Viljandi Tuletikuvabrik. Esimene Viljandi Tuletikuvabrik asutati 1889.aastal viljakaupmees ja veskiomanik Jaak-Johannes Puhk poolt. Viljandi Tuletikuvabriku näol oli tegemist ühe esimese eestlasele kuuluva suurtööstusliku ettevõttega. Kahjuks pidi algne tuletikuvabrik enda tegevuse lõpetama aastal 1905. Aasta ennem esmase vabriku sulgemist 1904. aastal asutasid Johannes Vihvelin ja Eduard Pohl uue tikuvabriku, mis on ainukesena Eestis tikke tootnud tänaseni. Kui esimene tikuvabrik Eestis avati juba 1838. aastal, siis suurema hoo sai tikutööstus sisse 19. sajandi lõpul. Üheks suurimaks tikuvabriku propageerijaks oli Carl Robert Jakobson. Tema oli see, kes soovitas talunikel ja kaupmeestel võtta eeskuju soomlastest, kes tuletikke usinalt kasutasid
seejärel sujuvalt edasi minna tänapäeva juurde. Annaksin mõlemas teemas ülevaate neist ja seisukoha, mida on inimesed tol ajal arvanud. Töö koostamisel tegin veel fotosid tehase sisseseadest ja tootmisprotsessist ning vestlesin mitmete tööliste ja spetsialistidega. Siinkohal sooviksin tänada eriti Hannes Kukke ja Tiit Paglantit Paide Masintehasest ning kauaaegset asutuse töötajat Harry Lensmanni. 1. Ajalugu 1.1 Tuletikuvabrik 20-nda sajandi alguses, umbes aastatel 1904-1905 hakati Paidesse esmakordselt rajama tuletikuvabrikut. See suur saavutus sai ainult võimalikuks tänu kohaliku ärimehe, Jaan Marguse initsiatiivil. Ta oli Eesti tuntud ärimees, kohaliku laenu-ja hoiuühingu ning krediidiühingu looja. Lisaks sellele oli Margus Vikraksaare elektrijaama asutaja, see oli jaam, mis varustas energiaga tervet Paidet ja veel sai tema algatusel aluse turbaühing aastal 1923
aastast, mil Peterburis asutati tuletikumanufaktuur. Teiseks selle ala ettevõtteks peetakse 1838. aastal Tallinnas G. Eggersi käivitatud tuletikumanufaktuuri. Üsna väikesest puidukogusest saab valmistada väga suure hulga tuletikke: poolest kuupmeetrist puidust saab üle miljoni tuletiku [4]. 1920. aastatel töötas Eestis viis tuletikuvabrikut, mis tarvitasid umbes 12 000 m³ (või ka enam) haavapuitu aastas, 1970. aastatel vajas meie ainuke – Viljandi tuletikuvabrik – aastas umbes 14 000 m³ haavapuitu. Praegune tuletikkude tootja AS Estonian Match Viljandis kasutab tikuvineeriks vaid 2000 m³ aastas. Peale tuletikkude on haavapuidust hakatud tegema ka hambatikke ja jäätisepulki. Tuletikkude tootmiseks hakati metsadest otsima paremaid, südamemädanikust kahjustamata haavapuid. On arvatud, et paremate puude väljaraiega tikutootmise tarbeks soodustati omal ajal halvema kvaliteediga haabade levikut metsades. Toona ei rakendatud ju mingeid meetmeid
Eestlaste poliitilise ärkamise aeg 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
