Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Viimne Reliikvia ( slaidid ) (1)

1 Hindamata
Punktid
Viimne Reliikvia
Eesti film aastast 1969.
Sisu!!
"Viimne reliikvia" on Eesti film aastast 1969. Filmi süzee põhineb Eduard
Bornhöhe romaanil "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad".
Hans von Risbieter, "Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von
Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab
kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja
Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo
Schenkenbergi kõrilõikajad ja pruudi suguvõsa.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth leve
Inimesed , kes filmi muusikale kaasa
aitasid:
Georg Ots (1920-1975)
G. Ots oli väga mitmekülgne laulja ja inimene. Loodus oli talle kinkinud kauni
tämbriga baritonihääle, sügava musikaalsuse, kordumatu näitlejaande ja
meheliku välimuse. Ta oli hea ujuja ja andekas joonistaja. Ta mängis hästi
klaverit ja valdas mitmeid keeli. Georg Otsa hääl ei olnud täiuslik, kuid
sihikindel ja tark töö oma instrumendiga viis tema kunsti täiuseni. Tema
lauljatee oli pidev enesetäiendamise tee. Ta oskas väärikalt elada ja parimas
meheeas raskest haigusest murtuna, ka surra.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Eri Klas (sündinud 7. juunil 1939
Tallinnas) on Eesti dirigent
Eri Klas on olnud Estoniaga seotud alates 1965. aastast, dirigendina, kunstilise
juhina ja peadirigendina aastail 1975­1994, aastast 1994 audirigendina ja
aastast 2004 ühtlasi Rahvusooperi nõukogu esimehena. Estonias on ta
juhatanud üle viiekümne ooperi. Aastail 1985­1990 oli ta Stockholmi Kuningliku
Ooperi peadirigent, aastast 1990 Soome Rahvusooperi külalisdirigent, 1991­
1996 Arhusi Sümfooniaorkestri peadirigent, aastast 1996 Hollandi Raadio
Sümfooniaorkestri peadirigent, aastast 2003 sama orkestri peakülalisdirigent ja
alates 1998. aastast Tampere Filharmoonia kunstiline juht. 2002. aastast alates
on Eri Klas Tallinna Filharmoonia kunstiline juht. Eri Klas on teinud koostööd
nimekate solistide Gidon Kremeri, Tatjana Gridenko, Natalja Gutmani jpt-ga. Ta
on salvestanud hulgaliselt heliplaate koostöös erinevate kompaniidega.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Paul-Eerik Rummo (sündinud 19. jaanuaril 1942 Tallinnas) on Eesti kirjanik ja poliitik. Kuulub Eesti
Reformierakonda.
Paul-Eerik Rummo on kirjanik Paul Rummo poeg. Ta õppis Tallinna 2.
Keskkoolis ja lõpetas Tartu Ülikooli 1965. aastal eesti filoloogina.
Paul-Eerik Rummo on töötanud Vanemuise ja Draamateatri kirjandusala
juhatajana, olnud kultuurikonsultant, vabakutseline kirjanik ja poliitik.
Aastal 1980 kirjutas ta alla 40 kirjale.
Rummo on olnud loomeliitude kultuurinõukogu liige 1987­1990/1991,
Riigikantselei kultuurikonsultant 1989­1992, Eesti Komitee liige 1990­1992,
kultuuri- ja haridusminister 1992­1994, Tallinna linnavolikogu liige 1996­1999
ja 1999­2000.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
http://www.youtube.com/watch?v=9HcBdaBgHO8&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=c06soUwTfU4 (vene)
Täname
Vasakule Paremale
Viimne Reliikvia- slaidid- #1 Viimne Reliikvia- slaidid- #2 Viimne Reliikvia- slaidid- #3 Viimne Reliikvia- slaidid- #4 Viimne Reliikvia- slaidid- #5 Viimne Reliikvia- slaidid- #6 Viimne Reliikvia- slaidid- #7 Viimne Reliikvia- slaidid- #8 Viimne Reliikvia- slaidid- #9 Viimne Reliikvia- slaidid- #10 Viimne Reliikvia- slaidid- #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-04-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 39 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor alps - Õppematerjali autor
Kokkuvõttev slideshow

Sarnased õppematerjalid

Paul-Eerik Rummo
14
pptx

Paul-Eerik Rummo

paljudest keeltest Tema neljast draamast olulisim on "Tuhkatriinumäng" (1969), mis on uue, senisest tinglikuma dramaturgia näide ,,Tuhkatriinumäng" on lavastatud ka New Yorgis, Broadwayl (1971) "Viimse reliikvia" filmimuusika Paul Eerik Rummo on kirjutanud sõnad "Viimse reliikvia" lauludele. Igale eestlasele tuntud ja pähe kulunud laulud on näiteks: Iga mees on oma saatuse sepp Mässajate laul Nuhkmunkade Laul Pistoda Laul Prostituudi Laul Põgene Vaba Laps Viimne Reliikvia Luulenäited ,,Mälestus suvest" http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=110169 ,,Mäng" loeb Üllar Saaremäe http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=116004 ,,Jõul, jõul" http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=112910 ,, Viimne reliikvia" ,,Põgene, vaba laps!" http://www.youtube.com/watch?v=neZgXJNU6NI Luuletaja sõnum lugejale PaulEerik Rummo meelest peaks luule olema vaba mitte ainult sotsiaalsest determineeritusest, vaid ka erilise institutsiooni painest,

Kirjandus
Eesti dirigendid referaat- Neeme Järvi-Eri klas
4
docx

Eesti dirigendid referaat. (Neeme Järvi, Eri klas)

Jüri Gümnaasium EESTI DIRIGENDID ERI KLAS NEEME JÄRVI Koostaja: Juhendaja: Klass: 9.h 2013 Eri Klas Eri Klas on sündinud 7. juunil 1939 Tallinnas ja on Eesti dirigent. Eri Klasi ema oli pianist ja pedagoog Anna Klas. Eri Klas on tuntud kogu maailmas. Ta on juhatanud enam kui sada sümfooniaorkestrit neljakümnelt maalt, nagu näiteks Berliini ja Müncheni filharmoonikuid. Eri Klas on olnud Estoniaga seotud alates 1965. aastast, dirigendina, kunstilise juhina ja peadirigendina aastail 1975­1994, aastast 1994 audirigendina ja aastast 2004 ühtlasi Rahvusooperi nõukogu esimehena. Estonias on ta j

Muusika
Eri Klas
5
docx

Eri Klas

Eri Klas Eri Klas on Eesti dirigent, kes on sündinud 7. Juunil 1939 Tallinnas. Ta on üks tuntuim muusik kogu maailmas. Tema ema oli pianist ja pedagoog Anna Klas. Eri Klas on üks tuntumaid Eesti muusikuid maailmas. Ta on juhatanud enam kui sada sümfooniaorkestrit neljakümnelt maalt, Islandist Austraaliani, Jaapanist USA-ni, sh Berliini ja Müncheni filharmoonikuid, Pariisi Opéra SO-d, Londoni BBC SO-d, Haagi Residentie-Orkest'i Euroopas, nimekaid USA orkestreid nagu Cleveland Orchestra, Chicago SO, Bostoni SO, Los Angelese FO, Detroidi SO, San Francisco SO ja Washington National Symphony Orchestra, Tokyo SO-d ning nimekaid Austraalia orkestreid nagu Sydney, Adelaide'i Brisbane'i ja Melbourne'i SO-d. Alates 1965. aastast on ta seotud Estoniaga, dirigendina, kunstilise juhina ja peadirigendina aastail 1975-1994, aastast 1994 audirigendina ja aastast 2004 ühtlasi Rahvusooper nõukogu esimehena. Estonias on ta juhatanud üle viiekümne ooperi. Aastail 19

Muusika
Juhan Smuul
2
rtf

Juhan Smuul

Juhan Smuul (1922-1971) J.Smuul alustas NL tagalas luuletajana. Tema debüütkogu "Karm noorus" ilmus 1946. a. Smuul on hingelaadilt romantik, ta kasutas lihtsat värsitehnikat. Romantilisusele ja rahvuslikkusele lisandus siiras usk Nõukogude võimu ning Stalinisse. Tuntuks sai Smuul eelkõige poeemidega: "Järvesuu poiste brigaad" 1948, "Poeem Stalinile" 1949, "Mina- kommunistlik noor" 1953. 1950.aastate teisel poolel pettus Smuul Stalinis, tema luule hilisemates väljaannetes jääb üha rohkem kõlama see osa, kus esiplaanil on lihtsus, rahvuslikkus ja inimlikkus. Neis luuletustes on keskne romantiline suhe looduse, töö ja inimestega, sealhulgas oma perega. Sellel perioodil oli väga raske kirjutada romaani "hundid söönud, lambad terved" põhimõttel. Hääbusid lühiproosa zanrid. Rohkem kirjutati jutustusi. 50-date aastate algul ilmus proosasse uus zanr, olu kirjeldus. See pidi sotsialistliku realismi viima täiuseni ja kujutama elu dokumentaalses laadis. Vastukaa

Eesti keel
Maailmakirjandus
41
doc

Maailmakirjandus

I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" ­ kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v

Kirjandus
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu
03Sisu481 560
80
pdf

03Sisu481 560

Laanes, avaartikkel_Layout 1 29.06.12 12:32 Page 481 Keel ja 7/2012 Kirjandus LV aastakäik EEsti tEadustE akadEEmia ja EEsti kirjanikE Liidu ajakiri Vaba mees bornhöhe „Tasujas” Kultuurimälu, rändavad vormid ja rahvuse rajajooned EnEkEn LaanEs u urides rahvusliku liikumise aegse jutukirjanduse mõju kaasaegsetele ja hilisematele lugejatele, vahendab august Palm oma 1935. aastal ilmu- nud artiklis jaan roosi meenutuse Võnnu lahingus hukkunud mehest, kelle taskust olevat leitud „tasuja” (Palm 1935: 171). Lugu mehest, kes võitleb Landeswehri sõjas, taskus raamat jüriöö ülestõusust, illustreerib kultuurimälu uurija ann rigney väidet, e

Kategoriseerimata




Meedia

Kommentaarid (1)

valerkinus profiilipilt
19:16 17-04-2016



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun