............5 5. Peale sõda...........................................6 6. Kohtumõistmine ja karistused............6 7. Seaduste raamat..................................7 8. Kasutatud kirjandus............................8 Sissejuhatus 1858. aastal levis üle Põhja-Eesti talurahvarahutuste laine, ajendatuna uuest talurahvaseadusest, mis teotööd ei kergendanud ega vihatud abitegu ei kaotanud. Sellest hoolimata keeldusid abiteost 18 mõisa talupojad. Mahtra mõisa talupojad, vastupidiselt ümbruskonna talumeestele, ei lasknud Vene soldatite karistussalgal end peksta ja tööle sundida, vaid kutsusid ümbruskonnast abiväge. 2. juunil 1858 toimus Mahtra mõisa õuel kokkupõrge teivaste ja hangudega relvastatud 700-800 talumehe ja püssidega viiekümne soldati ning paari ohvitseri vahel. Talumehed sundisid soldatid põgenema. Mahtra sõjast sai eestlaste vabadusarmastuse sümbol juba kaasajal, mille tähendust kasvatas veelgi rahvuslik ärkamisaeg
1804 Liivimaa talurahvaseadus Põhimõtteliselt sarnased seadused: talude pärandatav kasutamisõigus vaba omandiõigus nii vallas- kui kinnisvarale teokoormiste normeerimine piirati mõisniku õigust talupoja isiku suhtes (keelati nende müümine ja võõrandamine) taluperemehed vabastati kodukarist, teistele ülempiir 15 hoopi loodi vallakohtud, mis olid mõisniku kontrolli all, kohtunikud olid talupojad (edasikaebused kihelkonnakohtule, kus kohtunikeks 1 mõisnik ja 2 talupoegade esindajat) hakkas kujunema talurahva omaette kohtusüsteem 23. mai 1816 Eestimaa kubermangus 26. märts 1819 Liivimaa kubermangus talurahvas sai pärisorjusest priiks ja pandi perekonnanimed (priinimed) mõisnik loobus kõigist õigustest talupoja isiku üle, kuid jäi maaomanikuks ja talupoeg pidi maad rentima normeeritud koormised asendati rendilepingutega
välja ja kõndis edasi. Varsti nägi ta, et kubjas jõuab neile järele. Kubjas möödus neist. Päärn vihastas ning ütles Kai-le, et ärgu jälitagu teda. Päärn nägi, et kubjas oli läinud Huntaugule, ta arvas, et kubjas läks Miinat kosima. Nii see oligi. Kui kubjas Huntaugule jõudis, ei näinud ta Miinat, sest see oli jälle tema eest ära läinud Uuetoale. Miina ei sallinud kubjast. Kubjas ja Huntaugu peremees rääkisid kosimisest ja võtsid viina. Huntaugu peremees oli küll kosimise poolt, kuid perenaine ja kositav ise olid selle vastu. Samal ajal oli läinud Päärn koos oma emaga sauna. Ema ravis poja haavu. Päärn tundis ennast kohe palju paremini, kui ema tal selga võiga määris. Päärna ema oli hea ravitseja. Ja ega Päärn selles päris üksi süüdi olnud, et ta sai sellise arvu vitsahoope. Päärna isa, Rein, oli peksnud parunit ja selle eest väga karmi karistuse saanud. Tegelikult Rein ei peksnud parunit meelega
välja ja kõndis edasi. Varsti nägi ta, et kubjas jõuab neile järele. Kubjas möödus neist. Päärn vihastas ning ütles Kai-le, et ärgu jälitagu teda. Päärn nägi, et kubjas oli läinud Huntaugule, ta arvas, et kubjas läks Miinat kosima. Nii see oligi. Kui kubjas Huntaugule jõudis, ei näinud ta Miinat, sest see oli jälle tema eest ära läinud Uuetoale. Miina ei sallinud kubjast. Kubjas ja Huntaugu peremees rääkisid kosimisest ja võtsid viina. Huntaugu peremees oli küll kosimise poolt, kuid perenaine ja kositav ise olid selle vastu. Samal ajal oli läinud Päärn koos oma emaga sauna. Ema ravis poja haavu. Päärn tundis ennast kohe palju paremini, kui ema tal selga võiga määris. Päärna ema oli hea ravitseja. Ja ega Päärn selles päris üksi süüdi olnud, et ta sai sellise arvu vitsahoope. Päärna isa, Rein, oli peksnud parunit ja selle eest väga karmi karistuse saanud. Tegelikult Rein ei peksnud parunit meelega
valitsusnõunikud. 2) Aadlimatrikkel, miks koostati ja milleks? - 1730-40ndatel koostati rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad- aadlimatriklid. Ainult immatrikuleeritud aadlid omasid poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Aadlimtriklid pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege uustulnukate eest. 3) Roseni deklaratsioon - talupoegade seisuse fikseerimine, mille kohaselt talupoeg oli,on ja jääb pärisorjaks; teda võib pärandada,müüa,vahetada nagu mõisa vara. 4) Kirjelda põllumajanduse olukorda pärast Põhjasõna, mida toodeti ja millisele turule? - suurt edendusosa mängis viljakaubandus. Vilja väljavedu Rootsi. Pidi toitma ka vene vägesid. Vene turule müüdi viina,viinaköögi praagaga nuumati härgi,kes samuti turule viidi-> põldude väetamine. 5) Browni positiivsed määrused
Ajaleht „Teataja“ tõi kaasa suuri muutusi eesti keele positsioonide tugevnemisel Tallinnas. Iga päev toimetusse sisse asunud eesti haritlased lisasid saksakeelsele kesklinnale seni harva kuulda olnud eesti keele kõla. Ka ajaleht ise propageeris oma veergudel moodsat eesti keelt. Vilde igapäevaseks tööks Teataja toimetuses oli tõlkida ajalehe Berliner Tageblatt järgi välistelegramme, panna kokku poliitikaringvaade ning kirjutada „Mahtra sõda“. Vilde hakkas koguma Mahtra sõja mälestusi Juurus 1901 a. sügisel: Mahtra meeste mälestuste kirjapanek tähendas ehedat kokkupuudet oma rahvaga ja rahva keelega, mis ei jäänud kajastamata ka teoses. Mahtra ülestõusu ainelist romaani kirjutama hakates ei olnud Vildel aimugi, et sellest üritusest kasvab välja kolmest osast koosnev suurteos, epopöa eesti talurahva võitlusest. Seda triloogiat peetakse Vilde loomingu keskseks saavutuseks, mis käsitleb 1850-60. aastate talurahva liikumist.
sõnaõigus oli rüütelkondade liikmeil. Ja nagu Rootsi ajal, nii oli ka nüüd iga rüütelkonna tähtsamaks juhtorganiks 12-liikmeline maanõunike kolleegium. Maanõunikud olidki maa tegelikud valitsejad. Nad täitsid kordamööda nn. resideeriva maanõuniku ülesandeid, juhtides rüütelkonna jooksvat asjaajamist. Eesti- ja Liivimaa ametiasutuste ja kohtutes aeti asju saksa keeles. 1.1 PÄRISORJUSE SÜVENEMINE Seoses Balti erikorra lõpliku väljakujunemisega võis Eesti talupoeg oma lootused pärisorjuse kaotamisele mõneks ajaks maha matta. Ent teadmist, et isegi talupojal on olemas elementaarsed õigused, ei saanud talupoegadelt keegi võtta. See asjaolu avaldus eriti rikkalt Virumaal asuva Vohnja mõisa möldri Jaaniga sündinud loos, mis andis 1739. aastal tulemuseks nn. Roseni deklaratsiooni. Roseni deklaratsioonis öeldi, et kuna Liivimaa talupojad kuuluvad kogu oma ihu ja isikuga mõisnikele, siis järelikult kuulub mõisnikele ka kogu talupoja vara
ja reaalset kasu silmas pidades, selle tagajärjel mõndade talupoegade seisund isegi 10 http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=2608&layer=167&lang=est#2608 01.11.2011 8 halvenes kuid siiski olid nad isiklikult vabad. Talurahva vabastamine kuulutati välja 8.jaanuaril 1817 Tallinnas, nädal hiljem ka kihelkonnakohtutes. Talupoegade senine maakasutusõigus ja koormisenormid kaotati, mõisnik sundis talupoegadele peale nõndanimetatud vaba lepingu lühiajaliseks maakasutuseks. Mõisade juurde moodustati mõisavallad, mis võisid mõisavalitsuse järelvalve all otsustada lihtsamaid talupoegade ühiseluküsimusi. Mõisavald võis asutada ja üleval pidada talurahvakoole. Hakati talupoegi pärisorjusest vabaks laskma, vabakslaskmine pidi lõppema 14 aasta jooksul ning vabakslastud said priinime (perekonnanime). 1835
Eesti uusaeg. Mahtra sõda. 1856. Jüripäevast pidid uued maaseadused kehtima hakkama. 23.04 on see. Olukord muutus rahutuks, sest tahetu teada saada palju on töökoormisi. Aga loodetud tulemusi ja kergendusi ei tulnud. Nii siis pahameel kasvas ja alates aprilli lõpust mai alguseni hakkasid rahutused liikuma idast läände. Algas virumaalt algvere mõisast. Keelduti teotööst. Aprilli lõpp- septembri lõpp 1856. Toimusid rahutused- Kuulsaim 2 juuni mahtras. Talupoegade mäss, mahtra katastroof, ülestõus jne. Selles osales u 700- 800 talupoega 9-10st mõisast. Neid tuli pool roodu sõdureid maha rahustama. 2 juuni hommikuks pidid minema karistuse järgi. Hans tetsius. Ja veel mõne käskjalaga kutsuti rahvast appi. Siis saabus see rahvas, relvadega. Sõdurid piirati sisse, läks kähmluseks. Sõdurite salk sunniti kähmlusega põgenema. Seal sai surma 1 ohvitser, 13 sõdurit said haavata, ja peale seda rünnati mõisa
· Eestis aadlite hulgast valitud valitsunõunik · Aadlimatriklid (mõis enne Põhjasõda, pärusaadlid) rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad, 1730-40-ndatel poliitiliste ja majanduslike eesõiguste kaitsmine · Linnade omavalitsus säilis · Säilisid rüütelkonnad · Talupoegade pärisorjastamine 1739 Negatiivne: Roseni deklaratsioon (mölder Jaan kaebas keisrinnale liiga suurte maksude pärast, Elizaveta II järelpärimine) talupoeg on pärisori, mõisnik võis teda pärandada, vahetada, müüa nagu muud mõisa vara. 1739 Positiivne: A.Thor Helle tõlkis piibli eesti keelde, Jüri kiriku õpetaja Majanduse edusammud (kaubandus, tööndus, käsitöö) · 1734 Räpina paberivabrik tööstuse taastamine · Klaasi tootmine Põltsamaal (ka portselan) · Viljakaubandus viin, Peterburg härjad (väetis, praagi sööjad) · Merekaubandus tühistati keelud · Manufaktuuride areng (tööjaotus)
Paljud olid neist talupojad, kuid suur osa oli ka mõisainimesi. Peamised neist oleksid: Võllamäe Päärn, kes oli kangekaelne mees, kuid samas oli igati õigusearmastaja ja aitas teisi hädasolijaid. Veel võiks ära mainida Huntaugu peret eelkõige Miinat, sest Miina nimelt mängis teoses suurt rolli olles mõisa kupjale ja ka Päärnile armastatuks. Mõisa kupja nimi oli Kupja-Prits, kes oli ise kunagi talupoeg olnud, kuid nüüd vihkasid teda kõik alluvad. Parun Riidiger oli mõisnik, kelle alluvuses enamik selle teose tegelasi töötasid. Tal oli poeg Herbert, kellest pidi saama uus mõisnik. Mõisasse oli tulnud uus õpetaja - Juliette Marchand, kes oli noor ja ilus. Muidugi oli teoses veel tegelasi, kuid need olid kõrvaltegelased. Kupja Prits oli antud teose üks tähtsamaid negatiivseid tegelasi. Ta oli mõisa sundija ja talupoegade kohta pealekaebaja. Kupja Prits elas oma isa Pärtli Jaani talus, kes polnud sammuti positiivne tegelane
Paljud olid neist talupojad, kuid suur osa oli ka mõisainimesi. Peamised neist oleksid: Võllamäe Päärn, kes oli kangekaelne mees, kuid samas oli igati õigusearmastaja ja aitas teisi hädasolijaid. Veel võiks ära mainida Huntaugu peret eelkõige Miinat, sest Miina nimelt mängis teoses suurt rolli olles mõisa kupjale ja ka Päärnile armastatuks. Mõisa kupja nimi oli Kupja-Prits, kes oli ise kunagi talupoeg olnud, kuid nüüd vihkasid teda kõik alluvad. Parun Riidiger oli mõisnik, kelle alluvuses enamik selle teose tegelasi töötasid. Tal oli poeg Herbert, kellest pidi saama uus mõisnik. Mõisasse oli tulnud uus õpetaja - Juliette Marchand, kes oli noor ja ilus. Muidugi oli teoses veel tegelasi, kuid need olid kõrvaltegelased. Kupja Prits oli antud teose üks tähtsamaid negatiivseid tegelasi. Ta oli mõisa sundija ja talupoegade kohta pealekaebaja. Kupja Prits elas oma isa Pärtli Jaani talus, kes polnud sammuti positiivne tegelane
majutamine, moonastamine, küütimine). Talurahva vabastamine pärisorjusest. Rüütelkondades jõuti seisukohale, et järelandmisi tuleb teha õiguslikul pinnal, säilitades mõisnike majandusliku ülemvõimu. Keiser Aleksander I kinnitas uue Eestimaa talurahvaseaduse 23. mail 1816 ning Liivimaa talurahvaseaduse 26. märtsil 1819. Aadelkond loobus senistest õigustest talupoegade isiku üle. Eesti talurahvas kuulutati pärisorjusest priiks. Maa tunnistati mõisniku ainuomandiks. Seega pidi talupoeg ka edaspidi teokohustusi täitma. Normeeritud koormised asendati "vabade" rendilepingutega, mis andis mõisnikule võimaluse omi nõudmisi talupoegadele dikteerida. Talurahva liikumisvabadust piirati veel pikka aega. Linna asumiseks või oma kubermangu piirest lahkumiseks talupojal luba ei olnud. Pärisorjusest vabanemisega kaasnes perekonnanimede ehk priinimede panek. Nimed pandi enamjaolt mõisnike poolt ning seega leivisd eestlaste hulgas saksapärased perekonnanimed.
ja maksukorraldused.Eesti-ja Liivimaad eraldas usk, saksakeelne asjaajmine ning tollipiir. Vene võimu esindajad olid kindralkubernerid. Nad olid palju Venemaal , siis jäi võim kahele valitsusnõunikule. Koostati rüütelkonna liikmete nimekirjad - aadlimatriklid. Omavalitsus säilis ka linnadel. *Põllumajandus - põllumajanduse taastamisel oli tähtis viljakaubandus. Seda veeti Rootsi, kuid hiljem keelati, et seda saaks tarbida Vene sõjavägi.Venemaale veeti viina, millest saadi suuri kasumeid. *Talurahva olukord - 1739.aastal Roseni seletuskiri sai laia tuntuse ning oli läinud ajalukku Roseni deklaratsioonina.Talupojad kuulusid mõisinikele nad olid vähimagi õigusteta pärisorjad.18sajandi keskel hakasid talupojad põgenema. *kaubandus,käsitöö - 18.saj keskel hakkas elavnema merekaubandus,see tõi suuri tulusid,kuid siis Venemaa hakkas palju keelama,et suurendada Peterburi kaubakäivet. Väljaveeti: vili, metsamaterjal, lina, kanep
KIRJANDUS Eduard Vilde Referaat Sisukord Sissejuhatus lk 3 Elulugu lk 4 ,,Külmale maale" lk 8 Ajalooline trilooga lk 8 Kokkuvõte lk 9 Kasutatud materjalid lk 10 Sissejuhatus Eduard Vilde on kirjanik, kes on panustanud väga palju Eesti kirjandusse. Ta on tunnustatud autor, kes on kirjutanud ühe kõigi aega parima Eesti komöödia ,,Pisuhänd" ning kunstniku ja kunsti probleeme käsitleva draama ,,Tabamata ime". Tema teoseid iseloomustas ladus keelekasutus nind leidlik süzeearendus. Kuid milline oli Eduard Vilde elutee ning millised olid tema teosed? Elulugu Eduard Vilde sündis 4. märtsil 1865. aastal Virumaal Pudivere mõisas kupja pojana. Mõni nädal pärast Eduardi sündi kolis perekond lähedal asuvasse Muuga mõisa, kus tulevase kirjaniku isa Jüri Vilde hakkas tööle aidamehena. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kodu, kus ta kasvas. Muuga mõisas möödus ta lapsepõlv ja hiljem veetis ta
Võrumaa Kõik maakonnakeskused said linnaõigused (12 linna) Kubermangude poliitiline korraldus muudeti Venemaa omaga sarnaseks (raad sadeti laiali raed, maanõunike kolleegiumid) · Kõik mõisnikud said võrdsed õigused · Linnades said kõik majaomanikud kodanikuõigused · Seati sisse pearaha maks Majandus 18. saj. · Peamist osa etendas viljakaubandus · Venemaale hakati müüma viljast põletatud viina · Ulatuslikum loomakasvatus mõisates · Peamiseks Kaubandusviisiks jäi Merekaubandus · Sissevedu sool, raud, tubakas, heeringas, luksuskaubad, riie · Väljavedu vili, metsamaterjal, lina, kanep · Hoogustus manufakruuride rajamine Talupoegade olukord Vene ajal: · Oukord oli väga raske · Talupoegade maade vähendamine (et laiendada mõisa põlde) · Talupoja koormiste tõus · Roseni deklaratsioon (1739) · Browne nn positiivsed määrused (1765) 1739. a
· kõik mõisnikud omandasid võrdsed õigused · linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile · linnaduumad Maksukorraldus: · pearahamaks · hingedeloendused 5. Asehalduskorda võib pidada demokraatlikuks, kuna see piiras senist keskajast pärit struktuuri ning aadelkond kaotas oma senised õigused Negatiivne asehalduskorra puhul.: · kõigi piirimaade ühtesulamine Venemaaga 6. 1739.- Rouseni deklaratsioon : · talupojad õigusteta pärisorjad · mõisnik võis talupoega pärandada, vahetada, müüa · talupoeg ise, tema maa ja vara kuulusid mõisnikule · talupojad pidid täitma mõisakoormisi · kohtuvõim talupoja üle kuulus rüütelkonnale · talupoega kaitses koormiste eest mõisnike majanduslik huvi 7. 1765.a-positiivsed määrused: · talupojad said õiguse vallasvarale · mõisakohustused täitnud tp. võis ülejäänud viljasaagi endale jätta ja vabalt turustada
EESTI AJALUGU Annika Vesselov 2 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 1. KIVIAEG EESTIS..................................................................................................................4 2. METALLIAEG EESTIS.........................................................................................................5 3. EESTLATE MUISTNE VABADUSVÕITLUS.....................................................................7 4. EESTI ALA HALDUSLIK JAOTUS....................................................................................8 5. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS (1343 1345)..................................................................................... 9 6. MAARAHVAS 14. 16. SAJANDIL.................................................................................11 7. KESKAEGSED LINNAD EESTIS........................................................
1880 aasta kevadel kolitigi Tallinna. Esialgu ei leidnud Vilded endale sobivat korterit ja neil tuli mõnda aega tädimees Jaan Brunbergi juures elada ent hiljem siiski üüriti võrdlemisi suur tuba. Jaan Brunbergi soovitusel läks Jüri Vilde raudteetehasesse tööle. Seal aga tuli tõsta raskeid masinaosi ja tema tervis ei pidanud vastu. Järgmisel aastal sai kirjaniku isa Vääna mõisa valitseja soovitusel valitsejakoha Keila Karjakülas, kuhu ta koos naisega elama asuski. Hilisem konflik mõisnik Kulgeni ja Vilde kirjanduslike teoste sisu pärast, lahkusid Leenu soovil perekond Vilde Karjakülast Viti mõisa. Jüri Vildet tabas 1907. aastal peaaju-halvatus. Ta ei mäletanud enam numbreid ja oli sunnitud töökohalt lahkuma. Tütar Auguste üüris vanematele väikse korteri Tallinnas. Isa tervislik seisund muutus aga järjest halvemaks. Viimaks läinud ta nii rahutuks, et ei püsinud enam kodus. Arsti soovitusel viis Auguste isa Seevaldi haiglasse. Kui omaksed teda
kubermangus ja 1865 Saaremaal) algas üleminek teorendil raharendile ja lubati talude päriseksostmist. · 1853 hakkas ÕES-i toetusel vihikutena ilmuma F.R.Kreutzwaldi rahvuseepos ,,Kalevipoeg". · 1857 hakkas J.V.Jannsen välja andma ajalehte ,,Perno Postimees", pannes sellega aluse järjepidevale eestikeelsele ajakirjandusele. · 1858 Mahtra sõda. · 1864 Viljandimaa talupojad esitasid keiser Aleksander II palvekirja, millega taotleti eestlaste õiguste laiendamist. · 1864 Tartus hakkas ilmuma J.V.Jannseni ,,Eesti Postimees". · 1865 Tartus asutati laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine". · 1866 talurahva omavalitsus vabanes vallareformiga mõisnike eestkostest. · 1869 18.-20.juuni toimus Tartus esimene eestlaste üldlaulupidu.
Sellest ajas liitus sellega 12 riiki- Belgia, Holland, Island, Itaalia, KanadaLuksengburg, Norra, Portugaal, Pantsusmaa. 1966.a.astus välja- Suurbritannia, Taani, USA, Hiljem lisandus veel Kreeka, Türgi, Saksamaa, Hispaania, Poola, Tsehhi, Ungari. Eesi soov astuda NATO-sse saab rahuldatud 1.aprill 2004.a. NATO tegeleb peamiselt rahuliku kooseksisteerimise probleemiga. Ülesanded Kriipsutage alla õige vastus: 1) Mahtra sõda toimus : 1340, 1208, 1700, 1858, 1856 2) Riia linn rajati : 1210, 1343, 1700, 1201, 1202, 1802 3) Tartu rahuleping kirj alla : 1310, 1922, 1716, 1918, 1920, 1816 4) Reformatsiooni algus Eestis : 1241, 1388, 1906, 1523, 1535 5) Sõlmiti uusikaupungi leping : 1856, 1963, 1721, 1918 Reastage ajaloosündmused õiges järjestuses: 3. Jäälahing (1242) 1. Mõõgavendade ordu moodustamine (1202) 2. Ümera lahing (1210) 6. Pärisorjuse kaotamine (1816) 5
Eestimaa kubermangus ja 1865 Saaremaal) algas üleminek teorendil raharendile ja lubati talude päriseksostmist. 1853 hakkas ÕES-i toetusel vihikutena ilmuma F.R.Kreutzwaldi rahvuseepos ,,Kalevipoeg". 1857 hakkas J.V.Jannsen välja andma ajalehte ,,Perno Postimees", pannes sellega aluse järjepidevale eestikeelsele ajakirjandusele. 1858 Mahtra sõda. 1864 Viljandimaa talupojad esitasid keiser Aleksander II palvekirja, millega taotleti eestlaste õiguste laiendamist. 1864 Tartus hakkas ilmuma J.V.Jannseni ,,Eesti Postimees". 1865 Tartus asutati laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine". 1866 talurahva omavalitsus vabanes vallareformiga mõisnike eestkostest. 1869 18.-20.juuni toimus Tartus esimene eestlaste
maksudest, pole vaja enam mõisale tegu teha – mis oli aga meelevaldne oletus. Talurahva vastu toodi ca 10 000 sõjaväelast, kõige suuremad väljaastumised toimusid Räpinas – Räpina Puuaiasõda 1784 (talupojad olid lähedalasuvast aiast haaranud kaasa aiateibaid, vastuseis lõppes talupoegade lüüasaamisega ja 5 talupoega hukkus). Teine suurem väljaastumine toimus Karula kihelkonna kiriku juures, kus sai surma üks talupoeg, rahutustes osalesid ka naised, kes loopisid sõdureid kividega. Sõjaväe abiga rahutused suruti maha ja lisaks sellele tegi kubermanguvalitsus suulist propagandat, anti välja eraldi korraldus, mis kajastas pearaharahutusi. Vene-Rootsi sõda 1788-1790. Talurahvas ootas, et Rootsi kuningas tuleb ja kergendab rahva olukorda, rahva mälestustes oli eelnev Rootsi aeg saavutanud helge ajastu ilme. Pärast sõja lõppu Rootsi eliit ei leppinud Balti provintside kaotamisega, 1741-1743
Vene tsaari ajal oli olukord sarnane. Vene tsaar oli piiramatu võimu kandja (isevalitseja). Vene tsaarid ei sekkunud Balti asjadesse, nad tegelesid Vene sisekubarmangu valitsemisega. Balti erikord, der (baltsiche) Landesstaat - Balti provintside, rüütelkonna ja linnade omavalitsussüsteem. Vene tsaari mõju Balti provintsidele oli tagasihoidlik kuni 1840. aastani. Balti saksa seisuste privileegid, kohalikud põlisrahvad (läbiaegade madalaim seisus). Eestlane ja talupoeg olid sünonüümid, olid olukorrad, kus eestlased murdsid läbi ja said parema hariduse, kuid see tähendas, et ta saksastus. Eestlane haridusega oli sakslane, sest parimat haridust oli võimalik saada ainult saksa keeles. Balti erikord on kaitsnud suure venelaste sisserändamise eest (vene talupojad). Haldusjaotus: Rootsi võimu ajal oli eesti ala esimest korda ajaloos ühendatud ühe valitseja võimu alla
nõuti ka karjakümnist ning osa metsasaadustest ning heinast. Hinnuse puhul oli tegemist kindlaks määratud naturaalmaksuga, mida maksti maaomanikule maa kasutamise eest. Lisaks pidid talupojad pidama üleval kohalikku preestrit ning maksma selle jaoks kirikumaksu, mis oli 1/10 osa kümnisest. Talupoegadel tuli ka maksta erinevaid trahve ning tuli teha kingitusi aadlikele, mida muideks võisid viimased kohtu kaudu välja mõista. Kui mõnel aastal juhtus talupoeg võlgu jääma, oli aadlikul õigus tema vabadust piirata ning talle lisakohustusi määrata. 13. sajandil oli rahva kohustuseks ehitada linnuseid, kirikuid ja teid. Mõisate tekkimisega tekkis ka teoorjuse ehk teorendi kohustus, mis alguses oli vaid mõned päevad aastas, kuid hiljem muutus see juba sagedasemaks, lausa nädalas kuue päevani. Teorent oli feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast tegema tööd mõisa
· Piirati kodukariõigust mõisniku õigust anda talupojale ihunuhtlust 1816 Eestimaa PÄRISORJUSE KAOTAMINE: 1819 Liivimaa · Isiklik vabadus talupoeg ei kuulu enam mõisnikule · Maa jäi mõisnikule, mida tuli teotöö eest rentida · Anti piiratud liikumisvabadus · Talupojad said perekonnanimed 1849 1856
Teotööle lisandusid veel naturaalandamid ja rahamaksud. Riiklikest kohustustest lasusid talurahva õlul pearaha ja nekrutiandmine. Täitmist vajasid ka kogukondlikud (teed, koolid) koormised ja kirikumaksud, millest peeti ülal kirikut. Kogukonna ülesanne oli ka vaestekhoolekanne. 6.Talurahvaseadused.(Roseni deklaratsioon, Browni positiivsed määrused, 1802-1804 aasta seadused, 1816-1819 seadused, 1849-1856 seadused.) 1739. aastal võeti vastu Roseni deklaratsioon, mille järgi siinne talupoeg oli pärisori, keda mõisnik võis pärandada, müüa või vahetada, nagu mõisa vara. Talupoeg kukkus õigusteta pärisorja seisundisse. 1765. aastal kinnitas Browne oma positiivsed määrused, mis talurahva olukorda mõnevõrra kergendasid. Talurahvas sai õiguse vallasvarare. Mõisakohustused täitnud talupoeg võis ülejäägi turustada. Kindlad piirid seati ka mõisakoormistele. Seati piirangud ka karistamisele. 1802. a
EESTI UUSAEG 08.09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud. Hinnanguline lõpptulemus. 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. Suremus oli paljudes kihelkondades väga kõrge (üle 80%). 18. sajand
· Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine. · Loodi vallakohtud, kus kohtumeesteks olid talupojad ise. Kuna Napoleon vabastas pärisorjusest vallutatud alade talupojad, siis pidi Vene tsarism järeleandmisi tegema. Uus talurahvaseadus sai kinnituse 23. mail 1816 Eestimaal ja 26. märtsil 1819 Liivimaal. Eesti talurahvas kuulutati pärisorjusest priiks. · Maa tunnistati mõisniku ainuomandiks. · Talupoeg pidi talus elamiseks mõisnikult maa rentima. · Talupoeg pidi teokohustusi täitma. · Normeeritud koormised asendati "vabade" rendilepingutega. · Renditingimused määras mõisnik. · Talupoja liikumisvabadus oli piiratud. · Talupojad said endile perekonnanimed e. priinimed. · Nimed panid talupoegadele mõisnikud. · Levisid saksapärased perekonnanimed.
■ telliselöövid; ■ lubjaahjud; ■ vaseveskid; ■ saeveskid; ■ paberi tootmine; ■ Hüti klaasikoda Hiiumaal. ● 1660. aastal tuli võimule Karl XI; ● 1680. aastal toimus reduktsioon- mõisamaade riigistamine; ○ ⅘ Liivimaast, ½ Eeestimaast ja ⅓ Saaremaa mõisatest; ○ J.R.Patkul- riigivõimule avalikult vastu hakanud mõisnik, kes tagaselja surma mõisteti; ○ 1694. aastal kaotati Liivimaa rüütelkond, maapäevad läksid riigi kontrolli alla; ○ vakuraamatud- pandi kirja talupoegade kohustused; ○ Riigimõisate talupojad said orjusest põhimõtteliselt vabaks. ● 1632. aastal asutati Tartu Ülikool- Academia Gustaviana; ○ eestlasi selles koolis Rootsi ajal ei õpetatud; ○ suleti lõplikult 1710. aastal. ● 1684.-1688
selle poliitika suhtes (nende lodeva eluviisi ja pattude eest jumal olevatki maad karistanud Liivi sõjaga). Russowi kroonikast on inspiratsiooni saanud Jaan Kross ("Kolme katku vahel"), Aino Kallaste. (Jaan Kross arvas, et tegu on olnud eestlasega). Elas 16. sajandil. Selle kroonikaga saab alguse Eesti linna narratiiv. Ennist olid kirjutanud kõik eestlasest kui maarahvast nüüd tuleb mängu linn ja selle olulisus siinses kultuuris. Huvipunktis on alamkiht, talupoeg, veidi kritiseerib ka aadlikke, mis oli tol aja väga tavatu. [[Kroonikas kaitseb eelkõige linnakodanike seisukohti. Huvitavalt ja piltlikult kujutab Vana- Liivimaa üksikute seisuste elu Liivi sõja eelõhtul, ka talupoegade oma, eriti mitmesuguseid lõbustusi pulmi, kirmaseid, jaanitule põletamist jne. Stiil väga mahlakas ja hoogne, mille all mõnikord on kannatanud ajalooline tõdegi. Armastab liialdada, säästmata sõnu oma mõttekaaslaste ülistamiseks ja vastaste mahategemiseks
näitel Realistliku kirjanduse loojaks Ed. Vilde. 20nda saj algul ilmunud ajalooline triloogia paneb aluse teistsugusele lähenemisele, eksperimentaalsele lähenemisele. Eksperimentaalsus seisneb selles, et autor üritab võimalikult täpselt kopeerida tõelisust, kasutatakse palju lisamaterjale. Mineviku tegelikkuse kujutamine muutub palju täpsemaks. Nendes tekstides pole enam ruumi oletustele rajatud sündmuste kajastamisele. Lähtutakse kindlatest faktidest või dokumentidest. Triloogia- Mahtra sõda, Kui Anija mehed Tallinnas käisid, prohvet Maltsvet. Ajavahemik 1902-1908. Kogu triloogia käsitleb talupoegade rahutust, mis leiab aset 1850ndatel aastatel. Mahtra sõda kirjeldab P-Eesti toimunud talupoegade mässu. Antakse küllaltki lai pilt inimestest. Kollektiivne peategelane- talupoegkond, talurahvas. Vilde ei idealiseeri kedagi, ei näita positiivses valguses ka eesti talupoega. Kui Anija mehed Tallinnas käisid- talupoegade peksmine, mehed lähevad
*Soome tähtsaim linn keskajal oli Turu Maarahvas. *Läänimeese võim oma talupoegade üle suurenes *Vajadusel kasutati füüsilist vägivalda. *Talupoegade õiguslik seisus halvenes. *Eestist müüdi välja lääne euroopasse teravilja. *Oli kvaliteetne, säilis kaua, talus hästi trantsportimist *Viljamüük muutis maarahva jõukamaks. *Suurenes mõisate arv(16 saj. Keskel u 500) *Talupoegade töökoorumused suurenesid ja tekkid teoorjus( talupoeg töötas mõisa põllul, oma tööriistade ja loomadega) *Talupoegade töö sundija oli Kubjas. *Talupojad põgenesid tihti teise mõisa, linna või venemaale. *Põgenikkue otsisid taga ja tõid mõisa tagasi adrakohtunikud *15 sajandi lõpuks kujunes välja talupoegade välja talupoegade sunnismaisus. a. teatud omavalitsused b. õigus vallasvarale c.õigus olased maakaitses *Släilisid õiguslikud ja varanduslikud erinevused.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
