lihtsastihooldatav auto. GAZi disainerite ja inseneride poolt loodud GAZ M1 ei olnud vaid edukalt l äbitud katseks vaid pani aluse GAZi disainikoolkonnale. 1937. aastal p älvis M1 Pariisis maailma tööstusnäitusel Nõukogude Liidu esindajana hulgaliselt tähelepanu. GAZ M1l on omapärane ajalugu. Aasta aasta järel teenis ta osaliselt modifitseerituna inimeste vajadusi kaasa arvatud sõjaaastatel hilistest 30 test kuni 50teni. Mudelit M1 kasutati alusena GAZ 415, 400kilose kandevõimega kastiauto (pickup) loomisel. Neid varustati teatud juhtudel 6silindriliste mootoritega koodnimetusega GAZ 11. See uus 3485 kuupsentimeetrise töömahuga 76 hobujõuline mootor aitas parendada auto kiirendusomadusi ja avas võimaluse kasutada seda tulevastel veokitel, aga
......................................................................................Volga GAZ-21 3. .........................................................................................................................Volga GAZ-20 3.1....................................................................................................................Volga GAZ-M-72 4...........................................................................................................................GAZ ajalugu 5..........................................................................................................................Kokkuvõte 6.....................................................................................................................Kasutatud kirjandus 1 Sissejuhatus Volga on Nizni Novgorodis toodetavate keskklassi sõiduautode nimi ja ka GAZ sõiduauto mark. 80.ndatel oli Volga üks hinnatumaid 4-ukselisi sedaane
Magirus, Maybach, Minerva, Oxford, Mulay, Nash, Oryx, Presto, Spa, Stutz, Willys-Knight ja Wolseley. Mootorrattaid ja abimootoriga jalgrattaid oli Tallinnas: 32 Harley-Davidson, 18 Indian, 5 FN, 4 Enfield, 3 James, Sternes, Sunbeam ja Wanderer, 2 BSA, Cleveland, Henderson, Husqvarna, Nimbus ja Stock ning 1 ABC, Adler, Alba, Alcyon, Cyclemotor, DKW, Douglas, Evans, Excelsior, Gnome-Rhone, Keni, Norton, Opel, Orionette, Sar ja Triumph. · Eesti autonduse ajalugu tunneb valdavalt selliseid koha peal välja mõeldud ja valmis tehtud neljarattalisi, mille puhul kena välimus ei ole esmatähtis. · Võtame näiteks Estonia vormelid või Tartu autoremonditehase bussid ja furgoonautod. Esimeste ülesanne on võimalikult kiiresti finisisse jõuda ning teiste oma inimesed ja kaubad kindlalt kohale toimetada. · Seega võiks arvata, et nii-öelda Eestis joonistatud autode disaini saab kokku võtta ühe lühida
Auto Ajalugu Kristjan Teearu Lühidalt · Auto on lühend sõnast automobiil. See sõna tuleneb kreekakeelsetest sõnadest autos - ise ja mobilis - liikuv. · Auto on vähemalt kolmerattaline ja kaheteljeline mootorsõiduk reisijate või veoste vedamiseks rööpmeta teedel või maastikul. · Esimese joonise ja idee iseliikuvast masinast (autost) joonistas ja pani kirja Leonardo da Vinci juba 1490 aastal. Aurumasin · 1784. aastal konstrueeris Sotlasest insener James Watt esimese aurumasina, mis tekitas veeauru ja suutis energiat teistele mehhanismidele üle kanda. · Aurumasin on soojusmootor, mis muundab rõhu all olevas aurus talletatud potentsiaalse energia mehaaniliseks energiaks. Lihtsaima aurumasina tähtsaim osa on veega täidetud aurukatel, kus vesi aetakse keema kivisütt koldes põletades. Aurukatlast tulev aur paneb liikuma kolvid, mis omakorda panevad liikuma rattad. · Aurumasinad olid 19. sajandi
Subaru 1917-1953 Aastal 1917 loodi Jaapani õhusõidukeid ja maatranspordivahendeid tootev firma. Mees nimega Chikuhei Nakajima nägi perspektiivi lennunduses ja avas Jaapanis, Gunma maakonnas, Ota linnas lennunduslabori. Lennunduse kiire areng kasvatas laborist lennundusfirma nimega Nakajiama Aircraft Co.Ltd. Väiksegabariidilised sisepõlemismootorid leiutati 1800 aastate lõpus, nende silindrid asetsesid kas rivis või horisontaalselt kahel pool väntvõlli. Just selle horisontaalselt asetatud kolbidega mootori valis Nakajiama lennumasinate jõuallikaks. Pärast Teist Maailmasõda liitus Nakajiama lennutehasega kompanii Fuji Sanguo Co. Euroopas moodi läinud kaherattalised mootorrattad ja rollerid, levisid kiiresti ka Jaapanisse. Fuji-l oli valmis sobiv mootor ja 1946 valmis ühistööna esimene maasõiduk "Roller Rabbit". Ühisfirma jätkas ka suurte sõidukite projekteerimist ning arendustööd. Suurte jõupingutuste tulemusel valmiski neljakümne
Porsche ajalugu kronoloogiliselt 1875. aasta 3.septembril sündis Maffersdorfis, Austrias (praegu Liberec, Tshehhi territooriumil) Ferdinand Porsche. 1900. aasta Pariisi Maailmanäitusel demonstreerib Ferdiand Porsche enda poolt disainitud elektrimootoriga sõidukit. Sama aasta septembris püstitas ta sellega kiirusrekordi 40 km/h. 1905 saab Ferdinandist Austro-Daimleri tehnikadirektor. 1906 saab Ferdinandist sama firma arendus- ja tootmisdirektor. 1909. aasta 19.septembril sünnib Ferdinand Porschel poeg, kellele pannakse nimeks Ferdinand Anton Ernst Porsche. Rohkem tuntakse teda Ferry Porsche nime all. 1910 võidab Ferdinand Porsche enda disainitud 4-silindrilisel 90-hobujõulisel masinal Prints Henry võistluse. 1916 saab Ferdinandist Austro-Daimleri tegevdirektor. 1923 läheb Ferdinand Austriast Saksamaale. Temast saab Daimler'i peadisainer (NB! Austria Austro-Daimler ja Saksa Daimler olid erinevad firmad) .1926 nimetati Daimler ümber Daimler-Benz'iks. 1929 pakub Austria autofirma
EESNIMI PERENIMI Tehnika uuendused Õpimapp Juhendaja Õpetaja Tartu 2015 SISUKORD Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1Autode ajalugu.................................................................................................................4 2Autode liigitus.................................................................................................................6 2.1Sedaan.......................................................................................................................6 2.2Kupee.............................................................................................................
AUTOSPORT: VORMEL-1 Uurimistöö SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................3 1. AUTOSPORDI AJALUGU.................................................................................4 1.1. Iseliikuva vankri sünd...................................................................................4 1.2. Autospordi algusaastad..................................................................................6 1.3. GP-võistluse eelkäijad (1900-1905)..............................................................7 1.3.1. International Cup: Pariis Lyon (1900).................
Kõik kommentaarid