Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KUNDA TSEMENDITEHAS (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

X
kool
Ehituskonstruktsioonid
ja –materjalid
KUNDA TSEMENDITEHAS
Referaat
Koostaja :
XX
Kursus:
X
Juhendaja :
XX
XX
2015
AS
Kunda Nordic Tsement on 1992. a asutatud aktsiaselts, kelle eelkäijad
on Kundas tsementi tootnud alates 1870. aastast. AS Kunda Nordic
Tsement kuulub maailma juhtivasse ehitusmaterjale tootvasse kontserni Heidelberg­Cement Group kes omab 75% aktsiatest, 25% aktsiatest
kuulub Iiri kontsernile CRH.
Kunda
tsemenditehase ajaloos on selgesti võimalik eraldata nelja perioodi.
1870.
aasta 9. oktoobril asutati tsemenditootmise osaühing ja ehitati
esimene šahtahjudega vabrik. Toorainena kasutati muistse Kunda järve
põhja ladestunud lubjamerglit ja sinisavi .
Tsemendi
järele oli suur nõudlus ja see tingis tehase järkjärgulise
laiendamise. Pudelahjude arv kasvas 1870. aastate teisel poolel
kümnelt 17ni ja toodang 9000 tonnini ning järgmise kümne aastaga
lausa 19 000 tonnini. Tehases oldi tehniliselt edumeelsed. Peale
Kunda jõe veejõu kasutati 50- ja 45hobujõulist aurumasinat. Aastal
1879 loodi telefoniühendus tehase, sadama ja Kunda mõisa vahel.
1883. aastal töötas Kunda tsemenditehases 336 töölist.
Pilt esimesest tehasest :
Tehase
ulatuslikum laiendamine moodsa tehnika baasil, ehk siis teise tehase
ehitus algas 1892. aastal ja kestis 1898 . aastani. Uue tehase
rajamisel kasutati uusimat tehnoloogiat ja seadmeid, mis olid välja

Vasakule Paremale
KUNDA TSEMENDITEHAS #1 KUNDA TSEMENDITEHAS #2 KUNDA TSEMENDITEHAS #3 KUNDA TSEMENDITEHAS #4 KUNDA TSEMENDITEHAS #5 KUNDA TSEMENDITEHAS #6 KUNDA TSEMENDITEHAS #7 KUNDA TSEMENDITEHAS #8 KUNDA TSEMENDITEHAS #9 KUNDA TSEMENDITEHAS #10
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mkik Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
odt

Tsemendi tootmine

Vastavalt sellele, missugusele survele katsekeha vastu peab, saadakse tugevusklass ja mark vahemikus 100­600. Mark ja tugevusklass erinevad üksteisest selle poolest, et mark näitab keskmist survet, millele katsekeha vastu peab, tugevusklass seevastu näitab, et 95% katsekehadest peab sellele survele vastu. Seetõttu on tsemendi mark tavaliselt kõrgem kui tugevusklass. 2. Olukord Eestis Suur (ja ainuke) tsemendi tootja Eestis on AS Kunda Nordic Tsement, firmal on ajalugu 138 aastat, mis tänaseks päevaks on rahvusvahelise HeidelbergCement Groupi liige. Eestis hakati tsementi tootma 1860. aastate lõpul, kui Kunda mõisa omanik John Girard de Soucanton huvitus võimalusest valmistada kohapealsest merglist ja sinisavist tsementi. 1870.a. toodeti juba esimesed tonnid tsementi. Nõukogude okupatsiooni perioodil oli tolmu välja lendumine tehastes erakordselt kõrge, ulatudes mõnel aastal üle 100,000 tonni aastas

Ehitus
thumbnail
5
doc

Tsement

paakumistemperatuurini. Alles sealt alates võib pidada praegust portlandtsementi sündinuks. Esimene portlandtsemendiahi asub Inglismaal Kenti linnas. Aastal 1885 sai inglane Frederick Ransome patendi tooraine põletamise kohta pöördahjus. Juba 20. sajandi alguses algas pöördahjude tööstuslik valmistamine. Uus tehnoloogia parandas tsemendi kvaliteeti ja alandas tunduvalt tootmiskulusid. Eestis hakati tsementi tootma 1860. aastate lõpul, kui Kunda mõisa omanik John Girard de Soucanton huvitus võimalusest valmistada kohapealsest merglist ja sinisavist tsementi. 1870.a. toodeti juba esimesed tonnid tsementi. TSEMENDI TOOTMINE JA KÕVASTUMINE Tsement on tüüpiline hüdrauline sideaine, mis kõvastub ka vee all. Tähtsaim tsemendi liik on portlandtsement, mida valmistatakse lubjakivi ja savi (vahekorras 3:1) peenestatud segu kuumutamisel temperatuuril 1300 C ­ 1450 C. Lubjakivi laguneb, eraldub CO2 ning

Keemia
thumbnail
20
doc

Ehitusmaterjalide referaat

Savi tuuakse tehasesse kallurautodega. - Kütus Kütusena kasutatakse Aidu karjääri (50 km Kundast) rikastatud põlevkivi (kütteväärtus 2700 kcal/kg), 4 Ubja karjääri põlevkivi (kütteväärtus 1700 kcal/kg), naftakoksi (kütteväärtus 7500 kcal/kg) või söe (kütteväärtus 6200 kcal/kg) osi. Põlevkivi tuuakse tehasesse autodega või vagunitega ja koks (süsi) laevaga Kunda sadama kaudu. - Põletatud põlevkivi(tuhk) Portland-põlevkivitsemendi valmistamisel kasutatakse lisandina Narva Elektrijaamades kinnipüütud tuha peenfraktsiooni, mis tuuakse tehasesse raudteetsisternidega ja ladustatakse silos (15). - Kips Tsemendi tardumisaja reguleerimiseks lisatakse jahvatamisel kipsi, mis tuuakse laevaga Hispaaniast. 1.2 Tootmine - Lobri valmistamine Vagunitega tehasesse toodud lubjakivi peenendatakse esmalt lõugpurustiga (1) ja seejärel haamerpurustiga

Ehitusmaterjalid
thumbnail
58
doc

Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis

Lätis ei ole vanarehvide kogumine üheselt organiseeritud, seal on suuremates linnades traditsioonilised kohad, kuhu rehve kogutakse. Vanade rehvide vedamine pole ka litsentseeritud ja sellega saab tegeleda igaüks, kes soovib [27]. Kogutud rehvide käitlemise osas on pikka aega uuritud võimalust kasutada vanu sõidukirehve alternatiivkütusena Broceni Tsemenditehases. Kuid arendatakse ka teisi võimalusi, sest hetkel ei suuda nimetatud tsemenditehas kasutada ära kõiki Lätis tekkivaid rehve [27]. 6.2 Olukord Leedus Leedus on võrreldes Lätiga hakatud juba rohkem tegelema vanade rehvide kogumise ja taaskasutamisega. Leedus suureneb ka järjest erinevat tüüpi sõidukite registreerimine, mis tähendab kasvavat probleemi kasutatud rehvide osas. Praegusel hetkel puudub rehvide kogumiseks kogumispunktide süsteem. Planeeritavad

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
thumbnail
472
pdf

EHITUSMATERJALID

Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika

Ehitus
thumbnail
236
pdf

EHITUSMATERJALID-04 11 13

Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika

Kategoriseerimata
thumbnail
102
docx

Turbatootmise kordamisküsimuste vastused

Turbatootmine-kordamisküsimuste vastused 2014 1. Seetõttu vastus sellele, kas vajatakse uut maad põllumajandusliku tootmise jaoks on mitmetahuline: maailmas tervikuna väheneb põllumaa pindala, elanike arv suureneb ja vajatakse rohkem toitu. Suureneb kõrbestumine ja kuni 1 miljardil inimesel on joogivee kvaliteet paha, seda on vähe või puudub sellele juurdepääs. Seetõttu mõõduka kliimaga piirkondades peaks säilitama tootmise. Teisest küljest suureneb saagikus ja ka näiteks Hiina ja India varustavad end ise toiduainetega. Põhjatingimustes on tootmine alati kallim ja väikesema konkurentsivõimega. Kuivendustööd on kallid. Ühe hektari kuivenduse hinnaks ligikaudu võib lugeda 30… 50 tuhat krooni. Ehitiste vajadusel (teed, tammid, pumbajaamad) võib hind veelgi olla suurem. Kui eesmärgiks on ainult põllumajanduslik tootmine, kus kuivenduse tulu ehk enamsaagi realiseerimishind koos tootmiskuludega annab väga väikese kasumi,

Metsamajandus
thumbnail
113
doc

Energia ja keskkond konspekt

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn ­ 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS.

Energia ja keskkond




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun