Tahad USA Amazonist või mõnes muust online poest osta, kuid nad ei saada Eestisse? Osta läbi Shipito! Tee tasuta konto Sulge
Facebook Like
Küsitlus
Add link

Reeglid, grammatika 9 klass - sarnased materjalid

hend, nade, jutus, laen, mitmus, liits, nades, hendused, kirjutus, tegus, igekiri, sulgh, ldused, kaash, ljendid, kirjutuslaud, liitmine, lahend, teadusstiil, nastik, ritolu, omastav, simuste, kene, kohanimed, liiter, kuup, hendtegus, palatalisatsioon, teavitamine, tagaj, suuline, ilitada, protokollid, avaldused, aktus, simustele, tervitamine, tuletised
59
doc

Kordamine eesti keele eksamiks

...II välde nõrgeneb II välteks, nt `meister ­ meisterdama, `julgus ­ julgustama, `peegel ­ peegeldama. Selliste tuletatud verbide II välde on fikseeritud ka õigekeelsussõnaraamatuis. Kuid on palju muidki tuletisi, mille välte nõrgenemist on tunnistanud alles ÕS 1999 ja 2006, näiteks: · osa lik-omadussõnu (nt kahjurlik, ketserlik, luksuslik, meisterlik, seaduslik, soojuslik, teaduslik, täiuslik, vooruslik), nende lus- ja likkus-nimisõnad (kahjurlus, ketserlus, meisterlikkus, vooruslikkus) ja likult-määrsõnad (ketserlikult, meisterliku...

Eesti keel - Keskkool
161 allalaadimist
14
odt

Reeglid, mida põhikooli lõpuks on vaja teada

...st? Millest? Kust? Tüdrukust Tüdrukutest 7. Alaleütlev Kellele? Millele? Kuhu? Tüdrukule Tüdrukutele 8. Alalütlev Kellel? Millel? Kus? Tüdrukul Tüdrukutel 9. Alaltütlev Kellelt? Millelt? Kust? Tüdrukult Tüdrukutelt 10. Saav Kelleks? Milleks? Tüdrukuks Tüdrukuteks Ni-na-ta-ga 11. Rajav Kelleni? Milleni? Tüdrukuni Tüdrukuteni käänded ...

Eesti keel - Põhikool
100 allalaadimist
22
doc

Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine

... fraasiga ega saa esineda lauserõhulises positsioonis. Neil on pigem pragmaatiline funktsioon. Tüüpiliseks näiteks on eesti keeles liidepartiklid -ki/-gi, samuti küsipartikli jäänuk -s (on's); rõhupartikli -pa > -p klitiseerumine kõnekeeles seep' see on, sestap; vä. 9) Allomorf on ühe ja sama tähendusega morfeemi variant, sest morfeemid võivad varieeruda, nt lihtmineviku allomorfid: luge/si/n, luge/s, laul/is, tul/i. Sama morfeemi allomorfide vahel kehtib komplementaarse distributsiooni suhe, s.t nad on täiendusseoses, olles samas sõnavormis üksteisega asendamatud, kuid ...

Eesti keel - Tartu Ülikool
355 allalaadimist
22
doc

Kordamine eesti keele eksamiks

...............................................................................................7 Polüseemia, homonüümia, sünonüümia, välted, astmevaheldus.....................................................9 Välde............................................................................................................................................9 Sünonüümia, homonüümia, polüseemia. ..................................................................................10 Astmevaheldus.......................................................................................................

Eesti keel - Keskkool
147 allalaadimist
27
doc

EESTI KEELE STRUKTUUR

...keelte häälikusüsteemides on sarnasusi: - täishäälikud ehk vokaalid; - kaashäälikud ehk konsonandid. Täishäälikute ehk vokaalide puhul on suu avatud ja nende teel ei ole mingi- suguseid takistusi. Eesti keeles on 9 vokaali, võrreldes teiste maailma keelte puhul on palju. Enamik maailma keeled saavad hakkama 5-6 vokaaliga ning kõige vähem on 3 vokaali. Keelele annavad kõlavuse vokaalid. Me moodustame vokaalid väljahingamisel koos häältepaelte vibreerimisel. Häältepaelte vibreerimine ...

Eesti keel - Keskkool
121 allalaadimist
14
doc

Eesti keele vaheeksami kordamine

... Läti Henriku kroonikas olid ka 3 esimest eestikeelset lauset. 16. Sajandi algupoolel Kullamaa käsikiri, kus olid sees kolm palvet (issameie, Ave Maria ja usutunnistus). 16. Sajandil esimene grammatika (Stahl), hakkas ilmuma ka Beiträge, mis oli keeleteadusajakiri, 1908 toimus Tapa keelekonverents, kus arutati eesti kirjakeele ühtlustamist ja arendamist. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Stahl pani eluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele. Andis välja väikse käsiraamatu alga...

Eesti keel - Tartu Ülikool
39 allalaadimist
27
doc

Eesti keele eksamiks kordamine

...a (alus, öeldis vm) 2. Abisõnad - üksinda tähendust ei kanna, täpsustavad iseseisva sõna tähendust (nt inimese kõrval, kodu jaoks, looduse üle), ei esine üksi lauseliikmena Iseseisvad Sõnad Numbrite õigekeelsus · Põhiarvud kirjutatakse araabia numbritega, nt 9 kuud, punktis 2 ehk p-s 2, aastal 1930, aastail 1945 - 1953, 15 kr ehk 15 krooni. · Järgarvud kirjutatakse araabia numbritega, mille järel on punkt, või Rooma numbritega, nt 14. kohal, 50. sünnipäev, Eesti Vabariigi 75. aastapäev, 1930. aastad, 1905. - 1907. aasta revolutsioon, Karl...

Eesti keel - Põhikool
209 allalaadimist
7
doc

10. klassi eesti keele kordamine

... häälepaelte vibreerimisega · Nt: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü 8. Konsonandi mõiste, konsonantide moodutsamine! · Konsonandid- kaashäälikud ( sulghäälikud ja ashtushäälikud) · Hääldamisel moodustatkse õhu kopsudest väljumisele takistus 9. Konsonantide liigitus! · Sulghäälikud- on need häälikud, mille hääldamisel on õhutakistus täielik Nt: k, p, t, g, b, d · Ahtushäälikud- on need häälikud, mille hääldamisel õhutakistus on osaline · Ninahäälikud- m ja n 10. Foneetika e häälikuõpetuse mõiste! ...

Eesti keel - Keskkool
253 allalaadimist
5
doc

Eesti keele eksami kordamine 9. klass

- Tegusõna pöördeline vorm=öeldis=predikaat=lause tuum - Lauseliige, mis väljendab tegijat=alus (kes, mis, keda, mida) - Lauseliige, mis väljendab osalist, kellele või millele tegevus on suunatud=sihitis(kes, mis, keda, mida, kelle, mille) - Adverbiaal= lauseliige, mis märgib tegevusega kaudsemalt seotud as...

Eesti keel - Põhikool
792 allalaadimist
9
doc

Eesti keele reeglid

...llest? Millest? Kust? Tüdrukust Tüdrukutest 7. Alaleütlev Kellele? Millele? Kuhu? Tüdrukule Tüdrukutele 8. Alalütlev Kellel? Millel? Kus? Tüdrukul Tüdrukutel 9. Alaltütlev Kellelt? Millelt? Kust? Tüdrukult Tüdrukutelt 10. Saav Kelleks? Milleks? Tüdrukuks Tüdrukuteks Ni-na-ta-ga 11. Rajav Kelleni? Milleni? Tüdrukuni Tüdrukuteni käänded ...

Eesti keel - Keskkool
74 allalaadimist
2
doc

10. kl eesti keele eksamiks kordamine

...dmiseks. Keelemärgil peab olema tähendus ja häälikuline kuju 7. Märgisüsteem ­ märkide ja reeglite hulk, mille abil saab lihtsamatest keelemärkidest moodustada keerukamaid. 8. Polüseemia ­ mitmetähenduslikkus, nt klaas (materjal), klaas (anum) 9. Homonüümia ­ samakõlalisus, nt tee (jook), tee (rada), tee (käsk) Kui tähendused on mõisteliselt lähedased, siis on tegu polüseemiaga, kui aga täiesti seostamatud, siis homonüümiaga. 10. Fonoloogia ­ keeleteadus, mis uurib häälikuid kui kõneüksusi foneem ­ häälikukujund NB! Üksikhäälikul endal po...

Eesti keel - Keskkool
73 allalaadimist
10
wps

Eesti keel 11kl üleminekueksamiks kordamine

...Ainsuse nim.,os. ja mitmuse om.,os. moodustamine. *Mitm. os. 1.-id 2.-sid 3.vokaal 1.-id liidetakse A-tüvele (nt.suu+id- suid, nooruki+id- noorukeid (i-muutub-e-ks!)) 2.-sid lisatakse B-tüvele(a.os) (nt.kõne+sid- kõnesid) 9.Lühikese mitm.osastava moodustamine 3.Lühike mitm.osastav moodustatakse B-tüvest tüvevokaali muutmise teel. nt. B-tüvi kuuske - kuuski (TULEB TIGE PENI JA URISEB) e-i õnge - õngi kassi- kasse i-e pilti - pilte EKS ÄMM KODUS SÖÖ SÜ...

Eesti keel - Keskkool
260 allalaadimist
3
rtf

Reeglid, kogu 8 klass lühidalt

...ndlause - loeteluga lause. Koolon ja mõttekriips 1) Kokkuvõttev sona: loetelu metsas kasvavad karusmarjad: tikrid ja karusmarjad 2)Loetelu - kokkuvõttev sõna Liiliad,nelgid,roosid-need kasvavad aias. Hõlmavad määrused Enamasti aja- ja kohamäärused Nt: ta sündis 1991. aastal 12. detsembril kell 14.20 Nt: ta sündis Eestis Harjumaal Maardus Punasel tänaval majas nr. 7 Samaväärsed määrused(täiendid) Komad olemas Nt: esmaspäeval, 6. novembril Nt: ilusaim, kõige kenam Nt: siin, trepi peal Sama- ja eriliigilised täiendid ja määrused Sama liik: koma on, Nt: kapis rip...

Eesti keel - Põhikool
90 allalaadimist
12
doc

Eesti murrete erijooned

Keskmurre Eesti keskosas suurim murdeala. Mitu maakonda: Harjumaa, Järvamaa, Virumaa lääneosa (v.a Haljala rannik), Põhja-Viljandimaa ja Põhja Tartumaa loodeosa. Päris ühtset murret ei ole kujunenud: erinevused eri piirkondade vahel on üpris suured. Viimastel sajanditel on levinud keskmurde mõju siiski kõigil...

Eesti murded - Tartu Ülikool
82 allalaadimist
13
doc

KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS

...vokaali võiks kirjutada kahe tähega; 3. isiku lõpp on pigem b kui p. On märganud astmevahelduse olemasolu, kuid ei oska seda seletada. Sõnastikus palju uusi sõnu, samuti näiteid sõnade kasutamisest: väljendid, vanasõnad, mõistatused Johann Hornung ,,Grammatica Estonica" (1693): ladinakeelne põhjaeesti grammatika. Puudub sõnastik. Õigekirjareegleid ei esita. Eesti sõnades ei esine tähti c, f, x ja z, vokaalide loendis esitab ka ä, ö ja ü. Grammatika tähtsaim osa on vormiõpetus. Morfoloogiaosa alguses esitab ta sõnatuletuletusvõimalusi koos tuletusalustega. Käändeid 5 (nomina...

Eesti keel -
41 allalaadimist
28
docx

Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid

...si, on uuritud vaid osa teemasid, nt oleks tarvis koostada koonduurimus eesti sõnavarast. Eesti keele leksikaalne andmebaas vajab pidevat keeletehnoloogilist ja arvutileksikoloogilist hooldamist ja arendamist. Leksikoloogia ehk sõnavarauurimine Eestis sai alguse 19.saj alguses ajakirjaga „Beiträge“, aga siis oli veel kaks eesti keelt (põhja ja lõuna). 3. Mis on ja millega tegeleb leksikograafia? Leksikoloogiat peetakse teoreetiliseks, leksikograafiat rakenduslikuks tegevuseks, kuigi leksikograafias eristatakse samuti teoreetilist (märksõnade val...

Eesti keele sõnavara ja... -
40 allalaadimist
29
doc

Sõnade ortograafia

...osion "Inimene ja seadus", konverents "Balti riigid Euroopa koostöös", kontsert "Renessansist Beethovenini", matkavõistlus "Tunne oma kodumaad", rahvusvaheline teatrifestival "Kontakt", rahvusvaheline maimess "Ettevõtlus 95", näitus "Raamat ja kiri 1990" Kirjutatakse taimesordid, nt. kartul "Jõgeva kollane", õunad "Paide taliõun", punane sõstar "Hollandi punane"( ilukirjanduslikus tekstis võib tuntumaid sorte kirjutada kui nimetusi - nt. suislepp, valg...

Eesti keel - Põhikool
332 allalaadimist
19
docx

Eesti keele allkeeled

...a sotsiolektid (nt släng). · Dialekt on keele variant, mis erineb grammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest sama keele variantidest · Dialekt on seotud geograafilise koha ja/või kindla sotsiaalse klassi või staatusgrupiga (Trudgill 1992). · Kohamurre = regional (local, territorial, geographical) dialect, regiolect, topolect · Sotsiaalmurre = sociolect, social (class) dialect Kohamurre on samas maakohas elavate inimeste ühine allkeel. Selle kujunemise mõjurid on: · lähestikku elavad inimesed suhtlevad üksteisega enam kui ka...

Eesti keel - Tartu Ülikool
154 allalaadimist
12
doc

Keeleteaduse alused

...statav (paralingv ja ekstraling vahendid) , duaalne (tähendus/vorm, fonoloogiline süsteem), produktiivne jne. 2. Keeleteadus: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteadus tekkis 19 saj alguses! Diakrooniline - KT Ajalooline areng. Arvestab ajalist arengut, eri etappide keelemuutused, vaadeldakse kuidas KT läbi aja muutub. Sünkrooniline - selgitab probleemi antud ajahetkest lähtudes,ei arvesta ajaloolist arengut. On ajahetkel muutumatu. KT Hetkeseisund. Teoreetiline - eesmärgiks ...

Eesti keel - Keskkool
66 allalaadimist
4
docx

Eesti keele eksami kordamine

Eesti keele eksami kordamine Ilukirjandus Jaguneb eepikaks (proosa), lüürikaks (luule) ja dramaatikaks (näitekirjandus). Lisaks on ka lüroeepika. Eepika- Jutustava sisuga, objektiivselt tõepärased või tinglikult tõepärased sündmused, olukorrad ja tegelased. ...

Eesti keel - Põhikool
5 allalaadimist
22
pptx

Eesti keele kujunemine

... inimesi mujalt, o oma osa reformatsioonil, mil saksa pastorid hakkasid jumalateenistusel kasutama eesti keelt (paratamatult tugeva saksa mõjuga) Uuseesti keel  Eesti ühendamine Tsaari-Venemaaga ja  eestikeelne piibel 1739  Piiblis normeeritud kirjakeel ühtlustas tasapisi keelekasutust,  eestikeelne kooliharidus ja kirjaoskuse levimine mõjus keelele stabiliseerivalt.  Pärast seda (viimased 400 a) pole väga suuri muutusi toimunud (1739. a piibel ka praegu loetav ja arusaadav)  Suurem muutus kaasaütleva ...

Eesti keel - Keskkool
5 allalaadimist
544
pdf

Mitmekeelne oskussuhtlus

ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trü...

Inimeseõpetus -
18 allalaadimist
8
doc

Eesti keele materjal

... / s 6. Seestütlev kellest? millest? kust? raamatust raamatu / te / st 7. Alaleütlev kellele? millele? kuhu? raamatule raamatu / te / le 8. Alalütlev kellel? millel? kus? raamatul raamatu / te / l 9. Alaltütlev kellelt? millelt? kust? raamatult raamatu / te / lt 10. Saav kelleks? milleks? raamatuks raamatu / te / ks 11. Rajav kelleni? milleni? raamatuni raamatu / te / ni 12. Olev kellena? millena...

Eesti keel - Keskkool
186 allalaadimist
28
docx

Eesti keele ajalugu

1. Kui vana on eesti keel? Eesti keel tekkis vanade hõimumurrete alusel eelmise aastatuhande esimesel poolel eri murdeid ühendavate laialdaste uuenduste läbi keelesüsteemi mitmes osas, kusjuures keskuseks võis olla ennekõike lõunaeesti murdeala.” (Rätsep 1989: 1521) Uuendusi: lõpukadu, sisekadu, LV ja VV teke, sõnalõpulise n-i kadu, järgsilpide pikkade vokaalide lühenemine, geminaatide lühenemine üksikkonsonantideks; komitatiivi teke, eitusverbi, potentsiaali ja possessiivsufiksite kadu, kaudse kõneviisi teke; sõnavara muutused eeskätt keel...

Eesti keele ajalugu - Tartu Ülikool
37 allalaadimist
42
docx

Morfoloogia alused

...lemata või tundmatule asjale, nähtusele või tunnusele. iga,igaüks, igamees,kõik, mõlemad, kumbki,emb-kumb, kogu, terve, keegi, miski, mingi, mingisugu ne, miskisugune,ükski, mitu, mitmes, mitu-setu, mitmes-setmes, mõni, mõningane, paljud,üks, tein e. 9. Tegusõna e verb, sõnaliigi iseloomustus ja näited. Tegusõnad on tüüpjuhul pöördes, ajas, kõneviisis, tegumoes ja kõneliigis muutuvad sõnad, mis väljendavad tegevust ja esinevad lauses öeldisena. Nt Ta elab Pärnus. Nad sõitsid suveks maale. Vormiliselt jagunevad tegusõnad liht-, liit-, ühend- ...

Eesti keel - Tartu Ülikool
6 allalaadimist
13
doc

Üksikhäälikute õigekiri

...a aunimetused ­ kirjutatakse väikese algustähega. NT: proffessor, president, proua, härra, minister NB: erilise austuse märgina võib suure tähega kitjutada järgmisi sõnu: Tema Kõrgeausus Wales'i prints, Tema Pühadus paavst PaulusVI, 9. Usundid ­ kirjutatakse väikse algustähega. NT: luteri usk, budism, muhamedi usk, 10. Isikunimi üldkasutatava nimetusena ­ kirjutatakse väikese algustähega. NT: napoleonikook, brauning, frits, mardisant, tuhajuhan 11. Ilmakaared ­ kirjutatakse väikese algustähega. NT: kirree, ka...

Eesti keel - Keskkool
80 allalaadimist
5
docx

10.klassi eesti keele grammatika

...Kelles? Milles? Kus? Tüdrukus Tüdrukutes 6. Seestütle Kellest? Millest? Tüdrukust Tüdrukutest v Kust? 7. Alaleütle Kellele? Millele? Tüdrukule Tüdrukutele v Kuhu? 8. Alalütlev Kellel? Millel? Kus? Tüdrukul Tüdrukutel 9. Alaltütle Kellelt? Millelt? Tüdrukult Tüdrukutelt v Kust? 10 Saav Kelleks? Milleks? Tüdrukuk Tüdrukutek . s s 11 Rajav Kelleni? Milleni? Tüdrukuni Tüdrukuteni . 12 Olev Kellen...

Eesti keel - Keskkool
86 allalaadimist
3
doc

10 kl, üleminekueksam

..., organisatsioonide, ühenduste nimed ja nimetused (ametlikkuse näitamisel) 4) Riigi- ja osariiginimed 5) Perioodikaväljaanded 6) Ajaloosündmuste nimed 7) Autasunimed ( orden, medal, teenetemärk, auhind, preemia, karikas jms.) 8) Üritustenimed 9) Kaubanimed 10) Sõidukinimed jm nimed 11) Taevakehad ja nende süsteemid 12) Müütilised olendid ( Vanapagan, Vanemuine, Mars, Venus) 13) Personifikaadid ( Saatus, Surm , Kivist Külaline Suur Tundmatu) Esisuurtähega ja jutumärkides kirjutatakse : 1) Teoste, dokumentide, sarjade, rubriikide pealkir...

Eesti keel - Keskkool
118 allalaadimist
28
doc

Eesti keele vormiõpetuse kordamisküsimused eksamiks

... tegevust: hõikuma, limpsima; 3) kontinuatiivid – väljendavad kestvat tegevust: vaatlema, küsitlema; 4) inhoatiivid – väljendavad tegevuse algust: hakkama, uinuma. Verbide jaotus struktuuri alusel: Lihtverbid, Liitverbid, Ühendverbid, Väljendverbid, Ahelverbid 9. Käändsõna tüvi (ühe- ja kahetüvelisus, tüvevokaal, tüve silpide arv, tüvemuutused).  Ühe- ja kahetüvelisus. Ühetüvelistel käändsõnadel liituvad kõik vormitunnused vokaaltüvele (nt jalg, õpik, pesa), kahetüvelistel on aga mõni vorm saadud konsonanttüvest (need on enam...

Eesti keel - Tartu Ülikool
51 allalaadimist
38
docx

Eesti keele ajalugu

... sajanditel läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise tulemusel. 2. Eesti keele ajaloo periodiseeringud. Mitmed keeleteadlased on teinud oma periodiseeringud. Andrus Saareste jagas 1952. aastal eesti keele periodiseeringu neljaks:  ... – 1200  13. – 15. sajand  16. – 18. sajand  19. – 20. sajand Saareste ei ütle, miks just niimoodi on jaotatud, kuid kirjeldab nii keelesüsteemi muutusi kui ka keele sotsiaalset...

Eesti keele ajalugu -
41 allalaadimist
10
doc

Eesti õigekeel

...las Põhja-Tammsaare talus. Korduvad öeldistäited (olema + mis? missugune?) · korduvad öeldistäited eraldatakse komadega Tammsaare sünnikoht on Järvamaa, Albu vald, Põhja-Tammsaare talu. Korter on päikeseküllane, hubane, soe. Dateering Tartus 23. veebruaril 2009. aastal Tartu, 23. veebruar 2009 Lauselühendi kirjavahemärgid Alati eraldatakse koma(de)ga · verbita lauselühend ehk absoluutne nimetav Koolimajas ei käida, müts peas, ega sõideta mööda käsipuud alla. · määruslikud nud- ja tud-lühendid (tegevus on lõpetatud) Jäänud päris üksi, muutus neiu k...

Eesti keel - Keskkool
222 allalaadimist
32
docx

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

...elev teadus. (uurivad keeleteadlased e linvistid e keeleuurijad) Laias täheduses filoloogia. Üldkeeleteadus käsitleb loomulike keelte kirjeldamise üldisi teoreetilisi probleeme ning arendab ja analüüsib keeleteaduse uurimismeetodeid. Võrdlev-ajalooline keeleteadus - 19.saj Euroopas, pani aluse paljusid keeli haaravale empiirilisele analüüsile, keelte genealoogilisele rühmitamisele ja keeletüpoloogiale. Deskriptiivne linvistika - tihedalt seotud sadade Põhja-Ameerika mandri põliselanike keelte uurimisega. Keelesüsteemi autonoomsus - keelesüsteemi uuritakse lahus ...

Eesti keel - Tartu Ülikool
6 allalaadimist
12
docx

Suure ja väikse algustähe kasutamine

...kõik kasutame neid piltlike väljendeid oma igapäeva elus.Väljendades tundeid ja otsuseid. Vatakaid arvamusi on aga pakunud reegel ,mis käib kohanimeliste täiendite kirjutamise kohta "Kohanimi kirjutatakse suure algustähega ka kohanimelise täiendiga ühendites." 1976. a ÕSi reeglistikus lk 880.Kui teisitarvajad eksivad sest just seesugune reegel on see mille järgi peaks talitam ka 1999. a ÕS esitab kõige levinumad piltlikud väljendid märksõnadena: Gordioni sõlm, mis tähendab otsetõlkes lahendamatuna näivt probleemi . Autor on ka toonud näite Hiina ime mis tä...

Eesti keel - Keskkool
32 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun