KUNDA TSEMENDITEHAS (0)

X kool
Ehituskonstruktsioonid ja –materjalid
KUNDA TSEMENDITEHAS
Referaat
Koostaja : XX
Kursus: X
Juhendaja : XX
XX 2015
AS Kunda Nordic Tsement on 1992. a asutatud aktsiaselts, kelle eelkäijad on Kundas tsementi tootnud alates 1870. aastast. AS Kunda Nordic Tsement kuulub maailma juhtivasse ehitusmaterjale tootvasse kontserni Heidelberg­Cement Group kes omab 75% aktsiatest, 25% aktsiatest kuulub Iiri kontsernile CRH.
Kunda tsemenditehase ajaloos on selgesti võimalik eraldata nelja perioodi.
1870. aasta 9. oktoobril asutati tsemenditootmise osaühing ja ehitati esimene šahtahjudega vabrik. Toorainena kasutati muistse Kunda järve põhja ladestunud lubjamerglit ja sinisavi .
Tsemendi järele oli suur nõudlus ja see tingis tehase järkjärgulise laiendamise. Pudelahjude arv kasvas 1870. aastate teisel poolel kümnelt 17ni ja toodang 9000 tonnini ning järgmise kümne aastaga lausa 19 000 tonnini. Tehases oldi tehniliselt edumeelsed. Peale Kunda jõe veejõu kasutati 50- ja 45hobujõulist aurumasinat. Aastal 1879 loodi telefoniühendus tehase, sadama ja Kunda mõisa vahel. 1883. aastal töötas Kunda tsemenditehases 336 töölist.
Pilt esimesest tehasest :
Tehase ulatuslikum laiendamine moodsa tehnika baasil, ehk siis teise tehase ehitus algas 1892. aastal ja kestis 1898 . aastani. Uue tehase rajamisel kasutati uusimat tehnoloogiat ja seadmeid, mis olid välja töötatud tsemenditööstuse seadmete tootmisele spetsialiseerunud F. L. Smidthi masinatehases Taanis. Tehast rekonstrueerides asendati senine põhitooraine lubjamergel lubja- ehk paekiviga, mida oli Kunda ümbruses külluses. Kasutusele võeti pideva töötsükliga šahtahjud (nn R- ahjud ), mida peeti tollal tehnika viimaseks sõnaks.
1897. aastaks oli tehase toodang jõudnud 51 000 tonnini aastas ja tööliste arv ulatus suvekuude täiskoormuse ajal 700ni. Aastal 1893 võeti kasutusele hüdroelektrijaam 260 hobujõulise turbiiniga. Kolm aastat hiljem ehitati Kunda-Rakvere laiarööpmeline raudtee, et vedada paekivi karjäärist tehasesse ja transportida tsementi Rakvere raudteejaama.
Pilt teisest tehasest:
Kolmas tehas alustas ASi Port-Kunda nime all tööd 1912. aasta kevadel. See oli varustatud kahe ajakohase pöördahjuga, mille läbimõõt oli 2,1–2,4 meetrit ja pikkus 45 meetrit. Kütusena kasutati peenestatud kivisütt . Selle tehase tootmisvõimsus oli 1914. aastal 73 000 tonni aastas.
Samal ajal lõpetati teises tehases järk-järgult töö. Seetõttu toodeti 1913. aastal tsementi 102 000 tonni ja töölisi oli üle tuhande inimese.
Esimese maailmasõja järel kulges tootmine vahelduva eduga, olenedes kogu Euroopa majanduse tõusudest ja langustest. 1920. aastate alguses oli Kunda tsemenditehases suureks tehniliseks uuenduseks täielik üleminek põlevkivile kui kohalikule kütusele. Alates 1938. aastast hakkas toodang jälle kasvama ja ületas aastas 78 000 tonni piiri. Töölisi oli tsemenditehases 571 ja Ubja põlevkivikaevanduses 344.
Pärast seda, kui Nõukogude Liit Eesti okupeeris, natsionaliseeriti nii tehas kui ka kaevandus . Tehase uueks nimeks pandi tsemenditehas Punane Kunda. Teise maailmasõja ajal töötas tehas kolmandiku võimsusega. Sõja järel ei tehtud tsemendi tootmises erilisi tehnilisi uuendusi ja toodang kasvas peamiselt tööjõu parema kasutamise arvel. Tsemenditehas tootis tsementi aastani 1962 Port-Kunda pöördahjudega.
Pilt kolmandast tehasest:
1957. aastal alustati neljanda tehase ehitamist. Kõigepealt tuli rajada ehitajatele elamuid. Esimesteks ehitajateks olid vangid. Kiirkorras rajati Kundasse vangilaager koodnimetusega "Ehitajate linnaosa ". Nn ehitajate linnaosas oli umbes 1500 elanikku, karistusajaga kuni 3 aastat, ligi 100 siseministeeriumi valvemeeskonna teenistujat ja paarkümmend eraisikut tavapersonalina, lisaks koerad. Vangilaagri juurde kuulusid 3 kasarmut vangidele, söökla-klubi (praegune õmblusvabrik Segers Eesti OÜ), koolimaja (Ehitajate 5), haigla (praegune polikliinik ), valvemeeskonna kasarmu ja söökla (praegune Mäe 31) ja paljud muud rajatised. Vangide ehitatud on ka Kalda ja Kasemäe tänavate kahekordsed kivimajad. Kunda uued elamud ehitati Korismäele. Kolmas tehas seisati lõplikult 1965. aastal.
Neljanda tehase seadmed tarniti Ida-Saksamaa firmalt VEB Zementanlagenbau Dessau. Tehase esimene ja teine ehitusetapp lõppes 1962., kolmas 1964. ja viimane 1974. aastal, mil tehas töötas nelja pöördahjuga (4 × 150 meetrit). 1963. aastal oli tootmisega seotud 1700 töötajat, sealhulgas need, kes töötasid karjäärides ja kolmandas tehases ning tootsid eterniiti.
1980. aastate keskel oli selge, et tehast tuleb põhjalikult uuendada . NSV Liidu Ministrite Nõukogu 24. septembri 1987. aasta määrusega oli ette nähtud Kunda tsemenditehase rekonstrueerimine aastail 1991–1995. Hakati ette valmistama ka üleminekut gaasikütusele. Kõik need otsused jäid aga ellu viimata, sest Nõukogude Liit hakkas lagunema .
1980. aastate lõpp oli Eestis suur ehitusbuum. Ehitati Lasnamäe linnaosa, paljusid tööstushooneid ja tsement oli väga nõutud kaup. Tsemenditehas töötas täisvõimusesel, toodang oli 1 200 000 tonni aastas nelja ahjuga. Meelete nõudluse ja Moskava surve tõttu polnud aega hoolduste ega ka plaaniliste remonttööde jaoks, tehas töötas avariist avariini. Probleemid kestsid ning päevakorrale kerkis küsimus, kas ja kuidas tsemenditootmist Kundas jätkata. Pikkade läbirääkimiste tulemusena moodustati 1992. aasta juunis vana ettevõtte alusel väliskapitali osalusega AS Kunda Nordic Tsement, kes toodab Kundas tsementi ka praegu.
Tehas renoveeriti täielikult.
2008 aasta lõpul algas ülemaailmne majanduskriis , millest tulevnevalt oli tsemenditehas niivõrd nutuses olukorras, et isegi kaaluti tehase sulgemist. Õnneks see aga nii ei läinud. Vähendati tootmist, koondati inimesi ja 2010 aastal hakkas asi tasapisi ülesmäge minema. Palju aitas ka kaasa tehase kolm ahju. See annab toodangu tootmise paindlikkuse, erinevalt paljudest tehastest , kus on üks suur ahi. Kriisi ajal töötaski ainult 1 ahi, millega oli hea toodangu maht hoida väike. 2011 oli kriis seljatatud ja tehas töötab jälle täismahus. Praegusel ajal on tehase positsioon kindlsutatud umbes aastani 2020. Viimane investeering on ennast tulusalt ära tasunud aga nüüdseks hakkab see tehnoloogia ajale jalgu jääma. Uus tehas kavandatakse kasutama maailmas valitsevat kuivtehnoloogiat, mis kulutab praeguse märgtehnoloogiaga võrreldes vähem energiat ja paiskab keskkonda vähem jäätmeid.
Praegu kasutab Kunda tsemenditehas maailmas juba haruldaseks muutuvat märgtehnoloogiat, mille puhul savi ja lubjakivi segatakse veega püdelaks massiks ning seejärel aurutatakse vesi hiiglaslikes pöördahjudes välja. Kuivtehnoloogia puhul aga jääb ära nii veega segamine kui ka soojusmahukas aurutamine.
Pilt tehasest täna:
Tsemenditehas on tänaseks töötanud enem vähem pidevalt 145 aastat ja selle aja jooksul päris märgatava osa tsemenditolmu atmosfääri paisanud. Aastate jooksul on sellest õhku paisatud tsemenditolmu hulk oluliselt varieerunud, sõltudes tootmise intensiivsusest ning hilisemal ajal elektrifiltrite efektiivsusest. Üldiseks seaduspärasuseks on, et kui efektiivseid puhastusseadmeid ei kasutata, siis tsemenditolmu emissioon on otseselt seotud toodangu mahuga. Leeliselise tsemenditolmu saaste hakkas vähenema alates 1994. aastast, kui Kunda tsemendivabrikus algas tolmufiltrite ulatuslik renoveerimine. Kui 1991. a. emiteerus atmosfääri umbes 98 000 tonni tsemenditolmu, siis 1995. a. ulatus see 31 400 tonnini, 2005. a. aga oli tehase pöördahjudest ja jahutajatest emiteeruva tolmu kogus kokku vaid 224 tonni. Tsemenditoodang püsis aastatel 1992 - 1997 400 000 - 650 000 tonni piires, kuid tsemenditolmu emissioon vähenes samal ajal ligikaudu 37 korda ja on 2008. a. andmetel on langenud 160 tonnini aastas
TSEMENDI TOOTMISPROTSESS
Toorained
Tooraineteks on lubjakivi ja savi ning kütusena kasutatakse põlevkivi ja kivisöe segu.
Lubjakivi kaevandatakse tehasest 6 km kaugusel asuvas Lõuna-Aru karjääris. Toorainena kasutatakse Lasnamäe alumist ja ülemist ning uhaku kihti. Mäemass lõhatakse ja laaditakse dumpkaarvagunitesse ning veetakse tehasesse.
Savi kaevandatakse tehasest 2 km kaugusel asuvas mereäärses savikarjääris, millest kasutatakse Lontova horisondi mahu kihti ja Keila kihti. Savi tuuakse tehasesse kallurautodega.
Tsemenditehase põhikütusena kasutatakse Ubja karjääri põlevkivi ( kütteväärtus 1800 kcal /kg), Kiviõli keemiatööstusest saadavat põlevkivi peenfraktsiooni (kütteväärtus 2400 kcal/kg), naftakoksi (kütteväärtus 7500 kcal/kg) või söe (kütteväärtus 6200 kcal/kg) osi.
Põlevkivi tuuakse tehasesse autodega või vagunitega ja koks (süsi) laevaga Kunda sadama kaudu.
Lisaks põhikütusele kasutatakse vedelaid (vanaõli, fuussid, kuubijääk) alternatiivkütuseid. Tahketest alternatiivkütustest on kasutusel olmeprügist toodetud RDF- kütus .
Põletatud põlevkivi jääk ehk tuhk kasutatakse ära Portland-põlevkivitsemendi valmistamisel. Seda saadakse Narva elektrijaamadest ja tuuakse Kunda tehasesse raudteetsisternidega.
Tsemendi tardumisaja reguleerimiseks lisatakse jahvatamisel kipsi, mis tuuakse laevaga Hispaaniast.
Lobri valmistamine
Vagunitega tehasesse toodud lubjakivi peenendatakse esmalt lõugpurustiga ja seejärel haamerpurustiga ning veetakse siis linttransportööriga nn ühendatud lattu.
Lubjakivilobri valmistatakse neljas kahekambrilises kuulveskis. Veskisse antakse samaaegselt lubjakivi ja vesi. Selle tulemusena saadakse lubjakivilobri, mis pumbatakse kuude vertikaalpaaki.
Savilobri valmib kahes savikarusellis savi segamisel veega. Saadud lobri pumbatakse kahte vertikaalpaaki.
Pärast analüüside tegemist lisatakse lubjakivilobrile teatud kogus savilobri. Tulemuseks saadakse põletamiseks sobiv ahjulobri (sisaldab 90–95% lubjakivi ja 5–10% savi), mis lastakse kahte horisontaalbasseini.
Põhikütus doseeritakse etteantud vahekorras (põlevkivi ja süsi/naftakoks) eraldi punkrite kaudu.
Esmalt peenendatakse kütus haamerpurustiga ja seejärel jahvatatakse seda kolmes ühekambrilises kuulveskis. Jahvatamise ajal toimub ka kuivamine .
Valmis kütusejahu püütakse veskile paigaldatud kottfiltriga kinni ja transporditakse pöördahjude kütusepunkritesse.
Erinevate alternatiivkütuste jaoks on paigaldatud omad doseerimissüsteemid.
Klinkrit põletatakse kolmes pöördahjus suurusega 4,0/4,5 × 150 m. Pöördahju ühest otsast läheb sisse lobri ja teisest otsast kütus. Pöördahi on varustatud kettsoojusvahetitega ja selle korpus on seest vooderdatud kuumuskindlate kividega. Pöördahjus toimuvad füüsikalis-keemilised protsessid, mille tulemusena moodustub klinker. See jahutatakse restjahutajaga maha ja ladustatakse ühendatud lattu.
Pöördahjust väljuvad suitsugaasid puhastatakse elektrifiltris ja suunatakse korstnasse. Elektrifiltris kinnipüütud tolm ladustatakse silos. Lendtolmu on võimalik kasutada happeliste põldude lupjamiseks ja teede stabiliseerimismaterjali valmistamiseks.
Kundas valmistatakse nelja tüüpi tsementi:
portlandtsementi (koostises on klinker, kips, lubjakivi);
portland-põlevkivitsementi (klinker kips, põletatud põlevkivi);
portland-komposiittsementi (klinker, kips, põletatud põlevkivi, lubjakivi);
sulfaadikindlat portlandtsementi ( sulfaadikindel klinker, kips, lubjakivi).
Tsemendi jahvatamiseks kasutatakse separaatoritega varustatud nelja kahekambrilist kuulveskit. Kõik materjalid lähevad veskisse kaaldosaatorite abil. Tsemendiveskitel on kottfiltrid ja kolmel veskil on ka tsemendijahutajad.
Tsemendiveskitest tulev tsement pumbatakse silodesse, millest neli mahutab ligikaudu 5000 tonni ja kuus ligikaudu 4000 tonni.
Tsement väljastatakse kas lahtiselt või 40 kg paberkottidesse pakituna. Tsemendi pakkimiseks on kaks karusellpakkemasinat. Tsemendipakid pannakse puitalustele ja kaetakse kilega .
Kasutatud kirjandus:
Uno Trumm „Kunda tsement – 140”
Internet :
http://www.knc.ee/et
http://www.delfi.ee/
http://www.betoon.org/
http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht