Aleksander Suur (0)

Aleksander Suur
Aleksander Suur ehk Makedoonia Aleksander on kõigi aegade ja rahvaste kuulsaim väejuht, kes suutis relva jõul luua antiikaja suurima impeeriumi. Veel tänapäevalgi peetakse teda parimaks väejuhiks, kes kunagi elanud on.
Sünd ja lapsepõlv
Aleksandril olid väga kõrgest soost ja haritud vanemad, tema isa oli Makedoonia kuningas Philippos II ja ema kuninganna Olympos. Mõlemad vanemad pöörasid väga suurt rõhku haridusele nii füüsilisele kui ka vaimsele. Juba noorest east harjutas Aleksander ühe oma isa sõjaväe rangema väejuhi käe all sõjaväekunsti, osavust ja vastupidavust . Õhtuti aga sukeldus poiss filosoof Aristotelese tähelepaneliku juhtimisel teadus- ja luuleraamatutesse. Tema õpetajad olid oma aja tippspetsialistid. Aleksander oli väga huvitatud poliitikast , temale meeldis vestelda saadikutega, ja need, kes ootasid temalt lihtsaid lapsikke küsimusi, pidid hoopis rääkima oma maa teede, rikkuste, jõgede ja mägede kohta, armee korralduse, kuidas antakse lahinguväljaõpet jne.
12-aastaselt taltsutas Aleksander Bukephalase, hobuse, keda ei saanud keegi kuningameestest taltsutada. Aleksander märkas, et hobune kardab oma valju ja suutis teda maha rahustada ja siis ratsutas sellega niikaua , kui hobune alistus, Sellest hobusest sai Aleksandri parim sõber, kes oli temaga peaaegu 20 aastat nii sõdades kui spordis .
Aleksandri vanemad olid mõlemad kange ja jõulise iseloomuga . Aleksander leidis end tihti oma vanemate võitluse risttuules . Kuningas Philippos kasutas abiellumist võõramaa printsessidega kui vahendit vähendada vaenlaste vastupanu. Alguses oli küll Aleksandri vanemate abielu armastusel põhinev, kuid armastus kustus väga kiiresti. Olympia oli kange naine, riiuhimuline ja tuline, nõudis ta austust. Kui Philippos jättis ta kõrvale ja abiellus uuesti, tegi ta kõik, et poiss jääks temaga ja oma isast seetõttu kaugeneks.
Aleksander mehena
Ehkki Aleksander oli alles teismeline, oli ta peale mehisuste katsete (esiteks metssea tapmine ja teiseks inimese tapmine sõjaretkel) sooritamise meeste hulka kuuluvat. Aleksandri skulptuurid näitavad, et ta oli väga kena mees, tugev ja heas vormis, ehkki mitte väga pikka kasvu. Ta oli väga julge, suurepärane ratsutaja ja jahimees . Samuti oli ta selgeks saanud sõjalisi oskusi. Oma emalt päris ta kire ja tugeva tahte. Isalt sai ta kaine ja realistliku elukäsitluse suure isikliku vapruse ja võime langetada kiireid otsuseid. Kõik need võimed ja oskused kokku tegid Aleksandrist erilise inimese.
Kuningaks saamine
Peale mehisuse katsete sooritamist 16-aastaselt määras kuningas Philippos Aleksanderi Makedoonia regendiks tema äraoleku ajaks. Neli aastat hiljem, kui Aleksander oli 20 aastane, mõrvatakse Philippos tema tütre pulmas ning Aleksandrist saab järgmine Makedoonia kuningas. Paljud arvavad selle mõrva korraldajaks Aleksandri ema. Aleksandril oli ainult 3 abikaasat, palju vähem kui tema isal. Abielud olid enamasti sõlmitud poliitilistel eesmärkidel. Aleksandi jaoks olid meessõbrad siiski palju tähtsamad, kui naised. Tema lähim ja usaldusväärsem sõber oli Hephaistion, kellega ta kohtus poisina Aristotelese juured õppides.
Sõjakäigud ja valitsemine
Kui Aleksander maabus 334. A eKr Aasias, oli ta vaid 21-aastane ja olnud Makedoonias kuningas vähem kui 2 aastat. Tal seisis ees Pärsia riigi ihaldatud vallutamine paljude lahingute ja kuulsate võitudega. Kuid tema maabumine tähistas ka teist pöördepunkti tema elus – ta ei näinud enam kunagi oma kodumaad . Aleksandri suurriik ulatus Makedooniast Induse jõeni ja Araali merest Egiptuseni. Võrdluseks tänapäevaga oleks see kui valitseda Kreekast ja Albaaniast Euroopas kuni Pakistanini ja Egiptusest läbi Israeli, Liibanoni ja Süüria kuni Armeenia ja Afganistanini – kokku 21 tänapäeva riiki. See oli suurim riik, mida maailm oli kunagi näinud.
Tagasipöördumine ja surm
Kaheksa aastat hiljem on Aleksandi sõjavägi jõudnud India aladeni, tema sõjamehed on väsinud pidevatest rännakutest ja lahingutest. Nad on väsinud ja ei soovi enam võõral maal sõdida. Nad paluvad Aleksandril tagasi pöörduda. Nördinud Aleksander võtab siiski vastu otsuse tagasi pöörduda. Tagasitulek kestis 3 aastat ning kahjuks ei jõudnudki Aleksander kunagi koju tagasi. Tal tekkis haigus (mõnede arvates malaaria või tüüfus) väga kõrge palavikuga ning mõni nädal hiljem ta suri 33 aasta vanuses. Aleksander Suure ja tema sõjaväe  11 aastat kestnud vallutusretked kogupikkusega üle 32 000 kilomeetri, olid enneolematud – oma elu jooksul ta ei kaotanud ühtegi lahingut.
Kui Aleksander elaks tänapäeval
Aleksandril oli vanemalt päritud kange iseloom, silmapaistev mõistus ja hea füüsis. Tänapäeval kui maailma mõjutatakse mitte nii palju enam sõjalise tegevuse käigus, oleks Aleksandi sugusel silmamapaistval inimesel väga mitmesuguseid väljakutseid. Näiteks võiks ta tegeleda äri või poliitikaga või olla ajakirjanik mõnes maailma ohtlikus kohas. Oma heade füüsiliste võimete tõttu oleks temast võinud saada ka sportlane.
Kasutatud kirjandus
ALEKSANDER, poiss-sõdur, kes vallutas maailma Simon Adams ; Eesti Entsüklopeediakirjastus
Aleksander Suur Stefania Stefani ; kirjastus Koolibri
Alexander the Great www. biography .com
Aleksander Suur; Miksike
Unrestricted