AUTOAJALUGU SLAIDIESITLUS GAZ (0)

GAZ ajalugu
Khen  King  A2
 
 
Kuidas tekkis GAZ
● Avaliku aktsiaseltsi GAZ (endise Gorki 
Autotehase) ajalugu algab 1929. aastaga. 
● 1929. aasta 4. märtsil võttis Nõukogude Liidu 
valitsus vastu otsuse ning allkirjastas 
autotehase ehitamise käsu. 1929. aasta 6-
ndal aprillil   kiitis  valitsus heaks tulevase 
tehase ehituskoha Nini Novgorodi lähistel. 
 
 
Kuidas loodi tehas?
● 1929. aasta 31. mail allkirjastasid Nõukogude 
Liidu valitsus ja ameeriklaste  Ford   Motor  
Company tehnilise abi lepingu Ford-A tüüpi 
sõiduautode ja Ford-AA tüüpi veokite 
masstootmise käivitamisel ja vahendamisel. 
Projekteerimis- ja ehitusprojekti planeerimist 
viisid peamiselt läbi vene insenerid  Ford Motor 
Company tiheda koostööna. Ehituslik-
konstruktsioonilise projekit töötas välja Austin 
Co. 
 
 
● Esimene  nurgakivi tulevase autotehase 
loomisel Nini Novgorodi lähistele pandi paika 
1930. aasta 2. mail. Tänu hästi 
ettevalmistatud projektile, efektiivsele 
juhtimisele ja peaaegu kõigi osaliste isiklikule 
pühendumusele püstitati tehas kõigest 18 
kuuga .
 
 
Millal ja kuidas alustas tehas oma 
tööga?
● Tehas alustas tööd 1932. aasta 1. jaanuaril. 
Esimene sõiduk veeres tootmisliinilt 1932. 
aasta 29. jaanuaril. 
● GAZ-A kesk-klassi sõiduauto läks tootmisse 
1932. aasta detsembris. 
 
 
● Esimesed GAZ-A ja GAZ-AA sõidukid toodeti 
Ford Motor Company poolt etteantud jooniste 
baasil. Kuid need autod erinesid pisut 
Ameerika prototüüpidest tänu tugevdatud 
sidurikorpusele ja roolimehanismile. 
Kombineerides Fordi kogemusi ja GAZ’i 
tähelepanekuid ning otsuseid töötasid GAZ’i 
disainerid välja mitmeid 1,5-tonnise 
veoautomudeli versioone. 
 
 
● 1933. aastal töötati välja GAZ-03-30 
kontorbuss. Kolmeteljeline GAZ-AAA veoauto  
läks tootmisse 1934. aasta lõpuks. Hiljem 
projekteeriti veel GAZ-410 isekallutaja. 1937. 
aastal läks tootmisse GAZ-55  kiirabiauto .
 
 
● Samal ajal loodi ka GAZ-42 
gaasigeneraatoriga veoauto. GAZ-A mudelit 
kasutati GAZ-4 kastiauto ( pick -up) baasina 
ning sel oli täismetallist kabiin ja 500 
kilogrammise kandevõimega metallist 
kaubaplatvorm. GAZ-4 kastiautod (pick-up’id) 
hakkasid liinilt veerema 1933. aastal. 
 
 
● Tehase 100000-s auto, GAZ-A sõiduauto 
koostati 17. aprillil 1935. aastal ning see 
kuupäev kirjutati ilmselgelt ühe olulisimana 
GAZ tehase ajalukku. Töövahendite areng ja 
tööjõu tootlikkuse tõstmise liikumine võimaldas 
uute sõidukite tootmise ettevalmistamist 
lühikese aja jooksul. 
 
 
● GAZ tehas oli riigi esimene tehas, mis juurutas 
sõidukite liinitootmise Ford Motor Company 
ameerika ekspertide abiga. 
● Teine GAZ tehase ajaloos oluline verstapost 
oli M-1sõiduauto väljatöötamine ja tootmisse 
juurutamine . 
 
 
● Vastavalt Ford Motor Company’ga sõlmitud 
lepingule pidid GAZ M-1 auto sarnaselt GAZ-
A-le põhinema Fordi prototüübil. Kuid GAZ’i 
disainerite ja konstruktorite  meeskond  
eesotsas andeka  spetsialisti ja juhi, A. A. 
Lipgart’iga, keeldus 1933. aastal 
kategooriliselt Ameerika mudeli kopeerimisest, 
omades täiesti oma ettekujutust rahvusliku 
sõiduki kontseptsioonist tuginedes esimese 
mudeli tootmisel saadud kogemustele.
 
 
●  Niisiis  ei valitud auto jõuallikaks Ameerika 
analoogil olevat V-8 mootorit, vaid 
modifitseeriti oluliselt juba tootmises olevat 4-
silindrilist mootorit saavutades senise 40 
hobujõu asemel 50. Põhimuudatused aga 
puudutasid šassiid. 
 
 
● Välja töötati ekstratugev raam ning uue 
struktuuriga vedrustus (prototüübi kahe 
ristivedru asemel neljale lehtvedrule  toetuv ) 
(tõlkija märkus: ei tasu unustada, et see 
lahendus toimis edukalt vähemalt 90-te 
alguseni ). Kodarrattad asendati stantsitud 
ketasratastega, millel olid ka suuremad rehvid . 
Kõigile arusaadavatel põhjustel osutus Fordi 
raam Venemaa teeoludes täiesti kõlbmatuks. 
 
 
● Kõige selle tulemusena sai GAZ M-1-st nagu 
ka kõigist järgnevatest GAZ mudelitest 
vastupidav, tugev ja lihtsastihooldatav 
auto.Muudeti ka sõiduki välimust. Tänu 
pikemale esiosale ja pikemale raamile ning 
teljevahele olid auto proportsioonid paremad. 
Esiosa , sealhulgas esimesed poritiivad ja 
radiaatorivõre, muutus huvitavamaks. 
 
 
● GAZ’i disainerite ja inseneride poolt loodud 
GAZ M-1 ei olnud vaid edukalt läbitud katseks 
vaid pani aluse GAZ’i disainikoolkonnale. 
1937. aastal pälvis M-1 Pariisis maailma 
tööstusnäitusel Nõukogude Liidu esindajana 
hulgaliselt tähelepanu.
 
 
● GAZ M-1-l on omapärane ajalugu. Aasta 
aasta järel teenis ta osaliselt modifitseerituna 
inimeste vajadusi kaasa arvatud sõja-aastatel 
hilistest 30-test kuni 50-teni. Mudelit M-1 
kasutati  alusena  GAZ 415, 400-kilose 
kandevõimega kastiauto (pick-up) loomisel.
 
 
● Neid varustati teatud juhtudel 6-silindriliste 
mootoritega koodnimetusega GAZ 11. See 
uus 3485 kuupsentimeetrise töömahuga 76 
hobujõuline mootor aitas parendada auto 
kiirendusomadusi ja avas võimaluse kasutada 
seda tulevastel veokitel, aga ka kergetel 
tankidel ja iseliikuvatel relvadel. 
 
 
● Uue mootoriga  varustatud sõiduauto sai 
koodnimetuse GAZ 11-73. Selle esimesed 
näidised valmisid 1938. aastal. Uue mootori 
kõrval oli tehtud mitmeid täiustusi nagu 
pikemad  esivedrulehed, efektiivsemad pidurid, 
uus instrumendipaneel jms.GAZ 11-73 mudel 
võeti aluseks GAZ 11-40 kabrioleti loomisel, 
mille tootmine paraku tänu sõjale katkes.
 
 
●  Kuid V.A. Gratchev’i poolt  disainitud  GAZ 61 
oma kõikide vedavate ratastega läks 
masstootmisse. See mudel oli võimeline 
ronima kuni 38-kraadisesse mäkke ning 
ületama kuni 720 mm sügavusi koolmekohti. 
Mõnede spetsialistide arvates oli 
maastikuauto GAZ 61 teatud ratastega 
varustatuna isegi parem kui 
poolroomikmasinad. 
 
 
● 1930-te aastate lõpuks arenes GAZ tehas 
Nõukogude Liidu juhtivaks autotootjaks ning 
koostas selle ajaga  450 000 sõidukit. Juurutati 
17 mudelit ja erinevat sõidukiversiooni. 
Tehase toodang moodustas 68,3 % kõigist 
Nõukogude Liidus valmistatud sõidukitest. 
Suurimat rolli selles mängis ilmselt tehase 
esimene  direktor , S.S. Dyakonov ( 1898 -1938). 
 
 
GAZ sõja-aastatel 
(1941-1945) 
● Suur Isamaasõda muutis möödapääsmatuks 
GAZ tootevaliku ümberstruktureerimise ning 
armee  tarbeks sõjatehnika valmistamise 
alustamise. GAZ tehase disainerid ja insenerid 
töötasid kiiresti välja täiesti uued sõidukid ning 
valmistasid ette nende tootmise. Selliste 
sõidukite hulka kuulusid maastikuautod GAZ 
64 ja GAZ 67, soomukid BA-64 (БА-64) ja BA-
64B (БА-64Б) ning tankid T-60 ja T-79.
 
 
●  Veoautode kõrval alustas tehas iseliikuvate 
relvade,  laskemoona  ja muu sõjatehnika 
tootmist. Silmapaistvamateks sõjatehnika 
loojateks olid teiste seas A.A. Lipgart, N.A. 
Astrov, V.A. Dedkov, V.A. Grachev, A.M. 
Krieger , L.V. Kostkin, Y.N. Sorochkin, V.K. 
Rubtsov. 
 
 
● GAZ tehase töötajad ei säästnud ennast 
töötades tagalas rinde heaks egiidi .Kõik rinde 
heaks, kõik võidu heaks all. 
 
 
● Kogemustega meistrid nagu V.F. Shubin, A. 
Kharlamov, V. Tihomirov ja teised juhtisid oma 
efektiivsetest töötajatest koosnevaid  brigaade, 
kuhu kuulusid A.C. Busygin, I.I. Kardashin, 
A.S. Kuzmin, V.F. Shubin, A.A. Lipgart, I.K. 
Loskutov, A.N. Somov ja A.D. Proskurin, kelle 
nimed on jäädvustatud Suure Isamaasõja 
annaalidesse. 
 
 
● 1943. aasta suvel natside pommitamisest 
põhjustatud rasked purustused ei suutnud 
hävitada GAZ tehase töötajate kõrget moraali. 
Peadirektor I.K. Loskutovi (1900-1982) 
juhtimisel taastasid nad 50 hoonet ja rajatist 
vaid 50 ööpäevaga ning seadsid töökorda 
9000  seadet . 
 
 
● Suure Isamaasõja päevil tootis  GAZ:
● - 176 221 mootorsõidukit,
● - umbes 12 000  tanki ,
● - üle 9 000 iseliikuva  kuulipilduja ,
● - 24 000 mortiiri,
● - 232 000 automootorit,
● - 30 000 raketti Katjuša tarbeks.
 
 
● GAZ 1,5-tonnised veoautod läbisid ainuüksi 
1941. aastal ’Eluteel’ 40 000 000 kilomeetrit 
ning kandsid 1,5 miljonit põgenikku, 271 000 
tonni toiduaineid, 32 000 tonni laskemoona 
ning relvastust, 35 000 tonni kütuseid ja 
määrdeaineid, 23 000 tonni sütt ning 361 000 
tonni erinevaid kaupu. 
 
 
● Valitsus  hindas  GAZ tehase töötajate sõja ajal 
tehtud tööd kõrgelt ning autasustas tehast 
Lenini ordeni, Punalipu ordeni ning Suure 
Isamaasõja I järgu ordeniga.
 
 
GAZ aastatel (1945-1956) 
● Hoolimata veel käimasolevast sõjast alustas 
GAZ tehas uute veoauto- ja sõiduautomudelite 
väljatöötamist, mis muutsid esimestel 
sõjajärgsetel aastatel kogu GAZ’i tootevaliku 
täielikult. Tootmisliinide taas seadmete ja 
tööriistadega varustamine nii lühikese aja 
jooksul nõudis tohutuid jõupingutusi. Märkimist 
väärib asjaolu, et kõigest ühe aasta jooksul 
installeeriti või paigaldati uuesti umbes 4036 
ühikut seadmeid. 
 
 
● GAZ 51 veoauto, mille tootmine algas 1946. 
aasta jaanuaris oli esimene uutest sõidukitest. 
See masin läks ajalukku kui täiuslikult 
töökindel, efektiivne ja ökonoomne veoauto. 
Mudelit toodeti 29 aastat ning vaatamata 
kõrgele vanusele võib teda siiani teedel 
liikumas näha. 
 
 
● GAZ 51 oli omal ajal tehnoloogia  tippsaavutus 
ning täiuslik mudel. Vaatamata sellele, et 
inseneridel tuli masina kaalu võrreldes 
eelkäijaga pisut suurendada, oli veoki 
kandevõime 1,5 korda suurem ning 
hooldusvälp 2 korda pikem. Auto tugevdatud 
raam ja keredetailid olid märkimisväärselt 
vastupidavad ning talusid  suuremaid  
koormusi. GAZ 51 6-silindriline 70-hobujõuline 
mootor garanteeris maksimaalse kiiruse 70 
 
 
km/h.
● Oma 30-aastase tootmisperioodi jooksul tehti 
mudelile hulgaliselt muudatusi. Tänu 
sõjajärgsetel aastatel valitsenud 
lehtmetallipuudusele oli masina kabiinis 
kombineeritud  puitkarkass metalliga ning autol 
olid puidust astmelauad.
 
 
● Mõnevõrra hiljem sai auto siiski täielikult 
metallist kabiini. GAZ 51A mudeli tulekuga 
läbis mudel järgnevatel aastatel hulgaliselt 
uuendusi . Sõiduki  konstruktsioon  osutus nii 
täiuslikuks, et seda toodeti isegi Poolas, 
Hiinas ja Põhja- Koreas . Samuti kasutati 
mudelit alusena mitmetele modifikatsioonidele 
nagu GAZ 63 maastikuauto, GAZ 651  buss  
(hiljem PAZ-651 ja PAZ-653), GAZ 93 
prügiauto, GAZ 51П polaartraktor ja paljud 
 
 
teised.  
● Sõjajärgselt  teisena  tootmisse läinud sõidukiks 
oli GAZ M-20 ehk kuulus Pobeda  (maakeeli 
võit). Esimene partii valmis 1946. aasta juunis. 
Sellele autole  sai osaks pikk ja edukas eluiga 
ning see kätkes endas uut helget autotööstuse 
ajajärku mitte ainult kodumaal vaid ka 
välisriikides. 
 
 
● GAZ M-20 on  silmapaistev  oma originaalse 
disaini poolest omades äärmiselt madalat 
õhutakistuskoefitsienti (0,34). Selle auto disain 
pani aluse uuele automoesuunale, mida 
arendasid edasi paljud maailma autotootjad. 
Pobeda oli esimene unifitseeritud kerega 
Nõukogude auto ja esimene 
pontoonkülgedega (ehk ’tiibadeta’) 
seeriatootmises olev sõiduauto maailmas.
 
 
● Autol omas sõltumatut esivedrustust, 
hüdraulilisi  pidureid , esihingedega  uksi ja V-
kujulist tuuleklaasi. Selle mugav soojendusega 
salong  mahutas koos juhiga 5 reisijat. Samuti 
tasub mainida, et auto oli varustatud raadioga. 
 
 
● Lisaks sedaanile juurutati 1949. aastal 
tootmisse  kabriolett . Riigi taksopargi 
suurendamiseks toodeti üle 37 000 
taksovariandi. Oma 12,5-aastase 
tootmisperioodi jooksul veeres ühtekokku liinilt 
235 000 GAZ M-20 autot. Samuti võeti see 
mudel aluseks neliveolise GAZ 72 tootmisel. 
 
 
● Pobedale omistati suurt tunnustust kogu 
maailmas. Seda eksporditi lisaks Ida-Euroopa 
riikidele ka mõningatele Lääne-Euroopa 
turgudele. Poolas, Varssavis asuv FSO tehas 
tootis seda autot GAZ M-20 Nõukogude Liidu 
litsentsi alusel Varshava nime all 23 aastat. 
 
 
● Valitsuse korraldusega alustas 1948. aastal 
inseneride meeskond A. A. Lipgart'i ja N. A. 
Yusmanov'i juhtimisel uue suure keskklassi 
sõiduauto väljatöötamist. Auto sai nimeks GAZ 
12 ZIM ning selle  seeriatootmine  algas 1950. 
aastal. 
 
 
● Auto omas mitmeid kompleksseid 
tehnoloogilisi lahendusi ja  paranenud  
kasutusmugavust. Näiteks võib tuua 
tagaistmete soojenduse, kolmel lainealal 
töötava raadio ja automaatselt väljalülituvad 
suunatuled. Masina jõuallikaks oli 
kompressorülelaadimisega 95-hobujõuline 
GAZ 51 mootor, mis liigutas sõidukit 
maksimaalse kiirusega 125 km/h. 
 
 
● Ühtlasi oli see tollal parimaks näitajaks omas 
klassis üldse. Lisaks GAZ 12-le, mis oli 
kinnine  sedaankerega auto, oli olemas ka 
kabriolett ning seeriaviisiliselt toodetav GAZ 
12B kiirabiauto. 
 
 
● 1952. aastal asendas GAZ 69 maastikuauto 
oma eelkäija, GAZ 67 mudeli. Selle ühilduvus 
samal ajal tootmises olnud GAZ mudelitega oli 
maksimaalne. Masin oli lihtne, tugev ja väga 
vastupidav ning sellele sai omaks edukas 
teenistusraamat nii kodumaal kui ka mujal. 
 
 
● 1956. aasta lõpus veeresid tootmisliinilt 
esimesed GAZ 21-d, mis paljude  silmis  
muutusid kogu ajastu sümboliks. 
● Sündinud oli  Volga .
 
 
Mõningaid pilte GAZ'idest
● GAZ 13
1959 -1978
 
 
GAZ14 (1977-1989)
 
 
GAZ 21 (1956-1970)
 
 
GAZ 22 (1965-1970)
 
 
GAZ 23 (1962-1970)
 
 
GAZ 24 (1970-1986)
 
 
GAZ 2402 (1972-1985)
 
 
GAZ 2410 (1985-1994)
 
 
GAZ 3102 (1982-tänapäev)
 
 
GAZ 31013 (käsitööna, erimudel)
 
 
GAZ 31029 (1992-1997)
 
 
GAZ 3105 (prototüüp)
 
 
TÄNAN VAATAMAST!
● Loodan, et minu koostatud  slaidiesitlus  oli 
meeldejääv, ning saite ka targemaks GAZ 
ajaloo kohta. 
 
 

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18
• Slide 19
• Slide 20
• Slide 21
• Slide 22
• Slide 23
• Slide 24
• Slide 25
• Slide 26
• Slide 27
• Slide 28
• Slide 29
• Slide 30
• Slide 31
• Slide 32
• Slide 33
• Slide 34
• Slide 35
• Slide 36
• Slide 37
• Slide 38
• Slide 39
• Slide 40
• Slide 41
• Slide 42
• Slide 43
• Slide 44
• Slide 45
• Slide 46
• Slide 47
• Slide 48
• Slide 49
• Slide 50
• Slide 51
• Slide 52
• Slide 53
• Slide 54
• Slide 55
• Slide 56