioon - konventsiooni kohaselt võib iga osalisriik viia ellu teises osalisriigis määratud karistuse tingimusel, et taotleja riik on elluviimist taotlenud, et taotluse saanud riigi õiguse kohaselt on tegu, mille eest karistus määrati, süütegu, ning taotleja riigis tehtud kohtuotsus on lõplik ja jõustatav.
3.Individuaalne eetiline egoism seisukoht, et kõik inimesed peaksid toimima minu heaks. 4.Universaalne eetiline egoism seisukoht, et kõik inimesed peaksid toimima egoistlikult igaüks enda heaks. Tahta teha heategusid on altruism, mitte egoistlik! Inimene ei tee alati kõike seda, mida tahab. Nt hambaarstil käimine. a) egoismieetika: Eetiline egoism väidab, et me võime küll olla võimelised altruistlikeks tegudeks, kuid me peaksime tegema egoistlikke tegusid. PS! Altruist ei pea ütlema, et isekad teod on keelatud, seetõttu tohib altruist ka endast hoolida. (Kuldne reegel) Egoismi-eetika arvestab vaid oma heaoluga ning ei muretse järeltulevate põlvede pärast ("Pärast meid tulgu või veeuputus"). Egoismi-eetika ei ole piisav eetikateooria! Meil on kohustusi järeltulevate põlvede ees! b) utilitarism: telos- kreeka k "eesmärk". Tegu peab maksimeerima ühiskonna hüvet. Utilitas lad k. "kasu"
o Rahvusvaheline õigus o Karistusõigus : 2009-11-09 3 Käsitleb süütegusid ja põhineb karistusseadustikul, lähtub süütuse presumptsioonil. Eesmärk on ennetada kuritegevust ja mõjutada. Karistuseadusel ei ole tagasiulatuvat mõju. Vastutust kergendaval seadusel on tagasiulatuv mõju. Saab karistada teo eest, mis on seadusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Süüdi saab olla isik siis, kui ta on süüvõimeline (vähemalt 14. aastane ja süüdi) ja puudub süüd välistav asjaolu. 14- 18 aastane isik on piiratud süüvõimega, ei anta pikemat karistust kui 10 aastat vangistust. Süüd välistavad asjaolud: vaimuhaigus, häsakaitse ja hädaseisund. Hädakaitse piiri ei tohi ületada.
ennast lahates vaid tuues välja vangistuste, katseaegade ning rahaliste karistuste keskmised suurused ja pikkused. Kolmas osa püüab kahte eelnevat osa analüüsida, otsides kollisioone või konflikte seadusloome ja kohtupraktika vahel. Nagu töö hüpoteeski väljendab, on autor seisukohal, et eesti kohtupraktika annab aluse arvata, et karistuste määramisel on tuvastatav kohtunike liigne leebus. Tegu on narkootilise ja psühhotroopse aine käitlemisega, mille puhul ei ole kuritegu oma kõige selgemas väljenduses. Üldjuhul puuduvad sellisel juhul tagajärjed, kohtuistungil ei ole võimalik välja tuua aine käitlemise tulemusel tekkinud tagajärgi, need on lihtsalt kasutusahelas liialt kaugel või puudub tarvitajal motiiv menetlusele kaasa aidata. Ja üldse, kes on siinjuures kannataja, rahvast kui sellist ei ole võimalik üle kuulata ja aine tarvitaja pea alati ei teadvusta endale kasutamise kahjulikkust ning kannatanu olekut. Eelpool toodust lähtudes,
Normativistlik paradigma juured 17. sajand (Grotius ja loomuliku õiguse põhimõtted) loomuliku õiguse kontseptsioon ongi kajastatud kriminoloogia normativistlikus paradigmas, kusjuures idealistlikult meelestatud kriminoloogid käsitavad nn loomuliku kriminaalõiguse allikana inimese olemust või siis inimesest kõrgemal seisvat alget. Nad usuvad, et seadused on loomuliku kriminaalõiguse projektsioon. Normativistliku kriminoloogia teene: kurjategija isiksuse problemaatika esiletõstmine. See sunnib ka pidevalt tegelema kriminaalseaduse kvalitatiivse parandamisega sotsiaalse õigluse saavutamise nimel. Kuivõrd kriminaalseadus tuleneb inimese või tema ühiskondliku olemise olemusest, teenib 1 ta objektiivselt inimese huvisid. Järelikult need, kes rikuvad kriminaalseadust, toimivad oma huvide vastu ebanormaalsus tingib kuriteo toimepanemise
karistusseadustik. Tegelikkuses on kriminaalõiguse reformi käigus toimuvad muutused siiski põhimõttelised. Näiteks koondatakse karistusseadustikku ka haldusõigusrikkumised. Nendeks on väiksemad õigusrikkumised, nagu autoga lubatud kiiruse ületamine, bussis ilma piletita sõit jne. Haldusõigusrikkumised nimetatakse ümber väärtegudeks, samas kui kuriteo nimetus jääb samaks. Mõlemad väärtegu ja kuritegu hõlmatakse aga ühise nimetusega süütegu. Karistusseadustik jaguneb üld- ja eriosaks. Üldosas on kirja pandud üldised põhimõtted kõigi süütegude ja karistuse kohta. Eriosas on kirjeldatud üksikuid süütegusid ja ettenähtud karistus nende toimepanemise eest. 3 Väljavõte karistusseadusest § 3. Süütegude liigid: (1) Süütegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu.
võrra. Käesolevas kaasuses oli alaealine süüdistatav toime pannud ka varguse NS artikli 1655 lõike 2*51 järgi. Kirikuvara varguse eest oli kohus määranud karistuse NS artikli 225 lõike 1 järgi: alaealisele süüdistatavale 4,5 aastat sunnitööd ja täisealisele süüdistatavale 5,5 aastat sunnitööd ning kõikidest seisuslikest õigustest ilmajätmise. NS artikli 152 alusel määrati kõikide süütegude eest rangeim karistus, seega jäi mõlema süü- distatava lõplikuks karistuseks NS artikli 225 lõike 1 alusel mõistetud karistus. Kui võrrelda kirikuvara vargust ja tavalist vargust NS artikli 1655 mõistes, siis kõige rangem karistus NS artikli 1655 alusel oli arestimajja saatmine kuni neljaks aastaks. Seadusandlik võim oli loonud 19. sajandi I poolel süsteemi, kus kirikuvara vastu suunatud süüteod olid hoopis olulisemad ja raskemalt karistatavad kui muud vargused
(üliinimene) esile tõstmisel [Ibid., lk 124]. 15 Cesare Beccaria (1737-1794) nägi oma ajastu eesmärgina kriminaalõiguse humaniseerimist (Seaduspositivism) [Luts 1997, lk 126]. Ta oli seisukohal, et ühiskondliku lepinguga said inimesed ära anda üksnes võimalikult vähese osa oma vabadusest. Niisiis pidi ka riigi karistusvõim piirduma üksnes paratamatult vajalikuga. Näiteks surmanuhtlus ei pidanud olema paratamatult vajalik. Pidi karistus piirduma üksnes ühiskonna kaitsmiseks hädavajalikuga (ne peccatur). Beccaria sõnastas ka olulisemad põhimõtted: kedagi ei tohi karistada teo eest, mis pole eelnevalt seaduses kirjapandud ja üldiselt teada antud karistusväärse teona (nullum crimen sine lege). Ei tohiks olla kohta seaduse laiendaval tõlgendamisel või analoogiaotsustusel. Ka ei tohtivat kriminaalseadustele anda tagasiulatuvat jõudu [Ibid., lk 127].
tähtajaliselt peatada vaid ära võtta ja neid enam mitte tagasi anda. Uuesti ARK-i (autoregistrikeskuse) liiklusteooriaeksami või liiklusteooria- ja sõidueksami edukas sooritamine ei ole minu arvates piisav põhjus juhtimisõiguse tagastamiseks. Joobes juhtimine näitab vastutustundetust ja hoolimatust mitte ainult iseenda vaid eelkõige teiste suhtes ning uuesti sooritatud eksam ei õpeta inimesele vastutustunnet, mis tal ilmselt puudub. Hiljuti meedias käsitletud ettepanek karistada ka kaasreisijaid, kes sõidavad joobes juhiga, on minu arvates liialdus või isegi absurdsus. Kui mina kaasreisijana istun autosse, siis kuidas ma veendun, et juht ei ole joobes, kas hakkan alati kaasas kandma alkomeetrit ning panen juhi puhuma? Ning sama kehtib ka ühistranspordi puhul, kui näiteks sisenen trolli, siis kuidad ma saan teada, et juht on kaine? Muidugi oleks väga positiivne selles alati veenduda eelkõige enda turvalisuse huvides, kuid praktikas see tõenäoliselt ei toimiks.
vaja rikkumise kindlakstegemisel tõendeid, mida on väga keeruline ja isegi võimatu hankida.5 Islami karistusõigus tugineb individuaalse vastutuse printsiibile. Inimesi karistatkse üksnes nende endi rikkumiste eest. Kollektiivsed karistused on üldiselt keelatud, kehtivad ainult üksikud erandid, näiteks kodudesse või küladesse sissetungijatele võidakse määrata ühine vastutus tekitatud majandusliku kahju eest.6 Islami juristide hinnangul määratakse inimesele karistus, kui on täidetud kolm tingimust: Seaduserikkuja võimuses pidi olema valik, kas panna tegu toime või jätta tegu toime panemata; Seaduserikkuja pidi olema teadlik, et teo toime panemisel on tegu seaduserikkumisega; Seaduserikkuja pidi rikkumise panema toime teadlikult.7 5 Sharia Law In The USA 101: A Guide To What It Is And Why States Want To Ban It . 29.07.2013. Arvutivõrgus: https://www.huffpost
„Teenistuskohustuste rikkumisest ning avalike ametiisikute kuritegudest ja kriminaalüleastumistest oma kohustuste täitmisel”. § 4 „Avalike ametiisikute ja eraettevõtete ametisikute äraostmisest”. 177. Iga administratiivse või kohtuametkonna avalikku ametiisikut, iga avaliku administratsiooni agenti või volinikku, kes võtavad vastu ettepanekuid ja lubadusi või saavad kinke või annetusi tegude eest, mis kuuluvad nende teenistuskohustuste või ameti alla, ka seaduslikult, kuid kui need ei ole tasulised, karistatakse häbiposti paigutamisega ja trahviga vastuvõetud lubaduste või saadud asjade kahekordses väärtuses, kuid mitte alla 200 frangi. Käesolevat sätet kohaldatakse iga ülalnimetatud ametiisiku, agendi või voliniku suhtes, kes vastuvõetud ettepanekute või lubaduste, saadud kingituste või annetuste tulemusena
..........................................74 3 SISSEJUHATUS Kuriteoennetuse viktimoloogiline suund on erakordselt perspektiivne kuritegevuse vastu võitlemise alaliik, võttes arvesse, et kuritegevus kujutab endast peamisi ühiskonda, selle demokraatlikku ja majanduslikku arengut ohustavaid tegureid XXI sajandil. Käesoleval ajal, kui kriminoloogia käsutuses on olemas vajalikud materjalid kurjategija isiku ja tema käitumise kohta, säilib endiselt vajadus andmetes nende kohta, kes on langenud vägivalla või varguse ohvriks. Andmed nende isikute kohta, nende isikuomaduste analüüs, taoliste andmete üldistamine koos kurjategija isikuomaduste uurimisega saab aidata paremini määrata profülaktiliste meetmete suunda, eristada inimrühmi, kes enim sageli satuvad ühe või teise ühiskondlikult ohtliku ründe alla, s.t kindlaks teha riskirühmi ja "töötada" nendega.
koolivägivalda". Autoriteedi tsiteerimisel on oluline vaadata, et tegemist oleks tõesti autoriteediga käsitletavas valdkonnas. Samuti võiks autoriteedi puhul vaadata ka põhjuseid, miks ta mingit ideed toetab, sealt leiab tihti veel tõestusmaterjale. Autoriteet ei pruugi olla ainult inimene, siin võib tsiteerida ka tarku raamatuid, seadusi jne. Loogika Vahel saab tõestuses läbi ka kitsas mõttes faktimaterjalita. Näiteks väitluses surmanuhtluse üle võib üks pool öelda, et surmanuhtlus ei ole põhjendatud, sest sellega kaasneb teoreetiline võimalus, et süütu inimene võidakse hukata ja üksnes juba selle teoreetilise võimaluse pärast ei tohiks surmanuhtlust kasutada. Viitamine Kõigi tõestusmaterjalide puhul on hästi oluline viidata allikale, kust see pärineb. Allikaviide peaks olema selline, et oponendid saaksid selle järgi soovi korral tõestusmaterjali ise üles leida. Seega kui
5) kehtestada kriminaalvastutus (teatud kuritegude osas) ka juriidilistele isikutele; 6) korrastada sanktsioonide süsteemi. Lisaks karistusseadustikule on karistusõiguse allikateks ka muud seadused, mis sätestavad värteod ja nende eest kohaldatava vastutuse. Karistusseadus kehtib teatud ajalistes piirides, teatud territooriumil ja teatud isikute ringi suhtes. Karistusseaduse sätete kohaldamisel lähtutakse printsiibist, et tegu, mille eest isikut saab karistada, peab olema seadusega karistatavana ette nähtud. Sellest tulenevalt saab karistust kohaldada vaid teo (tegevuse või tegevusetuse) eest, mis toimepanemise ajal oli seadusega tunnistatud karistatavaks. Karistusõiguses kehtib üldine põhimõte, et seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks või raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu Sellest üldisest reeglist on aga kaks erandit: karistusseadusel on tagasiulatuv jõud siis,
väärtusteks. Samuti ka ühiskondlikku julgeolekut, avalikku korda ning inimese tervist peetakse olulisteks väärtusteks, mida peab kaitsma. Karistusõigusel on väga kindel eesmärk – võidelda kuritegevuse vastu 2. Kuriteo ja väärteo piiritlemine Väljavõte karistusseadusest § 3. Süütegude liigid: (1) Süütegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. (2) Süüteod on kuriteod ja väärteod. (3) Kuritegu on käesolevas seadustikus sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. (4) Väärtegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. (5) Kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest
isikupuutumatusele (artikkel II - 63), piinamise ning ebainimliku või alandava kohtlemise ja karistamise keeldu (artikkel II - 64), orjapidamise ja sunniviisilise töö keeldu (artikkel II - 65). Artikkel II -62 sätestab õiguse elule. Samuti on sätestanud õiguse elule ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni artikkel 3, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 2, PS § 16. Liidu liikmesriikides, s.h. ka Eestis, on surmanuhtlus kaotatud. Surmanuhtluse kaotamise nõue Euroopas tuleneb Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokollist nr.6 surmanuhtluse kaotamise kohta. EL Põhiõiguste Harta, 2000 Artikkel II 63 seostub artikliga II 62 ja arendab edasi selliseid õigusi, mis on seotud teaduse ja tehnika arenguga. Euroopa Nõukogu "Inimõiguste ja biomeditsiini konventsioon: inimõiguste ja
annaabi.ee 
