Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Referaat - Eesti naispoliitik Siiri Oviir". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
siiri, oviir, fraktsioon, jurist, autorit, brüsselis, raporti, palgalõhe, president, temal, teenistuskäik, eluaastat, kadrioru, mehele, ülemnõukogu, linnavolikogu, erakonnas, ingrid, poliitikast, keskne, täiskogu, tööhõive, abivalmid, hispaania, programmid, tahe, tervishoius, riigivapi, teenetemärk, orden, juristina, keeruliste, loeteluKokku on üldnimekirjas 92 meest ja 33 naist, nende seas ka Kaarel Tarand, Jaan Sööt, Üllar Luup ja Allan Jaakus Eestimaa Ühendatud Vasakpartei ideoloogia: demokraatlik sotsialism, kommunism Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid (EKD) ideoloogia: kristlik-demokraatlik, euroskeptitsism Vabariiklik Partei EESTI SAADIKUD EUROOPA PARLAMENDIS Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmed aastatel 2009-2014: Vilja Savisaar-Toomast, Ivari Padar, Indrek Tarand, Siiri Oviir ja Tunne Kelam, Kristiina Ojuland TUNNE KELAM: Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) fraktsioon, juhatuse liige Liige: - Väliskomisjon - Julgeoleku ja kaitse allkomisjon - Delegatsioon Ameerika Ühendriikidega suhtlemiseks KRISTIINA OJULAND: Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon, juhatuse liige Liige: - Väliskomisjon - Delegatsioon EL-i-Venemaa parlamentaarses koostöökomisjonis SIIRI OVIIR: Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon (ALDE), juhatuse liige
valijatest. Võrreldes 2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistega kasvas valimisaktiivsus 26,8%-ilt 43,2%-ni. Euroopa Komisjoni asepresidendina töötab Siim Kallas , kelle töövaldkonnaks on alates 2010. aasta jaanuarist traspordiküsimused. Aastatel 2004-2009 töötas Siim Kallas haldusküsimuste, auditi ja pettusevastase võitluse volinikuna. Eestil on Euroopa Parlamendis (2009-2014) kuus esindajat: Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast Ivari Padar, Keskerakonnast Vilja Savisaar ja Siiri Oviir; Reformierakonnast Kristiina Ojuland, Isamaaliidust Tunne Kelam ning üksikkandidaat Indrek Tarand.Parlamendi töö toimub erinevates komisjonides. Praegu on alalisi komisjone EP-s 20. Eesti saadikutest kuuluvad Tunne Kelam ja Kristiina Ojuland väliskomisjoni, Ivari Padar majandus- ja rahanduskomisjoni, Siiri Oviir naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse ning ka tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, Vilja Savisaar transpordi- ja turismikomisjoni, Indrek Tarand põhiseaduskomisjoni.
paneb kokku täidesaatva võimu. riigipea on erapooletu iseseisev võimuinstitutsioon- tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid, nimetab ametisse ametnikke ja täidab tseremoniaalseid kohustusi), presidentaalne(president on keskne poliitiline figuur, riigipea ja valitsusjuht, kuid ei oma absoluutset võimu,) ja poolpresidentaalne (president peab arvestama rohkem parlamendiga ning jagab valitsusjuhi rolli peaministriga, valitsuse töö eest vastutab peaminister kuid president sekkub mõningatel asjaoludel) valitsemine. 2. Ühekojaline parlament (Skandinaavia riigiv v.a Norra ja Balti riigid) - Kahekojaline parlament .(Suurbritannia, Saksamaa, Itaalia, Tsehhi, Norra, Venemaa) Ülem ja alam koda. Seaduslikult võrdsed. Alamkoda määrab riigi poliitika põhijooned seadusandliku tegevusega. õigusakt
kogenud seksuaalset vägivalda. 10% Eesti naistest on kogenud partneripoolset väljapressimist. Psühholoogilise vägivallaga on kokku puutunud 50% eurooplannadest. 5% küsitletutest oli kogenud vägistamist. Uuringust selgub, et 67% vägivalda kogenud Euroopa naistest ei teatanud juhtunust politseile. Lisaks selgus, et Põhja-Euroopa naissoost elanikel on suurem tõenäosus kogeda vägivalda. 3. PALGALÕHE 3.1 Palgalõhe Eestis..............................................................6 4. VÕIMALUSED EBAVÕRDSUSEGA VÕITLEMISEKS...............................................................8 4.1 Soolise võrdõiguslikkuse seadus...............................................................................................8 § 1. Seaduse eesmärk ja reguleerimisala [RT I 2008, 56, 315- jõust. 01.01.2009].....................8 4.2 Võrdõiguslus Feminism........................................
Ka Eestlased löövad kaasa erievates Euroopa institutsioonides. Euroopa Komisjoni asepresidendina töötab Siim Kallas, kelle töövaldkonnaks on alates 2010. aasta jaanuarist traspordiküsimused. Aastatel 2004-2009 töötas Siim Kallas haldusküsimuste, auditi ja pettusevastase võitluse volinikuna. Eestil on Euroopa Parlamendis (2009-2014) kuus esindajat: Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast Ivari Padar, Keskerakonnast Vilja Savisaar ja Siiri Oviir; Reformierakonnast Kristiina Ojuland, Isamaaliidust Tunne Kelam ning üksikkandidaat Indrek Tarand. Eesti majandus- ja ühiskonnaelu mitmete alade esindajad on Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee liikmed ning Eesti kohalikud omavalitsused osalevad regioonide komitee töös. Eestil on mõlemas komitees seitse liiget, komiteede koosseisu uuendatakse iga nelja aasta tagant. Eesti esindaja Euroopa Kontrollikojas on Kersti Kaljulaid. Eestist on Schengeni viisaruumi täieõiguslik liige
üldised poliitilised sihid ja prioriteedid. Ülemkogu ei toimi seadusandjana. · Kes on ülemkogu liikmed? · Euroopa Ülemkogu koosneb liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest koos ülemkogu eesistuja ja komisjoni presidendiga. Ülemkogu töös osaleb liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Kui päevakord seda nõuab, võib iga Euroopa Ülemkogu liige kasutada ministri abi ning komisjoni president komisjoni liikme abi. · Kui tihti tuleb ülemkogu kokku? · Euroopa Ülemkogu tuleb kokku kaks korda poole aasta jooksul oma eesistuja kutsel. Kui olukord seda nõuab, kutsub eesistuja kokku Euroopa Ülemkogu erakorralise kohtumise. · Kuidas teeb ülemkogu oma otsused? · Euroopa Ülemkogu teeb oma otsused tavaliselt konsensuse alusel. Mõnel juhul võtab ülemkogu oma otsused vastu ühehäälselt või kvalifitseeritud häälteenamusega -
11.2009 Korruptsioonikahtlusega linnaametnik saadeti kohtu alla Põhja Ringkonnaprokuratuur saatis üldmenetluses kohtusse kriminaalasja, milles süüdistatakse Tallinna linnaametnikku korduvas pistise ja altkäemaksu võtmises ning teisi isikuid selle andmises. Põhja-Tallinna valitsuse linnamajandusosakonna juhataja Allar Oviiri (Keskerakond) süüdistatakse selles, et ta võttis umbes kolme aasta jooksul pistist Veikkolt ja temaga seotud ettevõttelt OÜ RT Puit vastutasuna selle eest, et Oviir eelistaks Põhja-Tallinna Valitsuse nimel töövõtu lepinguid sõlmides OÜd RT Puit. Sarnaselt võttis Oviir pistist ka OÜ GeboXgrupp juhatuse liikmelt Aleksandrilt. Oviir ja tema pereliikmed said sellise tegevuse eest nii raha, erinevaid esemeid kui ka muid hüvesid kokku ligi 370 000 krooni väärtuses. Samuti süüdistatakse Oviiri selles, et ta nõustus võtma ja võttis 30 000 krooni altkäemaksu Tallinnas Maleva 18 asuvale munitsipaalmajale haldusteenust osutava OÜ Wawa tegevjuhilt
inimese tegeliku sooga vastuolus, ei tohiks mingil juhul takistada võrdset ligipääsu hüvedele ja õigustele. Me ei ole mitte Barbied ja Kenid vaid a priori indiviidid, kes vajavad oma ideede ja eesmärkide elluviimiseks võrdseid võimalusi ja aktsepteerimist. SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST Käsitlemisele on võetud Vabariigi Valitsuse algatatud soolise võrdõiguslikkuse seaduse eelnõu, mille esimene lugemine on ka juba olnud. Siiri Oviir ütleb oma ettekande sissejuhatuses, et soolisest ebavõrdsusest on saamas tõsine sotsiaalne probleem, mis takistab Eesti jõudmist teiste tsiviliseeritud riikide hulka. Kas siis sellepärast, et teistel on selline sedus peame ka meie selle vastu võtma?! See peaks siiski tulema konkreetselt meie riigi/ühiskonna enda soovist-vajadusest mitte Euroopa Liidu nõudmistest. Sellepärast nagu ka S.Oviir ütles: "Eesti ühiskond on harjunud
institutsioonidega. Ametisoleva parlamendi koosseisu kuulub 785 liiget 27 Euroopa Liidu liikmesriigist. Euroopa Parlamendi liikmed ei moodusta rahvuslikke fraktsioone, vaid on istungjärkudel jaotatud seitsmesse üle-euroopalisse poliitilisse fraktsiooni. Eestist on praegu Euroopa Parlamendi esindajateks sotsiaaldemokraadid Katrin Saks, Marianne Mikko ja Andres Tarand, Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Tunne Kelam, reformierakondlane Toomas Savi ja keskerakondlane Siiri Oviir. Hans-Gert Pöttering valiti Euroopa Parlamendi presidendiks 2007. aastal ning jääb sellele ametikohale kuni 2009. aasta valimisteni. Parlamendil on kolmeks põhiliseks ülesandeks on jagada nõukoguga seadusandlikku võimu, teostada demokraatlikku järelvalvet kõigi Euroopa Liidu institutsioonide, eelkõige komisjoni üle ning jagada nõukoguga pädevust Euroopa Liidu eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
kohta ja privaatsust leida. Tegelased Autori suhtumine oma tegelastesse on igati mõistev. Raamat koosneb kolmest peatükist, iga ühes vaadeldakse tegevust eri tegelase vaatepuntist. Igal karakter on isiksus oma tugevate ja nõrkade külgedega. Samas ei mõista kirjanik kedagi hukka. Kolmeks peategelaseks on ema Siili, isa Helmer ja peretütar Siiri. Põgusalt puudutatakse ka pere vanavanemaid. Siili on filoloogiamagister ning on pühendunud doktoritöö kirjutamisele teemal ´´Omasõnavara võimalikkusest 21. sajandil´´. Pärit kirjandusteadlase perest ning väga vaimsest kodust, kus kuulati klassikalist muusikat ning arutati maailmaprobleeme. Temast sai seega väga intelligentne ja iseseisev naine. See kujunes ajapikku nii tema tugevuseks kui nõrkuseks.
Seal toimuvad kord kuus täiskogu nädalapikkused istungjärgud. Parlamendi teised töökohad on Brüssel ja Luksemburg. Euroopa Parlament on mitmete lepingute kaudu pidevalt mõju ja võimu omandanud. Need lepingud, eriti 1992. aasta Maastrichti leping ja 1997. aasta Amsterdami leping, on Euroopa Parlamendi muutnud pelgalt nõustavast institutsioonist seadusandlikuks parlamendiks, mis teostab rahvuslikele parlamentidele sarnast võimu. Katrin Saks, Marianne Mikko, Andres Tarand, Siiri Oviir, Toomas Savi, Tunne Kelam Euroopa Kohus- ehk Euroopa Ühenduste Kohus on Euroopa Liidu kõrgeim kohtuvõim, mis tagab seaduste järgimise lepingute kohaldamisel ja tõlgendamisel. See koosneb 15 kohtunikust ja 9 kohtujuristist, kes nimetatakse liikmesriikide poolt ühiselt. Euroopa Kohus asub Luksemburgis. Uno Lõhmus, Küllike Jürimäe 3. Euroopa Liidu ajalugu Euroopa lõimumisprotsesse alguseks võib lugeda 1951.a, mil asutati Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ)
2) Eestimaa Keskerakond: Edgar Savisaar EESTI PAREMPOOLSED: *esindavad jõukamate, ettevõtlusega tegelevate in. huve *oma toimetuleku eest vastutab in. ise *mitte karistada edukaid kõrgete maksudega *vabadus, konkurents, õigus valikule igas eluvaldkonnas *traditsioonidest lugupidamine 1) Reformierakond: Andrus Ansip (EP-s V.Savisaar-Toomast, EK-s Siim Kallas) 2) Isamaa & Res Publica Liit: Urmas Reinsalu (EP-s Tunne Kelam) *EP-s Siiri Oviir, Kristiina Ojuland, Indrek Tarand TSENTERPARTEID: *osa mõtteid paremalt ja osa vasakult *stabiliseerivad ühiskonda ja pehmendavad ideoloogilisi vastuolusid 1) Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 2) Rohelised Ministrid: Jaak Aaviksoo- haridusminister, Andrus Ansip- peaminister, Hanno Pehkur- justiitsminster, Keit- Pentus Roosimannus- keskkonnaminister, Urve Tiidus- kultuuriminister, Juhan Parts- majandus- ja
c) referendum Ühiskonna valitsemine Eesti riiklik korraldus 1. õpikust lug 95100 valitsemine & avalik haldus mõisted: avalik haldus konstitutsionalism demokraatlik valitsemiskord, põhiseaduse alusel, põhiseadus on teise sõnaga konstitututsioon administratsioon presidendi meeskond skeemid lk 97, 98, 99 millise võimuharuga on riigipea rohkem seotud täidesaatev võim, iseseisev kui suur on võimuharude iseseisvus, sõltumatus üksteisest eestis on president tasakaalustav võim eesti riigikorraldus. Arutle kirjalikult kas eestis oleks mõttekas kehtestada presidentaalne valitsemiskorraldus? Esimene küs lk 100 SEADUSANDLIKU VÕIMU ÜLESEHITUS Parlament parler rääkima 1919 tuli kokku Asutav Kogu võttis vastu eesti esimese põhiseaduse 1920 Riigikogu 1-kojaline 100 liiget 1934 võetakse vastu teine põihseadus, riigikogu ühe kojaline ja 100 liiget 1938 uus põhiseadus, kahekojaline riigikogu, alamkoda Riigi volikogu 80 liiget ja
säilitamine, traditsioonidesünnilt võrdsed, motiveeribelatustase, kõigil abirahad ja kooslus, abirahade maksminetöötama, eitoetused perekonnata isikutele sotsiaalprogrammidele välispoliitika Eesti erakonnad 3.5 Eesti Keskerakond · Asutatud 1991 · Erakonna esimehed: 1991-1995 E. Savisaar, 1995 S. Oviir, 1995-1996 A. Veidemann, 1996- E. Savisaar · Juhatuse liikmed veel: E. Eesmaa, K. Simson, M. Reps, K. Kallo, K. Laanet, D. Borodits, A. Must, T. Vitsut, J. Ratas, A. Sarapuu, S. Kotka, R. Tammus, M. Tuus, M. Korb, P. Võsa · Liikmeid üle 12 000 · Riigikogus 28 kohta · Absoluutne häälteenamus Tallinna linnavolikogus · Euroopa Parlamendis 2 kohta · Ei võtnud seisukohta ELga liitumise küsimuses
Otsene demokraatia tänapäeval on referendum · esindusdemokraatia ehk liberaalne demokraatia. Esindusdemokraatia variandid o elitaardemokraatia võim koondub kitsa grupid professionaalsete poliitikute kätte o osalusdemokraatia kodanikud kaasatakse kodanikuühiskonna kaudu otsustusprotsessi 2. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism õpik lk.97-100 · Presidentalism (USA) riigipea ja täitevvõimu juht on president. Seadusandlik võim parlamendil. Seadusandliku kogu mõju täidesaatvale on suhteliselt nõrk. President on tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. · Poolpresidentalism (Venemaa, Prantsusmaa, Soome) president jagab valitsusjuhi rolli peaministriga · Parlamentarism (Saksmaa, Eesti) kõige tähtsam parlament. Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuste põhjal, peaminister vastutab parlamendi ees. Riigipea on erapoletu
.. Euroopas 19.saj II pool Eesmärk ellujääda kasum Haridus, heaolu Info, aeg Tootmisviis Käsitöö masinad Masinad Robotiseeritud masinad Resp.amet Peremees Vabrikant, pankur, Ärimees, spetsialist ITmees jurist Riigivorm Monarhia jms. Diktatuur, demokraatia Ühendatud Valitsus välised org. Nt. Green Peace, NGOd Perevorm Suurpered Tuumpere Mittetäielik Kõik
NB! Praegu on opositsioonis 4 erakonda : Sotsiaaldemokraatlik erakond, Keskerakond, Rahvaliit ja Roheliste erakond. Fraktsioon moodustub ühe erakonna saadikutest Riigikogus. Komisjon saadikute rühm (erinevatest erakondadest), kes tegelevad mingis konkreetses valdkonnas nt. väliskomisjon, hariduskomisjon, rahanduskomisjon jne. Seaduseelnõu seaduse n.ö. toorik, projekt, mida Riigikogus 3X arutatakse e. menetletakse. Seaduseelnõust saab seadus, kui Riigikogu on ta vastu võtnud, president oma allkirja andnud ja välja kuulutanud. NB! Siis on ta kohustuslik täitmiseks. Saadikupuutumatus Riigikogu liiget ei saa tavakorras vastutusele võtta, enne peab Riigikogu temalt ära võtma saadikupuutumatuse. Valimised toimuvad parlamenti või kohalikku volikogusse (iga 4 aasta järel) Maailmas on 2 põhilist valimissüsteemi: · majoritaarne parlamenti pääsevad kõige rohkem hääli saanud inimesed.
uste taga. Kui ei oleks olnud WikiLeaksi, mis avalikustas materjale läbirääkimistest ja leppe mustandvariandi, teaks maailm siiani väga vähe sellest, mida lepe täpselt kaasa võib tuua. See tekitab aga muret inimeste hulgas, kes tahaksid kindlustada, et see lepe ei riku inimeste õigusi või piira internetivabadust viisil, mis kahjustaks internetti kui kohta, kus informatsioon liigub vabalt. SOPA eelnõu jooksis rööbastelt maha, kuna see nõudis mõlema USA kongressi koja heakskiitu ja president Barack Obama allkirja. Kui see oleks heaks kiidetud, oleks seda olnud võimalik vaidlustada ja tulevastes kongressides muuta. ACTA seevastu sai juba 2011. aasta 11. oktoobril USA allkirja ning Obama ei pidanud saama selleks nõusolekut üheltki organilt - ei kongressilt, ülemkohtult ega ka Ameerika rahvalt. Nüüd, kui see on allkirjastatud, on USA valitsuse seadusandlikel organitel ja kohtutel vähe võimalusi seda lepet vaidlustada või
· Vampiir ja pioneer(1993) · Humanitaarmõrv Bestoonias(1993) · Barbara ja sügiskoerad(1994) · Ema Luule jõulukaardid(1995) · Nagu kass ja koer(1995) · Krutski linna lood(1997) · Kollitame! Kummitame! ehk Kollikooli kasvandike juhtumisi tänapäeval(1997) · Varesele valu (2002) · Juku, Kalle ja kotermann Tallinnas(2002) · Appi, appi, Triibu-Liine ehk Metsik kassitamine Vana.Inimlas(2002) · Anna ja Aadama lood(2003) · Siiri Siiruselt(2003) · Siil Felix ja päkapliks Kerli(2004) · Siil Felix ja kriminaalne loomaaed(2005) · Siil Felix ja sekelduste sügis(2005) · Hernetont Ernestiine(2005) · Väike draakon ja päkapilud(2005) · Koer tunneb koera(2006) 8 · Seltsimees laps ja suured inimesed(2008) Lastenäidendid ja muusikalilibretod · Saabastega kass · Krants kuuse all
Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut EESTI JA EUROOPA LIIDU SOTSIAALPOLIITIKA Uurimustöö Koostajad: Juhendaja: Jüri Ruus Tartu 2007 PENSIONIPOLIITIKA EÜ maades on üks ühine tulevikuprobleem: nende rahvastik on madala sündivuse, meditsiiniliste edusammude ja paremate elamistingimuste tõttu oluliselt vananenud. Prognoositud on vanemaealise elanikkonna edasist kasvu, mis näiteks toob kaasa, et 2040 aastal peab Prantsusmaa kulutama vanaduspensionite maksmiseks 72%, Holland 60% ja Saksamaa 26% rohkem kui aastal 1980. Seetõttu on enamikus Euroopa Liidu riikides raske pensionireformi vältida. Valitsused püüavad leida viise, kuidas luua püsivad süsteemid, mis tasakaalustavad üha kasvavaid nõudmisi väljamaksete järele riiklikest pensionifondidest ja samas vastavad majandus- ja rahaliitu (EMU) asutamise Maastrichti kriteerium
Nimeta need ja kuidas nad moodustatakse? Tunne oma kohalikke juhte. 18. Millises suunas kohalik valitsemine areneb? 19. Euroopa Liit on üheaegselt riikide liit ja liitriik mis seda näitab? 20. Millega tegelevad ja millised võimupädevused on EL Ülemkogul ja selle eesistujal (presidendil), EL Välisasjade ja Julgeolekupoliitika Kõrgel Esindajal, EL Ministrite Nõukogul, Euroopa Komisjonil, Euroopa Parlamendil ning Euroopa Kohtul? 21. Kes on Euroopa Komisjoni president? Kes eestlastest on Euroopa Komisjoni üks neljast asepresidendist? Kes on Eestist valitud Euroopa Parlamenti? Vastused. 1. Parlamentaarne valitsemine - Parlamentarismi põhitunnuseks on parlamendi ülimuslikkus ja esindusdemokraatia põhimõtete tähtsutamine. Parlamentarismi puhul valib rahvas otse tavaliselt ainult parlamendi, presidendi valib aga juba parlament. Riigipea kujutab endast erapooletut iseseisvat võimuinstitutsiooni, mis peab tasakaalustama
Urmasega, kellele õpetas lisaks kudumisele ja heegeldamisele, millega Urmas kooliajalgi tegeles, ka armastust värvide vastu. Urmas Sisask kujutab senini oma partituurid sageli värviliselt. Oma südikustki süstib käesoleva töö kirjutamise hetkel 91-aastane naisterahvas järeltulijatele: ta on lubanud enne mitte ära surra, kui kõik tema lapsed on saanud kuulsaks. Seni on see kolmest lapsest ja kümnest lapselapsest õnnestunud kahel lapselapsel: Urmas Sisaskil ja tema õel Siiri Sisaskil. (Ibid, lk 5, 29; Koppel 2004, lk 32-35) 1.2. Isaliin Urmase lihakombinaadis töötanud isa Endel Sisask olevat olnud ,,kõva napsu-, elu- ja pillimees", kes külapidudel akordionit mängimas käis. Samuti mängis ta puhkpille, eeskätt trompetiga. Neid kõiki õpetas ta ka pojale. Seega pärineb huvi muusika vastu ka isa poolt. Lisaks isale sai Urmas
Ressursside puudus (nii inimressurss kui eelkõige finants, samuti teadmiste puudumine, mille tulemuseks on poolikud reformid) Poliitiline ülekoormatus (eriti iseloomulik siirdeühiskondadele- parim näide Laari valitsemisaeg, kus otsuseid võeti vastu „konveiermeetodil“. Tulemuseks kiired 18 probleemid, samuti president Meri aktiivne sekkumine- jättis üle 40 seaduse välja kuulutamata) Püütakse vältida teemasid, mis vajaksid/eeldaksid täiesti uusi lahendusi (väiksem võimalus läbi põruda) Ebavõrdne juurdepääs poliitilistele kanalitele (õpilasliit vs majanduslikud huvigrupid) Mitmeid probleeme ei võeta päevakorda, kuna peetakse ebaeetiliseks või ebapatriootlikuks Probleemi defineerimine
parlamendis rohkem hääli kaotsiläinud hääled- valijate hääled, kes eelistasid teiste erakondade kandidaate ei kanta üle ega võeta arvesse Proportsionaalne ehk võrdeline valimissüsteem 1.Mitmemandaadilised valimisringkonnad 2.Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas- valijal tuleb eelistada pigem erakondlikku programmi kui üksikisikut Valimisnimekirjad jagunevad suletuteks ja avatuteks. Suletud nimekirjad olid nt 2009 Europarlamendi valimistel- Siiri Oviir (KESK) ,Vilja Savisaar (KESK), K.Ojuland (REFORM), T.Kelam (IRL), Ivari Padar (SDE), Indrek Tarand (üksikkandidaat) Hübriidne valimissüsteem kehtib nt Venemaal,Itaalias,Saksamaal,Ungaris ja Leedus 3.4 Valimiskäitumine ja valimistulemus 3.5 Erakonnad poliitikas 3.6 Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised kui huvide vahendajad 3.7 Sidususe mehhanismid-poliitiline kultuur ja kodakondsus *************************** KT ***************************************
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Võrdleva õigusteaduse õppetool Lily Sandel SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS Seminaritöö Juhendaja Võrdleva õigusteaduse professor Raul Narits Tartu 2012 SISUKORD TIITELLEHT SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ÕIGUSTLOOVAST AKTIST..................................................................4 1.1. Üldinfo...................................................................................... ........4 1.2. Suhestatus Euroopa Liidu õiguskorraga...........................................5 1.3. Akti normistiku kirjeldus süsteemiteooriast tulenevalt.....................6 1.4. Positiivne ja ülipositiivne õigus.......................
ÜRO tulevik ja reformid- rahastavad teatud riigid ( nt USA katab suure osa kulutustest); otsused sisutühjad ja aeglased, reageering kriisile olematu. Reformkavad mõtted personeali vähendamisega ja institutsioonidega, konsensust ei ole; ÜRO läbipaistvamaks ja paremini rahatatumaks; julgeolekunõukogusse 24 liiget, sh uued alalised, Veto-õigus tühistada; Peaassamblee valida või peasekretär valida... NATO-OTAN Põhja-Atlandi leping organisatsioon, loodi 1949 peakontor on Brüsselis, 28 liiget. Loodi veel 3 põhimõttel: Hioda ameeriklased Euroopas, hoida sakslased maas ja venelases Euroopast väljas, loodi USA, Lääne-Euroopa ja Kanada riigid saaksid ennast kaitsta: USA, Kanada, UK, Prantsusmaa, Saksamaa,Itaalia, Holland, Luksenburg, Belgia, Island, Norra, Taani,Bortugal,Hispaania, Türgi, Kreeka, Albaania, Horvaatia, Sloveenia, Bulgaaria, Rumeenia, Tsehhi, Slovakkia, Ungari, Poola, Leedu, Läti Eesti ( 2004a
volituse valitsuse esindamiseks kohtus, juhib Eesti seisukohtade kujundamist Euroopa Ülemkogu kohtumisteks ning esindab Eestit Euroopa Ülemkogus ja Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil kokkutulevas nõukogus. Peaminister nimetab 2 ministrit, kellel on õigus asendada peaministrit tema äraolekul. Asendamise korra määrab peaminister. Peaministrikandidaadi määrab 14 päeva jooksul pärast valitsuse tagasiastumisest president. Riigikogu annab peaministrikandidaadile volitused valitsuse moodustamiseks. Peaministrikandidaat esitab 14 päeva jooksul pärast valitsuse moodustamise ülesande saamist riigikogule ettekande tulevase valitsuse moodustamise aluste kohta, mille järel riigikogu otsustab läbirääkimisteta avalikul hääletusel peaministrikandidaadile volituste andmise valitsuse moodustamiseks. Riigikogult valitsuse moodustamiseks volitused saanud peaministrikandidaat esitab 7 päeva
diktatuur. e. Riigi nimetamine demokraatiaks või diktatuuriks on eelkõige hinnanguline. 16) Täida lüngad (NB! Ametis olevate isikute nimed on antud 1. mai 2005 seisuga). Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslikke kodanike kaudu Riigikogu valimisega ja rahvahääletusega. Eestis on 7 põhiseaduslikku institutsiooni. Seadusandlik võim kuulub Riigikogule ehk parlamendile, mille esimees on Ene Ergma. Eesti riigipea on president Arnold Rüütel. Täidesaatev võim kuulub Vabariigi Valitsusele, mida juhib peaminister Andrus Ansip. Eesti raha emiteerimise ainuõigus on Eesti Pangal, kes korraldab raharinglust ja hoolitseb riigi vääringu stabiilsuse eest. Selle juhiks on praegu Vahur Kraft. Riigiasutuste, riigiettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandustegevust ning riigi vara kasutamist ja säilimist kontrollib Riigikontroll, mille tegevust juhib riigikontrolör Mihkel Oviir
1957 aastal loodud EMÜ ja EURATOM ühenduste alusel, et majandusliku koostöö kaudu vähendada sõdade ohtu. Nimetus Euroopa Liit alates 1991 aastast. 37) Euroopa Parlament- EL Seadusandliku võimu organ, mis koosneb 27 liikmesriigi saadikutest ja mis valitrakse 5 aastaks. 38) Euroopa Komisjon- EL täitevvõimu esindus, mis koosneb 27 volinikust (igast riigist volinik) Eestist S. Kallas, komisjoni juhib president Jose Baroso. 2. Miks inimene teeb tööd? · Majanduslik sund elatist teenida · Eneseteostuse pärast · Arendada ühiskonda 3. Nimeta tööturule omased jooned! · Konkurents · Ostjad ehk nõudjad · Müüjad ehk pakkujad · Turutasakaal · Osapoole huvide seostus 4. Nimeta töölepingu tingimused · Tööandja, töötaja nimi, isiku või registrikood, elu- või asukoht
hääleõiguslike kodanike kaudu riigikoguvalimistel ja rahvahääletustel. 2. sekundaarseks riigiorganiks on riigikogu, millele rahvas deligeerib oma seadusandliku õiguse. 3. riigikogule allutatud täidesaatvaks organiks on Eesti Vabariigi valitsus, mis viib ellu sise- ja välispoliitikat. 4. valitsuse kõrval on teise astme riigiorganiks president , kes on Eesti riigi pea. Ta esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises. Kuulutab seaduse välja ja peab tasakaalustama parlamendi ja valitsuse suhteid. 5. Kohtuvõimu teostavad kohtuorganid, kes on seadusandlikust ja täidesaatvast võimust sõltumatud. 6. õiguskantsler kontrollib riigi ja omavalitsuste tegevuse õiguspärasust. 7
Suurimad palgalõhed Suurimad palgalõhed Ameerika Ühendriikides tööstussektorite kaupa8. Põllumajandus- 84,6% Maavarade kaevandamine- 79,7% Ehitus- 92,2% Tehase töölised- 73,8% Börsimajandus- 76% Transport- 78,6% Infotehnoloogia- 70,5% Pangandussektor- 70,5% Ärisektor- 76,6% Tervishoiu- ja haridussektor- 77% Turismindussektor- 83,5% Sooline palgalõhe Eestis9. Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük- 7% Töötlev tööstus- 33,9% Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine- 31% Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus- 8,2% Ehitus- 22% Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont- 33,8% Veondus ja laondus- 2,4% Majutus ja toitlustus- 18,3% Info ja side- 29,9%
1 o Täidesaatev võim ehk valitsus ehk ministrite kabinet esitab parlamendile seaduseelnõu, viib ellu parlamendi vastuvõetud seadused - juhib praktiliselt riigi elu. Parlament ja valitsus peavad teineteist toetama. Kui nende vahel tekib tõsine konflikt, võib see kaasa tuua valitsuse moodustamise või isegi uued parlamendivalimised; o Riigipea on parlamentaarses riigis president, konstitutsioonilise monarhia puhul monarh. Riigipea esindab riiki suhetes välisriikidega, tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid ning nimetab ametisse need kõrgametnikud, kes peavad ametis olema poliitiliselt erapooletud: diplomaadid, kõrgemad sõjaväelased ning õiguskantslerid. Parlamentaarsed riigid on nt Island, Norra, Rootsi, Taani, Eesti, Läti, Saksamaa Parlamentarismi juures on olulised ka erakondade arv ja suurus riigis, mille järgi saab jagada:
kihistumine seab takistused demokraatliku ühiskonna arengule ja viib inimõiguste rikkumisele. Eestis on laialdaselt levinud klassikalised stereotüübid, mis väljenduvad elukutse valikul jaotades ametid naiste ja meeste aladeks, kui ka koduses majapidamises tööde jaotuses meeste ja naiste töödeks. Meestele pandud pere ülalpidaja rolliootusest on tinginud meeste kõrge stressitase, mis omakorda viib südameveersoonkonna haiguste tekkele ja meeste enneaegsele suremusele. Meeste ja naiste palgalõhe on ajakirjanduses viimasel ajal kuum teema ja kindlasti vajab palgapoliitika sisukat analüüsi. Siiski ei tähenda võrdne kohtlemine ainult sama töö eest 4 võrdse palga maksmist. See teema on palju mitmetahulisem. Organisatsioonide soolise tasakaalu hindamisel võetakse arvesse nelja põhikomponenti: värbamine ja edutamine, koolitusvõimalused, töö- ja eraelu ühitamine ning töö tasustamine
annaabi.ee 
