Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "REFERAADI KOOSTAMISE ABC". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kalad, veeris, koosta, vormistus, korrektne, mustand, vormista, raamatukogust, tiitelleht, näidis, peatükid, lisade, pealkirjad, annaliisaidla, õppeaine, üldistamine, väljendusoskus, planeeri, teemale, aimekirjandus, kartoteek, ester, elektrooniline, internet, neti, yahoo, otsingumootorid, alta, vista, laagna, juhendaja, tiiu, salu, mitmekesisusREFERAADI VORMISTAMINE ARVUTIS Referaat on teatud probleemi või teema kokkuvõtlik teaduslik ülevaade, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjandusallikate uurimisele. Referaadi eesmärgiks on süvendada õpilaste oskusi töötada erialase kirjandusega ning arendada väljendusoskust. Referaadis tuleb esitada ka töö autori omapoolne arvamus ja järeldused. Vormindusnõuded Referaat koosneb järgmistest osadest: tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, sisulised peatükid (nummerdatud), kokkuvõte, kasutatud materjalid, lisad. Referaadi maht on 10 lehekülge, millest 5 lehekülge on sisulisi peatükke, ülejäänud 5 on tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, kokkuvõte ja kasutatud materjalid. Lisasid mahu sisse ei arvestata. Kõik kirjalikud tööd esitatakse valge kirjutuspaberi ühel poolel formaadis A4 (297x210). · Kiri Times New Roman. Tähemärgid peatüki sees võivad olla 12 punkti
............................................................................... 6 3 Referaadi osad ja vormistamine .............................................................................................. 7 3.1 Üldnõuded ......................................................................................................................... 7 3.1.1 Referaadi koostisosad ................................................................................................. 7 3.1.2 Tiitelleht ja sisukord ................................................................................................... 8 3.1.3 Sissejuhatus ................................................................................................................. 9 3.1.4 Töö põhiosa................................................................................................................. 9 3.1.5 Kokkuvõte ................................................................................
........................................................................ 17 3.6.1 Trükised ................................................................................................................... 17 3.6.2 Elektroonilised allikad............................................................................................. 18 3.6.3 Audiovisuaalsed allikad .......................................................................................... 19 LISA 1. Tiitellehe näidis .......................................................................................................... 20 1. UURIMISTÖÖ OLEMUS Uurimistöö ehk uurimus on teadustöö, mille põhiülesandeks on uudse informatsiooni pakkumine, teatava probleemi lahendamine või nähtuse kirjeldus, mis lisab uusi tahke ja teadmisi juba teadaolevale. Teadustöö eesmärgiks on anda õpilasele kogemus tööks teaduskirjandusega, andmete kogumise erinevate meetoditega, teaduskeele kasutamiseks ning
Töö ees ja taga on valge puhas leht, nn. köiteleht. Sõnade poolitamist ei kasutata. · Iga järgnev alapeatükk eraldatakse eelnevast tekstist ühe tühja reaga. · Tekstilõigud eraldatakse taandrea või tühja reavahega. · Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida. · Kõik töö lehed (alates tiitellehest kuni resümee lõpuni) nummerdatakse, sealhulgas ka lehed, kus on tabelid ja joonised. · Tiitelleht, sisukord ja sissejuhatuse esimene lehekülg võetakse nummerdamisel arvesse, kuid leheküljenumbreid neile ei märgita. Leheküljenumbrid kirjutatakse alla keskele või paremasse nurka (Referaadi vormistamine ... 2005; Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend ... 2002; Roomets 2005, lk.5). 1.1 Töö koostamine Töö koostamine toimub järgmiste etappidena: 1) teema valik; 2) kirjanduse valik ja läbitöötamine; 3) plaani (kava) koostamine;
Töö ees ja taga on valge puhas leht, nn. köiteleht. Sõnade poolitamist ei kasutata. · Iga järgnev alapeatükk eraldatakse eelnevast tekstist ühe tühja reaga. · Tekstilõigud eraldatakse taandrea või tühja reavahega. · Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida. · Kõik töö lehed (alates tiitellehest kuni resümee lõpuni) nummerdatakse, sealhulgas ka lehed, kus on tabelid ja joonised. · Tiitelleht, sisukord ja sissejuhatuse esimene lehekülg võetakse nummerdamisel arvesse, kuid leheküljenumbreid neile ei märgita. Leheküljenumbrid kirjutatakse alla keskele või paremasse nurka (Referaadi vormistamine ... 2005; Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend ... 2002; Roomets 2005, lk.5). 1.1 Töö koostamine Töö koostamine toimub järgmiste etappidena: 1) teema valik; 2) kirjanduse valik ja läbitöötamine; 3) plaani (kava) koostamine;
Tallinna Laagna Gümnaasium Tiitellehe näidis Mati Allik 12.c klass HELID JA VÄRVID MATI UNDI TEOSTES Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Maret Mets Tallinn 2009 Sisukord SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 3 1
Koostaja: Lehte Tuuling Õpetajakoolituse osakonna juhataja Rakvere 2010 MIS ON REFERAAT? Referaat on: kellegi teise seisukohtade esitamine, sisukokkuvõtte või ülevaade mingist tööst (töödest); kirjalike materjalide läbitöötamise tulemusena koostatud kirjalik kokkuvõte, mis väljendab teiste mõtteid. Referaadis on oluline info kogumine, selle üldistamine, ka korrektne kirjalik väljendusoskus ja õige vormistamine. Kui referaat eelneb teatud probleemi süvakäsitlusele, on soovitav esitada järeldused ning omapoolne arvamus. Ülevaatereferaadis ei pruugi kirjutaja oma arvamusi ega seisukohti esitada. Referaadi maht ulatub 10 - 15 leheküljeni, kui ei ole õppejõuga mingit muud kokkulepet lehekülgede arvu suhtes. Referaat on kokkuvõte mingist teemast. Selle kirjutamisel kasutatakse kellegi teise poolt
.................................................................................................................. 16 2.4. Diplomitöö.....................................................................................................................17 3. KIRJALIKE TÖÖDE STRUKTUUR JA VORMISTAMINE ............................................18 3.1. Üldnõuded......................................................................................................................18 3.2. Tiitelleht.........................................................................................................................20 3.3. Kokkuvõte......................................................................................................................21 3.4. Sisukord ........................................................................................................................ 22 3.5. Sissejuhatus ............................................................................
uued masinad saabusid kolhoosi. Suure rõõmuga võeti see uudis vastu. Järgmisel päeval olid uued mured platsis. Selgus, et enamus mehi ei osanud autot juhtida. ... joondamine: rööpjoondus ehk mõlema serva joondus, mõlemad servad jäävad sirged Vältimaks teksti vormistuse muutumist paranduste tegemisel kasutatakse töö erinevate osade vahel leheküljepiiride panemist (Page break, Insert Manual Break). Üksteisest eraldatakse: Tiitelleht, Sisukord, Sissejuhatus, 1. osa, 2. osa jne. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Lehekülje numbrit ei panda tiitellehele ja sisukorrale. sõnade vahel on üks tühik, enesekontrolliks kasuta klahvi Nonprintig Characters (tagurpidi "P" märgiga klahv menüüribal) Õige: Kala on suur ja läikiv. Vale: Kala on suur ja läikiv.
uued masinad saabusid kolhoosi. Suure rõõmuga võeti see uudis vastu. Järgmisel päeval olid uued mured platsis. Selgus, et enamus mehi ei osanud autot juhtida. ... joondamine: rööpjoondus ehk mõlema serva joondus, mõlemad servad jäävad sirged Vältimaks teksti vormistuse muutumist paranduste tegemisel kasutatakse töö erinevate osade vahel leheküljepiiride panemist (Page break, Insert Manual Break). Üksteisest eraldatakse: Tiitelleht, Sisukord, Sissejuhatus, 1. osa, 2. osa jne. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Lehekülje numbrit ei panda tiitellehele ja sisukorrale. sõnade vahel on üks tühik, enesekontrolliks kasuta klahvi Nonprintig Characters (tagurpidi "P" märgiga klahv menüüribal) Õige: Kala on suur ja läikiv. Vale: Kala on suur ja läikiv.
............................................................................................... 7 Tsiteerimine ja refereerimine.............................................................................................. 9 Viitamine............................................................................................................................. 10 Kasutatud allikate loend...................................................................................................... 12 Lisa 1. Tiitelleht.................................................................................................................. 15 Lisa 2. Sisukord.................................................................................................................. 16 Lisa 3. Sisulehekülg............................................................................................................ 18 Lisa 4. Kokkuvõte......................................................................................
........................................................4 2.1. Uurimistöö juhendamine................................................................................................4 2.2. Uurimistöö koostamine..................................................................................................5 3. UURIMISTÖÖ ÜLESEHITUS.............................................................................................. 6 3.1. Pealkiri ja tiitelleht......................................................................................................... 6 3.2. Võõrkeelne kokkuvõte................................................................................................... 6 3.3. Sisukord..........................................................................................................................6 3.4. Sissejuhatus..............................................................................................
.................................................. 10 2.1.8. Töö esitamine ja retsenseerimine ........................................................................... 10 2.1.9. Töö kaitsmine ja hindamine ................................................................................... 11 2.2. Lõputöö kirjaliku osa struktuur ..................................................................................... 11 2.2.1. Tiitelleht ................................................................................................................. 12 2.2.2. Sisukord .................................................................................................................. 12 2.2.3. Sissejuhatus ............................................................................................................ 12 2.2.4. Töö põhiosa ..........................................................................
................................................................................ 18 6.8.Lisad............................................................................................................................ 19 7.UURIMISTÖÖ VORMISTAMINE........................................................................................ 19 7.1.Üldnõuded uurimistöö vormistamisel........................................................................... 19 7.2.Uurimistöö keeleline vormistus.................................................................................... 20 2 7.3.Viitamine...................................................................................................................... 21 7.4.Tabelite ja jooniste vormistamine................................................................................. 23 7.5.Kasutatud kirjanduse loetelu vormistamine...........................
.............................................................3 1 KIRJALIKE TÖÖDE LIIGID ...........................................................................................................4 2 KIRJALIKE TÖÖDE VORMISTAMINE ..........................................................................................6 2.1 Töö struktuur ....................................................................................................................6 2.1.1 Tiitelleht ..................................................................................................................... 6 2.1.2 Sisukord ..................................................................................................................... 7 2.1.3 Sissejuhatus ............................................................................................................... 7 2.1.4 Töö põhiosa .................................................
.................................................................. 7 1.3. Kirjandusega tutvumine .......................................................................................................... 8 1.4. Töö kava koostamine .............................................................................................................. 8 2. UURIMISTÖÖ STRUKTUUR .................................................................................................. 9 2.1. Tiitelleht .................................................................................................................................. 9 2.2. Sisukord................................................................................................................................. 10 2.3. Kasutatud lühendite loetelu ................................................................................................... 10 2.4. Sissejuhatus ...................................................
kodutöö; kursusetöö; praktika aruanne; lõputöö. Üldreeglina on kirjalike tööde keeleks eesti keel. Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Töö koostamisel tuleks vältida kõne- ja konspektistiili. Soovitav on kasutada umbisikulist vormi. Näiteks “töös käsitletakse, analüüsitakse” või “on käsitletud, analüüsitud” jne. Töö kirjutamisel tuleb silmas pidada järgmisi üldistatud nõudeid: töö sõnastus peab olema korrektne ja loogiline; väldi võõrsõnadega liialdamist; hoidu võõrkeele liigsest mõjust; väldi sõnakordusi ja kasuta rikkalikumat sõnavara; kirjuta nii lühidalt kui võimalik ja nii pikalt kui vajalik; väldi slängi, ajakirjanduslike, populistlike, käibe- ja poeetiliste fraaside kasutamist; mitte eksida keeleloogika vastu. Akadeemilisele tööle on iseloomulik ka terminite ja muude eriala keelendite sisaldumine
e) vastutab töös esitatud andmete õigsuse eest; f) vormistab töö nõuetekohaselt; g) kaitseb töö kaitsmiskomisjoni ees. 3. Töö koostamise põhietapid: esialgse teema valik; allikmaterjalide valik ja läbitöötamine; kava (plaani) koostamine; andmete kogumine, uuringute ja vaatluste läbiviimine; andmetöötlus; töö teksti kirjutamine; töö vormistamine ja korrektuur; töö esitlus ja kaitsmine. 4. Töö põhiosad ja nende vormistamise nõuded. I Tiitelleht järgmiste andmetega: õppeasutuse täielik nimetus, töö pealkiri, töö iseloom (uurimistöö, referaat vmt), koostaja ees- ja perekonnanimi ning klass, juhendaja ees- ja perekonnanimi, töö valmimise koht ja aasta II Sisukord kirjeldab töö struktuuri, sisaldab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri. Sisukord on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas.
· teoreetiline osa ehk ülevaade teemakohasest kirjandusest (mida teised on teinud); · uuringute kirjeldus, andmete kogumise ja töötlemise meetodid (mida töö autor on teinud); · uurimise käigus saadud tulemused ja neist tehtud järeldused (teiste poolt tehtu ja töö autori poolt tehtu võrdlus). Kui töös kasutatakse andmetöötlust, tuleb viidata andmetöötlusprogrammidele ja esitada tulemuste korrektne tõlgendus. Probleemide käsitlemine uurimistöö põhiosas peab olema võimalikult terviklik ja süsteemne. Peatükid ja alapeatükid peavad olema sisuliselt ja loogiliselt üksteisega seotud ja moodustama teemale vastava terviku. Töö tulemused esitatakse kokkuvõtlikult eraldi peatükkidena. Arutelu Arutelu peamisteks ülesanneteks on: · kõige olulisemate tulemuste väljatoomine; · järelduste ja ettepanekute tegemine;
c) materjal ja metoodika (uuringu korraldus, kasutatud meetodite ja protseduuride kir- jeldus; d) tulemused- töö käigus kogutud andmed töödeldud kujul, tabelid, skeemid, joonised jms. e) arutelu e. diskussioon- tulemuste tõlgendamine, võrdlemine seniteatuga, ettepanekud edasiseks uurimiseks; f) kasutatud materjalide bibliograafilised kirjed. Väitekirjapõhine uurimistöö koosneb selgelt eraldatud struktuuriühikutest: tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, peatükid, kokkuvõte, kasutatud kirjandus jne. Vt. töö põhiosad. NB! Uurimistöö on kirjutatud lugejale, see vahendab teadmisi, mida on töö käigus omandatud ja mida nüüd tahetakse teistele teatavaks teha. Algusesse 2. Uurimistöö teaduslikkus. Teadustöö eesmärgiks on uute teadmiste saamine ja nende rakendamine ning sellest tulenevalt on teaduslikkuse tähtsaimaks tunnuseks originaalsus- tulemuste uudsus, algupärasus, esma- kordsus
c) materjal ja metoodika (uuringu korraldus, kasutatud meetodite ja protseduuride kirjeldus; d) tulemused- töö käigus kogutud andmed töödeldud kujul, tabelid, skeemid, joonised jms. e) arutelu e. diskussioon- tulemuste tõlgendamine, võrdlemine seniteatuga, ettepanekud edasiseks uurimiseks; f) kasutatud materjalide bibliograafilised kirjed. Väitekirjapõhine uurimistöö koosneb selgelt eraldatud struktuuriühikutest: tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, peatükid, kokkuvõte, kasutatud kirjandus jne. Vt. töö põhiosad. NB! Uurimistöö on kirjutatud lugejale, see vahendab teadmisi, mida on töö käigus omandatud ja mida nüüd tahetakse teistele teatavaks teha. Algusesse 2. Uurimistöö teaduslikkus. Teadustöö eesmärgiks on uute teadmiste saamine ja nende rakendamine ning sellest tulenevalt on teaduslikkuse tähtsaimaks tunnuseks originaalsus- tulemuste uudsus, algupärasus, esmakordsus
Osakonna nimi Eesnimi Perenimi TÖÖ PEALKIRI Töö liik Juhendaja Nimi Perenimi Tartu 2009 1. VORMISTAMINE 1.1. Üldnõuded Tartu KHK õppekavade kohaselt koostatavad kirjalikud tööd (referaat, kursusetöö, lõputöö, praktika aruanne) vormistatakse teadustööde nõudeid arvestades. Töödes on kindlad alajaotised järgmises järjestuses: · Tiitelleht · Sisukord · Sissejuhatus · Sisu peatükkidena · Kokkuvõte · Kasutatud kirjandus · Lisad (vastavalt vajadusele) Õpilastööde vormistamisel tuleb järgida järgmisi üldisi nõudeid. 1. Töö trükkida arvutil Wordi või Writeri dokumendina formaadis A4 lehe ühel küljele. Esitada pehmes köites. 2. Lehe servadele jätta vaba ruumi järgmiselt: vasakul 4 cm, paremal 2 cm ja üleval ning all 3 cm
lõpetada tabeliga, joonisega või loeteluga. Allikmaterjalide loendi vormistamisel eraldab kahte kirjet lõiguvahe suurusega 12 punkti (üks tähekõrgus). Uurimistöö tööosade järjestus on järgmine: 1) tiitelleht; 2) sisukord; 3) lühendid (vajaduse korral); 4) sissejuhatus; 5) sisu peatükkidena; 6) kokkuvõte; 7) kasutatud allikmaterjalid; 8) lisad. Paide Täiskasvanute Keskkoolis esitatakse uurimistöö A4 formaadis paberkandjal kiirköitjasse köidetuna. 3.1.1. Tiitelleht ja sisukord Tiitellehele tuleb märkida 1) kooli nimi; 2) autori ees- ja perekonnanimi; 3) töö pealkiri; 4) juhendaja, nimi ja akadeemiline kraad(kui on); 5) töö esitamise koht ja aasta. Kõik tiitellehe elemendid, v.a juhendaja andmed, paigutatakse lehel keskele ja vormindatakse kirjasuurusega 12 punkti, reavahega 1,5. Töö pealkiri vormistatakse paksus kirjas (Bold) suurtähtedega, kirjasuurusega 14 punkti. Juhendaja andmed paigutatakse paremjoondusega ja
.................5 1.3 Teema valik ja eesmärgi püstitus.............................................................................6 1.3.1 Töö kava...........................................................................................................7 1.4 Kirjanduse valik ja läbitöötamine............................................................................7 2 TÖÖ VORMISTAMINE JA ÜLESEHITUS..................................................................8 2.1 Tiitelleht...................................................................................................................9 2.2 Sisukord.................................................................................................................10 2.3 Sissejuhatus...........................................................................................................10 2.4 Sisu peatükkidena.................................................................................................
hierarhilise sisukorra näidisena kasutamiseks. Kuna selles juhendis on vähe pikemalt jooksvat sidusat teksti ning on pigem punkthaaval toodud välja nõudeid, soovitusi ja ka näiteid, siis ei ole järgnevas materjalis järgitud töödele esitatavat reavahenõuet. 3 1 TÖÖ ÜLESEHITUS Tööl on järgnevalt loetletud osad siintoodud järjestuses: Tiitelleht (vt lisa) Sisukord Kokkuvõte on lühike ja konkreetne ülevaade kogu tööst: töö eesmärk, metoodika, olulisemad tulemused ja/või järeldused. Summary on töö ingliskeelne lühikokkuvõte koos töö pealkirja ja autori nimega. Sissejuhatus sisaldab teema valiku põhjendust, uuritava probleemi iseloomustust, uurimisküsimusi või hüpoteese ja töö eesmärki, nimetatakse töö teoreetilised lähtekohad ning kasutatavad meetodid. Nummerdatud peatükid koos alapeatükkidega
..................................... 15 4. VORMISTAMINE ............................................................................................................................ 18 4.1. Üldnõuded .................................................................................................................................. 18 4.2. Pealkirjad.................................................................................................................................... 18 4.3. Tiitelleht ..................................................................................................................................... 19 4.4. Illustratsioonid............................................................................................................................ 19 4.5. Lisad ........................................................................................................................................... 20 4.6. Viitamine ....................................
Tiitelleht; kirja suurus - 14; töö pealkiri ja õpilase nimi - 16v 1. õppeausutuse täielik nimetus 2. ees- ja perekonnanimi 3. klass 4. töö pealkiri: ut v referaat 5. allnurgas juhendaja: ees- ja perekonnanimi 6. töö valmimise koht ja aasta Sisukord näitab töö osasid näitab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri on töö alguses, tiitellehe järel Kuidas sisukorda teha? töö pealkirjad vormista põhitekstist erinevas formaadis (Heading 1 v. Heading 2). vali INSERT menüüst Index and Tables iga peatükk algab uuelt leheküljelt lisad on sisukorras ühekaupa. Sissejuhatuses on: teema valiku põhjendamine; töö eesmärgi selgitamine, probleemi tutvustamine; töö ülesehituse selgitamine; kasutatavate andmete ja metoodika lühitutvustus; rühmatöö korral näidatakse ära iga rühmaliikme osa töös. Põhiosa
...............................9 1.6. Töö retsenseerimine ja kaitsmine........................................................................... 10 2. ÜLIÕPILASTÖÖDE LIIGID, KOOSTISOSAD JA VORMISTAMINE.....................12 2.1. Üliõpilastööde liigid............................................................................................... 12 2.2. Üliõpilastööde koostisosad ja vormistamine.......................................................... 12 2.2.1. Tiitelleht.......................................................................................................12 2.2.2. Võõrkeelne lühikokkuvõte...........................................................................13 2.2.3. Sisukord....................................................................................................... 14 2.2.4. Tähised ja lühendid......................................................................................14
..........................................................................................................................25 4.2.2.Artikliväitekiri sisaldab:..........................................................................25 III TÖÖ VORMISTAMINE........................................................................................27 1.Vormistatud töö koostisosad................................................................................. 27 Tiitelleht....................................................................................................... 27 Annotatsioonid............................................................................................. 27 Sisukord........................................................................................................27 Lühendid.......................................................................................................28
loovtöödeks ning toetada seeläbi isiksuse arengut. Loovtööle ja selle esitlemisele annab koondhinnangu kolmeliikmeline hindamiskomisjon, kuhu kuulub ka õpilase juhendaja. Rühmatöö puhul antakse hinnang iga liikme tööle, mis kujuneb tööprotsessi jooksul peetud päeviku alusel. Hinnang antakse: töö sisule: töö vastavus teemale, seatud eesmärkide saavutamine, meetodite valik ja rakendus; terminite ja keele korrektne kasutamine, töö ülesehitus; kunstitöö ning omaloomingulise muusikateose puhul hinnatakse teose ideed, originaalsust ja selle teostumist, samuti uute seoste loomise oskust; muusikateose esitamise puhul hinnatakse kunstilist teostust. loovtöö protsessile: õpilase algatusvõimet ja initsiatiivi loovtöö teema valimisel, ajakava järgimine, kokkulepetest kinnipidamine, ideede rohkust, suhtlemisoskust;
oma positisooni akadeemilises teaduslikus suhtluses. Ulatuslikust uurimisülevaatest konstrueerituma tulemuste avaldamise vorm on artikkel teaduskirjas, kogumikus või populaarteaduslikus väljaandes. Teaduslikule ajakirjale kirjutades tuleb tutvuda avaldamispoliitikaga. Uurimuse vormistamine teadusartikliks ei ole kerge, tuleb eristada olulist. Uurimisaruande peaosad: 1) sissejuhatav osa, 2) põhiosa, 3) lõpposa. Põhistruktuur: tiitelleht, resümee, eessõna, sisukord, sissejuhatus, varasemata uurimuste analüüs ja teoreetilised lähtekohad, uurimuse peaprobleem, alaprobleemid ja võimalikud hüpoteesid, meetod, tulemused ja järeldused, arutelu, allikaloetelu, lisad. (2004: 231) Tiitellehe kujundus sõltub institutsioonist. Meeles peab pidama, et see annab esimese pildi. Resümee peab välja tooma tekstist kõige olulisema, nii selle eesmärgid, teostusviisid kui tulemused. Resümee lõppu lisatakse märksõnad
häkkerid äkki pole usaldusväärne. Samuti puudub ka kunstiline kujundus. Raamatu traditsioonilisus: · Köide - (Mesopotaamias pandi väärtuslikud raamatud puust kasti, muja ka pärgamendist kaante vahele) · Materjalid - paber, loomanahad (tänapäeval saab tellida nahast kaasi vm, ka pärgament on kasutusel) · Formaat · Teksti paigutus (ristkülikukujuline, mitu veergu) · Paginatsioon e. lehekülgede numereerimine · Tiitelleht 50.saj lõpp, enne olid tiitliandmed lõpus, nüüd taheti raamatuid müüa ja andmed pandi ette · Kirjavahemärgid 16. saj. algusest · Kiri (Rooma) · Illustratsioonid (Egiptus). Raamatul on omad väliselemendid ja siseelemendid. Väliselemendid on: · Formaat (raamatu mõõtmed, laius korda kõrgus). Keskaegsed raamatud olid suureformaadilised. Aldus Manutius võttis 16. saj. kasutusele oktaavformaadi. Laiuse
09.2011 Kas lõplik tõde on saavutatav? Nurgakivid · Iialgi ei saavutata lõplikku või absoluutset · Ontoloogia (eelnevad slaidid) tõde, ainult suhtelist/relatiivset tõde, mis olemisõpetus, mis on reaalsus, tema lihtsalt võib olla rohkem korrektne kui tema struktuur, uurimisvaldkond rivaalitsev alternatiiv · Epistemoloogia (järgnevad slaidid) (Van de Ven, 1999) ümbritseva keskkonna tunnetamise viisid,