Volga või GAZ
GAZ ehk (endise Gorki Autotehase)
Esimesed GAZ-A ja GAZ-AA sõidukid toodeti Ford Motor Company poolt etteantud
jooniste baasil. Kuid need autod erinesid pisut Ameerika prototüüpidest tänu
tugevdatud sidurikorpusele ja roolimehanismile.
GAZ-A kesk-klassi sõiduauto läks tootmisse 1932. aasta detsembris.
Tehase 100000s auto, GAZA sõiduauto koostati 17. aprillil 1935. aastal ning
see kuupäev kirjutati ilmselgelt ühe olulisimana GAZ tehase ajalukku.
GAZ tehas oli riigi esimene tehas, mis juurutas sõidukite liinitootmise Ford
Motor Company ameerika ekspertide abiga.
Vastavalt Ford Motor Companyga s õlmitud lepingule pidid GAZ M1 auto
sarnaselt GAZAle põhinema Fordi prototüübil. Kuid GAZi disainerite ja
konstruktorite meeskond eesotsas andeka spetsialisti ja juhi, A. A. Lipgartiga,
keeldus 1933. aastal kategooriliselt Ameerika mudeli kopeerimisest, omades
täiesti oma ettekujutust rahvusliku sõiduki kontseptsioonist tuginedes esimese
mudeli tootmisel saadud kogemustele.
Niisiis ei valitud auto jõuallikaks Ameerika analoogil olevat V8 mootorit,
vaid modifitseeriti oluliselt juba tootmises olevat 4silindrilist mootorit
saavutades senise 40 hobujõu asemel 50. Põhimuudatused aga puudutasid
assiid. V älja töötati ekstratugev raam ning uue struktuuriga vedrustus
(prototüübi kahe ristivedru asemel neljale lehtvedrule toetuv) (tõlkija märkus:
ei tasu unustada, et see lahendus toimis edukalt vähemalt 90te alguseni).
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 26 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Badkand
Õppematerjali autor
GAZ ajalugu Khen King A2 Kuidas tekkis GAZ Avaliku aktsiaseltsi GAZ (endise Gorki Autotehase) ajalugu algab 1929. aastaga. 1929. aasta 4. märtsil võttis Nõukogude Liidu valitsus vastu otsuse ning allkirjastas autotehase ehitamise käsu. 1929. aasta 6- ndal aprillil kiitis valitsus heaks tulevase tehase ehituskoha Nini Novgorodi lähistel. Kuidas loodi tehas? 1929. aasta 31. mail allkirjastasid Nõukogude Liidu valitsus ja ameeriklaste Ford Motor Company tehnilise abi lepingu Ford-A tüüpi sõiduautode ja Ford-AA tüüpi veokite masstootmise käivitamisel ja vahendamisel. Projekteerimis- ja ehitusprojekti planeerimist viisid peamiselt läbi vene insenerid Ford Motor Company tiheda koostööna. Ehituslik- konstruktsioonilise projekit töötas välja Austin Co. Esimene nurgakivi tulevase autotehase loomisel Nini Novgorodi lähistele pandi paika 1930. aasta 2. mail. Tänu hästi ettevalmistat
KOOL Nimi Perenimi klass Volga Referaat Juhendaja : Nimi Perenimi Linn 2015 Sisukord 1...........................................................................................................................Sissejuhatus 2...........................................................................................................................Volga GAZ-21 3. .........................................................................................................................Volga GAZ-20 3.1....................................................................................................................Volga GAZ-M-72 4...........................................................................................................................GAZ ajalugu 5.......................................................................................................
Autondus Eestis Kristjan Teearu · Kui motoriseeritud jalgratast oli Eestis raha eest näidatud 1895-1900, siis arvatavasti 1901 tekkis Tallinna ka esimene 3-rattaline mootorsõiduk ning aastal 1902 esimene neljarattaline mootortõld. Algusaastakümnetel oli tavaline, et mootorsõidukil olid eraldi omanik ja juht, sest omanik ise ei pruukinud oma soetatud sõiduki valdamisega hakkama saada. Eesti esimeste mootorsõidukite "testisõitjaks" sai Julius Johanson. Tema oli mees, kes baltisaksa jalgrattaehitaja John Schümanni poolt Tallinna toodud mootor- jalgratast taltsutas. Selle mootor oli ühesilindriline ja töötas lambiõli ehk petrooleumiga. Masina näitamise eest õnnestus isegi piletiraha küsida - tegu oli ju ilmaime/tsirkuse/meelelahutusega. Kolmerattalise mootorsõiduki tõi Eestisse Eduard Johansoni paberivabriku meister Uljajev. Esimese neljarattalise mootortõlla omanikuks Eestis sai tsaari sõjaväe ohvitser Feodorov - see oli aastal 1902 võ
Auto Ajalugu Kristjan Teearu Lühidalt · Auto on lühend sõnast automobiil. See sõna tuleneb kreekakeelsetest sõnadest autos - ise ja mobilis - liikuv. · Auto on vähemalt kolmerattaline ja kaheteljeline mootorsõiduk reisijate või veoste vedamiseks rööpmeta teedel või maastikul. · Esimese joonise ja idee iseliikuvast masinast (autost) joonistas ja pani kirja Leonardo da Vinci juba 1490 aastal. Aurumasin · 1784. aastal konstrueeris Sotlasest insener James Watt esimese aurumasina, mis tekitas veeauru ja suutis energiat teistele mehhanismidele üle kanda. · Aurumasin on soojusmootor, mis muundab rõhu all olevas aurus talletatud potentsiaalse energia mehaaniliseks energiaks. Lihtsaima aurumasina tähtsaim osa on veega täidetud aurukatel, kus vesi aetakse keema kivisütt koldes põletades. Aurukatlast tulev aur paneb liikuma kolvid, mis omakorda panevad liikuma rattad. · Aurumasinad olid 19. sajandi
Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor survesüüde Ottomootor sädesüüde Töötsükli osade arvu järgi:
Nõukogude Liidu ajalugu 1.loeng- 12.veebruar U 17% kogu maakera maismaast oli Venemaa territoorium, võrreldav oli vaid Briti impeerium- maad olid killustatud erinevatel kontinentidel, samas Vm moodustas ühtse territooriumi. Üks maailma suurimaid maid. 20.saj alguses suuruse absoluutses tipus. 19.saj oli möödunud Vm jätkuva ekspansiooni tähe all, 19.saj lääne poole väga edasi enam ei saadud, al Napoleoni sõdadest eriti. Põhja poole polnud kuhugi laieneda, Põhja-Jäämeri oli ees. Idas Vaikse ookeani kallastel sama lugu. 19. saj II p jäi Vm ekspansioonisuunaks vaid lõuna poole laienemine, seda üritati teha 3 suunas- Pärsia, Iraani suunas, siis India suunas ja Hiina suunas. Pärsia suunas laienemistaotlus tõi kaasa 1830-50ndatel kestnud ägedad võitlused Põhja-Kaukaasia väikerahvastega. India suunas liikudes jõuti välja Kaspia mere idarannikule, Kasahstani aladele, laialdased ja inimtühjad, vaesed piirkonnad, sõdida otsese
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikain
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid